aastal. · Postimehe Jannseni-nimelise aastatunnustuse osaliseks sai Mutt 2008. aastal. · 2000. aastal anti talle Valgetähe III klassi teenetemärk. " Rahvusvaheline mees " · Eesti taasiseseisvumise romaan. · 1991-92 ENSV välisministeeriumi ümberkujundamine. · Följetonlikus laadis kirjutatud. · Irooniline. Tegelased · Seff ehk Lennart Meri ehk Rahvusvaheline mees. · Fabian, kui Mihkel Mutti alter-ego. · Paks ehk Edgar Savisaar. · Väliseestlased. Tänan kuulamast!
Selle tähtsaim tegevus on kultuuri- ja looduspärandi kaitse. Tallinna Vanalinn pandi just sellepärast kaitse alla, et kaitsta meie kultuuri ja kõiki neid suuri linnamüüre, mis on kaitsnud meid maailmasõja eest ja tuleohtude eest. Säilitada midagi ilusat meie riigi poolt ja kanda seda sajandist sajandisse. 3. Ligi 70% Vanalinna ehitistest on säilinud tänapäevani. Siiani püsinud kirikud ja tornid on: Toomkirik, Toompea loss, Aleksander Nevski katedraal, Paks Margareeta, Oleviste kirik ja torn, Neitsitorn, Köismäe torn, Kiek in de kök( kiika kööki) ja Hellemanni torn. Peale selle on veel Viru tänav, Tornide väljak, muuseumid, Taani Kuninga aed, Raekoja plats. 4. Raekoda on Põhja- Euroopas kõige paremini säilinud keskaegne gooti stiilis ehitatud Raekoda. See ehitati 13. Sajandil. Raekoda täidab linnavalitsuse esindushoone rolli.
miljöös. 5 6 ,,Paks ja Peenike" Novellile iseloomulikud jooned : · Avatud novell lugeja saab ise mõelda novellile lõpu · Arusaadavus ja lihtne olemus · Koomilise ja traagilise põimumine · Teravmeelsed näiteks see, kuidas Tsehhov kirjeldab inimeste välimust novellis. Kõhn ja pika lõuaga naine, õliste huultega paks mees. Novelli sõnum : Ma arvan, et novelli sõnum on see, et tähtis ametikoht ja kraad muudab inimest. Sealhulgas ka teiste inimeste silmis, endised sõbrad ja vanad tuttavad mõtlevad teisiti kui varem. Endine vaba hoiak muutub ametlikuks ja professionaalseks. Samuti nagu muutus peenikese suhtumine paksu kui ta sai teada, et paks on salanõunik ja tal on kaks tähte rinnas. Koomiline või traagiline? Ma arvan, et novell on pigem koomiline
16. Kes maalis "Oleviste põlemise"? Johannes Hau ( 1771-1838 ) 17. Mida sümboliseeris Maarjaroos ja kus asub selle kujutisi? Viie õielehega roos on kristlikus sümboolikas Neitsi Maarja roos, rahu, õnnistuse ja vaikuse sümbol. Asub Tartu Jaani kirikus 18. Kuidas sai Oleviste kirik oma nime? Kunagise Noora kuninga Olavi järgi. 19. Nimeta keskaegseid profaanehitusi Tallinnas. Tallinna Raekoda, Pikk Hermann, Kolm Õde, Kolm Venda, Paks Margareeta 20. Tallinna kõrgeima tornikiivriga kirik ? Oleviste kirik 21. Kus asub "Surmatants"? Autor? Niguliste kirikus , autoriks on Bernt Notke. 22. Mis vahe oli Põhja- ja Lõuna-Eesti kirikute ehituses? Põhja-Eesti kirikute ehitusmaterjaliks kasutati halli paekivi ning ehitati üheloovilisi kirikuid , Lõuna-Eestis aga punast tellist ja põllukivi ning ehitati kolmelöövilisi kirikuid. 23. Mis on kenotaaf? Kus asub Tallinnas
Ühiskonnaõpetuse kordamisteemad 12. Klassile 1. Ühiskonnaelu tasandid: avalik sektor, erasektor, mittetulundussektor. Õhuke ja paks riik. Ühishüved. - Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Erasektor ehk teine sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, mille alla kuuluvad eraettevõtted. Kolmas sektor: professionaalne mittetulundussfäär, kus
3 KEHAKUJU KOHASTUMINE ELUKS VEES Sinivaal on maailma suurim imetaja. Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas need loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Tema ladinakeelne nimi on musculus tähendab lihaseline, kuid juhtumisi ka hiirekest. Vaala paks nahaalune rasvakiht väldib soojuskadu ja muudab keha voolujooneliseks. Sinivaala selg on tumehall sinaka varjundiga, küljed ja kõht helesinised. Heledad laigud vaala kehal on naha parasiitide kahjustused. Vaala saba lõpeb rõhtsa sabauimega, mida ta ujudes ülesalla liigutab. Isane sinivaal võib olla kuni 25 m, emane kuni 30 m pikkune. Kaal võib olla 80 000130 000 kg. HINGAMINE Et kõik vaalalised hingavad kopsudega, peavad nad aegajalt veepinnale tõusma, et õhku hingata.
