lennujaama terminalides ja infotabloodel. Suuremõõtmelised videoekraanid ja suur valik igasuguseid vahendeid valgustatud reklaamstentidel on samuti koht, kus leidub dioode. LED-e kasutatakse ka vähiravis ravimiaktiveerijana (valgusteraapia) ja kosmoselaevades taimelavade valgustitena. Tööpõhimõte Valgusdioodi kiirgus kujutab endast elektroluminestsentsi, mis tekib elektriliselt ergastatud elektronide ja aukude rekombinatsioonil. Enamjaolt koosneb tavaline LED kahest elektroodist ja pooljuhtmaterjalidest tehtud kiibikesest, mis on uputatud plastikkesta sisse. LED Segmentelemendid Segmentelemendid on ühte korpusesse valatud erikujulised valgusdioodid, millede üheaegsel lülitamisel saab moodustada numbreid ja tähti. 3 Hõõglamp Hõõglamp on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit
elektroni, tekitades omakorda kõrvalaatomis augu. Elektronjuhtivuse korral juhitakse elektrivool ühes suunas. o Kus kasutatakse pooljuhte? Termistoris ja fototakistis. o Valgusdiood LED On lühend sõnast light emitted diode - on pooljuhtseadis, mis muudab elektrienergia optiliseks kiirguseks (infravalgus, nähtav valgus või ultravalgus). LEDis muutub elektrivoolu energia p-n siirdel erimärgiliste laengute rekombinatsioonil vahetult valguseks, o Loetle säästulambi puudusi võrreldes teiste valgusallikatega! Lühem eluiga, valgus kollaka tooniga, ei talu põrutusi, mõõtmetelt suurem, läheb töötades kuumaks. o LED lampide eelised teiste valgusallikate ees? Võivad kiirata erinevat värvi või ka valget valgust. Väiksed mõõtmed, põrutuskindlus, pikk eluiga (tuhat korda pikem kui hõõglampidel), kiire süttimine, vastupidavus sisse-välja lülitamistele.
samuti on raske jõuda soovitud kudedeni. (2) Liposoomid: DNA konstrukti ümbritsemine kunstliku lipiidmembraaniga.(2) Geeniekspressiooni inhibeerimine Kuigi suure osa geeniteraapia alastest uuringutest moodustavad mittefunktsionaalse geeni asendamisega seotud tööd, on teatud olukordades vajalik töötava geeni(de) (üle) ekspressiooni suunatud inhibeerimine. Seda on võimalik saavutada erinevatel tasemetel.(2) DNA tasemel A) Funktsionaalse geeni inaktivatsioon in situ homoloogilisel rekombinatsioonil vastavalt muteeritud geenikoopiaga.(2) B) Oligonukleotiidide kasutamine. Teatud tingimustel võib DNA moodustada kolmekordse heeliksi. Selleks disainitakse geenispetsiifiline oligonukleotiid, mis paardub kindla sihtmärk geeni järjestusega kaheahelalises DNA-s ja inhibeerib selle geeni transkriptsiooni. Üheahelalise oligonukleotiidi seostumine kaheahelalise DNA-ga toimub nn. Hoogsteen'i paardumise kaudu (vesiniksidemed). Selliste sidemete puhul on kõige stabiilsemad G
