ümberasutatavad üksused. Mobiliseeritavad üksused on mõeldud NATO operatsioonitüüpideks ning on valmis tegutsema kogu organisatsiooni territooriumil ja vajadusel ka väljaspool seda. Paiksed üksused on mõeldud organisatsiooni valduste kaitsmiseks riigi piirides või selle vahetusläheduses. Seega võime järeldada, et meie riigi territoorium on üsnagi hästi kaitstud. Arvestades veel ka oma sõjaväega, mis meil Eesti riigis on. Niisiis, vaadeldes minevikku, mil NATO on saavutanud palju ja vaadeldes ka tema sõjalist võimekust võime olla kindlad, et kui peaks tekkima mingisugune kriisi situatsioon võime temalt abi paluda. Kuid kui suur tõenäosus on tänapäeva maailmas sõjalisel konfliktil? Arvestades hetke seisu nafta maailmas on tülid ja möödarääkimised kerged tulema. Lisaks peame tõdema, et paari kümne aasta pärast tõenäoliselt tuleb suur sõda joogivee pärast, kuluks
Etruski kunst Umbes alates 8. sajandist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. (Praegu Toskaana alad). Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskide alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskide juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha
"sefiirist loss" räägib sallimatusest meie ühiskonnas, raamatu probleemideks on homoseksuaalsus, koolivägivald, ahistamine ning kõrvalseisjate ükskõiksus. · Tõeline sõprus · Toetus · Inga-kerstin ja uus kool · Jakob · Saladus · Koolikiusamise ohver · Kaila · Sõda · Traagilised tagajärjed · Jakobi surm ,, Sefiirist loss" on lugu tõelistest sõpradest, kes toetavad üksteist ka kõige hullemas, ning inimelust, mis on habras sõprade toest hoolimata. IngaKerstin sõbruneb uues koolis argliku ja omaette hoidva Jakobiga, kes näib varjavat mingit saladust. Kui saladus ilmsiks tuleb, saab Jakobist koolikiusamise ohver. Ühes hea sõbra Kailaga moodustavad IngaKerstin ja Jakob tagakiusajate vastase grupi, kuid kahe grupi vahelisel sõjal on traagilised tagajärjed, milleks on Jakobi surm. Sõnum: Minevikuga tuleb leppida, et oli mis oli, enam seda muuta ei saa. INGA on tormakas tütarlap...
Koos sõpradega pannakse toime mitu kuritegu ja hakatakse tarvitama narkootikume. Mirjam, endine tubli õpilane ei käi enam korralikult koolis. Teine teema millest palju kirjutatakse on suhted vanematega. Näite võib tuua Aidi Valliku raamatust ''Kuidas elad Ann?''. Ann on tüdruk, kes leiab ema päeviku. Kui ta seda lugema hakkab, saab ta aru, et tema ema ei olegi nii korralik, nagu koguaeg arvanud oli. Ann ei mõista miks ema tal pidudel ei luba käia, arvestades tema enda minevikku. Koos oma uue sõbranna Ritaga põgeneb ta klassiõe vanaisa suvilasse, kus hakkavad toimuma peod, kuhu kaasatakse kohalikke võõraid poisse ja tüdrukuid. Pidude käigus pannakse põlema saun ja uppub poiss nimega Oleg. Kui Ann pärast oma emaga räägib saab ta aru miks ema teda nii väga hoiab. Niisiis võib väita, et tänapäeva noorsookirjandus kirjutab eelkõige sellest, mis hetkel aktuaalne ja väga suureks probleemiks noorte seas. Noorsookirjandus annab mõista kuidas
rahvapäraselt improviseerides ja lahtisi keeli kaasa tõmmates. Viiuli laiema levimisega arenes ka koosmäng kaks viiulit ja kannel. Vanem pilli toetamise viis (vastu rinda) võimaldas mängijal kaasa laulda. Tänapäeval on viiul rahvamuusika mängimisel üks populaarseimaid pille. Rahvapärast viiulimängu õpetatakse pärimusmuusika õppelaagrites, mitmetes muusika- ja huvikoolides ning kõrgkoolis. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi, Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutada IX sajandisse. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna-Euroopassejõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki (''rebec'', Pärsias rabab või rebab). Tänapäeva viiuli kujunemislugu on keeruline ja kulgenud mitut liini pidi. Keskaegsetest erinevatest keelpillidest kujunesid renessanssi
Woland kui saatusetooja, Woland ei saanud valguse vastu Woland ei saanud valguse vastu, siinkohal on valguseks Meistri ja Margarita armastus ning Meistri looming. Kuigi Woland on kuri ning teda peetakse Pimedusevürstiks tunnustas ta headust. Seda näitab ka Wolandi soov teha küll halba, kuid ta teod olid tegelikult head, seda näitas ka tema Moskvasse tuleku põhjus: viia Meister ja Margarita taas kokku ning anda Meistrile rahu. Woland ning tema kaaslased teadsid kõigi tegelaste minevikku ning Wolandil oli väga kerge otsustada ka nende tulevikku. Kui Woland ei tahtnud otseselt ise head teha, siis sellegipoolest tegi ta head läbi teiste. Näiteks lasi Woland küll Meistril prokuraatori saatuse otsustada ning Margarital päästa Frieda, kuid tegelikult oli võim nende saatus otsustada siiski Wolandi käes ning ta kasutas seda lihtsalt läbi Meistri ning Margarita. Näide raamatust: Woland "Niisiis, mina seda tegema ei hakka, te teete seda ise."
loovad ühtse veskikoorma kui ühiskonna ehk teisisõnu taas õitsele äratada Eestimaa. Luuletuse keskmeks on sõna ,,veski", mis on ka kõige enam kasutatud. Sõnaga on moodustatud liitsõnad veskimees, veskikivi ja veskikoorem, mida võib tänapäeval nimetada passiivsema sõnavara hulka, sest inimkond areneb pidevalt ning kuna veski ei ole nüüdisajal enam nii tähtsal kohal, on see ka keelepruugis vähem kasutatav. Veskid kuuluvad minevikku. Sõna ,,vesi" esineb luuletuses nii alguses kui lõpus kui element, mille voolavus võib olla kõige alus. Kui luuletust mõtestada teises mõttes, on näiteks sõna veski riigi kõnekujundiks ja kasvõi veskikoorem ühiskonna kõnekujundiks. Korratakse ka vanapäraseid keelendeid nagu ,,pääl" ja ,,sääl", mis muudavad luuletuse arhailisemaks.
