FÜÜSIKA KÜSIMUSED 1.Milline neist ei ole soojuslik valgusallikas? a)elektripirn b)lõke c)päike d)teleriekraan 2.Mille abil kujutatakse valguse levimise suunda? a)valgusjoone b)valgusnoole c)valguskiire d)valgusallika 3.Millise tähega märgitakse valguse murdumist? a)alfa b)beeta c)gamma d)delta 4.Millisena tajume teleriekraani, kui kõrvuti asetsevad punased ja rohelised täpikesed? a)punasena b)kollasena c)lillana d)sinisena 5.Millist füüsikalist mõistet annab kujukalt edasi lause "algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama"?
Juhtmes liigub elektrivool valguse kiirusel. 2) Vabade laengukandjate liikumine metallides on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale, mis tähendab, et metallis liiguvad vabad elektronid negatiivselt pooluselt positiivsele. Lahustes on laengukandjateks nii positiivse kui ka negatiivse laenguga osakesed, voolusuund on vastassuunaline. 3) Elektrivool liigub positiivselt pooluselt negatiivsele. (laengukandjad on positiivsed) 4) Elektrivoolu toimed on a) Soojuslik toime (elektrienergia » soojusenergia), kasutatakse: elektripliit, veekeetja, hõõglamp, põrandasoojendus. b) Magnetiline toime, kasutatakse raadio, teler, elektrimootor. c) Keemiline toime, kasutatakse metalliga katmisel, ainete tootmisel. 5) Vooluringi moodustavad vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Lisatud võivad olla ka ampermeeter (voolutugevuse mõõtmiseks) ja voltmeeter (pinge mõõtmiseks). Tingmärgid õpikus lk 58.
1)Elektrimahutavuseks nim laetud osakeste suunatud liikumist. 2)Elektrivoolu suunaks nim posit. laengute liikumise suunda. 3)Elektrivoolu toimed- magnetiline, soojuslik, keemiline.4)Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t 5)Elektrivoolu olemasolu tingimused: peavad olema vabad laengud, laengutele peab mõjuma elektrivool. 6)Vooluringi tugevus on võrdeline pingega vooluringi osaotstel ning pöördvõrdeline vooluringi osatakistusega. I=U/R ()7)Juhitakistus on 1 oom kui 1 voldise pinge rakendamisel juhi otstele tekib juhis vool vool tugevusega üks amper 8) Juhi takistus sõltub juhi mõõtmetest ja ainest R=P * l/s p- eritakistus s-ristlõike pindala m2 l-juhi pikkus (m)9)Eritakistus on takistuse sõltuvus ainest. 10) m, * mm2/m11)juhi takistuse sõlt. temperatuurist: Kui temperatuur tõuseb siis takistus suureneb.VALEM!! 12) Ülijuhtivus on sis kui takistus on null. 13) 1.Voolutugevus on kõikdes takistites ühe...
Negatiivselt pooluselt positiivsele poolusele. 12. Miks puhas vesi ei juhi elektrivoolu? Sest puhtas vees pole vabu laengukandjaid. 13. Miks kuiv keedusoole ei juhi elektrit? Vabad laengukandjad ei saa kuivas keedusoolas vabalt liikuda. 14. Millised osakesed on elektrolüütide vesilahustes vabadeks laengukandjateks? Negatiivsed ja positiivsed ioonid. 15. Mida nimetatakse elektrivooluks elektrolüütide vesilahuses? Ioonide suunatu liikumist. 16. Kuidas ilmneb voolu soojuslik toime? Vooluga juht soojeneb. 17. Kuidas ilmneb voolu keemiline toime? Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. 18. Kuidas ilmneb voolu magnetiline toime? Vooluga mähis mõjutab magnetnõela. 19. Millega võrdub voolutugevus? Valem. Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. I = q : t, q = I * t, t = q : I 20. Mis on voolutugevuse tähiseks ja ühikuks? Tähis I, ühik 1A 21. Millise mõõteriistaga saab voolutugevust mõõta
Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid. Vedelikes on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Gaasides on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid ning elektronid. 4. Elektrivoolu toimed. Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolutoimeteks. Voolu toimed jagunevad: 1) Soojuslikuks toimeks 2) Keemiliseks toimeks 3) Magnetiliseks toimeks (mehaaniline toime) Soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid. Keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi. Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine. Magnetiline toime seisneb selles, et vooluga juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju. Voolu magnetilise toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. 5
Küsimused: 1.Mida nim. elektrivooluks? V:Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast, suunatud liikumist. 2.Mis on vaba laeng? V:Vaba laeng- laetud osake, mis võib kogu aine ulatuses ringi liikuda. 3.Mis on juhid, mis dielektrikud? V:Juhid- aine mille kaudu saab elektrivool edasi kanduda, dielektrikud- aine mille kaudu ei saa elektrivool edasi kanduda, dielektrikel pole vabu laenguid. 4.Elektrivoolu tekkimise tingimused? V:Tingimused 1)Peab olema laetud osakesi mis saavad liikuda 2)Laetud osakesele peab mõjuma kindlasuunaline jõud. 5.Mis on vooluallikas? V:Seadeldis, mis tekitab juhis püsiva püsiva elektrivälja nim. vooluallikaks. 6.Kuidas on määratud elektrivoolu suund? V:Elektrivoolu suund on määratud kokkuleppeliselt ja selle suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumissuunda. 7.Mis on alalisvool, mis vahelduvvool? V:Vahelduvvool, vool mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad. Alalisvool-voolu...
Valgusallikas Keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir Joon, mis näitab valguse levimise suunda. Täisvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt Langemisnurk Nurk langeva kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Peegeldumisnurk Nurk peegeldunud kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Mattpind Pind, mis peegeldab valgust kõikvõimalikes suundades(hajutab) Tasapeegel Niisugune peegel, mille peegeldavaks pinnaks on tasapind. Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal Murdumisnurk Nurk murdunud kiire ja ristsirge vahel Kumerlääts e. koondav lääts-lääts, mis on keskelt paksem kui äärtest Nõguslääts e. hajutav lääts-lääts, mis on ä...