Mereannid: Parimaks mereannireklaamiks on tavaliselt restorani vaateaken, kuhu pannakse välja näidisekast külmutatud vähkide ja krevettide, austrite ja rannakarpide, meriahvenate ja merikeeltega Portugallased armastavad keedetud kalast roogi, mida üldjuhul serveeritakse ohtra kapsa ja keedukartuliga ning kallatakse üle vähese õli ja äädikaga. Mitmed kalaroad on tõelised kohalikud spetsialiteedid. Caldeirada on paks kalahautis. Ameijoas na cataplana on Algarvest pärit roog, mis koosneb aurutatud ranna-või merikarpidest koos vorstikeste, tomatite, valge veini, singi, sibula ja maitseürtidega. Acorda de marisco on paks ja vürtsikas küüslaugu lõhnaline leivasupp, milles on paksult hakitud mereande ning millesse enne serveerimist segatakse sisse toored munad. Lulas recheadas on riisi, oliivide, tomatite, sibula ja ürtidega täidetud kalmaariroog. Sardiinid on väga maitsvad ning neid serveeritakse
Ettekanne Marianne Fredriksson "Simon ja tammed" Maret Mägi 12a Kirjanikust Marianne Fredriksson (28. märts 1927- 11.veebruar 2007) Rootsi kirjanik, kes oli enne romaanikirjanikuks saamist ajakirjanik. On kirjutanud kokku 13 romaani, mida on tõlgitud paljudesse keeltesse. Paljud varasemad teosed on põhinenud Piibli juttudest. Raamatu lühitutvustus Simon kasvab oma tegelikke vanemaid tundmata üles onu ja tädi peres. Liigutavale perekonnaloole on taustaks elu Teise maailmasõja eelses Rootsis. Kesksele kohale tõusevad peresidemed ja inimlik headus. Raamatu positiivsed omadused Teos oli huvitav, sest palju oli juttu juutide olukorrast ning nende üleelamistest. Kirjeldati lihtinimeste arvamust sõjast. Teoses oli nii vihkamist, armastust, sõprust kui ka kurbust. Kirjeldati ka perekonna omavahelisi suhteid, mis tihtipeale tundusid liialt keerulised ja rasked, k...
TSEHHOV PROOSA I PERIOOD Tsehhovi aastatel 1880-1888 kirjutatud humoristlikud novellid pole mitte üksnes lõbusad ja hiilgavalt teravmeelsed, vaid juba varakult üsna tõsimeelsed ja uuenduslikud. Ta oli esimesi vene kirjanikke, kess mõistis, et ka ,,väike inimene" pole üksnes ,,elu peremeeste" (mõisnikud, bürokraadid, kapitalistid jne.) ohver, vaid temagi kannab vastutust ebanormaalse elu eest. Nagu kõik teisedki inimesed, kannab ,,väike inimene" samuti oma hinges maailma kurjust. Väikekodanlane võib olla niihästi talupoeg, mõisnik kui kaupmees. Väikekodanlane on lihtsalt egoist, ahta eluvaatega, piiratud silmaringiga koguja, mats ja argpüks üheskoos. Novelli NT: ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike". Teisi novelle: ,,Vanka", ,,Kurbus", ,,Vaenlased", ,,Rõõm", ,,Naela otsas" II PERIOOD Tsehhovi 1890. A. loomingus on märgatav kaks suundumust. Ühelt poolt püüdis ta kujutada tegelikkust kogu selle tõep...
Raimo Kangro Greteliis Kaljuveer 9.Klass 2009 Raimo Kangrost Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Muusikast Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav, tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu, sest on lakkamatutest klastritest "paks". Ühest küljest on Kang...
jm.) Kirde-eesti Iisaku-Illuka. Mõhnad koostis: kruus, liiv, savi tekkeviis. Jääjärve kuhje, kuju ümar. Paiknevad rühmiti. Mõhnastikke moodustades. (jussi ja viitna kõrvemaal, männiuvälja alutagusel kaiu vooremaa idaservas) 1) Põhja-Eesti õhukese pinnakattega ja väheliigestatud relijeefiga. Kulutav tegevus. 2) Kesk-Eestit hõlmav kaarjas vahevöönd palju voorestikke. Kulutus ja kuhjevormid 3) Lõuna-Eestis paks pinnakate ja künklik relijeefiga kõrgustikud vööndid. kuhjav.
Õhukesed-, keskmise sügavusega- või sügavad madalsoomullad, mille turvas on enamasti keskmiselt lagunenud Keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) Mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,8- 6,5) Alaliselt veega küllastunud põhjaveelise toitumisega üleujutatav Võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas kuna liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Nõod Madalad tasandikud Jõgede ja ojade lammid Mikroreljeef keskmiselt mätlik Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole(57%) Eestis on järel 25 000 ha madalsoid (neist ligikaudu 5000 ha madalsoometsad)
detsembril hõivasid Nõukogude väed pealinna ja tähtsamad linnad. Toimus riigipööre Rünnati kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, tele- ja raadiokeskust ning staabihooneid. Viimane ja kõige raskem ründeobjekt oli Afganistani partei- ja valitsusjuhi Amini palee. Afganistani sõjas sõdis ka 1652 tollasest Eesti NSVst kutsealustena teeninud meest. Neist 36 hukkus. Eestisse on tänaseks jäänud 800900 nn esimese Afganistani sõja veterani. Kapten Karl Paks juhib Afganistani sõja veterane ühendavat organisatsiooni - Relvavendlus. Nõukogude väed alustasid lahkumist 15. mail 1988. Lõplikult viidi Nõukogude sõjajõud Afganistanist välja 15. veebruariks 1989. Peale nõukogude vägede lahkumist naasis mitu miljonit põgenikku kodumaale. Vikipeedia, Nõukogude Afganistani sõda, http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5ukogude-Afganistani_s %C3%B5da Maaleht, artikkel Afganistani sõjast, http://www.maaleht