Norra Nationaltheatret (Rahvusteater 1899) Poola Teatr narodowy (Rahvusteater 1765) Prantsusmaa Grand Opèra (1671) Rootsi Kuninglik ooperiteater (1773) Saksamaa Staatsoper (Berliini riigiooper, 1742) Soome Soome Rahvusteater (1872) Suurbritannia Covent Garden (1732) Sveits Züricher Opernhaus (1891) Taani Det Kongelige Teater (Kuninglik teater, 1748) Venemaa Suur teater (1776) Antiikteater Teatri algmed ulatuvad juba kaugesse minevikku, varajaste ühiskondade religioosseisse rituaalidesse. Kõikide rahvaste ajaloos leidub jälgi jumala sündi, surma ja ülestõusmist kujutavatest lauludest ning tantsudest, mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. Kõik etendused olid mõeldud massilise vaatajaskonna jaoks.
Kultuuripärandi aasta 2013 Maailmas leidub palju ja väga erinevaid kultuure ning traditsioone. Aasta 2013 on pühendatud kultuuripäranditele, sest ajapikku on traditsioonid lihtsad ununema ja nende tähtust ei väärtustata enam nii nagu varasemalt. Kultuuripärand on kultuuri üks avaldusmisvorme, mille all mõistetakse rahva eelnevate põlvkondade poolt loodud ja minevikku tänapäevaga ühendavate vaimsete ja aineliste väärtuste kogu, mille pärandi põhiline tundemärk on seotus inimtegevusega. See on ühiskonna jaoks väga oluline, sest see mõjutab oluliselt ka meie tänapäevast elu. Järelikult on tähtis pühendada päranditele rohkem tähelepanu kui siiani, sest pidev uute traditsioonide ja trendide sissetung ja nende kiire omandamine on tänapäeva ühiskonnas väga populaarseks muutunud.
Etruski kunst Umbes alates 8. sajandist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. (Praegu Toskaana alad). Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskide alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata “surnute linnad” – kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskide juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskide
Tuleviku planeerimisel arvestab igaüks eelkõige siiski iseendaga. Tulevikule mõeldes ei tohiks keegi midagi karta. Elus tuleb võtta riske ning ka tuleviku planeerimisel on vahest vaja sisse viia riskid. Kõik ei pruugi õnnestuda, kuid mingi osa õnnestub kindlasti. Tulevik on inimese üks suurimaid varasid, sest see on alles ees ning sellega saab teha peaaegu mida iganes. Inimene ise kujundab selle enda jaoks täpselt nii nagu ta seda ise soovib. Tulevikku saab veel inimene muuta, kuid minevikku ei saa keegi enam muuta. Seetõttu ongi tuleviku planeerimine niivõrd tähtis, kui inimene kuhugi tahab jõuda ning midagi korda saata. Tuleb enda jaoks paika panna täpselt see, mida sa ise teha tahaksid või siis leida see ala, millel sa tunned end kõige kodusemalt. Valesid valikuid teeb meist igaüks, kuid inimesel on võime neist õppida ning muuta vastavalt sellele ka oma tulevikku. Kes meist tahaks korrata tehtud vigu?
Tuleviku planeerimisel arvestab igaüks eelkõige siiski iseendaga. Tulevikule mõeldes ei tohiks keegi midagi karta. Elus tuleb võtta riske ning ka tuleviku planeerimisel on vahest vaja sisse viia riskid. Kõik ei pruugi õnnestuda, kuid mingi osa õnnestub kindlasti. Tulevik on inimese üks suurimaid varasid, sest see on alles ees ning sellega saab teha peaaegu mida iganes. Inimene ise kujundab selle enda jaoks täpselt nii nagu ta seda ise soovib. Tulevikku saab veel inimene muuta, kuid minevikku ei saa keegi enam muuta. Seetõttu ongi tuleviku planeerimine niivõrd tähtis, kui inimene kuhugi tahab jõuda ning midagi korda saata. Tuleb enda jaoks paika panna täpselt see, mida sa ise teha tahaksid või siis leida see ala, millel sa tunned end kõige kodusemalt. Valesid valikuid teeb meist igaüks, kuid inimesel on võime neist õppida ning muuta vastavalt sellele ka oma tulevikku.
Tuleviku planeerimisel arvestab igaüks eelkõige siiski iseendaga. Tulevikule mõeldes ei tohiks keegi midagi karta. Elus tuleb võtta riske ning ka tuleviku planeerimisel on vahest vaja sisse viia riskid. Kõik ei pruugi õnnestuda, kuid mingi osa õnnestub kindlasti. Tulevik on inimese üks suurimaid varasid, sest see on alles ees ning sellega saab teha peaaegu mida iganes. Inimene ise kujundab selle enda jaoks täpselt nii nagu ta seda ise soovib. Tulevikku saab veel inimene muuta, kuid minevikku ei saa keegi enam muuta. Seetõttu ongi tuleviku planeerimine niivõrd tähtis, kui inimene kuhugi tahab jõuda ning midagi korda saata. Tuleb enda jaoks paika panna täpselt see, mida sa ise teha tahaksid või siis leida see ala, millel sa tunned end kõige kodusemalt. Valesid valikuid teeb meist igaüks, kuid inimesel on võime neist õppida ning muuta vastavalt sellele ka oma tulevikku.