61. tunnus (süstemaatikas) (mõiste) ehk homoloogilise sarnasuse 62. rudimentaarsed ehk vestigiaalsed organid (mõiste ja näiteid)mandunud elundid, funktsionaalselt tähtsusetud jäänukorganid volt inimese silmanurgas 63. stromatoliidid on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite (ehk sinivetikate) või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel. 64. geenikonversioon (mõiste) ebavõrdne ristsiire toimub meioosi käigus rekombinatsioonil, tekivad heterodupleksid, DNA parandamine pole õige parandatakse ühe alleeli järgi, teine alleel kaob ära 65. Hardy _ Weinbergi genotüübisagedus (mõiste ja arvutus) antud genotüübiga isendite arvu suhe antud populatsiooni isendite arvusse Kui teatud genotüüpide sagedus oleks n ja kogu populatsiooni arvukus M, siis n/M ehk genotüübisagedus oleks GenF = n/M 100% 66
Antigeeni-siduvad piirkonnad on varieeruvad piirkonnad. Konstantsed piirkonnad on täpselt samad igas vabas antikehas meie kehas. 24. Varieeruvad ühendamissaidid. Antikehade varieeruvus on suures osas saavutatud juba antikehade geenisegmentie assambleerimise geneetiliste mehhanismidega. Inimese ja imetajate antikehade kaasasündinud varieeruvus tuleneb antikehade geenisementide kombinatoorsest ühendamisest somaatilisel rekombinatsioonil B-lümfotsüütite diferentseerumisel antikehasid tootvateks plasmarakkudeks. 25. Rakutsükkel. Tsüklilised sündmused rakkude elus. Rakutsüklis toimub mitoosi (M) ja interfaasi (I) vaheldumine. Interfaas jaotatakse G1-, S- ja G2-faasiks. 26. Tüvirakud. Rakkude põlvnemine toimub tüvirakkude kaudu. 27. Epigenoomsed värvusmosaiigid. Pigmenti moodustavate rakkude järglased on pigmenteerunud ja moodustavad organismide
· Peegeldunud elektronide energia on suur, hulk väike. · Detektori võrele antakse negatiivne laeng, et kõrvale juhtida sekundaarelektrone. · Signaal koosneb ainult peegeldunud elektronidest. Detektorid kahte tüüpi: · Robinsoni detektor (a) stsintillatsiooni efektil töötav. Kiiretoimeline, TV laotus. · Pooljuhtdetektor (b) elektron-auk paaride rekombinatsioonil tekkinud laengukandjate voolu mõõtmine pingestatud pooljuhis. Aeglane töökiirus, ei saa kasutada TV laotust. 9. Kuidas tekitatakse elektronmikroskoobis elektronkiir? Elektronkiir tekitatakse elektronkahuris. 10. Kuidas töötab sekundaarsete elektronide detektor SEMs? Kõige sagedamini kasutatav signaal. Sekundaarelektronid tekitavad valgusesähvatuse stsintilatsioonmaterjalis, see juhitakse valgusjuhi abil fotoelektronkordistisse, mis muudab
tanapaeval. Atavism on kull anomaalia, kuid mitte tuupiline vaararend. Eksogeenseid vaararendeid voivad tekitada jargmised faktorid: -fuusikalised; -keemilised; -infektsioossed; -toiteelementide vaegus ja toitumishaired. GENEETILISTE ANOMAALIATE ETIOLOOGIA Kaasasundinud anomaaliate geneetilistest pohjustest on esikohal geenmutatsioonid. Vahem esineb kromosoomi mutatsioonidest tingitud anomaaliaid. Ka kombinatiivne muutlikkus ja vead geenide rekombinatsioonil voivad pohjustada defektsete geenide teket. Mutatsioonid kui anomaaliate geneetilised pohjused Geenmutatsioonide tagajarjel tekivad uued alleelid. Enamik letaalmutatsioone ja parilikke vaararendeid pohjustavaid mutatsioone on geenmutatsioonid, mida iseloomustab lihtne mendeleerumine. Defektgeeni toime mingi koe voi organi arengule voib olla otsene voi kaudne. Otsene -ebanormaalne rakkude diferentseerumine Kaudne -blokeeritakse mone ensuumi suntees.