mikroskoopilised ja ühes grammis võib neid olla ligikaudu miljard. Seeme moodustub seemnealgmest pärast kaheliviljastumist. Ta on kaetud kaitsva, enamasti 3-kihilise seemnekestaga, mis areneb seemnealgmekatetest · Seeme koosneb idust ja toitekoest (endospermist). · Igas seemnes on üks või kaks idulehte. Idulehtede arvu alusel jaotatakse õistaimed kahte klassi üheidulehelised ja kaheidulehelised. Kaheidulehelised · taimedel on paks seemnekest. Selles on ava (seemnepilu), mille kaudu idanemiseks vajalikud vesi ja õhk pääsevad seemnesse. · Taimest eraldunud seemne välispinnal on näha seemnenaba. See on seemnekestale jäänud seemnejala kinnituskoha jälg. · Seemnes on kahe idulehega idu. Toitekudet seal eraldi ei ole idu toitvad varuained paiknevad idulehtedes (näiteks liblikõielistel ja korvõielistel). Kaheidulehelised Üheidulehelised
0-null 6-sechs 12-zwölf 17-siebzehn 1-eins 7-sieben 13-dreizehn 18-achtzehn 2-zwei 8-acht 14-vierzehn 19-neunzehn 3-drei 9-neun 15-fünfzehn 20-zwanzig 4-vier 10-zehn 16-sechsehn 100-ein hundert 5-fünf 11-elf 121-ein hunderteinundzwanzig Mängima-spielen Ich-e Ütlema-sagen Du-st Seisma-stehen Er/-t Omama-haben Wir-en Sõitme-fahren Ihr-t (tema)oma-Sein Sie-en Mis-was Hea-gut Kõrge-hoch Raamat-das Buch Väike-klein Katki-kaputt Kamm-der Kamm Foto-das Foto Suur-groB Must-schwarz Arvuti-der Computer Lamp-die Lampe Uus-neu Paks-dick Pliiats-der Bleistift Kell-die Uhr Vana-alt Ümmargune-rund Auto-das Auto Lill-die Blume Hele-hell Ilus-schön Maja-das Haus Prillid-die Brillle Meelsasti-gern Üks hetk-moment mal Sõidupilet-die Fahrkarte Lõbus-lustig Väga-sehr Minu oma-mein/meine Rong-der Zug Üldse mitte-gar nicht (väga)kiiresti-(zu)schnell Sinu oma-dein/deine Nukk-die Puppe Nüüd-jetzt,nun Seal-dort=da Teie oma-Ihr/Ihre Huvitav-interessant Kelle-wess...
Alamhõimkond: Selgroogsed (Vertebrata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Kiskjalised (Carnivora) Sugukond: Kärplased (Mustelidae) Perekond: Kärp (Mustela) Liik: Tuhkur (Mustela putorius) Tunnused Pikk torujas keha, lühikesed jalad Selg väga painduv Kael pikk ja jäme Küüsi ei saa sisse tõmmata Isastel kehamass 2x suurem Karvkatte värvus erinev (valgest mustani) Karvavahetus 2x aastas Koonu ots ning silma ja kõrvalesta vaheline ala valge (mask) Nahk paks ja tihe (higinäärmed puuduvad) Pärakunäärmed Elupaik (Metstuhkru) Väiksemates metsades Veekogude kaldaaladel (ka soistel aladel) Põlluservadel Inimasulais. Vajadusel kraabib ise uru. (teise looma valmistatud urus; lihtsas varjes) eluviis Öine Üksiklane Toitumine: jänestest ja suurtest lindudest kuni putukate ja vihmaussideni Suhtlemine: hirmununa klähvib ja uriseb, sisistab, kisab valjult Paljunemine Paaritumine märtsist augustini Suurenevad välissuguelundid
Arvatakse, et aedade pindala ligi 1200 ruutmeetrile. Aiad asusid kuningapalee kirdeosas. Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid kõrgetele kivisammastele. Terrasside platvormid olid ehitatud võimsatest pealt kõrkjakihi ja asfaldiga kaetud kiviplaatidest. Nendel lasus kipsiga ühendatud telliskividest vahekiht ja tinast plaadid, mis takistasid vee valgumist alumistele astmetele. Kõige peal oli paks mullakiht, mis võimaldas seal kasvatada ka suuri puid. Terrasse ühendasid roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende kõrvale oli paigutatud keerdpumbad, mille abil orjad pumpasid aedade kastmiseks vahetpidamata Eufratist vett. Aiad ei olnud tõenäoliselt sõna otseses mõttes rippuvad; see nimetus tuleneb ilmselt kreekakeelest sõnast kremastos, mis tähendab "üle ulatuma" ja kirjeldab aedade paigutust üksteisest üleulatuvatele terassidele.
1.Kus elavad piisonid? Piisonid elavad Euroopas ja Põhja Ameerikas. 2. Kuidas on piisonid kohastunud eluga rohtlas? Töö näiteid piisoni toimetuleku kohta preerias. Piisonid võtavad vahel tolmuvanne mille eesmärgiks on karvkatte vahetumise sujuvamaks muutmine, putukate eemale hoidmiseks ning ka päikese kaitseks. Tihe ja paks karvkate putukate ja päikese kaitseks. Teravad sõrad paremaks liikumiseks. Väga arenenud haistmine, haistavad ohtu juba 2 kilomeetri kauguselt. Piisonid koristavad oma maid lumest puhtaks kuna nende peamine toit talvel ongi just rohi ja juurikad. 3.Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Taimetoitlastena söövad piisonid rohtu, kui seda ei tehtaks kasvaks preeria umbe.Lisaks langetavad piisonid ka väikeseid puid.Maas need kuivavad ning süttivad kiiresti põlema,
Was ist das? Mis see on? was mis der Kamm - kamm klein väike der Computer - arvuti groß suur der Bleistift - pliiats neu uus das Auto - auto alt vana das Haus - maja hell hele das Buch - raamat gut hea das Foto - foto kaputt katki die Lampe - lamp schwarz must (värvus) die Uhr - kell dick paks die Blume - lill rund ümmargune die Brille - prillid schön ilus hoch kõrge so nii wenig vähe viel palju kosten maksma (hinna väljendamine) Was kostet das? Mis see maksab? der Euro euro ein Euro üks euro der Cent sent 50 Cent 50 senti Was ist das? Lesen Sie! Das ist ein Kamm. Der Kamm ist klein. Das ist eine Lampe. Die Lampe ist hell. Das ist ein Auto. Das Auto ist alt. Das ist ein Computer. Der Computer ist neu.
