Teise, suuremasse ringi kuuluvad veekogu valglal paiknevad saasteallikad. Näiteks Pärnu lahte saastavad ka Paide ümbruse farmid. Jäädes lahest saja kilomeetri kaugusele, paiknevad nad ometi valglal ja halvendavad lahe veekvaliteeti. Seepärast tehaksegi kõikjal Euroopas, ka Eestis, valglapõhiseid veemajanduskavu. Kolmandasse, kõige välimisse ringi jäävad need allikad, mis saastavad veekogusid atmosfääri kaudu. Näiteks osa Saksamaa tööstuslikust õhusaastest langeb sademetena Peipsi järve. Samamoodi sajab osa meie elektrijaamade lämmastikoksiididest lämmastikhapetena Laadoga järve. Kolmas ring on nii lai ja raskesti mõõdetav, et veemajanduskavad seda esialgu ei arvesta, ehkki näiteks Läänemerre lisandub lämmastikku põhiliselt just sedakaudu.
Eesti · Pealinn Tallinn · Pindala 45 227 km2 · Riigikeel Eesti · Rahvaarv 1 318 005 · President Toomas Hendrik Ilves · Peaminister Andrus Ansip · Rahaühik Euro Eesti asub Läänemere idakaldal. Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja...
Suurus: Keskmine pikkus on täiskasvanud kohadel 30...60 cm, suurus sõltub vanusest. Üldiselt on väikejärvede kohad kasvult väiksemad. Kaalub tavaliselt kuni 1...3 kg, suguküpsed alates 400 g Elupaik: Koha eelistab suuremaid (üle 50 ha), piiratud taimestikuvöötmega, väikese vee läbipaistvusega, ühtlaselt läbisoojenevaid toitesooladerikkaid järvi, milles samal ajal leidub küllaldaselt hapnikku. Elab põhja lähedal ja on öise eluviisiga. Toitumine: Röövkala. Toiduks on peamiselt peipsi tint, ahven, kiisk, särg. Noored kohad toituvad planktilistest selgrootutest. Paljunemine: Koeb puhtal ja kõval põhjal. Kudemine leiab aset mai lõpust juuni alguseni, kui veetemperatuur on 16...18 °C. Koeb 2...3 m sügavusel, enamasti päikesetõusu ajal. Marjaterade hulk on tavaliselt 300 tuhat kuni 1 miljon, läbimõõt 1,5...1,6 mm. Uskumatu aga tõsi:
Karina Kanarbik EESTI JA EUROOPA KAART Küsimustele vastamine Juhendaja: Liis Juust Kuressaare 2018 Mis meri jääb Hiiumaa ja Saaremaa vahele? Nende vahele jääb Väinameri. Mis maakonnas asub Tõrva? Asub Valga maakonnas. Milliste maakondade piirides asub Soomaa RP? Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril. Millises veekogus asub Piirissaar? Asub nö kahe maailma piiril. Peipsi järve ja Lämijärve piiril, Eesti ja Venemaa vahel. Mis jõgi suubub Võrtsjärve? Võrtsjärve suubub Väike Emajõgi. Milliseses Eesti turismiregioonis asub Alutaguse? Asub Ida-Viru regioonis. Mis jõgi voolab läbi Londoni linna? Läbi Londoni linna voolab Thamesi jõgi. Milline mäestik läbib Slovakkiat, Ukrainat ja Rumeeniat? Neid läbib Karpaatide mäestik. Mis on Lõuna-Euroopas asuva saabast meenutava poolsaare nimetus? Nimetus on Apenniinide poolsaar.
Suuremad sadamad Nizneangarsk Ust-Barguzin Baikalsk Tähtsus majanduses Üle 400 turismiettevõtte Tselluloositehased Soojuselektrijaamad Keemiatehased Tähtsus inimestele Kalapüük Turismiettevõtted Keskkonnaprobleemid Turismiettevõtted Prügikäitluse puudumine majutusaladel Linnad Reovesi Baikali-Amuuri magistraal Võrdlus Võrdlus Baikal Peipsi Pindala 31 500 km2 2611 km2 Kõrgus merepinnast 456 m 30 m Suurim sügavus 1637 m 12,9 m Huvitavad faktid Maailma vanim järv. Kuumaveeallikad, 400 meetri sügavusel Suurima mahuga järv Maailma sügavaim järv Kasutatud allikad http://www.americanmonsters.com/site/2010/01/bai http://et.wikipedia.org/wiki/Baikali_j%C3%A4rv http://www.kalapeedia.ee/baikal.html Aitäh kuulamast!
Eesti kalad A Ahven Perca fluviatilis Angerjas Anguilla anguilla Atlandi tuur Acipenser sturio H Harjus Thymallus thymallus Haug Esox lucius Hink Cobitis taenia J Jõeforell Salmo trutta truttamorpha fario Jõesilm Leuciscus idus K Kammeljas Scophthalmus maximus Karpkala, sasaan Cyprinus carpio Kiisk Gymnocephalus cernus Kilu Sprattus sprattus Koger Carassius carassius Koha Stizostedion lucioperca L Latikas Abramis brama Lest Platichthys flesus Linask Tinca tinca ...
