Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi elustik on väga liigirohke: suurtaimi on 66 liiki, vetikaid üle 900 taksoni, zooplanktereid vähemalt 160 taksonit, soo- ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejais ligi 40). Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke (keskmine saagikus umbes 30 kg/ha): aasta- toodang 104000 ts kala, Eesti kalurid püüavad sellest ainult 2/5 (95% Eesti siseveekogude kalatoodangust). Kalaliike on 37; põhilised tööstus- kalad on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas ja peipsi siig.
Veestik - Peipsi järv
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi on Euroopas pindalalt neljas järv ja Eestis suurim, kuigi on piirijärvena jagatud Venemaaga. Peipsi järve pindala on 2611 km2. Asub Ida-Euroopa lauskmaal (Hein, 2008). Peipsi järve kogumaht on 25 km3 ning vesi vahetub täielikult iga kahe aasta tagant (Peipsi veemajandusprogramm). Peipsi järve keskmine sügavus on 7,1 meetrit ja suurim sügavus 15,3 meetrit. Need arvud vahetuvad palju, sest veetase on väga muutlik.
Avalik keskkonnahüvis Peipsi järv
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi kala - püügist saavad Eestis tulu "Peipsi Kaluri" järglased – aktsiaseltsid "Kallaste Kalur", "Latikas" ja "Peipsi Selts" ning aktsiaselts "Peipsi Laine". Tähtsamad paadisadamad on Alajõe, Lohusuu, Kallaste, Kolkja, Varnja, Piirisaare, Meerapalu ja Mehikoorma, suurim kalatööstusettevõte on aktsiaseltsi "Peipus Fish" Kallaste kalatehas.
Nimetu
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi on Euroopa kalarikkaimaid järvi, 1996–2000 püüti Peipsi Eesti osast umbes 2702 t, 2010. aastal 2439,3 t kala (sh ahvenat 1200,9, koha 505,7 ja latikat 425,1 t). Püsivaid kalaliike on 34, tähtsad töönduskalad on olnud peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts.
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi on väga tähtis lindude rändteena, eriti sügisrände ajal, mil siin võib näha suurte parvedena laululuiki, palju turrvarte, rabakanu, mitmesuguseid parte jne. Peipsil on nähtud isegi kormorone, mastkael-pütti, punakaellaglet, punavarti, meritülli jt. haruldasi linde.
Peipsi järv - Eesti koosluse kirjeldus
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi järvest on seni leitud 122 liiki suurtaimi, üle tuhande liigi väikseid vetikaid, ligi 300 liiki planktoniloomi, üle 400 liigi palja silmaga nähtavaid põhjaloomi ja 34 liiki kalu ning sõõrsuid. Järve rannikul võib kohata 9 liiki kahepaikseid ja 6 liiki roomajaid.
Peipsi järve elustik (referaat)
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi - äärse madaliku pikaajaline olemine veekogu põhjaks on kaasa toonud pinnase vaesumise ja halva veeläbilaskvuse, sellest põhjustatult on mullad väheviljakad ja kannatavad enamasti liigniiskuse all. Järvselja looduskaitseala
Peipsi madalik
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsiäärne on siiani paljuski avastamata, kuid pakub häid võimalusi neile, kes huvituvad puhtast loodusest, jahist ning suvisest ja talvisest kalapüügist! Eestimaal piirneb Peipsi järvega 3 maakonda: Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa.
Nimetu
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi elustik on väga liigirohke: suurtaimi on 66 liiki, vetikaid üle 900 taksoni, zooplanktereid vähemalt 160 taksonit, soo- ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejais ligi 40). Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv
Peipsi järve koosluse esitlus
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsist on leitud kokku 57 ripsloomataksonit. Järve eri osade vahel jagunevad nad järgmiselt: Suurjärvest 34, Lämmijärvest 47 ja Pihkva järvest 23. Vibur- ja ripsloomad võivad veekogudes edukalt piirata bakterite juurdekasvu.
Peipsi järve elustik (referaat)
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi - äärse piirkonna üheks valuküsimuseks on ebaseaduslik kalapüük, mis on olnud õiguskaitseorganite huviorbiidis ning põhjustanud ka pahameelt kalandusettevõtjatele, kes oma sissetulekud ausalt teenivad.
Kalapüügiseadus
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi - Pihvka järve suubub üle 200 jõe ja oja. Maakoore vajumise tõttu Kagu-Eestis valgub Peipsi vesi pikkamisi lõunasse, uputades jõesuudmeid nind moodustades kitsaid ja pikki orglahtesid.
Siseveed, mullad
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi põhjarannik on liivane, kena loodusega ilus piirkond ning kõrgelt hinnatud puhkeala, kus vanadel rannaluidetel kasvab männimets ja järve ääres on maaliline liivarand, mille pikkus on umbes 40 km.
Peipsi järv
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi kalakoosluses on toimunud oluline nihe puhta- ja külmaveelistelt kaladelt (tint, rääbis, siig, luts) koha ja latika domineerimise suunas, kes eelistavad kõrge toitelisusega, sooja ja sogast vett.
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi on väga tähtis lindude rändeteena, eriti sügisrände ajal, mil võib näha suurte parvedena laululuiki, palju tuttvarte, rabahanesid, suur-laukhanesid, mitmesuguseid parte.
Eesti elustik ja elukooslused konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi suurus on eelduseks siinse loomastiku, taimestiku ning muude liigiliste mitmekesisusele. KASUTATUD KIRJANDUS Järvekülg, A. 1994. Eesti jõgede ja järvede seisund ning kaitse.
Peipsi järve elustik (referaat)
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi järv on Euroopas suuruselt viies järv, mille pindala on 2611 km 2. Järve suurim pikkus on 72 kilomeetrit ja suurim laius on 50 kilomeetrit.
Eesti järved
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi - Võrtsjärves (12,1%) ja suhteliselt väike Liivi lahe vesikonnas (4,8%). Hiiumaa ja Saaremaa jõgedes üldlämmastikureostus puudub.
Eesti jõed ja nendega seotud probleemi kirjeldamine ning selgitamine
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi - äärse madaliku moodustavad Lämmijärve ja Pihkva järve äärsed madalad alad, mille kõrgus on kuni 40 m üle merepinna.
Peipsi madalik
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi järv on suuruselt neljas Euroopas. Inimtegevus hõlmab kolmandiku Eestimaast, viiendik pindalast on soode all ja poole katab mets.
Inimene vajab loodust
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi on olnud vähemalt 1000 aastat looduslikuks piiriks Eesti ja Venemaa vahel, ammu enne nende riikide vormilist teket.
Peipsi järve elustik (referaat)
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi kaladest on vaid kümmekonnal töönduslik või rekreatiivne tähtsus. Turul nõutuimad kalad on tänapäeval koha ja ahven.