kiudude segust. Muliinlõng Saadud erinevat värvi lõngade korrutamisel. Sõlmlõng Korrutamisel hoitakse põhilõnga tagasi ja efekti moodustav lõng kerib ühe punkti ümber sõlmekese. Bukleelõng Kaheastmeline, kusjuures efekti moodustab pehme ja paks eellõng, mis korrutatakse laugjalt ümber ühekordselt korrutatud lõnga. Šenill- lõng Saadakse kootud eelkangast. Eelkangal on lõimelõngad 4- või 5-kaupa rühmitatud. Rühmade vahekohalt lõigatakse kangas ribadeks ja kedratakse lõngaks.
hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga Geoloogiline ehitus Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti kolm oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi: • Kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord • Settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord • Enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate Aluskord • Eesti alal on maakoor 44-51 kilomeetrit paks ja kahekorruseline: all kristalsetest kivimites koosnev aluskord ja peal settekivimeid pealiskord • Mandriline maakoor kujunes Eesti alal ligi 2 miljardit aastat tagasi Proterosoikumis ja sellest ajast on pärit meie alal kristalse aluskorra tard- ja moondekivimid Aluskorra moodustavad Eesti Kambriumieelsed, 1,9-1,8 miljardit aastat tagasi kurrutatud ja moondunud nn Svekofenni ookenani aktiivse ääre kivimid Pealiskate
2) KODANIKUÜHISKOND: Eesti Ajalooõpetajate Selts; SA Pärnu Haigla 3) RIIGIETTEVÕTLUS: Eesti Energia, Eesti Pank 4) ERAETTEVÕTLUS: Nordea Pank, Kirjastus Avita 3. Kas ühiskond moodustab riigi või riik ühiskonna? Põhjendage vastust. Ühiskond moodustab riigi. Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati ammenduda, muutuda või isegi kaduda. 4. Mis vahe on sotsiaal- ja liberaalriigil? Sotsiaalriik on paks, liberaalriik aga õhuke 5. Mis vahe on õhukesel ja paksul riigil ÕHUKE: riik ei sekku; suhtumine, et üldine nõudmine-pakkumine juhivad majandust, justkui nähtamatu käega ja riigi sekkumine pole vajalik; riik tagab vaid üldise korra ühiskonnas; kodanike üldine toimetulek sõltub igaühe enda majanduslikust aktiivsusest. PAKS: suur riigiettevõtlissektor; suurem maksukoormus kodanikel, et valitsuse tegevust finantseerida; riigi aktiivsem sekkumine majanduses 6
b) diastolist südame nö puhkeaeg, mil veri voolab tagasi 3) Südame minutimaht... ? ... on löögisagedus korda süstoolne maht. Rahuolekus on see u 5-6l, kehalisel tööl isegi aga 25-30l. Sõltub a) löögisagedusest; b) süstoolsest mahust. 4) Veresoonte perifeerne vastupanu... ? ... on takistus, mis mängib suurt rolli vere voolamise kiirusel. See sõltub kolmest tegurist: veresoonte pikkusest, veresoonte läbimõõdust ja vere koostisest (nt kui paks veri on). Tähistatakse: R. 5) Aglutinatsioon... ? ... nimetatakse olukorda, mil doonori aglutinogeen 'kleepub' kokku retsipiendi samanimelise aglutiniiniga. Nt doonori A retsipiendi alfa-ga. 6) Lümfi ülesanded... ? ... on tagada immuunsuussüsteem (toodab antikehi, lümfotsüüte), puhastada organism (a la filtreeritakse lümfisõlmedes lümf), lümfotsüütide transport. 7) Vere puhversüsteemid... ja nende ülesanded... ?
Tontsuru on Eestis haruldane rändliblikas, tema kehal on surnupealuu joonis. Tema siruulatus on kuni 12 cm. Surulasi iseloomustavad sihvakad tiivad, väga hea lennuvõime ja suur lennukiirus. Omapärane on tontsuru imilont, see on vastandina teistele surulastele lühike ja jäme. Põhjus on ilmselt selles, et tontsurud tungivad tihti mesipuudesse ja imevad kärgedest mett, selleks aga pole teab kui pikka imilonti tarvis. Mesilaste eest kaitseb looma nii tema paks kitiinkest kui ka häälitsemise võime (väidetavalt meenutab see hääl mesilasema laulu). Loom võib kuuldavale tuua teravaid piiksatusi, mis meenutavad hiire häälitsemist. Omapärane on siinkohal heli tekitamise mehhanism - hääl tekib õhukese membraani võnkumisel, kuid vastandina teistele putukatele pannakse helielund tööle soolest kiiresti väljapuhutava õhu abil. Selline helitekitamise mehhanism on putukate seas teadaolevalt ainulaadne.
Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. PILVED Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ulatub 6070 kilomeetri kõrgusele. Veenuse pinnale lähemal pilved hõrenevad ning 30 kilomeetri kõrgusel kaovad sootuks. PINNAVORMID Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. PÖÖRLEMINE Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva Atmosfäär on tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei
Küsimused artikli põhjal. Kus elavad piisonid? Ameerika piisonid elavad Põhja-Ameerika rohtlas, preerias. Kuidas on piisonid kohastunud eluga rohtlas? Too näiteid piisoni toimetuleku kohta preerias. Piisonid söövad taimetoitlastena ise toitu, mida teatud määral ise kasvatavad. Talvel jääb nende toit(rohi), lume alla, sellepärast hakkavad piisonid juba esimese lume maha sadades oma maid lumest koristama. Kui lund pole, naudivad piisonid tolmuvanne, sest paks tolmukord kaitseb piisonite õrna nahka putukate ja päikese eest, ka talvekasuka vahetamine sujub tänu sellele paremini. Piisonid mäletsevad nagu lehmad ja on karjaloomad. Lehmad ja vasikad liiguvad oma karjas, mida juhib eakas, tugev ja kogenud isane. Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Piisonid langetavad aeg-ajalt väikesi puid, mis maas kuivavad ja süttivad kergesti põlema ning aitavad ka tulel edasi levida
Iseloomulik laamade lahknemise piirkonnas, laava hästi voolav(vedel) 2)Kilpvulkaan- kilpi meenutav mägi, lamedad nõlvad, lai põhi, lame lagi. Voolav laava vedel. Iseloomulik ,,Kuuma täpi" vulkaanidele. Magma on vedelam vahevöö sügavamates kihtides. Nt. Mauna Kea Havail. 3)Kihtvulkaanid- Järskude nõlvadega mägi, mille moodustavad vahelduvad laava ja tuhakihid. On laamade kokkupõrke vulkanism. Laava paks. Nt. Colima Mehhikos. Vulkaanid jagunevad: Aktiivsed(Aeg-ajalt tegutsevad u. 1400 vulkaani) Kustunud(Inimkond ei mäleta selle purset.) Uinunud vulkaan- ei ole mitmeid aastaid tegutsenud Vulkaan- Maa sees tekkinud magma purskub pinnale. Nimetus tulnud vulcano saare järgi. Kaldeera- vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Fumarool- auk maapinnas, kust tulevad välja gaasid. Vulkaaniline pomm- vulkaanist välja paiskunud tahke kivi.
Nahk on kaetud karvadega. Karvad sisaldavad pigmenti, mis määravad ära välise värvuse. Pikemad ja tugevamad pealiskarvad kaitsevad nahka ja pehmemaid aluskarvu ehk villkarvu mis kaitsevad külma ja sooja eest. Nahas on palju näärmeid: higinääre, rasunääre, mille eritis hoiab karvad märgumatutena ning naha elastnsena. Paljudel liikidel on rasunäärmetest kujunenud ka erilised lõhna- või haisunäärmed. Higinäärmetest on tekkinud ka piimanääre. Imetajate nahk on paks ja elastne, selle alumise kihi alla koguneb rasv. Katteelundkonna hulka lisaks karvadele loetakse ka varvaste kaitseks kujunenud küünised, küüned, sõrad või kabjad, lisaks ka sarved (peale hirvlaste), [sarvsoomus]ed ja nahanäärmed. Vaid vaalalistel, veelise eluviisiga vaalad ja delfiinid on nahk karvutu. Skelett Koljut iseloomustab suhteliselt suur ajukolju, mis on tingitud aju suuremast mahust. Koljuluud kasvavad kokku hilja. Lihaskond
Sõlmlõng Korrutamisel hoitakse põhilõnga tagasi ja efekti moodustav lõng(teist värvi) kerib ümber ühe punkti ümber sõlmekese. Bukleelõng Kaheastmeline,efekti moodustab pehme ja paks eellõng, mis korrutatakse laugjalt ümber ühekorselt korrutatud lõnga Senill-lõng Saadakse koodut eelkandast. Eelkangal on lõimelõngad 4- või 5kaupa rühmitatud. Rühmade vahekohalt
Saab mängida omanikuga ja igast asju teha, kuid kassi elu on kurb ka. Näiteks kui sa oled ilma koduta. Mu elu oleks sama mis praegu - mu ümber oleksid mu inimesed, kes toidaksid mind ja mängiksid minuga. Ainuke asi, et ma oleksin kass mitte inimene. Elu oleks sama kuid ka erinev. Ma ei peaks enam koolis käima, saaks terve päev magada ja mõnuleda. Enamus mu eluajast oleks murevaba, õues poleks mul külm kuna mu keha katab paks karv. Vahest väga külmal ajal oleks ikka külm, aga enamasti mitte. Saaksin teiste kassidega suhelda, nendega koos aega veeta. Ma magaksin seal kus tahan, enamasti seal kus kõige soojem on või kus kõige mugavam on. Mulle meeldiks vaadata enda inimesi ilma mingi mõtteta ja vaadata aknast teisi loomi. Kui juhtub, et tuleb lind, siis teda ma ajaks taga nagu saaki. Ma saan enda inimestelt küsida, et nad mind õue laseksid, et nad mulle süüa annaksid ja et nad mulle pai teeksid.