*Euroopa on maailmajagu.Asub Euraasias. *Euroopa - Aasia piir algab Uurali mäestikust , Kaspia põhjarannikult, Musta merre, läbi Bosporuse ja Dardanelli, Egeuse merre ja seal Vahemerre, siis Kibraltar ja Atlandi ookean. PINNAMOOD JA MAAVARAD * Tasasem * Kõrgeim tipp Alpides Mont Blanc 4807 km. * Maavarad on suuremas osas ammendumas. * Naftat kõige rohkem on põhja meres KLIIMA *parasvöötmes suur osa, kuid ka lähis-arktiline, lähis- troopiline SISEVEED * Doonau ja Rein * Peipsi on suuruselt viies järv LOODUSVÖÖNDID * peaaegu kõik vööndid on esindatud * Soome, Rootsi, Eesti - metsasus ! RAHVAARV * seitse, kaheksasada miljonit inimest * natuke üle 10% maailmarahvast. (6,7 miljardist) * EL'is on 48 riiki 2010 seisuga. * Kesk ja lääne Euroopa on tihedamalt asustatud * Euroopa rahvastik vananeb. RAHVUSED JA KULTUURID * palju rahvuseid ja kultuure * enim räägitakse inglise keelt, siis saksa ja prantsuse keelt EUROOPA LIIT * Eesti liitus aastal 2004 a.
Suurele vaimuannile vastukaaluks saatis Juhan Liivi läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luu-letustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Oma mälestuses on Karl Kornel kirjutanud Juhan Liivist järgmiselt: "Ta seisis ja vaatles ene- sesse vaibunult "Estonia" kerkivaid müürisid. Nii nagu lapsepõlve "Käkimäe kägu" ei ulatunud kuuseladvast üle Peipsi vaatama, nii ei suutnud ta vahest nüüdki kerkiva kunstitempli tulevikku silmi nõiduda. Aga ta tundis, et ka tema peab templi ehitamiseks ohvri tooma. Ta palus kodumaalt andeks, et ta vaene on ja suurt ei suuda anda. Jah, ta oli vaene. Ta oli oma kõige kallima varanduse - tervise - juba kodumaale ohverdanud. Aga tal oli veel midagi anda. Ta võttis kuue seljast. "Ma annan, mis mul on..."" 1.1 Kodutalu Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864
( traalerid ,radarid) 3) ülepüük , röövelpüük ( püütakse rohkem kui juurde kasvab ) Tagajärjed : 1) Ettevõtted suletakse. 2) Kala läheb kallimaks. 3) Rannikukülades tekib töötus , külad surevad välja. Abinõud : 1) Kvoodid , püüginormid ( palju tohib püüda ) 2) Püügivahendid on maksustatud . 3) Ajalised piirangud. Kalanduse vormid. 1) Rannikupüük - Paadid . ( Peipsi ääres , Saaremaal , Arengumaades ) 2) Avamerepüük - Laevad , kalatööstus . 3) Kalakasvatus - Eestis , väga palju on Hiinas . ( Härjanurmes , vutiknurmes ) Forelli , lõhe . 4) Ookeanipüük - Laevastik. Maailmameri jaguneb : 1) Territoriaalveed - rannikust 12 meremiili , kuulub riigile ( maavarad ja kalad kuuluvad ) 2)Majandusvööd - 200 meremiili rannikust ( 370 km ) , rendiload välja rentida.
kassast · Raha võtmine endiste tsaaride varakambrist Narva lahing ja Peeter I · Rootslased jõuavad Narva alla · Narvalahing 19.novembril 1900 · Venelaste põgenemine Sõjategevus Eesti-ja Liivimaa mandriosas · Narva ümbruse vallutamine · Venelaste strateegia Rootsi laevastiku hävitamine Tartu lähedal · 1704. aastal Narva piiramine · Peipsi järv · 12 meeskonda · 7 laeva Tartu rüüstamine · Linna kaitsemine ida poolt · Linna kaitsemine põhja poolt · 13. juuli 1704.aasta Sõjategevus 1710.a. Eesti ühendamine Venemaaga · Narva piiramine · Peeter I plaan Narva linna vallutamiseks · Poltaava lahing Eestimaa ühendamine Venemaaga. · pärisorjuslik kord
biohermsed lubjakivid. Devoni ladestu – siluri ajastu lõpul toimus mere regressioon ning Eestis valitses terrigeenne settimine. Siluri lõpu-devoni alguse terrigeensed setted – liiva, aleuriidid ja savid – kuhjusid L-E tunginud mere rannalähedastes tingimustes siluri karbonaatkivimite pinnale (need ei paljandu meil kuskil). 405 kuni 350 milj a tagasi, vara-devonis tungis Lõuna-Eestisse jälle meri. Kesk- devonis ulatus meri Pärnu ja Peipsi põhjakalda jooneni ja hakkas siis kagusuunaliselt taanduma. Devoni ladestu kogupaksus on Kagu-E (kuna sealtpoolt toimus mere pealetund) kuni 450 m. Ülemdevoni merelistes setetes on kivistisi vähe säilinud dolomiidistumise tõttu, kuid terrigeensestes setendites on olulisel kohal lõuatud kalad, rüükalad ja vihtuimsed kalad või nende soomused. Harvem võib leida kiiruimsete ja kopskalade jäänuseid.
Juhan Liiv Lugemik Kaimar Lehtlaan Parksepa keskkool 12B Võru 12.02.2008 ,,Kevad"-Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.Üheks näiteks võib tuua katkendi luuletusest "Mai hommik". Esimeses salmis loob kirjanik pildi tärkavast maast kogu selle lihtsuses ja kauniduses. Teises salmis jätkab kirjanik seda teemat, kuid luuletusse põimitakse igatsev alatoon. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, ...