Balti elektrijaam AS Eesti Energia Narva Soojusvõrk (66%): Narva linna soojusega varustamine. Pogi OÜ (66,5%): Pogi OÜ on soojuse tootja Paide linnas. Ettevõte toodab soojust biomassi ja kütteõli kasutavates katlamajades. 2014. aastal valmib Paides uus efektiivne ja keskkonnasõbralik biomassil töötav elektri- ja soojuse koostootmisjaam. Uue koostootmisjaama väljaantav elektriline võimsus saab olema 2 MW ning soojuslik võimsus 8 MW. Soojusega hakatakse varustama Paide linna, elekter läheb Eesti Energia võrku. Enefit Power and Heat Valka (90%): Enefit Power&Heat toodab täna Valkas soojust 2012. aastal valminud koostoomisjaamas. Tipukoormuse rahuldamiseks ja reservvõimsustena kasutatakse biokütusel ja kütteõlil töötavaid katlamaju. Valka uue biomassil töötava koostootmisjaama väljaantav elektriline võimsus on 2,4 MW,
Ultraheli Ultraheli.. · Heli, mille võnkesagedus on üle 20000 Hz. Heli kaudu, mis peegeldub esemetelt tagasi, luuakse kujutletav pilt. Näiteks nahkhiired tekitavad ultraheli sagedusega kuni 200 000 Hz, ning sellise ülikõrge sagedusega helid peegelduvad tagasi ka kõige pisematelt esemetelt. Kajasid analüüsides konstrueeritakse visuaalne pilt. · Põhineb keskkonna deformatsioonis, ei levi väga hõredates keskkondades.Väga tihedate keskkondade korral on probleemikss helivõnkumise viimine keskkonda, kuna suurem osa helist peegeldub pinnalt tagasi.Tagasipeegeldumist vähendavad sobituskihid · Ultraheli genereeritakse piezoelektrilise efeektiga kristallides ja kantakse üle otsese kontaktiga. Ultraheli tekkimine: · Saab tekitada mehaaniliselt või elektromehaaniliselt ning heli registreetakse spetsiaalsete anduritega. Mehaaniline heli on näiteks vilega tekitatud heli. · Mõned loomad on...
Elektromagnetkiirguse mõju tervisele Sander Lopatin Uwe Sööt Sissejuhatus · Elektromagnetkiirguse lai spekter jaguneb Ioniseeriv Gamma- Röntgen- Ultraviolett- Mitteioniseeriv Ultraviolett- Nähtav Infrapunane Raadiokiirgus Soojuslik mõju · Elektromagnetkiirguse energia neeldumisel eluskoes tekib soojus · Seda kasutatakse Meditsiinis(füsioteraapia,hüpertermia) Kodutehnikas(mikrolaineahjud) Mujal Mõju sõltub sagedusest · Sageduse suurenemisega väheneb kiirguse sisenemise sügavus koesse · Sageduse suurenemisega suureneb energia neeldumine koes ja soojuse teke · Soojenemise piirväärtuseks on erineelduvuskiirus 4W/kg , mis tõstab aine temperatuuri ühe kraadi võrra 30 min
seal on laengute kandjad ioonid Aine lahustumisel tekkivate ioonide protsessi nim Elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks ioonide arv määrab ära Elektrolüütide elektrijuhtivuse. Elektrivoolu toimed õp lk 32-35 Elektrivool saab tekkida ainult suletud voolu ringis. Elektri voolu toimed on keemiline-esineb siis kui elektrivool läbib elektrolüliti, toimub elektrolüüs mille tulemusel laengu kandjad liiguvad korrapäraselt iooni teooria seisukohalt . soojuslik toime vooluga juht soojeneb ning tavalistel ting jagunevad voolutoimel nii metallid kui ka elektrolüüsid vesilahuses. Voolutugevus ja selle mõõtmine õp lk 39-45 Voolutugevuseks nim füüsikalist suurust ,mida mõõdetakse juhi ristlõiget läbinud laengu e elektrihulga ja vastava aja suhtega. Voolu tugevust mõõdetakse i=q/t ---q=it---t=q/i kus i- voolutugevus , t-aeg , q-elektrihulga suurus e kulon. Voolutugeveust mõõdetakse ampermeetriga
soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas, mis kannab ekvaatori piirkonnast Skandinaavia rannikuni tohutul hulgal soojusenergiat. Päike soojendab taevakehi, mis asuvad Päikese lähiümbruses, ta soojendab ka kehi Maal. Kosmoses on aine niivõrd hõre, et seal valitseb praktiliselt tühjus. Seetõttu ei saa energia Päikeselt laiali levida soojusjuhtivuse ega konvektsiooni teel. Kehad saavad Päikselet energiat elektromagnetkiirgusena, mida nimetatakse soojuskiirguseks. Soojuslik toime on kõikidel päikesekiirguse liikidel. Enamik Päikese kiirgusenergiast jõuab maapinnale siiski nähtava valgusen.
11.Coulombi seadus, valem, ühik. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. Valem F = k * (|q 1|*|q 2|) / r2, ühikud F-N, q-C, k-Nm2/C2 ).12.Mis on keskkonna dielektriline läbitavus? Keskkonna dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines. 13.Elektrivoolu toimed. Soojuslik toime, mehhaaniline toime, magnetiline toime, keemiline toime.14.Elektrivoolu tekkimise tingimused. Vabad laetud osakesed, jõud15.Miks me ütleme, et aatom on neutraalne? Aatomi summaarne elektrilaeng on null (elektronid-, prootonid+, neutronid0), seega on aatom neutraalne. 16.Millal tekib negatiivne ioon? Negatiivne ioon tekib elektronide lisandumisel aatomisse.17.Mis on vahelduvvool, mis alalisvool? Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad
juhenditega. Toote näide – jogurti hapendamistemperatuur on 43-45 °C, sest seal termofiilsed bakterid. Agensi näide – jäävesi. Agensi lõpptemperatuuri on võimalik arvutada. 13. Miks on regeneraatorite puhul liikumapanev jõud (Δt) üldjuhul konstantne ning keskmist leidma ei pea? Kuna toode on ise ühtlasi agens, nii palju kui üks soeneb, teine jahtub. Teda on eri pooltel samas koguses. 14. Millistest teguritest sõltub soojusvaheti soojuslik koormus / soojushulk Q? Q = G ∙ c ∙(tk – tm) G – toote tootlikkusest, toote kogus/liini tootlikkus c – toote erisoojusest, toote kõrgeima ja madalaima temperatuuri vahe. 15. Millistest teguritest sõltub soojusvaheti soojuslik koormus keetmisel? Q=W∙r Tootest aurunud vee kogusest W ja aurustumissoojusest r. 16. Mida näitab soojusvaheti soojuslik kasutegur ŋ ning mille arvutamiseks seda kasutatakse?