Koostis Vesinik, heelium Metall tuum, silikaatidest koor Kivikõrb (graniit, Graniit (moond- ja Kivikõrb ( basalt) tardkivimid; mineraalid, kivimid) tuum nikkel-raud Atmosfäär Puudub (fotosfäär) Hõre Paks ja tihe (100 Hapnik, süsinikdioksiid süsinikdioksiid korda tihedam kui Maal) süsinikdioksiid/ SO pilved
enesekindlust, vastutulelikkust ja ka teotahtlikkust. 3. Dq fantaasiamaailm on avar ja lai, ta saab kõike endas teha ja luua, et kõik läheks hästi. Dq on seiklusterohke rüütel, kes otsib endale uusi ja põnevaid seiklusi. 4. Sancho Panza käitub teistmoodi: ta on abivalmis, vastutulelik, hooliv. Ta väärtustab seda, et ta saaks teisi aidata ja koos seiklusi otsida. 5. Sancho Panza ja Dq vastanduvad nii, et nende välimus oli erinev üks oli lühike ja paks aga teine pikk ja peenike. Dq oli seiklushimuline aga Sancho Panza pidurdas tema tempot.
rahu” Goethe „Metshaldjas” Shakespeare „Hamlet” Jutustav luule Novell-lühike kokku Luuletus Komöödia- naerdakse surutud tegevus. D.Kareva elu pahede üle. Püandiga. Puškin Vilde „Pisuhänd“ Tuglas „ Popi ja Huhuu“ Mediere „Tartuffel“ Tšehhov „ Paks ja „Ebahaige“ peenike“ „Naistekool“ Jutustus-Nagu romaan, Sonett-kindel vorm, Draama kuid tegevust vähem. loetud silbid. Ibsen „ Nukumaja“ Luts „ Kevade“, Under“Ekstaas“ Tšehhov „ Palat nr 6“ Petrorca Eepos „Kalevipoeg“, „Ilias“ Miniatuur Tammsaare „Poiss ja liblikas“ Täida tabel
• Oma olemuselt hapnik • Leidub nii Maa ülemises atmosfääris (stratosfääris) kui ka alumises kihis • Osoon võib olla “hea” või “halb“ Osooni tekkimine ja lagunemine Osoonikiht • Enamik osooni (ca 90%) paikneb stratosfääris • Troposfääri piiridesse mahub umbes 10% • Osoonikiht mahub suhteliselt kitsasse kõrguste vahemikku • Tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris • Keskmiselt 3mm paks • Maksimaalne registreeritud paksus 675 DU • Minimaalne isegi alla 100 DU Mis kahjustab osoonikihti? • Osooni lagundavad eelkõige kloori ja broomi sisaldavad ühendid Freooni roll osooni hävitamisel stratosfääris Osooniauk • 70ndatel avastati, et atmosfääri paisatud osoonikihti kahandavad ained (OKA-d) kahjustavad osoonikihti • Antarktika osooniauk • Arktika osoonikihi kaitsmine • 1985. aastal Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon • Montreali protokoll
novell - tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on püant. Liigseid detaile pole, tegelased loo käigus eriti ei muutu. Giovanni Boccacio - novellizanri looja. Novellikogu "Dekameron" koosneb 100-st novellist, raamjutustus. Eriti lühike novell - novellel Eesti raamjutustus: August Gailit "Toomas Nipernaadi", Mehis Heinsalu Novelli liigid: *suletud ehk taskaana *Gervanteslik novell - vabama ja lõdvema struktuuriga *tsehhovilik ehk avatud: 19 saj. lõpul - ei pruugi olla puänti *Pärast II ms- i novell veelgi avatum - suurenenud huvi inimsuhete vastu. Kaadrid vahetuvad kiiresti, filmilikus, argipäevane, kõnekeel, eluprobleemid Edgar Allan Poe "Vaat amontilladot", Anton Tsehhov /"Ametniku surm" ja "Paks ja peenike"/, Peet Vallak, Friedebert Tuglas Mati Unt "Helgi Sallo lahkumine" puänt puudus Tunnused: *puänt(vajada tabada mingit erakordset seika, isikut ja erakordset ...
Paranda kõik vormistamisvead! Harilik kivipuravik Harilik kivipuravik ehk boletus edulis. Harilik kivipuravik on kogukas, tugev ja lihaka viljalihaga nagu puravikud ikka on. Hariliku kivipuraviku kübar on erinevates toonides pruun ja täiskasvanud seenel võib olla selle laius isegi kuni 25 cm .Torukeste värv varieerub vastavalt selle vanusele, vanemal seenel muutuvad need kollakaks ja lõpuks oliiviroheliseks .Hariliku kivipuraviku jalg on paks, mõnikord vahelt isegi tünnisarnane ja selle helepruunikal pinnal on habras valge võrgustik. Hariliku kivipuraviku viljaliha on valge, kübarnaha all aga pruunikas. Maitselt on see seen mahe. Hariliku kivipuraviku levik Harilik kivipuravik kasvab noortes okaspuumetsades ja lehtpuumetsades. Väga hästi kasvab ka valgusküllastel raiesmikel ja metsaservadel. Kõige kõrgem saagikus on enamasti sügisel, mõnikord esineb juba juuli lõpust
Aga mis kell rong juab tpselt moskvasse. prdus noor inimene vagunisaatja poole. -tpselt kell 9.05 moskva aja jrgi. laisalt vastas paks vagunisaatja. -aga milllisesse rongijaama, jlle ksis tema. -leningradi vaksalisse. nagu alati. rritatult vastas vagunisaatja. -ma ei ole ammu venemaal olnud. jlle igustas ennast noormes. -aga kust sa oled. sinu ngu on mulle tutav. Kas sa ei ole minu linnast - huvitus andres. -ei, sulle tundub, ma olen tallinnast. -vib-olla tundus. -millises vagunis sa sidad -kuuendas. -mugav, restoranvaguni krval. -ma ei arva nii, rahvas hakkab koguaeg siia-sinna kima, uksi paugutama. -aga milline on sinu koht.