Lake Võrtsjärv Scientific editors Juta Haberman Ervin Pihu Anto Raukas Liis Sommer The outline Rural municipalities River geology Shores Flows Temperature Planktonic algae Fishes Animals Lake Võrtsjärv is a lake in southern Estonia with an area of 270 km² . It is the second largest lake of Estonia. The shallow lake is 33.7 m above sea level. The river Emajõgi flows from Lake Võrtsjärv to Lake Peipsi. Lake Võrtsjärv area comprises seven rural municipalities bordering the water, connected with each other by traditions of joint activities, set throughout history. The development of Lake Võrtsjärv and its vicinity, and planned utilisation of Lake Võrtsjärv as a resource, is the common interest of all rural municipalities. The
· Eestis esineb terrasse Pirita jõe, Valgejõe, Võhandu Võhandu jõgi ja Piusa jõe orus. Meretekkelised pinnavormid Pakri pank (Pakri ps.) Rannajärsak · Rannajärsak on kujunenud enamasti lainete purustava ja kulutava tegevuse tulemusena Kallaste pank (Tartumaa) Rannabarr · Rannabarr on kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis on reeglina veepinnast allpool. Peipsi järve rannavöönd madalvee ajal Maasäär · Maasäär on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning Sääre tirp (Hiiumaa) madal pinnavorm. Rannavall · Rannavall on tormide poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne Klibuvall Kassaril pinnavorm. Põhjaveetekkelised pinnavormid Kostivere karstiala (Harjumaa)
hiidlane. Ta tegi küll mõtlematuid ja arulagedaid tegusid, kui oma rahvast ta siiski hoidis ja üritas neile hea valitseja olla. Parimaks sõbraks oli tal isiklik kannupoiss Alevipoeg. Tal oli ka kaks venda Sulevipoeg ja Olevipoeg. Tema tähtsamateks tegudeks oli oma rahva valitsemine, põrgus käimine ning põrgupiigade ära päästmine, Soome sepa juures käimine, mis ei olnud küll positiivne, kuid siiski mängis ta elus olulist rolli. Ka tõi Kalevipoeg oma rahvale palju kasu Peipsi tagant laudu tuues, sest nendest ehitati linnad ja majad. Rahva jaoks oli ta kindlasti väga oluline, rahvas uskus temasse ning tema võimetesse. Kalevipoeg ei tahtnud tegelikult kellelegi halba, kuid tema miinuseks oli tagantjärgi mõtlemine. Samuti ei tahtnud ta vabandada ning kahetseda.
Pilet 1 1. Traalpüügi üldiseloomustus Läänemerel 2. Eesti siiad 3. Suluspõielised ja avaspõielised kalad. Miks ujupõiega süvaveekalad on suluspõielised? 4. Luukalade vanad ja moodsad välistunnused Pilet 2 1. Kalade soomuste tüübid 2. Eesti rannikukalandus (üldiseloomustus) 3. Sõõrsuud 4. Osmoregulatsioon mere- ja magevee luukaladel Pilet 3 1. Kalade standard- ja täispikkus. Plastilised tunnused 2. Peipsi kalanduse üldiseloomustus 3. Eesti lõhe ja forell 4. Lõpuste ventileerimine(ventileeritus?). Kuidas on tagatud lõpuste töö, et kala saab veest 80-90% hapnikku? Pilet 4 1. Uimed 2. Karpkalalised 3. Õhuhingamine 4. Kalanduse osatähtsus rahvamajanduses Pilet 5 1. Kalavalem ja meristilised tunnused 2. Läänemere kalastiku üldiseloomustus 3. Eesti tursklased 4
Eduard Tubin (1905-1982) Elulugu sündis 18. juunil 1905. aastal Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana Algharidus Naelaverest Isa kõrval õppis pikoloflööti 10-aastaselt mängis kohalikus orkestris Elulugu 1920 Tartu Õpetajate Seminar, mängis orkestris tšellot ja juhatas laulukoori 1924 Tartu Kõrgem Muusikakool- kompositsioon Heino Elleri käe all Töötas kooliõpetajana Nõos 1931-1944 töötas algul repetiitori ja seejärel dirigendina „Vanemuises“ 1938. aastal täiendas end Rootsis 1944 põgenes Rootsi 1945-1972 töötas Drottinhgolmi teatris Stockholmis- vanade ooperite noodimaterjalide ettevalmistamine ettekanneteks Palju aega jäi muusika kirjutamiseks Teda tunnustati heliloojana Käis mitmed korrad Eestis, kandis ette suuremaid teoseid Elulugu Tema teoste rahvuslik läbimurre algas 1980.aastail Neeme Järve hakkas Tubina loomingut kogu maailmas tutvustama Eduard Tubin suri 17. novembril 1982. aastal ...
TURIIIIISM -graafik õpikust(turism on kasvanud, sest inimestel on rohkem vaba aega-heaolu kasv, raha, liikumisvõimalused avatumad-transpordi areng N:lennundus) -Eestis on turism suurenenud, sest piirid läksid pärast taasiseseisvumist lahti. -Eestis on elatustase kasvanud, minnakse kaugemale-kallim. -Eestlane reisib rohkem kui keskmine Eurooplane. Turismi mõjutavad tegurid: -vaatamisväärsused -puhkamine -seiklused -ärireisid -jahiturism -kaubaturism -riigi majanduslik ja poliitiline olukord N:egiptus,tai,jaapan -haiguspuhangud -õnnetused -terroriaktid Turism ja puhkemajandus annab tööd paljudele: N:Egiptus -hotellid -transport -kauplused -giidid -meelelahutus -toitlustus -side MIDA KAUEM TURIST KOHAPEAL ON, SEDA KAUEM JA ROHKEM TA TARBIB. Turist peab ise tulema kauba juurde, mitte vastupidi. Populaarseimad paigad: Prantsusaa,Hispaania, USA,Itaalia, Hiina Käiakse palju Euroopas. N:Pead ette antud kriteeriumite põhjal turismi arengu ee...