on olemas vaid maailmas ja seetõttu ei saa Jumalat ajaga mõista, Jumalas ei ole varasemat või hilisemat, vaid pidev ja igavene olevik (kogu aeg tema algusest lõpuni on haaratav ühes vaatamisehetkes) ja seetõttu on maailma loomise ajaline määratlus mõttetu. Maailmas on aeg, mis see on? Aeg on hingeline mõiste ja et ta üldse eksisteeriks, siis on vajalik eeldusena inimene. Olevik ei ole midagi muud, kui punkt, kus minevik läheb üle tulevikuks- sel hetkel ju minevikku enam pole ja tulevikku veel ei ole. Minevikku ei saa inimene kuidagi muud moodi tunnetada, kui vaid mälu kaudu (tekivad näiteks mälupildid) ja tulevikku saab tunnetada vaid ootuste kaudu (taas luuakse mingi pilt eesootavast), kui neid püüdes tunnetada oleme ju siiski seotud olevikuga ja sestap ongi Augustinuse arvates ajakategooriad seesugused- mineviku olevik ehk olevikus olles saame mälu kaudu tunnetada
Kõik, mis elus vaikitakse maha või raamatus kirjutatakse ilusaks oli välja toodud ja seda väga otsekoheselt. See raamat kirjeldas palju vastandlike tundeid: armastus ja viha, truudus ja petmine, siirus ja kahepalgelisus. Kõiki neid tundeid oli kirjeldatud väga detailselt, mille tõttu tundus see reaalne ning muutis selle lugejale lähedasemaks. Mulle meeldis lugeda elust, millega ma ise kunagi kokku ei puutu, elust, mis praeguseks ajaks on ainult minevikku jäänud. Samas aga leidus seal asju, mis on endiselt aktuaalsed. Seal raamatus räägitakse abielust, armastusest, perekonnast, petmisest - mingite inimeste igapäevasest elust. Enamus neist on ajaga omale uue tähenduse saanud, aga on ka neid, mis olenemata ajastust on ikka samamoodi, nagu näiteks petmine. Madame Bovary, Charles'i naine, pettis teda nii õigetel, samas nii valedel põhjustel. Charles abiellus endast palju noorema naise Emmaga.
Brahms, Modest Mussorgski, Nikolai Rimski-Korsakov, Pjotr Tsaikovski Romantism levis kõige enam maalikunsti, vähem skulptuuris ja arhitektuuris valitses historitsism minevikustiilide taaselustamine (neogooti, neorenessanss, neobarokk). Romantikuid ühendas elulaad mitte maalilaad. Tunnused kunstis: · Rahulolematus kaasaja vastu · Keskaja ja eksootiliste maade imetlus · Idealiseerisid minevikku ja kaugenesid tegelikkusest · Puutumatu looduse imetlus · Tunnete rõhutamine · Boheemlus isikupära rõhutamine · Huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu · Ainestik võeti legendidest, saagadest, kirjandusteostest ja ajaloost · Maastikumaali õitseaeg Romantismile iseloomulikult kujutati ilusat ilusamana, inetut inetumana ning halba veelgi halvemana. Kuid romantikud hindasid ka (enese)irooniat ja huumorit, mis teinekord jõudis karikatuurselt groteskini.
Delacroix kasutas kõigis oma töödes värve erilise vabadusega. Tihti kasutas ta puhtaid värve, kartmata kõrvuti panna erksaid toone. Tema värvikasutus sai hiljem eeskujuks paljudele 19. sajandi lõpupoole maalijatele. Skulptuuris ei loodud kuigi palju kõrgetasemelisi romantilisi teoseid. Üks romantismi skulptoritest oli prantslane Francois Rude (1784-1855). Tema sõdalastega reljeef Pariisi Tähe võidukaarel "Marseljees" väljendab revolutsioonilist paatost. Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses,neogootika, oli küll peen, kuid samas keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga. Annika Suup 12.A
Kunstiretsensioon Tumedad inimhinged. Külastasin kolmapäeval, 15 oktoobril kunstinäitust ,,Kaugused". Näitusel oli välja pandud kahe kunstniku tööd, kelleks olid Mari Roosvalt ja Mara Koppel-Ljutjuk. Tegemist on naistega, kes on mõlemad on Eesti Kunstnike Liidu liikmed. M. Roosvalt on sündinud 1945.a. ja 2006. a pälvis Konrad Mäe nimelise maalipreemia. M. K-Ljutjuk (1978) puhul on tegemist noorema põlvkonna kunstnikuga. Ljutjuk on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia 2001. a. Mari Roosvalti piltidel oli palju kujutatud planeete ja taevakehi. Piltidel oli näha kosmilisi märke (ufosid) ja energia muundumist. Tema maalidest hakkas silma ,,Ku...ja...ni", mis oli tehtud segatehnikas 2006.a. Eriti huvitavad pildi juures olid nupud, mis olid pildi alla kinnitatud. Värvidest paistsid enim silma just hallikad ja porised värvid. Teine pilt, mis pilku püüdis oli ,,Sünonüüm". T...