Atmosfäär Temperatuur planeedi pinnal 480°C Atmosfääri rõhk 9 MPa Koostis: süsinikdioksiid 96,5%, lämmastik 3,4%, argoon 2%, hapnik 0,1% Vähesel määral sisaldab vingugaasi, vääveldioksiidi, veeauru (kokku 0,1%) Atmosfäär on nii tihe, et öö ja päeva vahet peaaegu ei ole Pilved Kollakasvalged Liiguvad pöörlemisele vastassuunas kiirusega 350 km/h Pilvkate on mitmekihiline Põhiline pilvkiht on 20 km paks ning ulatub 60- 70 km kõrgusele Teleskoobist pole Veenuse pind vaadeldav, sest taevas on kogu aeg pilves Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline Pöörlemistelg orbiidi tasandiga peaaegu risti aastaaegu pole Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased Arvatavasti planeedil magnetväli puudub põhjuseks aeglane pöörlemine Tänan kuulamast!
Rakukest Kairit Ütt ja Triin Kõrts 10.a klass Ehitus Kõik taimerakukestad koosnevad tselluloosist. Kest võib olla kuni paar mikromeetrit paks. Primaarne rakukest on õhuke, elastne ja võimaldab rakul kasvada. Kui rakk on saavutanud oma õige suuruse ja rohkem ei jagune, hakkab rakukest paksenema ning tekib uus jäik rakukest. Sekundaarses kestas on tselluloosikiud pikemad, koosnedes kuni 15 tuh. glükoosi jäägist. Seestpoolt on rakukest paksem. Paiknemine kudedes ja sisaldus Kõikides taimerakkudes ja kudedes on üks rakukest. Tugev rakukest asub taimeraku membraani peal. Esmane rakukest koosneb pektiinidest,
Vetikad on mitmesuguse suuruse,kuju,värvusega. Enamik vetikatest elab veekogudes, kas Pleurokokk- Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. hõljuvad vees/kasvavad veekogu põhjas.Hulkrakne Keha nimetatakse talluseks| Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel Üherakulised vetiktaimed, kes sageli liituvad Erinevused:Vetikat toestab ümbritsev vesi-taime vars. Fotosünteesib tallus, taimel leht.| omavahel väikesteks rühmadeks või suuremateks niitideks. Suurus 0,008¼0,015 mm.|klorella- Pleurokokk- Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. Klorella on üherakuline rohevetikas, võib elada väga erinevates kasvupaikades nii Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel Üherakulised vetiktaimed, kes sageli liituvad veekogudes kui ka maismaal. Veekogudest esineb ta sagedamini väikestes tiikides ja omavahel väikesteks rüh...
Ümarusse iseloomustab keha, mis on ristlõikes ümar. Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas ÜMARUSSID KEHAKUJU: Ümarussidel on pikk lülistumata silindriline keha, mõlemast otsast ahenenud. Nad võivad olla väga tillukesed kuid ka 20-40cm pikkused. Ümarussid: Solge, naaskelsaba, keeritsuss. Nt. SOLGE Solkme keha katab paks kest e. kutiikula, mis kaitseb ussi soole seedenõrede hukatava toime eest. Solkmel ei ole erilisi kinnitumisvahendeid, liigub sooles vabalt ringi. Erinevalt lameussist on tal vedelikuga täidetud keha. Seal paiknevad siseelundid: sooltoru ja sigimiselundid. Sooltoru algab suuavaga ja lõppeb pärakuga. Solkme keha on kahest otsast avatud. Toit liigub läbi keha, järk-järgult seedudes. TOITUMINE: Solge toitub inimese sooles olevast poolseeditud toidust.
Gröönimaal. Jäämütsid on ka oruliustikeks väiksema ulatusega. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/39/GletscherMM.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a1/Grosser_Aletschgletscher_3196.JPG Mandriliustiku kuju ei sõltu pinnamoest Gröönimaal on jääkilbi all üle 80% Antarktikas on jääga kaetud 98% maast, jää on 2-3 km paks. maast, mis kohati üle 4 km paks. Mandrijää kuhjub keskosas, ülemiste jääkihtide survel hakkavad alumised kihid keskosast väljapoole liikuma. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4f/Greenland_42.74746W_71.57394N.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e0/Antarctica_6400px_from_Blue_Marble.jpg Vatnajökull on Islandi jäämüts < Jalamiliustik
Ka Eesti asub leht- ja segametsade levikualal. Selliste puude eripäraks on nende värvikirevus ja see, et enne talve klorofülli hulk lehtedes väheneb ja ülekaalu saavutavad teised pigmendid. Seejärel lehed langevad. Harilik tamm on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv puu. Puukoor on suur ja haruline, kaugelt vaadates moodustab ligikaudu kera. Tüvi on jäme, 11,5 m läbimõõdus, kuid vana puu võib olla ka märksa jämedam. Puukoor on hallikaspruun, paks ja sügavate pikilõhedega ehk korpas. Noore tamme koor on hall ja sile. Lehed on äraspidimunajad, 740 cm pikad, kummastki servast kolme hõlmaga. Talvel lehed kuivavad, kuid erinevalt teistest lehtpuudest suur osa lehti ei varise, vaid jääb puule kevadeni. Tamm on ühekojaline puu, kuid õied on ühesoolised. Õied on väikesed, kuni 2 mm läbimõõdus. Isasõies on 610 tolmukat. Õitseb mais. Vili on tõru. Tõrud küpsevad septembris-oktoobris. Nad on pruunid, 1,53,5 cm pikad ja
innovaatilin püreesupp veiniäädikas, kuubikuteks, pane d e eelroa köögiviljapuljonkeevasse puljongisse, supitaldrikul supp g, punane sibul,lisa äädikas ning lase või kartul, rõõsk 40 minutit tasakesi puljongitassis koor, haududa. Lisa 65C juures. maitseained tükeldatud kartul ja Lisada paks sibul ning hauta, kuni hapukoor või kõik ained on maitsestamata pehmed. Püreesta jogurt, seguriga peeneks, lisa kõrvale maitseained ja koor täistera ning kuumuta veel kukkel
Nende tiivaulatus on 142 - 166 cm. Lumekakud pesitsevad enamasti tundrates, eelistavad kiviseid, kaljuseid territooriume, kus on kerge jälgida saakloomi ja vaenlasi. Isasloom on peaaegu valget värvi, väheste tähnidega, emaslind on kirjum. Lumekakk toitub Arktikas peamiselt hiirelaadsetest - lemmingutest . Muudes kohtades tarbib ta valgejäneseid, kärpasi ja linde. Arktilises suves on kogu aeg päev, talvel on kogu aeg külm ja pime. Selle eest kaitseb teda hästi paks sulekiht. Karmil talvel on väga vähe söödavat. Sügiseti koguvad lumekakud endale paksu rasvakihi, et talve üle elada . Lumekakk saab olla söömata 40 päeva, lennates võimalikult vähe , et energiat kokku hoida. Isane lumekakk viibib kividel või nõlvakutel ja toob kuuldavale rea kumedaid huikeid, nii "märgistab " ta oma territooriumi . Hõredas arktilises õhus on ta pulmalaul kuulda 10 km kaugusele. Nii isased kui emased kaitsevad oma territooriumi ja astuvad isegi võitlusesse.
