subjektiivse muljega, mida ei anna edasi ükski arvväärtus ega kirjeldus. Eri inimesed võivad sama kuvari kvaliteedi osas olla väga vastandlikel arvamustel. Teravus on üks hea pildi tegureid. Praktiliselt kõik kuvarid suudavad näidata teravat pilti ekraani keskel ja madala eraldusvõime juures, kallimatel laieneb see võime ka pildi nurkadesse ja kõrgematele eraldusvõimetele. Kuvage sama tekst või lihtne pilt ekraani keskel ja nurkades, ning kui nende vahel on silmaga nähtavaid erinevusi, siis on tõenäoliselt tegu kehva kuvariga. Üldine heledus on mõnel mudelil suurem kui teistel. Oluliseks muutub see töötamisel väga heledalt valgustatud ruumides. Tasub ka arvestada, et heledus väheneb kuvari vananedes. Pikkuse ja laiuse õige suhe. Enamik kuvareid järgib populaarsete kuvaresiimide suhet 4:3, aga mitte kõik. Joonistage graafikaprogrammiga ring ja vaadake, kas ta on ka ekraanil ring, mitte ellips. Sirged jooned
1/3 laeva pikkusest. Kimmikiilu ülesanne on vähendada laeva külgõõtsumist. Ka teki plaadistus on üldpainde korral kõige enam pingestatud. Eriti tähtis on teki nõtkekindluse tagamine. Tekiplaadistuse paksus valitakse üldpainest tekkivaid pingeid arvestades. Keevitatud välisplaadistuse korral tuleb pöörata tähelepanu igasuguste avade ja väljalõigete kujundamisele. Vastasel juhul võivad väljalõigete nurkades pingete tagajärjel tekkida praod. Avade (ka lastiluukide) nurgad peavad olema ümardatud raadiusega 1/10 ava laiusest. Enamikul juhtudel paksendatakse avade piirkonnas, eriti nurkade ümber, plaadistust tunduvalt. Eriti pingestatud vöödesse (näiteks sandeki teki- ja pardavöödesse) on avade tegemine keelatud. Jäätugevdused. Jääs töötamiseks ette nähtud laevadel tugevdatakse vööri, kimmi ja pardasilluseid
umbes 1/3 laeva pikkusest. Kimmikiilu ülesanne on vähendada laeva külgõõtsumist. Ka teki plaadistus on üldpainde korral kõige enam pingestatud. Eriti tähtis on teki nõtkekindluse tagamine. Tekiplaadistuse paksus valitakse üldpainest tekkivaid pingeid arvestades. Keevitatud välisplaadistuse korral tuleb pöörata tähelepanu igasuguste avade ja väljalõigete kujundamisele. Vastasel juhul võivad väljalõigete nurkades pingete tagajärjel tekkida praod. Avade (ka lastiluukide) nurgad peavad olema ümardatud raadiusega 1/10 ava laiusest. Enamikul juhtudel paksendatakse avade piirkonnas, eriti nurkade ümber, plaadistust tunduvalt. Eriti pingestatud vöödesse (näiteks sandeki teki- ja pardavöödesse) on avade tegemine keelatud. Jäätugevdused. Jääs töötamiseks ette nähtud laevadel tugevdatakse vööri, kimmi ja pardasilluseid täiendava talastiku paigutamisega ja tugevdatud konstruktsioonide
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
Ac 132900mm 2 . (f cd f tot ycd ) 0,9 (20 0,01 340) h Ac 132900 365 mm. Valime h = 400 mm. Arvutame Ac = 400² = 160000 mm², l0/h = 6000 / 400 = 15, NEd,l / NEd = 1500 / 2800 = 0,536. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 78 Tabelist 4.1 c =0,830. Eeldame, et armatuur paikneb ristlõike nurkades, seega vahearmatuuri pindala Asv = 0 < As,tot / 3. Tabelist 4.2 sc = 0,869. Tegur s = fycdAs,tot / (fcdAc) = totfycd / fcd = 0,01 · 340 / 20 = 0,170 ja = c + 2( sc c) s = 0,830 + 2 · (0,869 0,830) · 0,170 = 0,843. Armatuuri pindala N Sd f cd A c 2800000 20 160000 A s ,tot 357 mm 2 .