Peipsi järve elustik (referaat)
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi järv on ajapikku saanud suvitajate lemmikpaigaks. Soe vesi, kuum liiv ja kõrvetav päike meelitavad turiste ligi.
Virumaa võlu ja rikkus
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsil on näidanud, et järve ökosüsteem on ebastabiilne ja selle edasist suundumust on keeruline prognoosida.
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi kalafauna on liigirikas. Tänapäeval elab Peipsis ja temasse suubuvate jõgede-ojade alamjooksul 37 kalaliiki.
Peipsi järve elustik (referaat)
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsiäärne madalik - ujutab endast järve ümbritsevat liivase pinnakattega, kuid kohati tugevasti soostunud tasandikku.
EESTI MAASTIKU LIIGESTUS
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi - äärsetes ja Setumaa külades kestsid pühad kolm päeva: käidi sugulastel külas ja pidutseti.
Rahvakalender - referaat
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsis on 35 saart kogupindalaga 29 km2. Suurimad neist on Kolpino, Piirissaar ja Kamenko (Hein, 2008).
Avalik keskkonnahüvis Peipsi järv
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi kaldal on säilinud vene vanausuliste kogukond, kes järgib omapäraseid traditsioone ja elukombeid.
Nimetu
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi rannajoonest on 175km (üle 1/3) Eestis, 2km Leningradi oblastis ja üle- jäänud 343km Pihkva oblastis.
Nimetu
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi - äärne puhkekoht LIIDIA pakub meeldivat puhkust looduskaunis kohas Rannapungerja jõel.
Ida-Virumaa
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsiäärsed vanausulised on peaaegu kõik omavahel suguluses, naabrid või tuttavad, sest segaabielud on harvad.
Vanausuliste köök
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi - äärsetel madalikel ning Pandivere kõrgustikku ümbritsevatel madalamatel aladel.
Mullastikukaardi analüüs
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi karakterliik on Aulacoseira islandica, suhteliselt suurte mõõtmetega jahedalembene niitvetikas.
Peipsi järve elustik (referaat)
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi on Laadoga, Äänisjärve,Vänemi ja Suur- Saima järel suuruselt 5 järv Euroopas.
Eesti looduskeskkond
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi järvel on GPS jälgimise vahendusel jälgida kõiki mutnikupüügi võimekusega laevu.
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi järv on Euroopas suuruselt neljas järv ning Eestis suurim koosnedes kolmest osast.
Peipsi järve elustik (referaat)
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi järv on küllaltki sarnane Võrtsjärvega, paljud liigid on mõlemas järves samad.
Peipsi järve elustik (referaat)
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi suurus on eelduseks siinse loomastiku liigilisele mitmekesisusele ja jaotumisele.
Peipsi järve elustik (referaat)
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi järv on liikunud veidi lõuna poole, sest põhjakallas on kiiremini tõusnud.
Euroopa muinaskultuurid KONSPEKT
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi - Pihkva – Suuruselt neljas Euroopas, asub Eestimaa ja Venemaa piiril
Euroopa jõed ja järved
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsis on määratud üle tuhande vetikataksoni, neist pooled on ränivetikad.
Peipsi järve elustik (referaat)
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas, kus esineb 37 liiki kalu.
Kauksi puhkusepiirkond
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi valgala on valdavalt kergelt lainjas jääpaisjäve- või moreentasandik.
Eesti loodusgeograafia konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi järv on Eesti suurim järv, pakkudes elupaika paljudele olenditele.
Avalik keskkonnahüvis Peipsi järv
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi - äärsetes ja Setumaa külades kestsid pühad kolm päeva.
Mihklipäev
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt ja tekitatud madalasse lohku.
Avalik keskkonnahüvis Peipsi järv
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi planktonis on rohkesti eutroofsetele veekogudele omaseid liike.
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi ice - dammed lake (phase PeIII); e) Lake Small Peipsi.
Eesti Geoloogia konspekt piltidena
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi järv on kujutatud väiksemana kui seda on Pihkva järv.
Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi tindile on meelepärane aeglaselt voolav või seisev vesi.
EESTI MAGEVEEKALAD
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi on Lämmijärve kaudu ühenduses Pihkva järvega.
Eesti järved
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas.
Peipsi Järv Referaat
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi on lisaks kalastikukele ka linnurikas järv.
Kauksi puhkusepiirkond
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi on põhjaloomastiku poolest rikas veekogu.
Peipsi järve elustik (referaat)
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi on rändeteel oluline paik väikeluigele.
Eesti elustik ja elukooslused konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi - äärsed külad Valge-sinisetriibuline
Eesti keele reeglid
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi järves on täheldatud 115 liiki suurtaimi.
Eesti järved
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsil on Eesti riigis väga tähtis koht.
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi järv on Euroopas suuruselt viies järv.
Eesti järved
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi on Euroopa suurim piiriveekogu.
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi on ka üsna linnurikas järv.
Peipsi Järv Referaat
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi on üks kalarikkamaid järvi.
Siseveed, mullad
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi põhjaloomastikus on seni teada ligi 500 liiki.
Peipsi järve elustik (referaat)
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsipõhjarannikul vene – ja vadjapäraseid jooni
Kultuurilugu kt küsimused ja vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Peipsi kaladest on kaitse all kuus liiki.
Peipsi järve elustik (referaat)
Vote UP
-1
Vote DOWN
Peipsi järv on Euroopas pindalalt neljas järv (3555 km²) ja Eestis suurim, olles piiriveekogu Venemaaga. Kauksi piirkonnas suubub järve Kauksi oja ja Rannapungerja järv, väljavool toimub Narva jõe kaudu.
Kauksi puhkusepiirkond