Möirates kiskusid elajad maast välja puid ning kukkusid vägilast nüpeldama. Noor kangelane ei osanud esimese ehmatusega midagi ette võtta. Ennast pisut kogunud, püüdis ta kurikaeltele hea sõnaga mõistust pähe panna öeldes, et tühjast tõusnud tüli saab ka rahulikult lahendada. Kui koletised teda ikka ei kuulanud, võttis mees oma männikepi ning peletas sellega sortse eemale. Toigas aga purunes peagi ning järgmiseks võttis ta abimeestena kasutusele Peipsi tagant toodud kallid lauad. Aga neidki kulus riiakate põrguliste peale kenake hulk. Keset tõsist võitlust kuulis Kalevipoeg peenikest häält põõsast hüüdmas:" Anna serviti, ikka serviti, Kalevite kange poeg!" Mees mõistis otsemaid salajase sõbra soovitust ning toimis täpselt sedamoodi. Lajatas tülinorijatele mitu head korda ja juba nad ulgudes metsa poole tagasi pagesidki. Kalevipoeg istus väsinult mättale ning otsustas puhata. Siis aga tekkis tal huvi oma uue
Belletristika ehk ilukirjandus Eepika e. Proosa · Muinasjutt- "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" · Muistend- Fr. R. Faehlman "Emajõe sünd" · Naljand- A. Ilves "Ema on kajaka juures" · Anekdoot- Juku anekdoodid · Vanasõna- "Kus suitsu, seal tuld" · Mõistatus- "Kurat katusel, kuldkingad jalas"- Korsten · Kõnekäänd- "Nael kummi" · Romaan -E.Vilde "Mäeküla piimamees" · Diloogia- L.Tolstoi "Anna Karenina" · Triloogia- Alexandre Dumas "Kolm musketäri" · Tetraloogia- J. R. Tolkien "Sõrmuste isand" · Pentaloogia- A. H Tammsaare "Tõde ja õigus" · Romaanisari- H.de Balzac "Inimlik komöödia" · Jutustus- Silvia Rannamaa "Kadri" · Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" · Novell- Suits "Peipsi peal" · Novellett- Anton Tsehhov "Rõõm" · Miniatuur- Tammsaare "Poiss ja liblik" · Följeton- neid on palju · Valm- Krõlov "Rebane ja viinamarjad" · Marginaal- F. Tuglas Lüürika e. Luule · Riimiline luuletus -Gustav Suits "Helin" · Sonett-...
§ 36. Vaba läbi- ja juurdepääsu tagamine Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal. Kohalikud omavalitsused on kohustatud tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. § 37. Ranna ja kalda piiranguvöönd Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: · mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; · mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; · tiheasustusalal 50 meetrit § 39. Ranna ja kalda veekaitsevöönd Ranna või kalda veekaitsevööndi ulatus ja kitsendused on sätestatud veeseaduses § 40. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine · Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke.
Tartu reisilaevastik XX sajandil Proloog: ,,Juliane Clementine" & ,,Alexander" ,,Dorpat" (,,Liflandija") ,,Jurjew" Väikesed reisiaurikud ,,Pfeil" & ,,Tivoli" ,,Hansa" & ,,Delphin" ,,Tsesarevits Aleksei" ,,Imperator" Sõiduplaanid 1915 C o l u m n 13 2 ,,Sofia" (,,Ilmatar") ,,Endel" & (,,Aleksander"),,Sulev" (,,Flirt") ,,Salme" 12 10 8 Column 1 6 Column 2 Column 3 4 2 0 Row 1 Row 2 Row 3 Row 4 ,,Wanemuine" & ,,Taara" ,,Taara" ,,Kungla" (,,Pobeda"),,Wõitja"(Naroova") ,,Laine" & ,,Harry" ,,Torm" ,,Luik" Reisilaevade sadam Mootorpaate: ,,Linda II", ,,Hiil", ,,Udu", ,,Sinilind" Paadisadamad Vabadussilla juures Reeder & Koppa reklaam Väljasõidukohad: Jänese Väljasõidukohad: Kvissental & Ranna Jaanipäev Ran...
q Kõige külmem aeg on veebruar, kus keskmine temp. on 5 °C Veekogud q Eestis on palju väikseid siseveekogusid. q Jõgedevõrk on suhteliselt tihe: vooluveekogusid on üle 7000 kogupikkus umbes 31 000 km. q Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi. q Pikimad on Võhandu, Pärnu ja Põltsamaa jõgi. q Eestis on üle 1400 järve, millest enamik on väga väiksed. q Suuremad on Peipsi ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv. Looduslik vöönd q Eesti kuulub segametsade vööndisse. q Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. q Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase ja haavapuistud on ajutised. q Inimese vahelesegamiseta asenduvad need lõpuks okaspuumetsadega. q Viis tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliima
Discover Peipsi (01.08-02.08.2019) Kristi Vichterpal TK17 Day 1 Timetable 09:00 Picking up in front of Radisson Blu hotel 11:20 Avinurme Workshop ,,cooking bigbread" 12:00 - Aarde villa(Lunch) 13:30 - Alatskivi castle 14:30 Kolkja Old believers musem 15:40 Ambulatory ( art gallery) 17:30 Check-in Nina`s Kordon Guesthouse and dinner Cooking bigbread · Includes: cooking bread, breadmaster gives tips how to do real handmade bread. · Sheering secrets how to get bread nice and fluffy · Everyone can bake their own bigbread. Day 2 · 09:00 - Breakfast in Guesthouse · 10:15 Nina Lighthouse · 10:45 Kasepää old believer`s Prayer house · 11:30 - Kallaste outcrop · 12:20 Kolkja fish and onion restaurant · 15:30 Tallinn airport Bus · Bus- MB Sprinter 20 seats · Equipment CD stereo, electrical windows, air cond...