omandama vajalikud oskused ja mitmekülgsed teadmised koolist . Kuid on inimesi, kellel on sellest kõigest ükskõik, nende jaoks ei oma tulevik mingit tähtsust, nad mõtlevad, et haridus pole oluline ning töökoha leidmine on kerge. Kui nii see tegelikult pole, ajapikku saavad nad aru, et elu ei ole nii lihtne kui paistab. Tekivad erinevad probleemid, kus nad hakkavad tagantjärgi kahetsema, et miks nad ei õppinud või ei pingutanud parema elu nimel, kuid kahjuks minevikku ei saa muuta, saab ainult eluga edasi minna. 3. Oma tuleviku planeerimisel on igal päeval tähtis roll, sest iga päev õpetab elu midagi tarvilikku. Elu jooksul pidev õppimine ei ole kindlasti mitte aja raiskamine, vaid see on igati vajalik. Igas loetud raamatus on väga palju arendavaid lõike, mis ka aitavad mingil määral tuleviku rajamiseks. Võib muidugi uskuda, et õnn saabub üleöö, rikkus ja kuulsus langevad
talle kinkis. Koit ja Hämarik : See muistend räägib Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele oli antud igavene noorus. Koit ja Hämarik said kokku igakord, kui öö ja päev vaheldusid. Päike läks Hämariku käest Koidu kätte, suruti vatastikku kätt ja ka mõlemate huuled puutusid kokku. Endla tärv ja Juta : Juta on Vanemuise tütar , tema armasam, oli surnud ning ta valas tema pärast kibedaid pisaraid. Ilmarine andis talle aga liniku, millega ta saab elada oma õnnelikku minevikku ikka uuesti ja uuesti. Vanemusie lahkumine : Lugu räägib ühest suurest rahvapeost Tartus, kuhu saabub võistlejaid üle kogu maa, isegi Kalevipoeg ise pidi peol kohal olema. Peol esines Akineitsi kes oma kehva välimuse ja lauluhääle tõttu sai teiste naerualuseks. Sellest pidevast naermisest ärritus auvärne piduvanem, ning käristas oma kandlekeeled sõrmedega katki ja kadus. Selgus et see oli Vanemuine, ning keegi pole teda enam peale seda näinud. Arvamus :
Pierre Puvis de Chavannes, Odilion Redon, Mikaloius Ciurilionis RAHVUSROMANTISM 19 sajandi teine pool kuni 20 sajandi algus. Rahvusromantism on rahvaajaloost ja mütoloogiast eeskuju ja ainest ammutav kirjanduse, kunsti ja arhitektuuri suund. Rahvusromantism väärtustab rahvuskultuuri ja rahvuspärimust. Levis põhiliselt Põhja- ja Ida- Euroopas. Selle stiili esiletõus oli seotus rahvusliku enesetedvuse tärkamisega. Kunstnikud soovisid näidata oma rahvaste kauget kangelaslikku minevikku, kasutades motiive rahvaluulest ja kujutades uutmoodi kodumaa maastikke. Kui sümbolismile olid tähtsad üksikisiku elamused või ajatud ja üldinimlikud teemad, siis rahvusromantism tahtis väljendada kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahvaajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ja rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Aleksi Gallen-Kallela (Soome)- Kalevala ainelisi kompositsioone maalis sümbolistlikult, sest
Ilma mureta poleks rõõmu ja ilma rõõmuta poleks muresid. Inimesed ei pruugigi aru saada, miks on ka muresid vaja. Nad aitavad meil leida argipäeva tegemistes ja elus rohkem rõõmu, sest igas pisiasjas tuleb leida negatiivse kõrvalt ka positiivseid jooni, nii me väärtustame ka elut ise rohkem. Kui rõõm elus kaob, tuleb oma tegemistele tagasi vaadata ning aru saada, kus on tehtud viga. Viga tuleb leida ja siis naaseb ka õnn ellu, sest minevikku, jah, muuta ei saa aga alati saab tulevikku helgemaks teha, õppides endistes vigatest. Rõõm paikeneb kõikjal meie ümber, see tuleb lihtsalt üles otsida.
Psühholoogiline 19. saj II pool Prantsusmaa · Viidatakse sündmuste · Faulkner "Põuane realism tagamaadele, põhjustele, September" tagajärgedele Süvapsühholoog 19. saj II pool Prantsusmaa · Kirjaniku ül. On jäädvustada · Woolf "Kew iline realism minevikku Gardens" · Kasutatakse aistinguid, lõhna, hetkeks nähtud eset või kuuldud heli Maagiline 19. saj I pool Ladina- · Ajaloo ja üleloomuliku · Màrquez "Vöga realism Ameerika põimumine pikkade tiibadega
Tõde ei leia vägivallaga Elus tuleb tihti ette olukordi, kus peale jääb see, kes on tugevam. Minevikku tagasi vaadates leidub küllalt näiteid, kus eesmärgi saavutamiseks kasutatakse jõudu. Oma tahtmisi surutakse peale vägivallaga. Nii on ka tänapäeval- inimesed arvavad, et kui nad on tugevamad, on neil õigus. Paljud riigid sõdivad territooriumi ja võimu pärast. Eestlasedki mäletavad veel aega, mil kodumaa oli võõrvõimu all. Ahnusest ja võimuihast tekkinud konflikte ei suudetud rahumeelselt lahendada. NSV Liidu väed sisenesid meie riiki, kuna jõu vahekord ei olnud võrdne. Nende jaoks oli see mugav viis probleemide lahendamiseks ja mõnda aega jäi peale tugevama riigi õigus. Eestil õnnestus taasiseseisvuda 1991. aastal. Seega ei kuulu maa sellele riigile, kelle väed on tugevamad, vaid sellele, kellele see põliselt kuulnud on. Rahvad sõdivad ka usu pärast. Erinevate usugruppidega inimesi võib ...
Eestlane tunneb tavaliselt oma keele üle uhkust, oskab kiiresti nimetada selle eripärasemaid nähtusi, nagu kolm väldet või ilmakaarte nimetuste rohkus. Luuletajad muretsevad riimuvate sõnade piiratud hulga ja füüsikud sobilike terminite leidmise raskuse üle, paraku hädaldamist võimaldavate väljendite nappust pole veel keegi tähele pannud. Nagu ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps: "eesti keel on ilus ja omapärane ning seda tuleb hoida," Vaatame korraks oma minevikku ehk on seal oskuseid, mida saab tulevikus rakendada? Me oleme üle elanud majanduskriisi ja riigieelarve kärped ning sellest raskemaidki perioode sõdade ja okupatsiooniga. See kõik on meie rahvale jätnud jälje. Me alahindame ennast, ei julge oma häid oskusi esile tuua jne. Kui sellest minevikust leida midagi head, on see kohanemisvõime. Võime hakkama saada ükskõik millises väljast peale surutud olukorras. Seega meie edu võiks tugineda kohanemisele. Aga mitte ainult
Mitte miski ei õigusta mõrva, aga palun teil mõista, et tegu oli puhtalt enesekaitsega. Ka verepilastuses pole Oidipus otseselt süüdi, sest ka sellest polnud ta teadlik, et tema naiseks saab ta oma ema. Lähtudes seadustest võin öelda, et verepilastus ei ole otseselt kuritegu, kuid see on jälk ja alandav. Usun ja loodan, et peaegi rahvas mõistab, et Oidipus pole süüdi selles, et ta minevikku varjati. Palun mõistvat suhtumist. Kuningas Oidipus on Teebat juhtinud pikki aastaid, nii heas kui ka halvas. Miks süüdistada teda selles, et linna tabas katk. Pealegi, kui ta kuulis, et linna see õudne haigus tabas, proovis ta kohe inimesi aidata. Tuleks süüdistada hoopis jumalaid, kes vastutavad inimeste surma ja sügava leina eest. Selle jutu põhjal, mida te nüüd kuulsite, julgen väita, et Oidipus on süüdi
Romantism Sai alguse saksamaalt ja inlismaalt ja levis kiiresti euroopasse välja. Kujunes sellepärast et suurtel rahvavõistlusltel suur prantsuse revolutsioon ei toonud kasu rahvale ja sai kasu sellest kodanlust. See on pettumuse väljendumise väljendumine ja pettumust väljendatakse materialisti ja et kondanluse vastu pahameelt. Pettumus, et praegune aeg on väga vale. Kõik see elu korraldus, inimestesse suhtumine ja seadused on vale. Romantismile eelnes valgustus ja klassitsism. Valgustus oma m,õistuslikusega leiti et mõistus ei toonud arengut ja klassitsism oma normidega ei viinud ka edasi, muutus ahistamiseks ja seega otsiti midati paremat ja uuemat. 18 sajandi lõpp 19 saj algus. Kõrgaeg kuni 1930 neni. Prantsusmaal alguses ja siis üle maailma. Igal maal oma moodi. Noorema kultuuriga rahvastel oli valgustatud mõte. Vabaduse ja õigluse vaaltus. Ühiskonnas inimesed mõistsid et ameeriklased jms ei ole midagi halvemad kui nemad. Varem olid...