infravalguseks. Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra "all"), sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Infravalgus on nähtamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad, näiteks Päike ja hõõglamp, kuid ka ahi, automootor ning inimkehad on infravalguse allikad. Infravalguse omadusteks on soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keelimine toime, teatud bioloogiline toime. Seda kasutatakse pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks, soojusraviks, toidu küpsetamiseks. Mõned loomad näevad, näiteks maod, isegi saaki infravalguses, infraastronoomia võimaldab uurida tähti. Kiirgusspektri infrapunaosal on palju tehnoloogilisi kasutusvõimalusi. Seda kasutatakse sihtmärgi tuvastamisel ja jälgimisel sõjaväes, temperatuuri mõõtmisel vahetu kontaktita, lähimaa traadita
c) Selle elektrijõu tekitamiseks peab olema aines elektriväli. d) Elektrivälja tekitamiseks ühendatakse aine (nt traat) vooluallikaga. 3. Vool metallides? Elektrivoolu suund metallides on miinus laengute liikumise suund. 4. Elektrolüüt, vool elektrolüütides. Elektrolüüdid on soola, happe ja aluse vesilahused. Elektrivool elektrolüütides on '+' ja '-' ioonide kindlasuunaline liikumine. 5. Voolu toimed. a) Soojuslik toime Igast juhist voolu läbiminekul eraldub soojust. NT Elektripliit. b) Magnetiline toime Kui traat kerida pooliks ja lasta sealt läbi vool, siis pool muutub magnetiks ja tõmbab ligi raudesemeid. Seda toimet kasutatakse elektrimootorites ja elektrimõõteriistades. c) Keemiline toime Voolu toimel eralduvad lahustest puhtad ained. d) Füsioloogiline toime Elektrivoolu mõju elavale organismile. 6. Voolu tugevus (Valem, ühikud, ampermeeter.)
poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgust tajume soojusena, seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks. Infravalguse lainepikkus on suurem kui 760 nm. Infravalgus ei ole silmale nähtav. Kõik soojad kehad kiirgavad infravalgust, ka siis kui ta ei helendu. Oluline on, et ta oleks kõrgema temperatuuriga kui ümbritsev keskkond see võimaldab öise nägemise seadmete valmistamist. Infravalguse omadused on: soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keemiline toime ning teatud bioloogiline toime. Infravalgusega on seotud ka nn. ,,kasvuhoone efekt", mis seisneb selles, et Maa keskmine temperatuur ei muutu või tõuseb tasapisi. Infravalgust kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses, astronoomias ja toidu küpsetamiseks. Infrapunaastronoomia võimaldab registreerida alles tekkivaid või kustuvaid tähti.
Vee saastumine ja selle vältimine Vee saastumine Veereostus ehk vee saastumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogudesse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus) Saastumise tüübid Mehaaniline Keemiline Bioloogiline Soojuslik Reostusained Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid Orgaanilisi aineid ins e ktiid id , h e rb its iid id ja m itm e d te is e d ke e m ilis e d m ürg id b a kte rid , m is o n ve tte jõ ud nud h e itve te s t ja ka rilo o m a d e ka s va tus e s t to id ukä itle m is e jä ä kp ro d uktid Anorgaanilisi aineid R a s km e ta llid Ha p p e lis e d üh e nd id Ke e m iline s a a s te , m is o n te kkinud tö ö s tus e s vä e tis e d (e riti nitra a d ...
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris Kasvuhoonegaasid atmosfääris ei lase soojuskiirgusel kosmosesse tagasi peegelduda ja seega rikutakse ära Maa soojuslik tasakaal ning algab planeedi globaalne soojenemine. Siseenergia muutumine soojusenergiaks Muutke teksti laade Keemiast teame, et kütuse Teine tase põlemisel vabaneb Kolmas tase soojusenergia. Neljas tase Viies tase
Liimimis ja ermetiseerimis tööd:-tänapäeval tarvitatakse autod remontimiseks laialdaseks sünteetilisi liime, nende alusel tehtud pahtleid ja muid koostiseid. Seda tingib nendega töötamisega lihtsus. Liimida saab väga erinevaid materjale mida muul viisil oleks raske või isegi võimatu ühendada. Sealjuures ei muutu materjalide struktuur, ega füüsikalised omadused sest puudub soojuslik toime. Liimid peavad taluma vibratsoone ja kõrgeid temperatuure, olema vee ja õlikindlad ning tarduma paraja kiirusega. Liime läheb vaja pragude ja avade sulgemiseks tetailide ühendamiseks pindade silumiseks ja kaitsmiseks, kulunud kohtade taastamiseks tetailide valmistamiseks ja kinnitamiseks ning liidete tihendamiseks. Sünteetiliste liimide koostisesse kuuluvad vaigud, plastifikaatorid, tahkestid, kiirendid, vedeldid, lahustid, ja täiteained
Elektrijuht on aine või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda. N: metallid jne. elektrijuhis on suur hulk vabu laengukandjaid. Juhis tekib elektrivool siis, kui juhis on elektriväli. MITTEJUHT Mittejuht ehk isolaator on aine või ainete segu, mida mööda elektrilaeng edasi ei kandu. N: destilleeritud vesi. Mittejuhis pole vabu laengukandjaid, seega ei saa seal elektrivoolu tekkida. ELEKTRIVOOLU TOIMED Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeks. Voolu soojuslik toime- kui vooluga juht soojeneb. Ei olene voolu suunast. N: vesi keeb veesoojendis, välgulöögi tagajärjel süttis puu. Voolu keemiline toime: elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. Ei olene voolu suunast. N: auto mootori töötamise ajal laetakse akut, rooste teke. Voolu magneetiline toime- vooluga mähis mõjutab magnetnõelda. Sõltub voolu suunast. N: auto käivitatakse starteri abil, galavanomeetriga
1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. 2. Millist suunda loetakse elektrivoolu suunaks? Elektrivoolu suunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. 3. Iseloomustada elektrivoolu toimeid (kolm toimet). 1)Soojuslik- Kõik elektritarvitid soojenevad voolu toimel 2)Keemiline- Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi 3)Magnetiline- Vooluga juhi ja magneti vahel on vastastikmõju 4. Defineerida voolutugevus. Voolutugevus on füüsikaline suurus mis näitab kui suur laen läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I=q/t 5. Millised on elektrivoolu olemasolu tingimused? Peavad olemas olema vanad laengukandjad. Vabadele laengukandjatele peavad mõjuma elektrijõud. 6. Sõnastada Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R 7. Defineerida üks oom. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge üks volt tekitab juhis voolu...