Portfoolio Ida-Virumaa Energiarikas tulevikupiirkond (Päike tõuseb Ida-Virumaalt) Sissejuhatus Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Viru maakond piirneb läänes Lääne-Viru maakonnaga, edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Vene Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Maakond piirneb ka Soome lahe ja Peipsi järvega. Maakonda läbivad Tallinn–Peterburi maantee ja raudtee. Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt. Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis
Vastastikune tunnustamine kulges suuremate probleemideta, sama ei saa aga öelda riigipiiride määramise kohta. Mõlemad pooled esitasid alguses üsnagi ambitsioonikaid nõudmisi: Eesti kohaselt pidanuks riigipiir külgema sügaval Venemaa pinnal, hõlmates ka Setumaast ida poole jäävaid territooriume, mida asustas vene rahvastik; Venemaa tahtis aga riigipiiri tõmmata läbi Virumaa, mispuhul oleks tema territooriumile jäänud põlevkivimaardlad ja Narva linn. Samuti soovis ta endale jätta Peipsi saared ja Setumaa. (EA VI: 45; Laamann 148-149) Läbirääkimised toimusid samaaegselt Narva all toimuvate lahingutega. Pärast enamlaste rünnakute luhtumist tõmbasid nad ka poliitiliselt oma ambitsioonikatest piirinõudmistest tagasi. Ka Eesti oli sunnitud järeleandmisi tegema. Lõplikult rahulepingus fikseeritud riigipiir oli Eestile siiski igati soodne. Narva jõgi ja Irboska kõrgustik moodustasid väga hea sõjalise kaitsejoone, kui oleks pidanud ida poolt ka edaspidi rünnakuid ootama
Estonia has a lot of forest. Almost half of Estonia terrestrial has capped with forest. Estonia is washed and influenced by the Baltic sea from west and the Gulf of Finland in the North. Estonia has very good geographical location. This gorgeous country is European union east border (since May 2004). Estonia is quite low country. The highest peak is 316 meter high. It is called Munamägi, and it lies in east of Estonia. Estonia has over the thousand lakes. The biggest lake is Peipsi, which separates Estonia from Russia. The biggest rivers are the river Pärnu and the river Võhandu. The main lowland areas are in west Estonia. Estonia has over 1500 islands. In western coast have two biggest island- Saaremaa and Hiiumaa. The Republic of Estonia is quite young country. It became an independent country in 1918. The capital of Estonia is Tallinn. About 400000 people leave there. Estonians are friendly people.
JÕED J õ g e d e te kkim ine ... Jõgede tekkimine Sademed langevad maapinnale. Nad võivad: 1. Aurustuda tagasi atmosfääri. 2. Imenduda põhjavette. 3. Ülejäänud sademetest tekib maapinna süvendites vooluvesi. Jõe osad Ülemjooks suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu Keskjooks vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus Alamjooks vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta Ee s ti J õ e g e d e s t · Vesikonnad · Narva-Peipsi vesikond (15 620 km2) · Soome lahe vesikond (9942 km2) · Väinamere-Riia lahe vesikond(14 468 km 2) · Saarte Vesikond((4140 km2) Võ h a nd u jõ g i ja Na rva jõ g i 162km Eesti pikim Jõgikond 1420m² ...
Hüdroenergiat on Eestis vähe. Päikeseenergia kasutamine on veel lähiaastatel kallis, kuid päikesepaneelide arengus on oodata läbimurret infrapunakiirgust ehk pilvise ilma päikeseenergiat elektriks muunduva tehnoloogia turuletuleku osas, suurendades sel moel päikeseelektri tootmise kasutegurit praeguselt 15%lt enam kui 30%ni. Biokütuseid kasutatakse valdavalt soojatootmiseks ning nende lisaroll saaks tulevikus olla talvise energiatarbimise tipu katmine. Peipsi järve äärde oleks võimalik ehitada tuulepark, mis kataks poole Eestis tänasest elektrivajadusest. Või siis avamere äärde tuulepark, mis kataks kogu Eestimaa elektrivajaduse, ning muudaks meid energeetiliselt sõltumatuks teistest riikidest. Kes teab, äkki hakkame seda ise välja importima? Peale taastuvenergia kasutusele võtule, oleks teine võimalus hakata rohkem kasutama Venemaa gaasi. Kolmas võimalus oleks minna üle uuele põletustehnoloogiale, ning suurendada
Merikotkas Eestis elab ta peamiselt Saare- ja Hiiumaal ning Lääne-Eesti rannikul, kuid ka Peipsi rannikul. Eestis pesitseb ligi 200 paari merikotkaid. Merikotka talvist arvukust hinnatakse 600–900 isendile . Merikotka arvukus Eestis kasvab. Merikotkas on levinud Euraasias peamiselt suurte siseveekogude või merede ääres. Merikotkas on Eesti suurim röövlind. Tema üldpikkus on 77-100 Cm, tiiva pikkus on 57-69 Cm, ja mass on 3-6,5 Kg. Täiskasvanud isendite sulestik on mitut värvi pruun, pea võib olla ookerjas või valkjas. Ta saba koosneb 12 tüürsulest ja on valge
· nädalapäevad: kolmapäev, reede · pühad/ tähtpäevad: jõulud, mardipäev · aastanimetused: hobuse aasta · ametid/ auastmed: president, major · aunimetused: aasta ema, audoktor · teaduskraadid: füüsikamagister Pane tähele! · Eesti kirjandus · eesti kirjandus (Eesti riigis (eestlaste kirjutatud) kirjutatud) · vene külad Peipsi · Vene külad ääres (Venemaal asuvad (külades elavad külad) venelased) Ümberütlevad nimetused · maailma kuklapool (Austraalia ja Uus-Meremaa) · püramiidide maa (Egiptus), · tõusva päikese maa (Jaapan) · Roheline Mander (Austraalia) · Vana Maailm (Euroopa), Uus Maailm (Ameerika) · Metsik Lääs · Emajõe Ateena (Tartu) Tiitlid · Tema Majesteet Norra kuningas Harald, ·
Ta saatis kuuldavale kohutava röögatuse ja siis algas kaos. Libahunt rebis saart keskelt pooleks. Läänepoole triivivast maast sai Ameerika, tugeva jalahoobiga eraldas ta Austraalia Aasiast. Tema saba virutas aga keset allesjäänud saart. Tekkis Vahemeri. Kõikjalt õhkus suitsu. kuid umber pöörates ei olnud fööniksist midagi järel. Kui hunt oli aru saanud, mida ta tegi, veeres mööda tema põske alla üks suur pisar, mis maandus umbes keset seda saart. Sellest pisarast on tekkinud Peipsi järv. Siis libahunt aga varises tuhaks, mille tuul puhus ühte suurde hunnikusse. Sellest sai Himaalaja mäestik. Järsku aga hakkas tuha alt välja paistma fööniks, kes oma sõpra nähes lahvatus leekidesse, mis täitsid terve mailma. Ja sai valgus.