Üksiklus kui eluviis? Mis on üksiklus? Üksiklus ehk vallalisus on eluperiood, mil inimesel ei ole püsivat paarisuhet ning ei ole abielus Enamasti elatakse sellisel puhul üksinda või vanemate/sugulaste/sõprade juures Vallalisus võib ka olla eluviisiks, kus ei otsitagi kaaslast Alalise üksikluse juured ulatuvad kaugele minevikku, näiteks ei ole läbi aegade lubatud preestritel, munkadel ning nunnadel omada kaaslast. Selle eesmärgiks on pühendada end täielikult Jumala teenimisele. Tänapäeval on aga usu asemel selle põhjuseks validavalt majanduslikud eelised ning omaenda tõekspidamised. Mis on vallalisuse plussid? Vabadus. Olles üksik, võid teha mida tahad, millal tahad. Ei ole kompromisse. Isegi sobivas suhtes on vaja aegajalt teha järeleandmisi
Mis saaks olla ühe autori jaoks isiklikum kui tema loodud teos? Muusiku ja kunstilembese isikuna võiksin rääkida pikalt kunsti mõjust oma elule. Millisena aga näeb ülejäänud maailm kunsti ning kui maailma muutev kunst tegelikult on? Olen omandanud arvamuse, et eriti suure mõjuga tänapäeval on teosed, mis peegeldavad ajalugu. Filmid, raamatud, analüüsid vanadest käsikirjadest. Need on justkui abivahendid mitte unustamaks minevikus tehtud vigu. Ütleb vanasõnagi kes minevikku ei tunne elab tulevikuta. Eriti pidades silmas tõestisündinud lugude põhjal kirjutatud stsenaariumeid, autobiograafiaid. Eestigi filmid: ,,1944", ,,Nimed marmortahvlil" - nende puhul on tegu sõjafilmidega, kuid siiski. Siiani on värskelt meeles emotsioon, mille minus tekitas kolm aastat tagasi ajaloo tunnis vaadatud film ,,Nõukogude lugu". See pea kahe tunnine film tõi minu silme ette valdava osa II maailmasõja koledustest
funktsioon ja tähendus teiseneb ning tavakeelest eristab neid ,,sõnu" suurem tähendusmaht ja paindlikkus. Hoonestatud keskkond kujutab endast niisiis teatud tähenduslikku konteksti. Milline on sel juhul postmodernistliku keel ja selle tähendused? Postmodernistliku stiili olulisim tõlgendusalus on stiilisuhe ajaga, stiili vahekord eelnevate ajastustega. Itaalia semiootik ja postmodernistlik romaanikirjanik Umberto Eco kommenteerib ajalugu järgmiselt: me ei saa minevikku hävitada ega unustada, see viiks meid vaikusesse; postmodernism kujutab endast ironilist suhet minevikku. Modernistlikku ehituskunsti iseloomustab Jencks kui univalentset, s.h. hoone esindab vormilist lihtsust ja mingi ühe ,,teema" kasutamistkonstrueerimisel. Universaalsus ja ühemõttelisus savutatakse selle teema korduste kaudu (nt Chicago Civic Centre). Modernistlik arhitktuur on 3
Üksikisikud on need, kes otseses mõttes mäletavad ja nad samastavad end selliste avaliku elu sündmustega, mis on oluline tema grupile. Ta hoidis rangelt lahus kollektiivset mälu, mis on ühiskondlik konstruktsioon, ja kirjapandud ajalugu, mida ta pidas objektiivseks. Kindel aga on see, et ajaloolased on eri aegadel ja eri paikades pidanud mälestusväärseks erinevaid minevikuaspekte. Näiteks lahingud, poliitika, usk, majandus jne. Minevikku on esitatud väga erineval moel, lähtudes oma grupi vaateviisist sündmustele, struktuuridele, suurkujudele või tavainimestele. Termin ,,ühiskondlik mälu" tuli kasutusele fraasina, mis rõhutab sarnasust ajaloo ülestähendamises ja mäletamise viiside vahel. Ajaloolastel on tarvis uurida mälu kui ajalooallikat, et analüüsida mälestuste usaldusväärsust. Alles 20. sajandi ajaloolased hakkasid mõistma suulise ajaloo tähtsust. Tuli ju silmas pidada, et paljudesse vanadesse kirjalikesse
kortermaja. Jencksiarvates sümboliseeris see sündmus modernistliku hegemoonia vastase võitluse algusaega, kuid laiemalt ka valgustusajastu ideoloogia, puristliku keelekasutuse ja pragmaatilise progressiusu taandumist. Postmodernistliku stiili olulisim tõlgendusalus on stiilisuhe ajaga, stiili vahekord eelnevate ajastustega. Itaalia semiootik ja postmodernistlik romaanikirjanik Umberto Eco kommenteerib ajalugu järgmiselt: me ei saa minevikku hävitada ega unustada, see viiks meid vaikusesse; postmodernism kujutab endast ironilist suhet minevikku. Postmodernistlik film. - Postmodernistlik film püüab väljendada postmodernismi filmi vahendusel. Eesmärgiks on luua midagi mis erineb traditsioonilise narratiivi väljendusest. Postmodernistlikul filmil tavaliselt on kolm peamist omadust, mis eraldab seda modernistlikust kinost või traditsioonilisest narratiivsest filmist. Esiteks palju zanreid ja stiile; teiseks
konstitutsiooni, parlamentaarset valitsust ja kodanikuõiguste tagamist. Rahvas pidi riiki valitsema Kultuur: igal rahvusel peaks olema ühtne kirjakeel ja kultuur, mille juured ulatuvad minevikku Mõju poliitikale Mõju kultuurile Viini kongressil taastati Euroopas absolutistlik Tärkas huvi oma keele ja kultuuri vastu. Leiti, valitsemiskorraldus, mis ei arvestanud rahva et igal rahvusel peaks olema ühtne kirjakeel. nõudmiste ega tärganud Keeleteadlased asusid koostama sõnastikke ja kokkukuuluvustundega. Paljud patrioodid ja grammatikaid, ajaloolased uurisid rahvuste
siis 1918-1940 a.Sinna perioodi kuulusid majanduskriis,Pätsi riigipööre ja 1 maailmasõja kaotajate (Venemaa ja Saksamaa) naasmine Maailma suurriikide sekka,millega suurenesid ka nende poliitilised ja majanduslikud ambitsioonid.Nõukogude Liit unistas oma riigipiire taastada tsaari Venemaa aegsetesse kaugustesse,milles Eestil oli oma koht.Kuid miks juhtus nii, et Soome ,kes sarnaselt ka Eestile omas sarnast minevikku Venemaaga ja oli sarnases olukorras, suutis kaitsta iseseisvust,Eesti see eest kaotas iseseisvuse 50-ks aastaks. Iseseisvuse kaitsmise peamisteks eeldusteks on sõjaline võimekus või mõjukatesse sõjalis-poliitilistesse ühendustesse kuulumine.Eestis valitses 1934. a. märtsist diktatuur ja majanduslikult oli1930. aastate teine pool Eesti majandusele edukas.Need ei olnud siiski taganud Eestile sõjalist ja tehnilist suutlikust,
"Kalevipoja" tähtsus tänapäeva inimesele "Kalevipoeg" rajas aluse eesti rahvuslikule kirjandusele ja kuulub samal ajal ka maailmakirjandusse. See on innustanud mitmeid eesti kirjanikke ja kultuuritegelasi ning sisaldab hulgaliselt muistened Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Teose ilmumisajal oli "Kalevipoeg" igati tunnustatud, kuna mõjutas suurelt eesti kirjakeele arengut ja pani aluse rahvuslikule kirjandusele. Tänu "Kalevipojale" kogus tuntust kirjanik F.R.Kreutzwald, kuigi selle tegelikuks algatajaks oli Faehlmann. Tänapäeva inimesed kahjuks tolle suurepärase raamatu olulisust ei mõista, sest praeguseks ajaks on eesti keel juba välja kujunenud ja me ei kipu üldsegi mõtlema selle peale, kui tähtis see tegelikult on. Mina isiklikult arvan, et kui poleks olnud "Kalevipoega" ja Kreutzwaldi, siis oleks isegi võimalik, et seda teost poleks kunagi avaldatud ja eesti kirjakeell oleks vähem arenenud. Eepos "Kalevipoeg" on ka üh...
Keskiga nõuab uusi psüühilisi valmidusi ja sotsiaalseid oskusi, et talud seotud tuska. Sellesse etappi jääb ka bioloogiliste rütmide mõju, klimakteerium, naistel jällegi varem kui meestel. Küpsuse periood (60/65 a.) Üleminek välistelt väärtustelt sisemistele. Inimese kalduvus tõmbuda sissepoole, isoleerida end välisest. Suureneb oht, et tunded kobavad minevikku ja muudavad meele kibedaks. Võib kasvada ümbruse surve inimese kõrvaletõmbumiseks (ealine diskrimineerimine). Kasutatud materjal: http://www.cybersisman.com/psych1b/unit5/u5notes.html http://www.parnu.ee/raulpage/sotstoo5.html http://www.parnu.ee/Raulpage/koolitus/Elukaarepsyh.html
Z ei ole vene kirjanduslukku läinud mitte ainult kui ,,üleminekuperioodi" silmapaisvaim poeet , esimene romantiline lüürik. *Dekabristlik romantism on tihedalt seotud valgustusega. Keskel kohal on siin rahvuslikkuse ja türanniavastase võitluse ideed. Poeedi väljamõeldav kangelane on tugev, rõhumise vastu mässu tõstev ennastohverdav võitlev, vaba ja julge kohtunik kodanik. Kangelasliku vabadusvõitluse eeskujusid otsides romantiseerisid dekabristd minevikku. *Vene kirjanduse romantiline kangelane romantiline geenius vastandub oma vaimses üleolekus, individuaalses kordumatuses, tunnete sügavuses, kõrgetele ideaalidele pühendumises ,,pööblile". See antitees varieerub romantilise teadvuse struktuuris erineval moel: suurus tühisus, erilisus tavapärasus, mäss alandlikkus. Samas või ,,geenius" kui romantiline arhetüüp olla lülitatud ka sootuks teistsugustesse antiteesidesse. *Romantilise
Noored aga seda ei tahtnud, et armastust noorena hoida. Ainult 1x aastas päikest üle andes, saavad nad suudelda. Ööbik hüüab ,,Laisk tüdruk, laisk tüdruk! Öö pikk!" · ENDLA JÄRV JA JUTA Jutale kuulus Endla järv ja tema kaitse all olid oru ja järve elanikud. Mäeseljakul kuulasid inimesed Juta imekaunist laulu ja armukaebusi. Juta armsan Ilmarise poeg Endel oli surnud. Ilmarine tegi neiule kuldse liniku, mille üle tõmmates too õnnelikku minevikku kallimaga nägi. Laenas ka surelikele oma rätikut ja sellest tulebki, et laulus ja jutus minevik jälle meile vaimusilmasde ette astub. · VANEMUISE LAHKUMINE Kevadpeoks oli inimesi igalt poolt Tartusse tulnud, sest Kalevipoeg pidi mängudest osa võtma. Peo ajal tuli vanatüdruk,kes laulis oma noorusest ja kosilastest. Lõpetades kõlas naer. Peovanem nõudis rahu. Rahvas ei kuulanud ja naeris edasi. Rauk vihastas ja tõmbas kandlikeeled puruks.
Ooperit lavastada ei õnnestunud, kuna igal pool öeldi viisakalt ära. Elas juhutöödest ning tihti vaevles rahapuuduses. 2. LOOMINGUPERIOOD See oli reformieelne periood. Ütles lahti kõikidest eeskujudest, püüdes leida saksa ooperile originaalset teed. Hakkas püüdlema teksti ja muusika ühtsuse poole Vältis kaasaega, sest kadunud oli inimlikkus. Inimese asemel oli kodanik, kes on rikutud poliitika ja raha poolt. Seetõttu ei saa olla kaasaja kunst tõde. Tuli pöörduda minevikku ja sümbolite kaudu kujutada kaasaja tõde.Hakkas kaotama aariavormi, mille asemele tõi pika, tihedalt läbikomponeeritud monoloogivormi. 1843.aastal esietendus ooper "Lendav Hollandlane" Esietendus ei leidnud publiku poolehoidu.Tema rütm ja muusika olid liiga uudsed. Kriitikud ja lauljad suhtusid ooperisse armutult. Alles tulevik tõi kuulsust ja au. 1845. aastal esietendus ooper "Tannhäuser" Valmis aastal 1844. lnspiratsiooni sai Waitburgi lossist möödudes.
Ajaloo kt pt. 21-25 Mõisted Diplomaatia- riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel. Abolotism- eesmärk oli kaotada viivitamatult orjapidamine. Läänlased-Lääne-Euroopa arengutee pooldajad. olid veendunud, et Peeter I päästis Venemaa, pöörates tsaaririigi läänelikule arenguteele, mis pidi jätkuma ka tulevikus. Slavofiilid- Venemaa ainulaadseuse kaitsjad.(slaavlust armastavad). Üldistasid venemaa minevikku ja süüdistasid Peeter I selles,et ta katkestas tsaaririigi eripärase arengu tee. Venestamine- venepäraseks tegemine; tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks. Tsartism- Londonis hakati asutama erinevaid tööliste ühinguid. Ühiselt otsustati pöörduda parlamendi poole oma nõudmistega, mis olid kokku võetud ,,Rahva Hartas''. Selle järgi sai liikumine endale nime.
Kreeka teater Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Teatri algus · Algmed ulatuvad kaugesse minevikku religioossed rituaalid · Jumala sünd, surm ja ülestõusmine -kujutatud lauludes ja tantsudes, mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid · Lääne tsivilisatsiooni esimene suur teatriajastu algas 5 saj. eKr Kreekas · Preestrite asemel olid juba näitlejad · Tänaseni on säilinud tragöödiaid ja komöödiaid Dionysose kultus · Dionysos viljakus- ja veinijumal · Lihtsast jumala kummardamisest kujuneb välja täismõõtmeline kreeka tragöödia
nõu. Ühte laulu võib kuulata lõpmatuseni või seni, kuni probleem on lahenduse leidnud. Muusika tungib inimeste sügavaimatesse hingesoppidesse, et seal mõni muutus esile kutsuda või midagi parandada. Laulud on ka head mälestuste salvestajad. Erinevatel hetkedel elus kuulame ju ikka mingeid laule rohkem. Kui neid siis mõnda aega mitte kuulata ja tüki aja pärast uuesti avastada, avaneb justkui uks minevikku ja toob tagasi soojad ja mõnusad hetked. Laulude abil suudan isegi meenutada inimeste näoilmeid, sõnu ja ka lõhnu. Hoopis omamoodi nauding on see, kui oskad ise muusikat teha. Võttes õhtul kitarri kätte ja hakates sellel midagi looma või mängides vanu tuttavaid asju, tunnen iga kord suurt kergendust. Samamoodi kõrgustesse võib tõusta ka bändiga laval olles. Seda tunnet aga ei olegi nii lihtne sõnadesse panna.
Mehaanilise maailmapildi tunnusjooni Ajalugu aluseks GalileiNewtoni mehaanika on valitsenud üle kahe sajandi (1719) Newtoni seadused koos gravitatsiooniseadustega moodustavad universaalsete loodusseaduste prototüübid, mille omapäraks on determineeritus (kui algtingimused on teada, saab määrata keha asukoha mistahes ajahetkel) ja pöörduvus ajas (liikumine tulevikku ja tagasipöördumine algtingimuste juurest minevikku on samaväärsed) Sir Isaac Newton 4. jaanuar 1643 31. märts 1727. Oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Newton Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusele. Newtoni 1. seadus:
Ioonia natuurfilosoofia Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu ja maailma seletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. Filosoofia kui esimese teoreetilise maailmamõistmise sünnist saab ilmselt kõnelda seal ja siis , kui maailmamõistmises astuvad jumalate ja kangelaste kujutluste asemele abstraktsed mõisted. Mõisted saavad aga esile kerkida arutluste käigus, milles neid mõisteid kasutatakse. 7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimine eelmistel sajanditel tõi kaasa käsitöö ja kaubanduse kiire arengu, rahamajanduse ja orjaturgude tekke; toimus ühiskonna kihistumine. Aeglaselt muutuv kogukondlik ühiskonnakorraldus asendus uue, dünaamilise ja vastuolulisega. Selle mõtestamiseks ei piisanud enam mütoloogilisest maailmaseletu...