üks neist on väär, siis teine on tõene (kontradiktoorsus); • A ja E ei saa olla korraga tõesed (kontraarsus); • I ja O ei saa olla korraga väärad (subkontraarsus); • Kui A on tõene, siis on tõene ka I, ning kui E on tõene, siis on tõene ka O (alluvus); • Kui I on väär, siis on väär ka A, ning kui O on väär, siis on väär ka E (alluvus).16 Kui loogilise ruudu ühes nurgas paikneva väite tõeväärtus on teada, saab mõndagi öelda ka ruudu teistes nurkades paiknevate väidete tõeväärtuse kohta, vt joonis 5.5.5. Joonis 5.10. Loogilise ruudu nurkades paiknevate väidete tõeväärtuste määramine lähtudes ühest teadaolevast tõeväärtusest. Tõese väite tõeväärtus on tähistatud numbriga 1, väära väite tõeväärtus on tähistatud numbriga 0. Kui mingi väite tõeväärtust ei saa määrata, on see määramata tõeväärtus tähistatud küsimärgiga. Nooled lähtuvad teadaoleva tõeväärtuse nurgast
väärne ulatus kui ka arvestatavad tipud. Töö lõpptulemina jõutakse järeldusele – džässmuusika ja selle sissemurre Eesti kultuuriruumi mõjutas siinset kultuuripilti (eriti tantsumuusikat) tähelepanuväärsel määral, jõudes vaadeldava ajajärgu lõpuks rahvusvaheliselt aktsepteeritavale tasemele. Töö suurimaks praktiliseks kasuteguriks tuleks pidada kokku kogutud, kommenteeritud ja süstematiseeritud suurt hulka seni maailma eri nurkades hajali olnud dokumentaalset, aga ka suulisel ajalootraditsioonil põhinevat materjali, mille jäädvustamiseks oli, arvestades informantide kõrget vanust, viimane võimalus. Käesoleva töö tulemina selgusid ka esmajärjekorras täiendavat süvenemist vajavad olulisemad suunad. Põhjalikumat uurimist vajavad džässmuusika levik Kesk-Eestis 1918–1945, samuti džässi ja rahvamuusika sulandumise koosmõjus sündinud “külajätsi” sisuline olemus, võimalikud erivormid ja leviku ulatus
Suuremad kvartalid on soo ja rabaaladel. Kvartalisihtide lõikumiskohtadesse püstitatakse puidust kvartalipostid, millistele tahutakse peale niimitu palet, kui mitu kvartalit selles punktis lõikub. Pale kvartali numbriga suunatakse diagonaalselt kvartali sisse. Kvartalite numeratsioon algab metsamassiivi loodenurgast ja lõpeb kagunurgas, kvartalid nummerdatakse vasakult paremale. Kolhoosi ja sovhoosimetsades löödi puittahvlid kvartali numbritega puudele kvartalisihi nurkades, neid on veel siin- seal säilinud. 12.2. Kasvava puu ja puistu takseerimine. Selleks kasutatavad instrumendid. Et saada teada puu mahtu, selleks peab puud mõõtma. Puul mõõdetakse 2 kõige olulisemat takseernäitajat: a) puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel juurekaelast; b) puu kõrgus. a) Puu diameetri mõõtmine Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse metsaklupiga rinnakõrguselt so. 1,3 m kõrguselt juurekaelast
(15…18 cm) on seda suhteliselt vähe. Sellega on seinte kandevõime 60-minutilise tulekahju juures tavaliselt tagatud ilma täiendavate kaitsevahenditeta. Lisaks seintele tuleb tähelepanu pöörata ka vahelagedele, mille tulepüsivust on algselt tagatud talade suurte ristlõigete ning tulekindla täidise (~5…10 cm savi, liiv, räbu, betoon, tellised) ja krohvi abil. Karkasshoonete puitelementide söestumine toimub veidi kiiremini tänu suuremale söestumisele ristlõike nurkades. Seetõttu on karkasshoonetes olulisem 86 teostada tulekaitset erinevate katetega. Tuli ja kuumus pääsevad karkassielemendil ligi mitmest küljest. Tule levikut tuleb takistada ühelt hoonelt teisele. Seda tagatakse peamiselt hoonete- vahelise kuja ≥8 m või tulemüüriga, Joonis 2.70 paremal. Kõrvuti asuvate hoonete eraldamiseks tulekahjuolukorras on nende vahele ehitatud tulemüür. Tulemüüri ja hoone ühendused on üks riskikohti
Sammas koosnen baasist, tüvest ja kapiteelist. Templi kantavad osad moodustusid talastikust, mis koosnes sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist , selle peal asuvast friisist ning viimast kroonivast eenduvast karniisist (geison) ja lamedast viilkatusest, mille kitsamates otstes moodustus viiluvälja e. tümpanoni piirav kolmnurk. Viiluvälja ümbritses simss, selle ülemisel äärel olev liist siima takistas vihmavee voolamist viilukülgedele. Viilu tipus ja nurkades paiknesid akroteerid. Suurematel templitel jaotas kaks sambarida siseruumi üheks laiemaks kesk- ja kaheks kitsamaks külglööviks. Lame lagi oli puust, seda kaunistasid süvendatud pinnad - kassetid. Aknaid ei olnud, siseruum sai valgust läbi ukse- või katuseava. Sammaste ja talastiku elementide erinevuse järgi jagatakse kreeka arhitektuur kolmeks klassikaliseks orderisüsteemiks - dooria, joonia ja korintose orderiks.