Suur ja väike algustäht Nimi vs nimetus Nimi kellelegi või millelegi on antud nimi Nimi on suure algustähega: Toomas, Eesti, Pärnu, Postimees, Ümera lahing, Nokia, Jupiter, Kaljukitse tähtkuju jne. Nimi võib koosneda ka mitmest osast: Eesti Ekspress, Simple Session Kui nime ees on püsiv täiend, siis on see ka suure tähega: Põhja-Eesti, Julka- Jüri Erandid Kui kohanimed (nt Eesti) viitavad rahvusele või keelele, siis väikse tähega: eesti keel, eesti kultuur, eesti kirjanik Nimetus üldnimi ehk tähistab mingite olendite, esemete, nähtuste vm. liiki/tüüpi. Nimetus on väikse algustähega: Kunderi tänav, Tartu maantee, Pärnu jõgi, Peipsi järv, Tere piim, II maailmasõda, ajaleht Sirp Taime- ja loomanimetued: karikakar, rakvere raibe, jaapani enelas. Kuud ja nädalapäevad Pühad ja tähtpäevad: jõulud, jüripäev Üritused: olümpiamängud, üldlaulupidu Ametinimetused: professo...
veekogu põhja või kivile. Üks põhi liike on niitvetikad. Seal vees kus on palju toitaineid on neid tohutul hulgal. ● Pildil rohevetikas Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Millised kalaliigid on Eestile iseloomulikud? Eestile on iseloomulikud kalaliigid: rääbis, lõhi, peipsi tint, haug, säga, ahven, koger, roosärg, viidikas, vimb, latikas, nurg, siig, tint, luts, kilu, räim, lest ja tursk. Tänan kuulamast!
14. minu sarnane minusarnane 15. tohutu suur õige 16. kirjuta sõnale SHOW sünonüüme komejant, vaatemäng, spektaakel, koomusk, menutükk 17. tartu Maraton Tartu maraton 18. sammusime pikki Ranna teed merepoole sammusime piki Ranna teed mere poole 19. sini-must-valge sinimustvalge 20. jõudsime Peipsiäärsesse uuttüüpi elu majadega asulasse jõudsime Peipsi äärse uut tüüpi elumajadega asulasse 21. äkitselt äkisti 22. kirjuta sõnast AAKER ains. osastav aakrit 23. pidu algab 1. juulist pidu algab 1. juulil
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Maaturismi teenindus I Liisa Mäger JÕGEVAMAA Vaatamisväärsused Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2009 Üldinfo: · Jõgeva maakonna pindala on 2604 km² · Maakond piirneb Ida-Viru, Lääne-Viru, Järva, Viljandi ja Tartu maakonnaga ning Peipsi järvega. · Jõgevamaa elanike arv on 01.01.2009 elab Jõgevamaal 35737 · Maakonnas on 13 omavalitsust 10 valda ja kolm linna · Jõgeva maavanem on Viktor Svjatõsev, kes nimetati ametisse 1.septembril 2009. a. · Mandri-Eesti keskpunktist Peipsi järveni ulatuva Jõgevamaa maastik on mitmekesine. Kesk-Eesti tasandikul vahelduvad metsad rabadega, siin leidub põlislaasi. Maakonna uhkuseks on kaunite järvesilmadega Vooremaa, üks
merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. 1.2. ASURKOND VÕRTSJÄRVES Loodusliku rändetee sulgemine hüdrotehniliste ehitistega on ahendanud angerja levila piire. Angerja teekond Atlandi ookeanist Võrtsjärve on kulgenud läbi Põhja- ja Läänemere, 12.11.2009 mööda Narva jõge, Peipsi järve ja Suurt Emajõge. Angerjakarja looduslik arvukus selles merest suhteliselt kaugel asuvas järves pole kunagi olnud väga suur. Aastatel 1933-1939 püüti Võrtsjärvest keskmiselt 1,8 tonni angerjaid aastas. Seega järve looduslik angerja- produktiivsus oli ainult 0.07 kg hektari kohta aastas. Võrtsjärve kalurid püüdsid sõjaeelsetel aastatel kala peamiselt nakkevõrkude ja mitut tüüpi nootadega, mõrdu kasutati vähe. Nendesse püünistesse sattus angerjat harva
■ määrsõnaliselt tarvitatavad Hirmus palav, paras soe, tohutu suur, omadussõnad ääretu lai, põhjatu sügav KOHANIMEDE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE ■ kui kohanime esiosa iseseisvalt Emajõgi, Munamägi, Vahemeri, ■ kui kohanimi võib esineda ilma Peipsi järv= Peipsi, Tartu linn = samaväärse nimena ei tarvitata Surnumeri, Naissaar, Supilinn liigisõnata Tartu Volga jõgi = Volga ■ kui tegemist on teisest koha- või Jaapani meri (Jaapan), Pärnu jõgi, 2
counties. Estonia is one of the least-populous members of the European Union. Estonia lies in the northern part of the temperate climate zone Estonia has four seasons of near-equal length. The official language is Estonian.Võro and Seto in southern counties are spoken along with Estonian. The Estonian national flag is a tri-color- blue, black and white. The national currency is the Eestonian kroon. Estonia has over 1,400 lakes. Most are very small, with the largest, Lake Peipsi being 3,555 km² .There are many rivers in the country. The longest of them are Võhandu (162 km), Pärnu (144 km), and Põltsamaa (135 km).Estonia has numerous fens and bogs.. The biggest islands are Saaremaa and Hiiumaa. Before the Second World War Estonia was mainly an agriculture country (butter,milk and cheese) Estonia is nearly energy independent supplying over 90% of its electricity needs with locally mined oil shale. Oil shale energy, telecommunications, textiles,