väljatransistorid). Väljatransistoride eelised Väljatransistoride eeliseks on eelkõige suurem sisendtakistus (sest sisendvool on väga väike), väiksemad omamürad (sest laengukandjad liiguvad kanalis elektrivälja kiirendaval toimel, s.o. mitte difusioonselt) ja väiksem temperatuurimõju. Ka on väljatransistoridel tehnoloogilisi eeliseid just integraallülituste valmistamise seisukohalt. Väljatransistoridel puudub soojuslik läbilöök. Väljatransistorite Puudused Võrreldes bipolaartransistoridega on väljatransistoride tüüriv elektrood väga tundlik staatilise elektri suhtes ja sageli üle 20 voldi pinget ei talu. Väljatransistore võib olla kohati keerulisem tüürida, nende jaoks valmistatakse spetsiaalseid draivereid. Võimsaid ja kõrgepingelisi väljatransistore on väga raske valmistada ja üle 200-voldise pinge puhul neid tänapäeval veel kasutada ei saa.
Kordamisküsimused kt. nr. 3. G2 klass Elektromagnetlained 1. Milline on seos muutuvate elektri ja magnetväljade vahel? 2. Mida nim. elektromagnetlaineks? Iseloomusta elektromagnetlaine ehitust. 3. Millisel viisil on võimalik tekitada elektromagnetlainet? 4. Mis on elektromagntelaine lainepikkus, sagedus ja elektromagnetlaine levimiskiirus vaakumis. 5. Elektromagnetlainete skaala. Omadused. 6. Mida nim. valguseks? 7. Valguslaine kirjeldamine võrrandiga. Valguse intensiivsus. 8. Valgus ja värvus. Valge värvuse saamine. 9. Infra ja ultravalgus: saamine ja omadused. 10. Valguse dualism. 11. Max Plancki hüpotees. Footoni energia arvutamine. 12. Mis on valguse difraktsioon ja interferents? Difraktsiooni ja interferentsi toimumise tingimused. 13. Nimeta difraktsiooni ja interferentsi rakendusi. 14. Valguse polarisatsioon. Rakendused. 1. Muutuv el.väli tekitab muutuva magnetvälja ja muutuv mag.väli tekitab muutuva ele...
L=Q:m 1J/kg Aurustumise kiirus sõltub: - Aine temperatuurist - Ainest (aine tihedusest) - Vedeliku vabapinna ulatusest - Õhu liikumiskiirusest - Õhu niiskusest Sublimatsioon - tahke aine üleminek gaasilisse olekusse Desublimatsioon - gaasi muutumine tahkeks Soojusülekanne - energia kandumine ühelt kehalt teisele. See kestab seni, kuni mõlema keha temperatuurid on võrdsed ehk on saabunud soojuslik tasakaal Liigid: - Soojusjuhtivus - siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele - Konvektsioon - siseenergia levimine vedeliku - või gaasivoolude teel - Kiirgus - osakeste voi lainete voog Seaduspärad - Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem ta kiirgab. - Mida tumedam on pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus neelab. - Mida suurem on keha pindala, seda rohkem ta kiirgab. Kütus e kütteaine - süsivesinikke sisaldav põlev aine
3) Mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat kiirgab. 4) Mida tumedam on pind, seda rohkem keha ajaühikus neelab. 13Millest sõltub keha (näiteks ahju, toidu ) soojendamiseks kuluv soojushulk (3)? 1) temperatuuri muudust; 2) keha massist; 3) keha ainest. 14Mida näitab aine erisoojus? Aine erisoojus näitab, kui palju energiat tuleb kehale anda, et tema temperatuur suureneks 1°C võrra, kui keha mass on 1kg. 15.Mida tähendab soojuslik tasakaal? Miks temperatuuri mõõtmisel peab esinema soojusliku tasakaalu olukord? 10 cal = 42 J 84 J = 20 cal 1 kcal = 4,2 kJ 166 kJ = 39,5 kcal 120 kcal = 120 000 J 30 kJ = ... cal
summaga. Segaühendus Sisaldab korraga nii jada- kui rööpühendust. Pingete ja voolutugevuste arvutamisel jagatakse ahel osadeks ja kasutatakse jada- ja rööpühenduse arvutamise valemeid. Reostaat Reostaat on juht (takisti), mille takistuse väärtus on muudetav. Reostaati iseloomustavateks suurusteks on suurim takistus (Ω) ja suurim lubatud voolutugevus (A). Elektrivoolu toimed: 1) Voolu soojuslik toime Metallijuhtide temp. Elektrivoolu toimel suurenebKasutus: elektriliste soojusriistade 2) Keemiline toime Mõnede ainete keemiline koostis muutub elektrivoolu toimel. 3) Magneetiline toime Igasuguse elektrivooluga kaasneb magnetvälja teke Lenzi reegel Elektrijuhisr elektrivoolu toimel eraldunud soojushul on võrdne voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutsega Q=J(ruudus) *R*t Lühis, kaitsmed
7. Miks on metallitükk elektriliselt neutraalne? V: Sellepärast et positiivsete ja negatiivsete osakeste arv võrdne. 8. Kui me lahustame mingisugust sooal vees, mis tekkib? V: Ioonid( sool ja kristallid jagunevad) 9. Kuidas käitus magnetnõel, kuid keridaümber traat? Mis juhtub soolaga soolavees? V: Nõela üks ots pöördub elektrisuunas. 10. Mida tähendab keemiline toime? V: mingi aine muudab keemiliselt . 11. Millest seisneb( elektrivoolu) soojuslik toime? V: Vooluallolevjuht soojeneb. 12. Voolutugevuse tähis: I 13. Voolutugevuse ühik: 1 amper , põhivalem: I= q:t ( t on aeg) 14. 1 kiloamper on 1000 amprit 15. Kuidas me kirjutaksime välja selle sama voolutugevuse valemi ühikute abil? V: 1A= 1C : 1s 16. Millise seadmega saame me mõõta elektrivoolu tugevust? V: Ampermeetriga 17 . Voolutugevus muutub ajas koos voolu suunaga. Toimub perioodiline muutumine, ( Vt õp lk.43 kaks joonist üleval)
R Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0C K, kiirgavad soojus kiirgust kõikidel lainepikkustel. Mida suurem on keha temp, seda suurem on kiirguse võimsus. Kiiratava energia jaotus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur seda lühematele lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum Iseloomustavad suurused: 1). Energeetiline valgsus, e integraalne kiirgusvõime Keha pinnaphikult ajaühiku jooksul kiiratud energia. Keha pinnaühikult kiiratud võimsus. E Kiiratud energia; t ajaühik; S pindalaühik; P - võimsus E P J W R= = [ R] = 1 2 = 1 2 t ×S S sm m 2). Diferentsiaalne kiirgusvõime r= R [ r ] = W3 m 3). Neel...
2) Elektrivoolu tekkimise tingimused: piisavalt vabu laengukandjaid, elektrivälja olemasolu (liikumist põhjustav jõud) 3)Metallides kujutab elektrivool endas vabade elektronide suunatud liikumist. Elektrolüütides kujutab elektrivool endas positiivsete ja negatiivsete osade suunalist liikumist. 4) Elektrivoolu toimeteks nim elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. 5) * Voolu keemiline toime-voolu toimel eralduvad juhist tema koostisosad. (toimub ainult elektrolüütides) *Voolu soojuslik toime- kõik juhid, mida läbib elektrivool, soojenevad *Voolu magnetiline toime-elektrivoolu toimel saavad juhid magnetilised omadused 6-8)Voolu tugevuseks nim füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laenguhulk läbib juhiristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mis mõõdab voolutugevust tarbijas. See ühendatakse vooluringi järjestikku tarbijaga. Voolutugevus on 1 amper, siis kui juhi ristlõiet läbib 1 sekundi jooksul 1 kuloni suurune laeng.
13.Millised osakesed on vabadeks laengukandjateks elektrolüüdi vesilahuses? Elektrolüüdi vesilahuses on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. 14.Miks elektrolüüdi vesilahus juhib voolu, aga elektrolüüd mitte? Kuna kuiv keedusool ja puhas vesi on isolaatorid. 15.Mida nimetatakse voolu toimeks? Voolu toimeks nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi? 16.Nimeta voolu toimeid ja kus neid esineb? 1) Soojuslik toime : vooluga juht soojeneb. Esineb nii metallides kui elektrolüüdide vesilahustes. 2) Keemiline toime : seisneb selles, et elektrivool eraldub juhist selle koostisosi. Ei esine metallides. 3) Magnetiline toime : vooluga mähis mõjutab magnetnõela. Esineb nii metallides kui elektrolüüdide vesilahustes. 17.Mis on galvanomeeter? Galvanomeeter on mõõteseade, mille abil saab kindlaks teha, kas juhis on vool, või mitte. 18.Mida näitab voolutugevus
logaritmiline, mitte aritmeetiline? Sest keskkondade temperatuurid ei muutu lineaarselt (sirgjooneliselt). 52. Miks on regeneraatorite puhul liikumapanev jõud (t) üldjuhul konstantne ning keskmist leidma ei pea? Kuna mõnedes soojusvahetites (või nende sektsioonides) voolab küttepinna eri pooltel sama vedelik samas (või ligilähedaselt samas) koguses. 53. Millistest teguritest sõltub soojusvaheti soojuslik koormus / soojushulk Q? Q= G c (tk tm) Sõltub: aparaadi tootlikkusest, toote erisoojusest, vastavalt toote kõrgemast ja madalamast temperatuurist. 54. Millistest teguritest sõltub soojusvaheti soojuslik koormus keetmisel? Q = W * r Sõltub: tootest aurunud vee kogusest, vee aurustumissoojusest. 55. Mida väljendab / näitab soojusülekandetegur k? Soojusülekandetegur väljendab soojusvahetite soojuslikku efektiivsust
TEMP. KOLDEST LAHKUMISEL - 1000. *C KYTUSE TARBIMISAINE ALUMINE KYTTEVAARTUS - 33610. KASUTADAOLEV SOOJUSHULK - 33610. SOOJUSKAOD Q4=0.0 Q3+Q6=0.5 SOOJUSSAILIVUSTEGUR - 0.992 KYTUSE ARVUTUSLIK KULU - 4.45 M**3/S C JA H SUHE KYTUSES CP/HP= 0.0 LENDTUHA KONTSENTRATSIOON - 0.0 G/M**3 VEEAURUDE OSAMAHT - 0.190 KOLMEAATOMILISTE GAASIDE OSAMAHT - 0.090 KOLDE KESKM. SOOJUSLIKU EFEKTIIVSUSE TEGUR - 0.64 PARAMEETER M=0.45 KOLDERUUMI LUBATUD SOOJUSLIK ERIKOORMUS - 350. KW/M**3 ADIABAATILINE POLEMISTEMPERATUUR - 1911.0 *C KOLLE - GAASIDE MUSTUSASTE - 0.91 KIIRGUSEGA YLEKANTUD SOOJUSHULK - 17865.2 KYTTEPINNA KESKMINE SOOJUSLIK ERIKOORMUS - 145.4 KW/M*M SEINTE PINDALA - 546.6 M*M B3.3. Kolde lõplikud mõõdud. Jrk Parameeter Tähis Ühik Põhjendus Väärtus Valitud väärtused
Tähtsaim elektriõpetusest Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib siis, kui : 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma; 2) vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadel laengukandjatele mõjuvad elektrijõud siis, kui aines on tekitatud elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivool võib olla inimesele ohtlik. Liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks. Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabades laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, m...
Valgusenergia muundub mullas aga soojusenergiaks ning kuna muld muutub kuumaks kehaks, hakkab ta kiirgama infravalgust. Klaasil on aga omadus valgust väga hästi läbi lasta, ent ülimalt halvasti infravalgust välja lasta. Soojus jääb kasvuhoonesse ning selle temperatuur hakkab tõusma. Selline on lihtsustatult ,,kasvuhoone efekti" seletus, mis tekitab nii palju pahandust, meie, Maa elanike jaoks. Infravalgusel on mitmeid omadusi. Sellel valguseliigil on soojuslik toime Neil on suur läbitungimisvõime ning ka keemiline toime ning teatud bioloogiline toime. Infravalguse toimed Infravalgust kasutatakse paljudes valdkondades. Nii igapäevases elus kui ja sõjatandril. See on kasutatud ka meditsiinis ning loomadel on võime näha infravalgusega oma saaki. Loodus on seadnud nii, et inimene oskab kõike, mis teda ümbritseb enda hüvanguks ning heaks ära kasutama. Nii kasutab terve maailma rahvastik infravalgust enda tarbeks,
Alalisvool-elektrivooluks nim. laetud osakeste suunatud liikumist. Põhiliselt kasutame vabade elektronide liikumist, mõnel pool ka ioonide liikumist (akudes, keem. seadmetes, elektrolüüsivannides). Joonis- vabad elektronid liiguvad juhtides kaootiliselt. Kui rakendame juhiotstele pinge, siis lisandub kaootilisele liikumisele suunatud liikumine, mille kiirus on >1mm/s. C=3x10 8m/s paneb vabad laengud korraga liikuma. Elektrivoolu tekkimiseks on vaja: 1)vabu laenguid ja 2)pinget. Elektrivoolu olemasolu ja tugevust määratakse toimete põhjal: 1)soojuslik- iga juht soojeneb voolu toimel, ülijuhid ei soojene 2)magnetiline -iga vool tekitab magnetvälja 3)keemiline- paljudes ainetes võib el. vool põhjustada keemilisi reaktsioone (lagundada vee) 4)bioloogiline-tekitab närvi ärritusi. Elektrivool tekitab erinevaid tundeid, põhjustab lihaste kokkutõmbeid. Voolu suunda mõõdetakse pluss laengutega liikumise suunda. Voolutugevus- voolutugevuseks nim...
Soojusülekanne elektriaparaatides Voolujuhti läbiva voolu tulemusena tekivad juhis alati kaod. Selle tulemusena eralduv soojus kandub juhti ümbritsevasse keskkonda. Soojusülekanne toimub alati kuumemalt osalt külmemale kuni nende temperatuurid tasakaalustuvad, kusjuures mida suurem on temperatuuride vahe, seda intensiivsemalt toimub soojusülekanne. Eristatakse kolme soojusülekande vormi - soojusjuhtivus, konvektsioon ja kiirgus. Soojusjuhtivuse all mõistetakse materjali omadust spontaanselt ära anda soojusenergiat kuumemalt kehalt külmemale, aineosakeste vastumõju tulemusena. See võib toimuda nii keha siseselt, ühelt kehalt teisele kui ka kahe keha vaheliselt, mis on eraldatud kolmanda kehaga. Konvektsioon on protsess, mille vältel vedelik või gaas, kuumenevad sooja kehaga kokkupuute tulemusena. Pindade vaheline soojusülekanne toimub soojusjuhtivuse tulemusena. Selle tagajärjel kuumemad kihid muutuvad ...
· Mehaanika seadused ja gravitatsiooni seadus , valguse korpuskulaarteooria (I. Newton, 1668 - 1704) · Termomeeter (A. Celsius, 1742) · Tööd elektrist (A. Volta ,1780 - 1800) · Vooluga juhtide vastastikmõju, magnetismi seletus (A. Ampere , 1820) · Seos pinge, voolutugevuse ja takistuse vahel (G. Ohm, 1826) · Gaasi olekuvõrrand (B. Clapeyron, 1834) · Elektrolüüsi seadused (M. Faraday, 1833) · Elektrivälja mõiste (M. Faraday, 1854) · Elektrivoolu soojuslik toime (J. Joule, E. Lenz 1841) Klassikaline füüsika · Soojuse mehaaniline ekvivalent (J. Joule, 1843) · Spektraalanalüüs (G. Kirchhoff , R.Bunsen, 1859) · Elektromagnetvälja teooria, valguse elektromagnetiline olemus (J. Maxwell, 1860 -1865) · Ideaalse gaasi võrrandid, entroopia ja süsteemi korrastatuse seos (L. Boltzmann, 1872) · X - kiired (W. Röntgen,1895) · Loodusliku radioaktiivsuse avastamine (A. Becquerel, 1896) · Elektroni avastamine (J. J
tahke aine 1) kindel kuju, raske muuta 2)kindel ruumala, raske muuta, sest aine osad paiknevad kindlalt kristallvõre tippudes 3)soojusliikumine on osadeliikumine kristallvõre tippudes vedelik 1)kindel ruumala, 2) võtab anuma kuju, kuna on suuteline voolama 3)osad paiknevad korrapäratult 4)tõmbe- ja tõukejõud on väikesed, soojusliikum. seisneb võnkumises ja kohavahetuses 5)tahke keha ruumala on tavaliselt vedeliku omast väiksem gaas 1)puudub kindel kuju ja ruumala 2)võtab anuma kuju ja täidab selle täielikult 3)gaasi osad saavad vabalt liikuda, sirgjooneline liikumine 4)tõmbe- ja tõukejõudu peaaegu polegi, toimub ainult põrkumisel 5)osad paiknevad korrapäratult difusioon- ainete iseenesest segunemine soojusliikumise tõttu. soojuspaisumine- nähtus, kus keha...
1. Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist. Elektrivool tekib vabade elektronide või ioonide liikumisel. 2. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. (Alalisvoolu suund ja suurus aja jooksul ei muutu, vahelduva voolu suund ja suurus muutub ajas perioodiliselt). 3. Elektrivooluga Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist, mis tekib kaasnevaid nähtusi nim. voolutoimeteks: - soojuslik toime, mis seisneb selles, et vooluga juhid kuumenevad. (Ei kuumene ülijuhid.) - keemiline toime, elektrivoolu mõjul toimuvad sellised reaksioonid, mis muidu ei toimu, nt. vee lagunemine vesinikuks ja hapnikuks. - Magnetiline toime, igasuguse elektrivooluga kaasneb magnetväli. 4. Elektrivoolu iseloomustatakse voolutugevusega, mis näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus.
lämmastikoksiidi, osooni ja teisi haruldasemaid kasvuhoonegaase. Päikeselt Maale jõudev kiirgus on peamiselt nähtavas spektriosas (lainepikkus 400 - 700 nm). Osa sellest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Nagu Päike, nii ka Maa kiirgab elektromagnetlaineid, kuid palju madalama pinnatemperatuuri tõttu on selle kiirguse lainepikkus suurem: valdavalt 3 - 10 mikromeetrit (nn. soojuslik infrapunane kiirgus). Teatud osa sellest kiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks. Kõige rohkem neelavad päikesekiirgust tumedad pinnad nagu ookeanid ja linnad, puhas jää seevastu peegeldab ligi 90% temani jõudnud valgusest; värske lumi (peamiselt polaaraladel)
4. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? Kokkuleppeliselt on elektrivool juhis suunatud vooluallika positiivselt pooluselt negatiivsele. 5. Milliste laetud osakeste liikumine tekitab metallis elektrivoolu? Vabade osakeste suunatud liikumine. 6. Milliste laetud osakeste liikumine tekitab elektrivoolu elektrolüütide vesilahuses? Ioonide suunatud liikumine. 7. Kuidas ilmneb elektrivoolu soojuslik toime? Näited. Vooluga juht soojeneb. N: elektrilambi hõõgniit soojeneb ja hakkab kiirgama valgust, kui selles tekitada elektrivool. Voolu toimel soojenevad ka elektripliit ja triikraua küttekehad. 8. Kuidas ilmneb elektrivoolu keemiline toime? Näited. Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. N: vask sadestub voolu toimel lahusest välja. 9. Kuidas ilmneb elektrivoolu magnetiline toime? Näited. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela
Valguse peegeldumine on Kui valguskiir läheb tihedamast Igal materjalil on α˳ mingi kindel nurk, nähtus, kui valgus langeb kahe keskkonnast hõredamasse ja mille korral algab täielik keskkonna valguspinnale ning langemisnurka suurendada, siis sisepeegeldus. pöördub sealt tagasi esimesse suureneb ka murdumisnurk ja mingil α˳(vesi) = 49° keskkonda. hetkel saab ta võrdseks. Murdumist ei toimu ja kogu valgus peegeldub α˳- täieliku sisepeegelduse piirnurk esimesse kekskonda tagasi. γ=90° Valguse murdumine on Kui valgus murdub hõredamast Kui valgus murdub tihedamast füüsikaline nähtus kui valguskiir keskkonnast tihedamasse, siis keskkonnast hõredamasse, siis tema langeb kahe keskkonna ...
sees ning seina põhikonstruktsioon külmaga ei külmu. Hoone seina niiskusreziimi arvutuse põhjal sai teada, et kondensaat tekib konstruktsioonis väliskrohvi taha ja soojustuse sisse, mis võivad tekitada probleeme kui kondents külmub talvel ning hakkab välisseina krohvi lõhkuma ning soojustuse niiskumisel soojapidavus halveneb. VIIDATUD ALLIKATE LOETELU 1. EVS 908-1:2010 Hoone piirdetarindi soojusjuhtivuse arvutamine 2. EVS-EN ISO 13370:2008 Hoonete soojuslik toimivus 3. R. Reinpuu. (2009). Ehitusfüüsika. 4. Masso.T. (2010). Ehituskonstruktori käsiraamat. Tln: Ehitame kirjastus
suunaga (plussilt miinusele) 3) Elektrivoolu tugevus sõltub pingest. Suurema pingega kaasneb ka suurem voolutugevus. Voolutugevus on võrdeline juhi otstele tekitatud pingega. ((Elektrilaengust (q- 1C),Ajavahemikust (t-1s))) 4) Elektrivoolu toimed ning kasutusalad: Elektrivoolutoimed on vooluga kaasnevad nähtused. Need on magnetiline toime- vooluga juhe mõjutab magnetnõela, Keemiline toime- elektrivool muudab aine koostist, kasutataks esemete kroomimisel. Soojuslik toime- vooluga juht soojeneb, nt soojust andvad aparaadid pliit, hõõglamp, triikraud. 5) Juhi elektritakistus on põhjustatud vastastikmõjust liikuvate laengukandjate (elektronid, ioonid) ja soojusliikumises olevate aineosakeste (metallis ioonide, elektrolüütides vee molekulide) vahel. Elektrijuhi takistus sõltub temperatuurist, temperatuuri suurenedes juhi takistus samuti suureneb, sest soojusliikumise intensiivsus kasvab ning takistab rohkem laengukandjate liikumist.
Metallid Toodetakse üle 800 miljoni tonni aastas. Mineraalväetised Üle 500 miljoni tonni aastas Sünteetilised materjalid – peamiselt Üle 60 miljoni tonni plastmass Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid Üle 2 miljoni tonni aastas Olmejäätmed jõuavad tagasi looduskeskkonda Suur osa neeldub Maa kiirguvast soojusenergiast süsihappegaasirikkas atmosfääris ega pääse maailmaruumi. Maakera soojuslik tasakaal on rikutud, maapind ja atmosfäär hakkavad soojenema – tekib kasvuhooneefekt. Mannerjää sulab, ookeani pind tõuseb ja madalamad alad ujutatakse üle. CO hulga ₂ suurenemist on põhjstanud ka Maa ’’kopsude’’ – troopiliste vihmametsade – massiivne hävitamine. On ka kahjulikke gaase – CO. See tekib kütuse mittetäielikul põlemisel. SO ja ₂ NO - need muudavad sademed happesademeteks ning need on väga ohtlikud. ₂ Ka tolm, mis tekib
Ta annab soojusülekandel ära soojushulga ja ta paisub. 14.Millist protsessi nimetatakse adiabaatiliseks? Sellist protsessi, mis toimub isoleeritud süsteemis ja gaasile ei anta ega võeta soojust ning tööd tehakse gaasi siseenergia arvelt. 15.Miks ei ole võimalik ehitada sellist masinat, mis teeks tööd ilma, et ta vajaks selleks täiendavat energiat? Tööd saab teha ainult gaasi siseenergia kahanemise arvelt. 16.Milline gaasiga toimuv soojuslik protsess on gaasi töö seisukohalt energeetiliselt kõige kasulikum? Põhjenda! 17.Miks ei ole võimalik kasutada soojusmasinates ainult gaasi isotermilist paisumist? 18.Mida tuleb gaasiga teha, et gaasile antavat soojust oleks võimalik pikema aja jooksul muuta mehhaaniliseks tööks? 19.Mida nimetatakse soojusmasinateks? Seadeldisi, kus soojus muundatakse tsüklisliste protsesside käigus mehaaniliseks tööks. 20.Millistest osadest soojusmasin koosneb?
Nii on eesti keeles tendents, et pikkades tuletistes tuletusaluse III välde nõrgeneb II välteks, nt `meister – meisterdama, `julgus – julgustama, `peegel – peegeldama. Selliste tuletatud verbide II välde on fikseeritud ka õigekeelsussõnaraamatuis. Kuid on palju muidki tuletisi, mille välte nõrgenemist on tunnistanud alles ÕS 1999 ja 2006, näiteks: osa lik-omadussõnu (nt kahjurlik, ketserlik, luksuslik, meisterlik, seaduslik, soojuslik, teaduslik, täiuslik, vooruslik), nende lus- ja likkus-nimisõnad (kahjurlus, ketserlus, meisterlikkus, vooruslikkus) ja likult-määrsõnad (ketserlikult, meisterlikult, vooruslikult); osa kas-omadussõnu (nt andekas, ilmekas, otstarbekas, teenekas, võimekas) ja nende kus- nimisõnad (andekus, võimekus); osa tu-omadussõnu (nt andetu, hambutu, ilmetu, võimetu) ja nende tus-nimisõnad (andetus, võimetus);
elemendid. P-juhid – Legeteeritud lisandaine aatomid, millel on väliskihil vähem elektrone kui põhiaine aatomitel. Elektrone puudu; lisandiaatomid paiknevad valentstsooni lae ligidal; elektronid saavad kergelt valentsist keelutsooni. N-pooljuhis asub elektronidega täidetud nivoo juhtivustsooni põhja ligidal; elektronid suudavad kergelt keelutsoonist juhtivustsooni liikuda. Legeeritud lisandaine aatomid, kus väliskihil on rohkem elektrone kui põhiaine aatomitel. 10. Elektrivoolu soojuslik toime (Joule`i-Lenzi seadus). Voolu toimel laengukandjate liikumine vooluringis, neile mõjub takistus ja selle ületamisel eraldub soojus. 11. Elektriliste seadmete võimsus. Teevad tööd, kui laengukandjad liiguvad suunatult. 12. Elektrivoolu töö ja töö ühik 1 kW·h. Töö on A. 1 kW/h tähendab, et ühe tunni jooksul eraldub 1 kW energiat. 13. Vahelduvvool. Vahelduvvoolu kirjeldavad füüsikalised suurused. Vool, mille laetud osakeste suund ajas perioodiliset muutub. Kirjeldatakse:
Füüsika 9. Klass Siseenergia: Aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Siseenergiat on kõikidel kehadel. Soojusjuhtivus: Soojus antakse edasi naaberosakeste kaudu, osakesed ümber ei paiku. Soojushulk: Ühik = J. On kindel arvväärtus energia hulk mille keha saab või kaotab soojusülekande käigus. Kui puutuvad kokku eri temperatuuriga kehad, siis algab nende vahel soojusvahetus ja see kestab kuni tekib soojuslik tasakaal. Soojenemine – kehatemp. Tõusmine, keha neelab energiat. Jahtumine – Kehatemperatuuri alanemine, energia eraldub. Soojushulk sõltub 1) Aine mass, 2) Alg ja lõpptemperatuuride vahest. T1-alg, T2-lõpp. Delta(t) temperatuuri muut (vahe). 3) Materjal – erinevatel materjalidel on eri soojused (c). Q=cm(Δ t). Nt: c(vesi) = 4200. See tähendab, et 1kg vee sulatamiseks 1kraadi võrra kulub 4200J soojusenergiat. 1cal=4.2J. T=Q/cm.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