nagu matemaatilisi koordinaate (joo- tades, orientiire ja sihtmärke sälkides nis 8.7) ning need esitakse tavaliselt ning maastikuskeeme koostades. kas nelja-, kuue- või kaheksakohalise- Polaarkoordinaatide korral võetak- na sõltuvalt asukoha täpsusest. se pooluseks vaatluspunkt, tuleposit- Koordinaatide täisväärtused on kirjas sioon, liikumise lähtepunkt vm, po- kaardi nurkades raamijoonel. laarteljeks aga magnetiline meridiaan Joonis 8.7. Koordinaatide määramine kaardil 131 Topograafia Joonis 8.8. Polaar- ja bipolaarkoordinaadid (kompassi magnetnõela suund) või des ja sälkides ning miinivälju kaar- mingi kauge orientiir (joonis 8.8). dile kandes. Kahest kaardil määratud
» «Mina ei saa iialgi kõvatut inimest armastama,» kostis Agnes küma rahuga, sest täi üeliigne äedus hakkas teda põgusega tätma. «Kül edaspidi selle eest muretsetakse, et sa teist korda nii süavale ei lange, aga praegu oled sa langenud, sest sa õkad inimese jäele, kes seisuse poolest sinu vä ariline ei ole. Oleks ta sinu vä ariline, siis oleksid sa seda ammugi tunnistanud. Aga see saab kõk salaja toimetatud, varga viisil pimedais nurkades sosistatud ja --jumal teab mis veel ara tehtud.» (Jäle raputas abtiss end ja lõ risti ette.) «Sa tahtsid oma isa õ eeskuju jäele teha, salamahti kodunt ara joosta, iseennast ja oma sugukonda kõge suurema häi sisse kukutada? Kes teab, mis veel oleks juhtunud, kui sa kauemaks Kuimetsa oleksid jä anud!» «Magdalena Zoege!» üles Agnes varjamatu põgusega, «kui teie seda nime ei häene teotada, mida minul on au kanda, siis tuletage väemasti meelde, et teie Pirita kloostri abtiss olete
Kaltsudes vanamoor 281 oli täiesti küüru vajunud, ta pisikeste silmadega pea, mille ümber rätinarts oli seotud, vabises; ta käed, nägu ja kael olid üleni kortsudes; ta huuled olid sissevajunud, paljastades ta igemeid, ta suu ümber kasvasid valgete häbemekarvade tüükad, mis ta näole andsid kassilikult meelitava ilme. Urgas oli seestpoolt niisama vana kui vanamoor ise. Lubjatud seinad, mustad talad laes, lagunenud kolle, ämblikuvõrgud kõigis nurkades, keskel hulk logisevaid laudu ja lonkavaid pinke; tuha sees koperdas räpane laps, tagaseinas nähti treppi või pigemini puuredelit, mis laes oleva luugi juurde viis. Siia urkasse astudes varjas Phoebuse salapärane kaaslane oma näo silmadeni mantliga. Kapten aga, kes vandus nagu saratseen, katsus ruttu «üht eküüd päikesepaistel läigitada», nagu seda ütleb meie võrratu Régnier. «Püha Marthe'i kamber,» ütles ta. 1 6 5
» «Vean kihla, et pä asen. Me peame seda juba täa ö osel tegema, sest kui keegi juhtub neid auke näema, siis teab ta otsekohe, milles asi seisab, ja hakkab ise otsima.» «Hea kül, ma tulen õtul sinna ja nän.» «Häti. Peidame riistad põ osastesse.» Ö osel olid poisid mä aratud ajal kohal. .Nad istusid oodates puu varjus. See oli üsildane koht ja ka kellaaeg oli vanade traditsioonide jägi püalik. Vaimud sosistasid käisevates lehtedes, kodukäjad varitsesid pimedais nurkades, kaugelt kostis koera madal haukumine, millele ö okull vastas hauataguse hä alega. Poisid olid kogu selle salapäasuse mõu all ja kõelesid väe. Viimaks arvasid nad, et kell peab olema kaksteist, mäkisig äa koha, kuhu langes puu vari, ja alustasid kaevamist: Nende lootus hakkas tõsma, huvi kasvas ja usinus pidas sellega sammu. Auk muutus jäjest süavamaks. Kuid iga kord, kui kirka lõ millegi kõa vastu ja nende süamed rõ omust hüpasid, sai neile osaks ainult uus pettumus
leidnud, juhatas ta oma tööruumi, kus ta parajasti sidus traadiga kokku luukere klõbisevaid konte. Kere oli juba kokku pandud, ainult pea lebas ühel laual. Kogu ülejäänud sisustus viitas sellele, et isik, kelle juures viibitakse, tegeleb loodusteadustega. Seal olid ussid purkides, igaühel silt liigi nimetusega; kuivatatud sisalikud hiilgasid nagu suurtesse mustast puust raamidesse asetatud smaragdid; lõpuks rippusid toa nurkades lae külge kinnitatud metsiku lõhnava rohu kimbud, mis ilmselt olid tavalistele inimestele tundmatute omadustega. Muide, ei mingit perekonda, mingit teenijat; pikakasvuline mees elas üksi selles majas. Athos heitis külma ja ükskõikse pilgu kõikidele kirjeldatud esemetele ja selle kutsel, keda ta oli otsinud, istus viimase kõrvale. Athos selgitas, mis oli ta külastuse põhjuseks ja missugust teenet ta temalt palub.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