kromosoomid on vähem kompaktsed ning seega pikemad, seega toimub neis suuremal hulgal rekombinatsioone kui Y-kromosoomis. Naistel on keskmiselt 25% rohkem kiasme kui meestel. Hotspotid on lühikesed genoomsed piirkonnad ning neil on selgesti eristatavad piirid. • Rekombinatsioni aktiivsus on erinev indiviiditi. • Kaardistamine: Otsesed meetodid: Analüüsides meioosi kasutades spermatosoidi DNA-d Detekteerides rekombinatsioonil osalevaid valke – nt SPO11, et tuvastada katkete kohti Kaudsed meetodid: Analüüsides meioosi suurtes inimeste või hiirte sugupuudes Kasutades LD-blokkide ja populatsiooni variatsiooni andmeid • Seos LD kaartidega – rekombinatsiooni hotspoti esinemist on võimalik hinnata kaudselt LD-analüüsi kaudu. Kuna LD-blokkide piirid kattuvad suuresti
Erinevad valgu isovormid võivad avalduda organismi erinevates kudedes 3. Erinevaid antikehi (immunoglobuliine) kodeerivad järjestused saadakse erinevate geenisegmentide kombineerumise tulemusena Iga antikeha (immunoglobuliin Ig), mis seondub spetsiifiliselt ainult tema poolt äratuntava bioloogilise võõrmaterjaliga (antigeeniga), sisaldab varieeruvaid regioone. Varieeruvaid geenisegmente on palju ja need kombineeruvad rekombinatsioonil konstantsete regioonidega. Varieeruvaid geenisegmente (V) on palju ja need kombineeruvad rekombinatsioonil konstantsete regioonidega (C). DNA järjestused, mis kodeerivad antikehade segmente, ei vasta klassikalisele geeni definitsioonile Sel puhul räägitakse geeni segmentidest, mis liidetakse üheks geeniks rekombinatsiooni teel 41 Kaasaegse geeni käsitluse järgi on geen informatsiooniüksus, mis määrab ära ühe polüpeptiidi, struktuurse või regulatoorse RNA molekuli sünteesi
> haiguste mudelid - Knock out – bioloogiline mudel kus sihtmärkgeen on inaktiveeritud - Knock in – bioloogiline mudel kus mingi geen on sisestatud teatud lookusesse (kohta genoomis) - Transgeenne – kannab võõrast segmenti DNAs, mis paigutatud genoomi mitte- homoloogse rekombinatsiooni teel (juhuslikku kohta) - Geenide väljalülitamine – käib läbi embrüonaalste tüvirakkude, kus puripotentsetesse rakkudesse elktroporeeritakse DNA konstrukt mis homoloogilisel rekombinatsioonil asendab endogeense järjestuse In vivo ajukuvamine Ei vigasta subjekti ehk pole invasiivne. - Staatilised – info struktuuri kohta – CT, MRI - Dünaamilised – info talitluse kohta – PET, fMRI, EEG - CT – nagu röntgen aga 3D, ajukuvamine. Ksautab peeneid paralleelseid kiiri mis on läbi aju suunatud röntenkiirte detekrotile. - MRI – tugevasse magnetvälja asetatud aatomituumad resoneerivad ja emiteerivad raadiosagedusel signaale
KÕRGEPINGETEHNIKA AEK 3011 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Isolatsiooni elektrilist tugevust mõjutavad parameetrid Isolatsiooni elektriline tugevus sõltub: - materjalist - keskkonnast - pinge mõjumise ajast - jahutustingimustest - radiatsioonist - ja muudest teguritest 2. Liigpingete tekkepõhjused · atmosfäärilised liigpinged Uatm t < 50...100 s I < 200...400 kA U on statistiline suurus Joonis 1.3 Liini liigpingete esinemise tõenäosus pinge suuruse järgi Atmosfääriliste liigpingete piiramine: · piksekaitsetrossid liinidel · piksekaitsesüsteemid · liigpingepiirikud · kommutatsiooni- e siseliigpinged Usis < (3...3,5) Un isolatsiooni varu on piisav kuni 220 kV-ni üle 220 kV oluline on siseliigpingete piiramine 3. Isolatsioonile mõjuvate pingete ja liigpingete klassid ja kujud IEC 60071 järgi Joonis 1.4 Madalsageduslikud liigpinged Joonis 1.5 Transientliigpinged 4. Välisisolatsioon ja tema üldiseloom...