VILJANDI Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis, kultuuriliselt rikkas ja arenenud infrastruktuuriga keskkonnas. Juba 14. sajandil seadsid siinmail ennast sisse hansakaupmehed ja Viljandi arvati Euroopa hansalinnade hulka. LOODUS Viljandi ja selle ümbrus on tuntud oma maalilise ja mitmekesise looduse poolest. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal, S- kujulise Viljandi-Raudna ürgoru kõrgel pervel. Viljandi org on avatud edelatuultele, mis kannavad edasi Raudna oru soiste lammide kasemetsa õietolmu. Viljandi asub Riia lahe Pärnu jõgikonna ja Võrtsjärve-Peipsi vesikonna veelahkmest lääne pool. ...
Kunderi kivi ja Ivanni kivi. Looduskaitsealuseid parke on Haanja looduspargi koosseisus kaks: UueSaaluse ja Viitina mõisapark. Vaade Ihatsi külale Haanja kõrgustiku 3 kõrgemat tippu Eestis Suur Munamägi 318,1 m. Vallamägi 303,9 m. Kerekunno 295,8 m. Haanjamaa veekogud Kolme suurima Kahrila, Kavadi ja Vaskna järve pindala on vastavalt 35,2, 27,4 ja 23,6 ha. Haanja kõrgustik on veelahkmealaks Liivi lahe ja Peipsi järve vahel ning siit saab alguse enamik ümbruskonna jõgedest.
Kokku- ja lahkukirjutamine KINDLASTI LAHKU tol ajal /sel ajal üle jõu käiv töö ida poole /minu poolt sel kombel linna ja maa vaheline kirja teel tohutu suur aru anda / aruandmine aja jooksul ääretu lai alla kirjutamas võimaluse korral põhjatu sügav üles leidmast õlg õla kõrval kas või / mis tahes pead murdes samm sammu järel kogu aeg päevast päeva aastast aastasse maa all mitu tuhat paar miljonit minu arust ellu viia L. Koidula aegne Teise maailmasõja aegne Raekoja plats Läänemere maad Skandinaavia maad Aasia maad KINDLASTI KOKKU sellegipoolest igaühel/igalühel ingliskeelne lemmikkirjanik (kõik lemmikud) sajanditepikkused järkjärguline südamehääl inimestevahelised läbilöömine iseenesestmõistet...
piirkonnas (lähis-ja lähispolaarvöötmes) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani Suurte jõgede suudmealad pinnakihid Püügi vormid: 1. Primitiivne või korilaste kalapüügi maht on väga väike, müügiks ei lähe midagi. Kasutatakse hobiks. 2. Rannapüük-kalurid elavad rannikuäärsetes külades ja töötlevad selle kala ise (soolavad, kuivatavad, suitsutavad) Ida-ja Kagu-Aasias, Norras. Eestis: Peipsi ääres ja saartel. Kasutatakse siseturul 3. Kontsentreeritud kalapüük- Kasutatakse külmutusseadmetega laevu, millega minnakse merele mitmeks nädalaks või kuuks. Kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspool seda. Vajab korralikku rannabaasi ja kala töötlemise ettevõtteid. Väga oluline infrastruktuur (sadamas peavad olema elumajad, pangad, lasteaiad jne.) Kaup läheb maailmaturule. 4. Ookeani püük tegeletakse avaookeani või teiste riikide majandusvööndis
Stefany Müüri kodutöö Ristsõna Eesti kohta XIII-XVI sajand Horisontaalis 1. Keskajal Tallinnas maja kolmandal korrusel asus tavaliselt ..... 2. Võitlusse astumine valitsejate vastu 3. Lääne-Euroopat ühendas ühine kirik ja kultuurielu, milles kasutati … keelt 4. Liivimaa kroonika autor (13. sajandi algus) 5. Ehitis kristlikuks jumalateenistuseks 6. Väljend: „…. teeb vabaks“ 7. Kaupmeeste ühendus 8. 1242. a toimunud Peipsi järvel kokkupõrge 9. Rõngassärk 10. Vaimuliku rüütliordu liige 13. saj. algul Liivimaal 11. Nakkushaiguste puhang 12. Kinnine, välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus mungad v. nunnad elavad kogukonnana 13. Eestis kõige võimsama linnuse asukoht 14. Liivimaa suurim linn oli ….. Vertikaalis 15. Liivimaa linnad kuulusid …. Liitu 16. Feodaalne maavaldus koos sellel elavate sõltuvate talupoegadega 17. Ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal 18
