Peipsi elustik on väga liigirohke: suurtaimi on 66 liiki, vetikaid üle 900 taksoni, zooplanktereid vähemalt 160 taksonit, soo- ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejais ligi 40). Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke (keskmine saagikus umbes 30 kg/ha): aasta- toodang 104000 ts kala, Eesti kalurid püüavad sellest ainult 2/5 (95% Eesti siseveekogude kalatoodangust). Kalaliike on 37; põhilised tööstus- kalad on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas ja peipsi siig.
Peipsi on Euroopas pindalalt neljas järv ja Eestis suurim, kuigi on piirijärvena jagatud Venemaaga. Peipsi järve pindala on 2611 km2. Asub Ida-Euroopa lauskmaal (Hein, 2008). Peipsi järve kogumaht on 25 km3 ning vesi vahetub täielikult iga kahe aasta tagant (Peipsi veemajandusprogramm). Peipsi järve keskmine sügavus on 7,1 meetrit ja suurim sügavus 15,3 meetrit. Need arvud vahetuvad palju, sest veetase on väga muutlik.
Peipsi kala - püügist saavad Eestis tulu "Peipsi Kaluri" järglased – aktsiaseltsid "Kallaste Kalur", "Latikas" ja "Peipsi Selts" ning aktsiaselts "Peipsi Laine". Tähtsamad paadisadamad on Alajõe, Lohusuu, Kallaste, Kolkja, Varnja, Piirisaare, Meerapalu ja Mehikoorma, suurim kalatööstusettevõte on aktsiaseltsi "Peipus Fish" Kallaste kalatehas.
Peipsi on Euroopa kalarikkaimaid järvi, 1996–2000 püüti Peipsi Eesti osast umbes 2702 t, 2010. aastal 2439,3 t kala (sh ahvenat 1200,9, koha 505,7 ja latikat 425,1 t). Püsivaid kalaliike on 34, tähtsad töönduskalad on olnud peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts.
Peipsi on väga tähtis lindude rändteena, eriti sügisrände ajal, mil siin võib näha suurte parvedena laululuiki, palju turrvarte, rabakanu, mitmesuguseid parte jne. Peipsil on nähtud isegi kormorone, mastkael-pütti, punakaellaglet, punavarti, meritülli jt. haruldasi linde.
Peipsi järvest on seni leitud 122 liiki suurtaimi, üle tuhande liigi väikseid vetikaid, ligi 300 liiki planktoniloomi, üle 400 liigi palja silmaga nähtavaid põhjaloomi ja 34 liiki kalu ning sõõrsuid. Järve rannikul võib kohata 9 liiki kahepaikseid ja 6 liiki roomajaid.
Peipsi - äärse madaliku pikaajaline olemine veekogu põhjaks on kaasa toonud pinnase vaesumise ja halva veeläbilaskvuse, sellest põhjustatult on mullad väheviljakad ja kannatavad enamasti liigniiskuse all. Järvselja looduskaitseala
Peipsiäärne on siiani paljuski avastamata, kuid pakub häid võimalusi neile, kes huvituvad puhtast loodusest, jahist ning suvisest ja talvisest kalapüügist! Eestimaal piirneb Peipsi järvega 3 maakonda: Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa.
Peipsi elustik on väga liigirohke: suurtaimi on 66 liiki, vetikaid üle 900 taksoni, zooplanktereid vähemalt 160 taksonit, soo- ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejais ligi 40). Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv
Peipsist on leitud kokku 57 ripsloomataksonit. Järve eri osade vahel jagunevad nad järgmiselt: Suurjärvest 34, Lämmijärvest 47 ja Pihkva järvest 23. Vibur- ja ripsloomad võivad veekogudes edukalt piirata bakterite juurdekasvu.
Peipsi - äärse piirkonna üheks valuküsimuseks on ebaseaduslik kalapüük, mis on olnud õiguskaitseorganite huviorbiidis ning põhjustanud ka pahameelt kalandusettevõtjatele, kes oma sissetulekud ausalt teenivad.
Peipsi - Pihvka järve suubub üle 200 jõe ja oja. Maakoore vajumise tõttu Kagu-Eestis valgub Peipsi vesi pikkamisi lõunasse, uputades jõesuudmeid nind moodustades kitsaid ja pikki orglahtesid.
Peipsi põhjarannik on liivane, kena loodusega ilus piirkond ning kõrgelt hinnatud puhkeala, kus vanadel rannaluidetel kasvab männimets ja järve ääres on maaliline liivarand, mille pikkus on umbes 40 km.
Peipsi kalakoosluses on toimunud oluline nihe puhta- ja külmaveelistelt kaladelt (tint, rääbis, siig, luts) koha ja latika domineerimise suunas, kes eelistavad kõrge toitelisusega, sooja ja sogast vett.
Peipsi on väga tähtis lindude rändeteena, eriti sügisrände ajal, mil võib näha suurte parvedena laululuiki, palju tuttvarte, rabahanesid, suur-laukhanesid, mitmesuguseid parte.
Peipsi suurus on eelduseks siinse loomastiku, taimestiku ning muude liigiliste mitmekesisusele. KASUTATUD KIRJANDUS Järvekülg, A. 1994. Eesti jõgede ja järvede seisund ning kaitse.
Peipsi järv on Euroopas pindalalt neljas järv (3555 km²) ja Eestis suurim, olles piiriveekogu Venemaaga. Kauksi piirkonnas suubub järve Kauksi oja ja Rannapungerja järv, väljavool toimub Narva jõe kaudu.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