Teie CV ei pea olema p�hjalik loetelu k�igist kunagi peetud t��kohtadest. See on vahend enda m��miseks t��turul, mille eesm�rk on anda lugejatele kiire, aus ja l��v �levaade Teie oskustest ning sellest, kust tulete ja kuhu l�hete. Kui see aitab Teil leida t��koha, on ta oma �lesande t�itnud. Kui m�tlete, mida kirjutada, teadke - v�hem on rohkem. J�rgnevalt m�ned soovitused, mis aitavad Teil otsustada, mis oleks maksimaalse m�ju saavutamiseks kindlasti vaja lisada. 1. Valige hoolikalt m�rks�nu, et tuua v�lja selgust, teadlikkust ja innukust. Hea �nne korral saab Teie CV tulevase �lemuse 10-sekundilise t�helepanu osaliseks. Suunake tema silmi teadlikult. M�ned l��vad m�rks�nad: kiire kohanemine, anal��siv�ime, koost��, teadmiste rakendamise oskus, arenemisv�ime, algatusv�ime, sihikindlus, veenmisoskus. 2. J�tke v�lja �leliigsed v�i mittemidagi�tlevad s�nad nagu "see", "seal", "on olnud" ja "olin vastutav". N�iteks "korraldasin kontorit...
Me oleme noored. Igatseme elada täisvääruslikku elu, aega, mil me ei pea põdema rahapuuduse ja töö kaotuse pärast. Me elame tulevikus, ehitame enda peas plaane ja põletame minevikku. Täpselt samamoodi teen ka mina. Ma ei mõtle üldse praegusele. Ausalt öeldes m ei kujuta ette mis saab isegi siis, kui ma ei saa enda soovitud erialal ülikooli sisse. Öeldakse, et noorus on ilus aeg. Et rohi on rohelisem ja taevas sinisem. Aga kas tegelikult on nii? Kas on ikka parem aeg? Minu arust see on elu üks raskemaid aegu, kus toimub üleminek täiskasvanuellu. Ma pole juba laps, kuid samas ma pole veel ka täiskasvanu. Ma püüan anda endast parem, kuid alati see ei õnnestu
kes tunduvad rumalad oma tegude pärast. On ka selliseid piire, mis kujutavad endast teise inimese tunnete haavamist. Igal inimesel on kindlad piirid, mida ei tohiks ületada. Vahel on selleks kindel mälestus või kindel isik minevikust. Ma olen usaldanud teisi inimesi ning rääkinud neile oma muredest ning vaevadest ja on olnud olukordi, kui see usaldusisik on tüli käigus või enda meelest naljatades toonud neid teemasid üles. Arvan, et mitte kunagi ei tohiks tuua inimese valusat minevikku üles naljaviluks. On inimesi, kes seda ei mõista ja pole seda veel omal nahal tundnud. Enamjaolt ongi just nemad need isikud, kes ei mõista, et jookseb piir nalja ja haiget tegemise vahel. See on üks kõige sagedasem tülide põhjus minu seltskonnas. Vahel ei mõisteta kui on mindud üle piiri ja teisele inimesele tohutult haiget tehtud. Usun, et kui on inimesi, kes mõistavad seda ning oskavad arvestada teiste inimestega, siis tuleks neist kinni hoida
aga need olid väga omapärased. Kunstnik on inspiratsiooni saanud erinevatest ajahetkedest, olulistest kohtumistest, mõtest, mälestustest ja rännakutest, seda ütleb ka näituse pealkiri ,,Aja hetked". Kunstniku jaoks on oluline aja, mälu, olemise ja juurte tajumine ning mõtestamine, millega ta on ka oma loomingus varem tegelenud. Näitust vaadates tekksis tunne, et ma olen ühes suures toas, kus avaneb uks minevikku, olevikku ning tulevikku. Rae galerii atmosfäär lisas veel juurde sellele tundele. Galerii ruum oli suur, valge ning avar. Igat pilti vaadates tekkisid mul omad isiklikud mälestused esile, näiteks kui ma esimesse klassi läksin või hoopis käisime endise klassiga metsas matkamas. Minu lemmiktöö kogu näituse peale oli ,,Kui ma olin viiene 2.". Seal kunstnik oli kasutanud akvarell, foto ning kolaazi kooslust. See tehnika eristus teistest ning torkas mulle enim silma.
harjunud nägema rohkem probleeme meie ühiskonnas, kui väikeseid rõõme igapäevaelus. Kuid kuidas olla täiuslik eestlane ja kas see on üldse võimalik? Nüüd, kui Eesti on kohe kohe saamas 100-aastaseks, mõeldakse rohkem kodumaa, selle säilimise ja samuti ajaloo peale. Vahel tundub, et Eesti keeruka mineviku tõttu elavad inimesed ka tänapäeval hirmus. Kardetakse nii võõrast kultuuri, traditsioone ning samuti lihtsalt midagi, mis on uus või teistsugune. "Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta" on Juhan Liivi kuulus ütlus, mis peaks inspireerima kõiki tundma oma riigi ajalugu. Samal ajal ei tohi lasta selle mõjutada tolerantsust igapäeva elus või piirata inimese võimet olla avatud. Just tolerantsus on täiusliku eestlase esimene tunnus ja peaks olema igal rahvusel prioritediks. Teine suur eesmärk täiuslikul eestlasel peka olema jätkusutlik mõtlemine. Eesti on väike nii
harjunud nägema rohkem probleeme meie ühiskonnas, kui väikeseid rõõme igapäevaelus. Kuid kuidas olla täiuslik eestlane ja kas see on üldse võimalik? Nüüd, kui Eesti on kohe kohe saamas 100-aastaseks, mõeldakse rohkem kodumaa, selle säilimise ja samuti ajaloo peale. Vahel tundub, et Eesti keeruka mineviku tõttu elavad inimesed ka tänapäeval hirmus. Kardetakse nii võõrast kultuuri, traditsioone ning samuti lihtsalt midagi, mis on uus või teistsugune. "Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta" on Juhan Liivi kuulus ütlus, mis peaks inspireerima kõiki tundma oma riigi ajalugu. Samal ajal ei tohi lasta selle mõjutada tolerantsust igapäeva elus või piirata inimese võimet olla avatud. Just tolerantsus on täiusliku eestlase esimene tunnus ja peaks olema igal rahvusel prioritediks. Teine suur eesmärk täiuslikul eestlasel peka olema jätkusutlik mõtlemine. Eesti on väike nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