1. kasutatakse geneetikat isikute tuvastamisel (DNA sõrmejäljed) – mittekodeerivas DNA järjestuses on erinevused (kordusjärjestused), mis on igal inimesel erineva pikkusega. Lisaks leiab geneetika kasutust geenmutatsioonide uurimisel, mis põhjustavad haigusi – tsüstiline fibroos (kahjustab organite epideelrakkude ioonkanaleid ning tekib limakiht + põletik), Huntingtoni tõbi (neuronid hakavad surema liigutuste kehvenev koordineerimine), fragiilne X (tugev alaareng), Alzheimeri tõbi (ei ole alati seotud geenmutatsioonidega; ilmneb dementsus ja haige ei tunne enam inimesi ära), rinnavähk + südame veresoonkonna haigused (2 geeni – BRCA, BRCA2 – tõstavad oluliselt riski; need geenid on seotud DNA reparatsioonidega). Lisaks uuritakse komplekseid tunnuseid (geenid + keskkond) isiksuse omadused, vaimsed võimed, alkoholism, skisofreenia, maniakaalne depressiivsus, homoseksuaalsus (?). Kaksikute meetod uurida ü...
tüvirakkudeks Nobeli preemia koos Shinya Yamanaka’ga – indutseeeritud pluripotentsed rakud /iPS/ – a la blastotsüsti rakud – saadi adultse hiire fibroblastidest ). 2007 iPS’d ka inimese fibroblastidest – kasutati enam kui 20 transkriptsioonifaktorit 11. Geen- ja tunnus-nokauditud organismid Hiire nokautmutantide konstrueerimine. Huvipakkuva geeni funktsioon rikutakse, normaalne geen asendatakse rikutuga (mutantsega) genoomi homoloogsel rekombinatsioonil. DNA sisestamisel embrüonaalsetesse tüvirakkudesse ja embrüo transfektsioonil ning edasisel implanteerimisel pseudotiinesse emasesse arenevad kimäärsed järglased. Heterosügootsete kimääride omavahelisel ristamisel saadakse nokauditud geeniga homosügoote, kes on nii geno- kui ka fenotüübiliselt ravimiresistentsed. Sebrakala (D. rerio) fenotüübiliste morfoliino- nokautmutantide tekkemehhanism.
Eksonukleaasid- eemaldavad nukleotiide DNA ahela otsast (lagundavad nukleiinhappe ahelat kas 5' või 3' otsast (5'eksonukleaasid ja 3'eksonukleaasid) Endonukleaasid- atakeerivad ja võtavad ära nukleotiide DNA ahela seest. 94. DNA polümeraas I omadused. Kornbergi polümeraas. 1) sünteesisuund 5'-3' (info loetakse matriitsahelast suunaga 3'-5') 2) 5'-3' eksonukleaasne aktiivsus. On reparatsiooniline polümeraas, kuna selle abil parandatakse ja korrigeeritakse geneetilise info paljundamisel, rekombinatsioonil ja mujal tekkivaid vigu. 95. DNA polümeraas III. Escherichia coli replikaas. Poolkonservatiivne süntees. Holoensüüm (katalüütiline südamik), 3 alaüksust, 900 000 daltonit, sisaldab vähemalt 20 erinevat polüpeptiidi. Tal on 2 beeta subühikute monomeeri, beeta subühikute dimeer moodustab ringi ümber DNA. 96. Okazaki fragment DNA replikatsioonil. I variant. Kuna DNA replikatsioon saab toimuda ainult ühes suunas, 5' ® 3' suunaliselt,
transkriptsioonil. Juhtjärjestus eemaldatakse pärast translatsiooni ja disulfiidsed sidemed polüpeptiidi ahelas on muutunud. Geeni-segmendid genoomis λ kerge ahela lookus paikneb 22. kromosoomis, κ kerge ahela lookus paikneb 2 kromosoomis. Raske ahela lookus paikneb 14. kromosoomis. Geenisegmentide koopiaid on algses DNAs palju, mis juhuslikult valitakse rekombineerimiseks. V-regiooni geenisegmendid ühinevad rekombinatsioonil: DNA rekombinatsiooni mehhanism on sarnane nii kerge kui raske ahela puhul, kuigi üks ühinemine vajab genereerimiseks kerge ahela geene, kaks vajavad raske ahela geene. Kui kodeerimisjärjestus kahel geeni segmendil on samas orientatsioonis (kaks segmenti on samasuunalised) DNAs, siis rekombinatsioon sisaldab väljasopistust ja kustutamist DNA-st kahe geenisegmendi vahel. Teine
Troposfäär *Troposfäär ulatub maapinnalt 9 17 km kõrguseni *Temperatuur langeb troposfääris 17 0C maapinnalkuni -52 0C troposfääri ülemistes kihtides *Troposfääris toimuvad protsessid, mis kujundavad ilma *Troposfääri lahutab järgmisest kihist tropopaus *Kokku moodustavad troposfäär ja tropopaus atmosfääri alumise kihi *Troposfääris on enamus atmosfääri veeaurust ja raskematest gaasidest *Stratosfääris tekib hapniku molekulide ja aatomite rekombinatsioonil osoon (kuni 90% atmosfääri osoonist), mis omakorda neelabelektromagnetkiirgust diapasoonis 290-320 nm ehk ultraviolettkiirgust. 1 Atmosfäär 1.1 Atmosfääri keemiline koostis o Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust kokku ca 99% o Argoon moodustab veel 0,9% o Kõik ülejäänud gaasid moodustavad vaid alla 0,1% o Sellest omakorda moodustab süsinikdioksiid 90% o Ülejäänud 0,002% sisaldab veel loomulikke koostisaineid
varieeruvust ei oleks, ei toimuks ka looduslik valik). 8. Selgita kuidas soolisus (rekombinatsioon) kiirendab evolutsiooni vastavalt ,,Fisher'i ja Müller'i argumendile"? Sootutel hakkavad tekkinud kasulikud mutatsioonid omavahel konkureerima. Soolistel liikidel tõstetakse kasulikud mutatsioonid kokku (erinevates liinides tekkinud mutatsioonid rekombineeruvad, ilma rekombineerumata võtaks kasulike mutatsioonide fikseerumine kauem aega, rekombinatsioonil saadakse lahti kahjulikest mutatsioonidest) ja see kiirendab evolutsiooni. Kui aga mutatsioonid toimuksid aeglaselt, siis soolisusel evolutsioonikiiruses eelist ei oleks. 9. Seleta Musta Lipu teooriat (Red Queen Theory). Pead jooksma piisavalt kiiresti, et püsida paigal. Ehk kui tahad olla kohane muutuvas keskkonnas, pead ka muutuma. Ja isegi kui keskkond ei muutu, pead muutuma, sest mida kohasem sa oled, seda parem ja alati saab kohasemaks ju (näiteks parasiit ja peremees
molekuli raku kohta) statsionaarses faasis või oksüdatiivse stressi korral. Selle valgu seondumine DNA-ga näib toimuvat mittespetsiifiliselt. Eksponentsiaalse faasi rakkudes on ligikaudu 6000 Dps molekuli raku kohta. Valgu hulk suureneb statsionaarse faasi käigus. Dps-i funktsiooniks on kaitsta DNA-d kahjustuste eest. Fis (factor for inversion stimulation) on väike aluseline DNA-ga järjestusspetsiifiliselt seonduv valk, mis kirjeldati esmalt sait-spetsiifilisel rekombinatsioonil. Fis on oluline ka eksponentsiaalses faasis tugevalt ekspresseeruvate geenide (rRNA ja tRNA geenid) transkriptsioonil ja DNA replikatsioonil. Eksponentsiaalses faasis on Fis valku 60000 molekuli raku kohta, kuid statsionaarses faasis jääb ta detekteerimatuks (alla 100 molekuli). Seega on Fis kasvavates rakkudes üheks põhiliseks nukleoidiga assotsieeruvaks valguks. Hfq (host factor for phage Q), tuntud ka faktori i nimetuse all, seondub nii DNA-ga kui ka RNA-ga.
Võidakse kahte moodi Holliday ühendust lõigata – mõlemas kohas peab samamoodi lõikama, kuigi kromosoomid ei lahutu omavahel. Kas mõlemast juba vahetunud või veel vahetumata ahelad. Krossingover kas tekib või mitte. Lagundajaks on RuvC valk, valib, kumba lõigata. Kui lõikab vana ahelat, siis ei toimu midag. Kui juba vahetatud ahelat, siis toimub rekombinatsioon. 1. etapp: - sünteesida puuduvad DNA osad. - DNA süntees toimub nii rekombinatsioonil, reparatsioonil kui ka replikatsioonil 2. etapp: - RuvAB kompleks seondub Holliday ühendusega. - RuvB helikaas moodustab heksameerseid komplekse. RecBCD puhul sarnane olukord. Kui E. coli rakku satub hii saitidega DNA, siis ei jää RecBCD kompleks sinna pidama ja see kompleks lagundab selle DNA lõpuni. Teine funktsioon homoloogilisel rekombinatsioonil on replikatsioonikahvli katkemine. Tekib üheahelaline katkemine ja sealt ei saaks replikatsioon edasi toimuda. Kui on
RecA soodustab DNA ahelate ülekannet, aitab neil paarduda ning osaleb DNA ahelate hargnemiskoha migratsioonil. RecA homolooge on leitud ka eukarüootides. Näiteks Rad51 defektsus põhjustab hiire embrüol letaalset fenotüüpi ning kõrgenenud tundlikkust ioniseeriva kiirguse suhtes. Rad51-ga interakteeruvad mitmed kartsinogeneesis osalevad valgud nagu näiteks BRCA1, BRCA2 ning p53. Pärmis kirjeldatud RecA homoloogil Dmc1 on samuti oluline roll DNA rekombinatsioonil. SOS vastus DNA kahjustuste või DNA replikatsiooni inhibeerimise tagajärjel tekib rakkudes SOS vastus. Induktoriteks on UV-kiirgus, alküleerivad ühendid, tümiini vaegus ja ravimid. DNA replikatsiooni blokeerimine kahjustuste kohas toob esile ssDNA, kuna DNA polümeraasi III peatumisel jätkab DNA helikaas DnaB DNA ahelate lahtikeeramist. ssDNA aktiveerib RecA valgu, moodustub nukleoproteiinne filament. SOS
RecA soodustab DNA ahelate ülekannet, aitab neil paarduda ning osaleb DNA ahelate hargnemiskoha migratsioonil. RecA homolooge on leitud ka eukarüootides. Näiteks Rad51 defektsus põhjustab hiire embrüol letaalset fenotüüpi ning kõrgenenud tundlikkust ioniseeriva kiirguse suhtes. Rad51-ga interakteeruvad mitmed kartsinogeneesis osalevad valgud nagu näiteks BRCA1, BRCA2 ning p53. Pärmis kirjeldatud RecA homoloogil Dmc1 on samuti oluline roll DNA rekombinatsioonil. SOS vastus DNA kahjustuste või DNA replikatsiooni inhibeerimise tagajärjel tekib rakkudes SOS vastus. Induktoriteks on UV-kiirgus, alküleerivad ühendid, tümiini vaegus ja ravimid. DNA replikatsiooni blokeerimine kahjustuste kohas toob esile ssDNA, kuna DNA polümeraasi III peatumisel jätkab DNA helikaas DnaB DNA ahelate lahtikeeramist. ssDNA aktiveerib RecA valgu, moodustub nukleoproteiinne filament. SOS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