SILLAMÄE NARVA Sillamäe - kunagi nii köitvalt ligipääsmatu, Narva asend kahe riigi piiril on olnud kõige iselaadi linn. Täna tervitab ta külalislahkelt ja iseloomulikumaks jooneks nii minevikus kui südamlikult kõiki oma külalisi. Tulenevalt tänapäeval. Siin, Narva jõe kallastel, mis nõukogude ajal siia rajatud salastatud kannab oma kiired vood Peipsi järvest tööstusest, oli linn veel hiljuti suletud. Endiste Läänemerre, asus juba keskajal ajalooline aegade hingust on veel tunda, millesse üha kaht tsivilisatsiooni eraldav piir, mis lahutas tormakamalt lisanduvad uue elu värvikad euroopalikku katoliiklikku läänt slaavlaslikust pintslitõmbed ja helisevad noodid. õigeusklikust idast. Piir pole aga sugugi ainult
kogupindalaga 373 tuhat km2, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8...10 ) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes. Ehkki Eesti pindala on ainult 45 tuhat km2, on siin ligikaudu 1200 järve. Nende kogupindala on veidi üle 2100 km 2. Kõige suurem on Peipsi järv pindalaga 3555 km 2, millest suur osa jääb Venemaa territooriumile. Selles järves elab 37 kalaliiki. Ligikaudu 30 kalaliiki elab ka Võrtsjärves, mis on suuruselt Eesti teine järv. Selle pindala on umbes 270 km 2. Eestis on üle 7000 jõe. Ainult 10 neist ületavad oma pikkuselt 100 km. Kõik need on aeglase vooluga, kus voolukiirus ei ületa enamasti 1 m/s. Millised kalaliigid on Eestile iseloomulikud? Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest
Kontrolltöö ,,Selges eesti keeles" Lauri Kasak, 11. b Liigtuleviku vormid (10+10=20 lauset): Ülearused saama-verbid 1. Korteriühistute moodustamine saab olema kohustuslik. Õige: Korteriühistute moodustamine muudetakse/muutub kohustuslikuks. Allikas: http://www.asso.ee/akt/index.php/et/home-est/13-news/50-1711-es 2. Vitsur: järgmine aasta saab olema raskem. Õige: Järgmine aasta tuleb praegusest raskem. Allikas: http://www.e24.ee/616644/vitsur-jargmine-aasta-saab-olema-raskem/ 3. Olen kindel, et Reinsalu saab olema tasakaalukas erakonnajuht. Õige: Olen kindel, et Reinsalust saab tasakaalukas erakonnajuht. Allikas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ansip-olen-kindel-et-reinsalu- saab-olema-tasakaalukas-erakonnajuht.d?id=63843116 4. Suusatamise MK Otepääl saab olema mõnusas talveilmas. Õige: Suusatamise M...
raskem märgata. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kalad umbes 30 liiki elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Angerjas ja lõhe on siirdekalad. Meres on olulisemad kalad räim, tursk , kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik , kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger
ema otsida. Kuid noorim poeg mõtles : ,,Tänasida toimetusi ära viska homse varna." Ta läks Lindat otsima. Kalevipoeg rändas kaua, aga ema ta ei leidnud. Taevane taat Uku aga päästis Linda varga küüsist. Kui pojad suureks kasvasid, otsustasid nad liisku heita. Kõige noorem poeg võitis liisu heitmise ja saigi uueks kuningaks. Kuningana rändas Kalevipoeg palju ringi. Ta oli rahvale heaks kuningaks. Kalevipoeg tõi Peipsi tagant laudu ja ehitas linnadele suured müürid ette. Ta andis siilile oma kasukast tükikese, et siilil soojem oleks ja käis ka allmaailmas Sarvik-taadiga võitlemas. Ta proovis ka käia laevaga maailma otsas, kus polnud käinud veel keegi. Laeva nimeks sai Lennuk ja see oli valmistatud hõbedast. Kalevipojale tehti hea mõõk, mis valmis kaua. Kord kukkus mõõk aga järve. Kalevipoeg ei saanud seda enam kätte.
Merkantilism-majanduspoolitiline õpetus mille järgi heaolu sõltub. Hugenott-prantsuse kalvinist. Nantesi edikt-kuninga või keisri eri tähtsus määrus. Kardinal-kõrge ametikandja katoliku kirikus Generaalstaadid-vaimulike aadlite ja linnakodanike esindus koda kesk ja vara uusajal prantsusmaal Puritaan inglise kalvinist Lordprodektor-inglismaa ja vabariigi juht. Restauratsioon-varasema poliitilise korra taastamine. Päikesekuningas-louis xiv Vanausulised-põgenend venelase asutavad peipsi äärt. 1453-konstantin noopoli vallutamine türklaste poolt. 1492-avastas kolumbus ameerika 1517-usupuhastuse algus 1598-nantesi lepe 1632-asutati tartu ülikool 1618-1648-30 aastane sõda 1684-Forseliuse seminari asutamine 1688-kuulus revolutsioon M.Luther-usupuhastuse algataja Kolumbus-avastas ameerika Louis xiv-prantsusmaa kuningas,suri rõugetesse De Richelieu-valitses prantsusmaad kuna kuningas ei tahtnud is valitseda Charles 1-oli sotimaa ja inglismaa kuningas