VALGUD · Definitsioon elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapete jääkidest · Vajalikkus võtavad osa organismi kasvamisest ja paljunemisest, on organismis ehitusmaterjaliks, panevad organismi liikuma · Omadused reageerimisvõimelised, väga tundlikud, keetmisel vees muutub zelatiiniks MÕISTED · Polümeer aine, suured molekulid koosnevad ühesugustest väikeste molekulide jääkidest · Kliister paks hägune lahus, mis tekib kuumas vees tärklise kuumutamisel · Aminohape karboksüülhape, mis sisaldab ka NH2 rühma (aminorühma) · Orgaaniline ühend süsinikühendite rühma suurem osa, mis sisaldavad peaaegu alati CC või CH sidemeid
siledad. Maitselt enamasti magusad. Veel on olemas näiteks kollased ploomisuurused "Viinamarjatomatid". Maitselt magusad. Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused tomati-pruunmädanik ja tomati- ruugehallitus, tomati-varrepõletik. Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Öölased on putukate sugukond liblikaliste seltsis. See on väga suur sugukond, selles on kokku umbes 25000 liiki. Enamikul liikidel on valmikutel paks keha ja kitsad tiivad ning nad on öise aktiivsusega. Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape).
Iseloomusta olukorda 20.sajandi Juhtivad jõud olid Euroopa riigid, USA algusemaailmas. ja Jaapan. Muu maailm oli jagatud koloniaalvaldusteks. Mis on genotsiid? Kelle vastane Massiline hukkamine rahvuse või rassi genotsiid toimus 20.sajandi alguses alusel. Türgis? Armeenlaste ja kreeklaste vastu. Miks levis 20.sajandi alguse Inglismaal Kulukas ametnike ja sõjaväeosade veendumus, et kolooniad ei tasu end ülalpidamine. ära? Milliseid tööliste huvidest lähtuvaid Kaheksatunnine tööpäev mäetööstuses. samme astus Inglismaa leiboristide Miinimumpalk määrati kindlaks. valitsus? Streikijate asemele keelati uute inimeste töölevõtt. Miks oli tähtis 1904.aastal sõlmitud Koloniaalvaidlused lõppesid, sõlmiti ,,süda...
Arvo Valton Elulugu Sündinud 14.detsembril 1935 Märjamaal 1943-1949 õppis Märjamaa algkoolis 1949-1951 õppis edasi Novosibirski oblasti Tsanovski 7-klassilises koolis 1951-1953 Tsanõ Keskkoolis 1954 lõpetas Magadani keskkooli, peale mida ta naases Eestisse. Kirjanikutee algus 1965. aastal sai ta Kirjaniku Liidu liikmeks Aastatel 19681975 oli Arvo Valton kutseline kirjanik. Eesti Kinoliidu liige 1979. aastal Tegutsenud Tallinna kirjandusklubi Pegasus esimehena. Valtoni tegevus riigi jaoks 1980. aastal osales 40 kirja aktsioonis Valton oli üks mõttevahetuse algatajaid fosforiidimaardlate üle 1987. aastal 19921995 oli Valton VII Riigikogu koosseisu liige Kuulub 1994. aastast Isamaaliitu (praegu Isamaa ja Res Publica Liit) Looming Iseloomulik on inimese soovide kokkupõrge nende täitmist takistavate asjaoludega ja inimese jäämine argielu rataste vahele. 1960. aastate teisel poolel toimus Valtoni loomingu...
kogu aasta madal temperatuur ja madal õhurõhk. Andid, Himaalaja, Tiibeti kiltmaa jt. Kliima Tiheda asustusega on alad, kus on elamiseks mõõdukas temperatuur, piisavalt sademeid, palju päikesepaistet jne. Hõreda asustusega on piirkonnad, kus on aastas vähe sademeid (kõrbed) või on väga pikk kuivaperiood, väga suur õhuniiskus (ekvatoriaalne kliima), kogu aasta madal temperatuur (polaaralad). Mullad. Tiheda asustusega on suurte jõgede deltad (Niilus, Ganges jt), kus on kujunenud paks ja huumusrikas mullakiht, see on olnud eelduseks põllumajanduse arengule. Taimestik Hõreda asustusega on okasmetsade, vihmametsade alad, samuti kõrbed. Tihe asustus on lehtmetsa ja rohtlavööndis. Maavarad Maavarade kaevandamispiirkondadesse on kujunenud tiheasustusega alad: Rein-Ruhri piirkond, Donbass, Lõuna-Uural jt. Eeslinnastumine – eeslinnade kasv suuremate linnade ümber. Vastulinnastumine – inimeste lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