Näita kõiki


Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

sügiskuudeks on september, oktoober ja november. Septembris saabuvad lapsed tagasi kooli, kus ootavad ees neid kallid õpetajad. Maapiirkondades käib hoogne kartulivõtt ja metsad on täis seenelisi.
Ajalugu
Ametid
Antropoloogia
Arhitektuur
Astronoomia
Auto
Biograafia
Bioloogia
Botaanika
Eesti keel
Ehitus
Elektroonika
Energeetika
Ergonoomika
Filmikunst
Filoloogia
Filosoofia
Füüsika
Geograafia
Haldus
Informaatika
Infoteadus
Inimeseõpetus
Insenerigraafika
Kategooriata
Keeled
Keemia
Kirjandus
Kosmeetika
Kultuur-Kunst
Logistika
Loodus
Maateadus
Majandus
Masinaehitus
Matemaatika
Materjaliteadus
Meditsiin
Meedia
Mehaanika
Mehhatroonika
Merendus
Metroloogia
Metsandus
Muu
Muusika
Õigus
Pedagoogika
Politoloogia
Põllumajandus
Psühholoogia
Semiootika
Sõjandus
Sotsioloogia
Sport
Tants
Teatrikunst
Tehnika
Tehnoloogia
Teoloogia
Toit
Turism
Varia
Ühiskond
Ökoloogia


Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Registreeri ja teeni
10 punkti

Konto olemas? Logi sisse

Info
K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap
Kontakt
Saada kiri
kiri@annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused
Sõnastikud
Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
Püsiühendus(es)
Facebook Instagram Twitter Reddit
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun