Metallid praktikas 1. Füüsikalised omadused (5) Läige, elektri ja soojusjuhtivus (sest neil on poolvabad elektronid), plastilisus (kihid võivad üksteise suhtes nihkuda ilma kristallvõre lagunemata), ei lahustu vees ega org. lahuses. NB! pole alati kõrge sulamistemp (nt elavhõbe, frantsium, gallium) Füüsikalised omadused on tingitud aatomiehitusest: 1) Metallielementide raadius on suurem kui mittemetalliliste. 2) Viimasel kahel kihil paardumata (valentseid) elektrone vähe. Ei suuda moodustada kov. sidemeid, nende suurte aatomite kohta vähe sidemeid, ainult paar > tekitavad metallilise sideme. 3) Ioonide vahel liiguvad elektronid (elektrongaas). 2. Keemilised omadused (5) Metallideks nim. elemente, mis alati loovutavad elektrone reaktsioonide käigus. 1. reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga juba toatemperatuuril v nõrgal soojendamisel. ...
AL11 MIG/MAG Keevitus Referaat Rakvere 2012 Keevitus MIG MIG poolautomaat keevitus inertgaasi keskkonnas. Kaitsegaasideks kasutatakse argooni(Ar), heeliumi(He) või siis nende segu (Ar+He). MIG keevituse tunnusnumbriks on 131. Selle keevitusega keevitatakse roostevaba terast või siis värvilisi metalle. Põhilised siiski alumiinium ja mitte-rauda sisaldavaid metalle. *MIG keevitusel inertgaas ei osale keevituse keemilises protsessis. MAG keevitus MAG poolautomaat keevitus aktiivgaasi keskonnas. Kaitsegaasideks kasutatakse süsihappegaasi(Co2) või siis argooni ja süsihappegaasi segu (Ar+Co2). MAG keevitusel osaleb aktiivgaas e. süsihappegaas keevituse keemilises protsessis. MIG/MAG keevitusel on elektroodi e. keevitustraadi etteanne mehhaniseeritud, sellepärast
ning strateegia küsimustes kaitsevad kliendi huve apellatsioonikomisjonis, kohtus jm. Tööstus Eksport Eesti Rootsi Masinad ja seadmed 25% Masinad ja seadme, Mineraalsed tooted 16% telekommunikatsiooni ja elektroonikaseadmed ning Puitu ja puittooteid 9% transpordivahendid 45% Metalle ja metallitooteid 9% Kemikaalid ja kummitooted Tähtsaimad ekspordimaad 13% on Soome, Rootsi, Läti, Puit ja pabertooted 11% Venemaa ja Ameerika Ühendriigid Mineraalid 11% Naftatooted 8% Import Eesti Rootsi Masinad ja seadmed 25% Masinad ja seadmed ning Mineraalsed tooted 16% transpordivahendid 42%
Aluminium Avastati 1827.aastal Friedrich Wöhleri poolt Magneesium Mg IIA 3. Magnesium Esimesena uuris magneesiumi sotlane Joseph Black 1755.aastal Kuld Au IB 6. Aurum Avastaja puudub, Vana-Egiptus Hõbe Ag IB 5. Argentum Avastaja puudub, üks esimesi kasutatud metalle. Elavhõbe Hg IIB 6. Hydrargyrum Avastati Egiptuses 1500 a. eKr. Neoon Ne VIIIA 2. - Neooni avastasid William Ramsay ja Morris Travers 1898 Räni Si IVA 3. Silicium Ammu kasutusel. Titaan Ti IVB 4. Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor
Üheks osareaktsiooniks on metalli oksüdeerumine, teiseks on keskkonnas leiduvate oksüdeerijate redutseerimine. 5)korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid: Mida happelisem on lahus on kiirem ja mida paremini pääseb õhuhapnik metallini. Kui puhas metall, seda kiiremini Näiteks kloriidioonide esinemine elektrolüüdi lahuses Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini toimuvad reaktsioonid 6)Korrosioonitõrje võimalused: Osa metalle kaitseb end ise üsna hästi väliskeskkonna mõjutuste eest(Al, kroom, Zn). Õhus tekib neile oksiidikiht, mis taksitab õhuhapniku ja vee juurdepääsu. 1-autosi,masinaid, metallkonstruktsioone jpm. Kaitseb, kuni kiht on terve. (värvimine, lakkimine, õlitamine) 2- näiteks rauapinda nikli või kroomikihiga, 3-laevakerede, suurte seadmete korral. (protektor- ja katoodkaitse) ühendatakse kaitset vajavale
vee kuumutamisel, kuumutamisel vesinikkarbonaadid lahustuvad ning tekkinud raskestilahustuvad karbonaadid sadestuvad põhja (katlakivi) Millest on tingitud vee mittekarbonaatne karedus? jääv. vees lahustunud Ca- ja Mg kloriidid, sulfaadid Kuidas seda kõrvaldada? vee pikemaajalisel keetmisel, vee destilleerimisel, kasutada vee pehmendajaid ioniitide abil Nimeta veekaredusest tingitud kahjulikke tagajärgi. rikuvad kuumutusnõusid, boilereid, torude ummistusi Milliseid metalle nimetatakse leelismetallideks? I A rühma metallid. on kõige metallilisemad elemendid, oksüdats aste on 1 ja väliskihi el valem on ns1 Iseloomusta neid lühidalt(füüsikalised omadused). Füüsikalised omadused - On pehmed, kergesti lõigatavad, madala sulamistemp, head soojus- ja elektrijuhid, keemilised omadused - reageerivad hapniku ja teiste mittemetallidega, veega, hapetega. On hästi aktiivsed, seetõttu esinevad looduses vaid ühenditena. Annavad leegile iseloomuliku värvuse.
Metallid ja sulamid minu kodus Tänapäeval ümbritsevad meid mitmel pool väga erinevad metallid. Igapäevaelus me seda endale ei teadvusta ega pööra neile erilist tähelepanu, kuid ilma nendeta ei kujutaks me oma elu ettegi. Paljudes kohtades on metallid või selle sulamid asendamatud ja meile eluliselt tähtsad. Kõige lihtsam on tuua näide elektrijuhtmete näol. Ilma elektrijuhtmeteta ei oleks elektrit ja ilma metallideta poleks elektrijuhtmeid. Minu kodus on kõik juhtmed tehtud vasest, kuid on olemas ka alumiiniumist juhtmeid. Elektrijuhtmetes kasutamiseks on vask hea sellepärast, et ta on hea elektrijuht ja tal on väike eritakistus. Samuti leidub minu kodus vaske ehetes ja eurosentides. Teine väga tähtis metallide kasutusala on elektripirnide hõõgniidid. Minu kodus on need tehtud volframist. Volfram on parim metall hõggniitide valmistamiseks, sest see on peaaegu kõige rasksulavam metall. Üks väga levinud metall on al...
Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Kerge saadavus maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne FÜÜSIKALISED OMADUSED Plastilised (üks plastilisemaid on kuld). Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium). Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al). Käega katsudes külmad. Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk
Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.Poolmetallide ja mittemetallide kõrval on metallid üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad ionisatsiooni ja keemilise sidemega seotud omaduste poolest. Perioodilisussüsteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po). Joone peale jäävad elemendid on poolmetallid ehk metalloidid; üles paremale jäävad mittemetallid. Metallidel kui lihtainetel on teatud iseloomulikud füüsikalised omadused: nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust
Metall reageerib seda aktiivsemalt, mida metallilisem ta on a) Aktiivne metall 2Na + Cl2 -> 2NaCl b) Vähemaktiivne metall 2Al + 3S ->(temperatuur) Al2S3 c) Väärismetallid ei reageeri, sest elektronkihid täidetud NB! Kuld ei reageeri hapnikuga 3.Metallide tootmine Kivim- enamasti mitmest mineraalist koosnev looduslik materjal Maak- kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks/ mineraalne maavara, millest on otstarbekas toota metalle Mineraal- maakoores kulgevate protsesside ning elusorganismide elutegevuse tagajärjel tekkinud kindla koostisega keemiline ühend või lihtaine Saamise protsess on endotermiline 1. Redutseerimine süsinikuga ja vingugaasiga - odavaim, kuid ei teki puhtaid metalle Fe3O4 + 4C ->t 3Fe + 4CO Fe3O4 + 4CO -> 3Fe + 4CO2 2. Redutseerimine vesinikuga - kallis, kuid saadakse väga puhtaid metalle WO3 + 3H2 ->t W +3H2o 3. Redutseerimine aktiivse metalliga, nt Al
must metallurgia. Värvilises metallurgias toodetakse üle 70 erineva metalli, nt. plii, tsink, alumiinium ja vask. Must metallurgia sai alguse juba 15. sajandil Euroopas, kui hakati tööstuslikult sulatama malmi ja rauda. 2. Teadusharuna uurib metallurgia, kuidas toimub tootmise ja töötlemise tehnoloogia ning heidetakse pilku metallide ja nende sulamite omadustele. Et kõiki neid metalle saavutada, on meil tarvis kõrgahje, mille abil õigetest sulamitest tekivad ka erinevad metallid. Kõrgahjutehnoloogia Kõrgahi töötab sisuliselt nagu vastuvool. Keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles, kõrgahju täidis aga ülevalt alla. Ülemine osa kõrgahjul on kõige madalama temperatuuriga ning see on ka rahvakeeli ,,soojendustsoon". Mida rohkem allapoole liikuda, seda enam kasvab ka teperatuur
Põltsamaa Ametikool Referaat Metallide kasutamine autoehituses Põltsamaa 2010 1 Sissejuhatus Autoehituses on kasutuses mitmesuguseid metalle. Erinevate osade tootmiseks on välja kujunenud kindlad metallid. Materjali õigest valikust oleneb suurel määral nii detaili kui ka kogu masina kui terviku kvaliteet. Metall valitakse lähtudes masina otstarbest, detaili ülesandest, selle valmistamise viisist ning mitmest muust asjaolust. Detaili materjali valikul arvestatakse: 1. Vajadust tagada minimaalse massi juures nõutav tugevus ja jäikus. 2
pinnases), mõjuteguritest, temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest. • Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. * keemiline korrosioon * elektrokeemiline korrosioon Sulamid • Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel saadud aine. Jahtumisel moodustavad nad tahke sulami. Kokku ei ole võimalik sulatada metalle, mille sulamistemperatuuride vahe on suur. • Sulameid kasutatakse laialdaselt sellepärast, et nad on tavaliselt kõvemad lähtemetallidest, püsivamad välistingimuste suhtes ja sulavad madalamal temperatuuril kui neid moodustavad metallid. Ning tihtipeale on nad ka odavamad. • Kõige tuntum metall on raud ja tema sulamid- teras ja malm. Rauast ja tema sulamitest valmistatakse tööriistu, autosid, ronge, tööstusseadmeid jne. Malmist valmistatakse ka radiaatoreid, sest malm
Metallurgia seondub omakorda kõrgahjutehnoloogiaga, kus saadud materjalid omakorda töödeldakse ümber vajalikeks toorikuteks. Metallurgia Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks. · Ehedalt leidub: Au, Pt (ja plaatinametallid) osaliselt Ag, Hg harva, ka vaske ja teisi metalle · oksiidsete maakidena leidub rauda, vaske, alumiiniumit, kroomi............ · Sulfiidsete maakidena leidub vaske, elavhõbedat, tina, pliid,..... · halogeniidid ( NaCl) , karbonaadid CuCO3* Cu(OH)2, sulfaadid ja nii edasi Tihti sisaldab maak mitut metalli - Polümetalliline maak. Paljudel metallidel polegi iseseisvaid maake ja neid saadakse teiste metallide maakidest, kus nad on teinekord tühise, kuid kalli lisandina.
Pinna katmine temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest tsingiga kiirgusest. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. * keemiline korrosioon * elektrokeemiline korrosioon Sulamid Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel saadud aine. Jahtumisel moodustavad nad tahke sulami. Kokku ei ole võimalik sulatada metalle, mille sulamistemperatuuride vahe on suur. Sulameid kasutatakse laialdaselt sellepärast, et nad on tavaliselt kõvemad lähtemetallidest, püsivamad välistingimuste suhtes ja sulavad madalamal temperatuuril kui neid moodustavad metallid. Ning tihtipeale on nad ka odavamad. Kõige tuntum metall on raud ja tema sulamid- teras ja malm. Rauast ja tema sulamitest valmistatakse tööriistu, autosid, ronge, tööstusseadmeid jne.
3)Cu+Zn=Malm valmistatakse segisteid ja ukse linke ahju uksi. Tina (Sn) ja Plii(Pb) Puhas tina on hõbevalge puhas plii aga sinakas valge ja raske. Tina pole mürgine kasutatakse teda igal pool toidu nõude. Umbes pool tina maailma toodangust kulub tinakihiga kaetud raudpleki- tinatatud pleki saamiseks. Tehakse ka konservi purke.Tina sulamis temp. On 232 kraadi ja plii sulamis temperatuur on 327 kraadi Joodis sulab 180-220 kraadi juures.Joodisega liidetakse metalle joote töödel ja tinatamisel -raua või vase katmisel jootemetalli kihiga. SnO2-Valge värvi ja emaili valmistamiseks SnS2-"Kassi kuld" kaetakse pappi puitu nahka paberit PbO- Kristall klaaside valmistamiseks Pb3O4- Oranzi värvusega roostetamis vastane vahend laevakered ja auto põhjad. Raud(Fe) Kõige levinum metall. Rauda leidub ehetalt maale langenud meteoriitides ja ka maakidena. FeO Fe2O3 Raud on keskmiste omadustega.Raud on peamiselt hõbe hall Raual on peamiselt kaks
Tegelikult alates 1999 aastast, mil kulla hind hakkas tõusma on taaskäitlemine peaaegu kahekordistunud. (Taastootluse moodustavad peamiselt ehted, millest 75% tuleb Indiast ja Aasiast) Loogiline oleks, et kui kulla hind tõuseb, siis tõuseb ka kaevanduste tootlus, kuid seda pole juhtunud. Alates 1999 kuni 2009 on kulla hind tõusnud 248%, kuid kaevanduste tootlus langenud 6,6% kulla hind ronib järjest kõrgemale, kuid kaevandustest pole midagi saada. Kui üha rohkem inimesi soovib osta metalle, kuid varud ei kasva, mis juhtub pakkumisega? Vaatame nüüd kui suurt nõudlust on oodata? Üks viis selle ennustamiseks on võrrelda praegust varade protsenti kullas viimase tõusva turu protsendiga. Tuleks arvesse võtta ka seda, et populatsioon on praegu 35% suurem. Selle joonise põhjal on põhjust uskuda, et hoolimata suurest nõudlusest kullale täna võib see veelgi kasvada tulevatel aastatel. Siin on mõned mõtlemapanevad faktid kullast täna....
Ülevaade majandusest : Mida Venemaa toodab ? · Masinaid ja tööstusseadmeid: naftat, maagaasi, kivisütt, keraamikat, nahatooteid, toiduaineid, jooke. · Veiseid · Põllusaadusi : kartulit, otra, riisi, aeduba, päevalille, teed, puuvilla, suhkrupeeti, tomatit. · Kala (turska, kuivatatud turska, makrelli, karpkala jt). Mida Venemaa impordib ja mida ekspordib ? Impordib: · Keemiatooteid · Metalle · Toiduaineid · Masinaid · Tekstiili ja nahka Ekspordib: · Maagaasi · Naftat · Keemiatooteid · Maake ja metalle · Ehituspuitu Rahvastik: Venemaal on 160 rahvust. Riigikeeleks on valitud Vene Keel. On välja arvestatud, et 79,8% rahvastikust on venelased ning 20,2% rahvastikust on muud rahvad. Suuremad vähemusrahvused on tarlased keda on 3,8% rahvastikust ning ukrainlased keda on 2,0% rahvastikust. -6-
Keskmise aktiivsusega metallid (alumiiniumist rauani) reageerivad kuumutamisel veeauruga, tõrjudes välja vesinikku. Seejuures tekib metalli oksiid. Rauast vähem aktiivsed metallid veega ei reageei. 4. Metallide reageerimine soolade lahustega Iga metall on tugevam redutseerija, kui temast metallide pingereas paremal asubad metallid. Metallid tõrjuvad endast nõrgemate redutseerivate omadustega (metallide pingereas endast paremal asuvaid) metalle nende soolade lahusest välja. Metallid, mis veega ei reageeri, on võimelised nendest pingereas paremal olevat metalli nende soolade lahusest välja trõjuma. Aktiivsed metallid (leelis ja leelismuldmetallid), mis reageerivad veega, teisi metalle lahusest välja ei tõrju. Nad reageerivad aktiivselt veega, tõrjudes välja vesinikku. Lahuses tekib vastava metalli hüdroksiid leelis. 5. Reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid
temperatuuri) 2Na + Cl2 = 2NaCl naatriumkloriid [ Na - 1e = Na+ ja Cl + 1e = Cl- ] 2Al + 3Br2 = 2AlBr3 alumiiniumbromiid [ Al - 3e = Al3+ ja Br +1e = Br-] Vesinik reageerib aktiivsemate metallidega andes hüdriide Ca + H2 = CaH2 kaltsiumhüdriid [Ca -2e = Ca2+ ja H + 1e = H- ] -I pole vesinikule just tavapärane oks.aste ] Hapnikuga reageerib valdav enamus metalle ( va väärismetallid) 4Al + 3O2 =2Al2O3 alumiiniumoksiid [ Al -3e = Al3+ ja O + 2e = O2-] Väävliga reageerib enamus metalle vaid kuumutamisel. Lihtainetevahelisel reaktsioonil oksüdeerib väävel, kui suhteliselt nõrk oksüdeerija, metalle madalamate oks.astmeteni Fe + S = FeS raud(II)sulfiif [ Fe - 2e = Fe2+ ja S + 2e = S2-] Väärisgaasidega ( 8 VIIIA: He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) metallid ei reageeri Muude mittemetallidega reageerivad kõrgel temperatuuril Al + P = AlP alumiiniumfosfiid
Keemiline element,mille järjenumbriks on 29. Kahe isotoobiga metall,mille massiarvud on 63 ja 65. Aatommass on vasel 63 ja 54.Vask on oma omadustelt metall.Vase tihedus on 8,9 g/cm3. Vask asub perioodilisuse tabelis IB rühmas ning 4. perioodis.Vase elektronskeem: 2) 8) 18) 1). Selle metalli sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase värvus võib ulatuda punasest kuldkollaseni.Vaske hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Ajalugu Vask on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Täna-päeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2
METALLID 1. Füüsikalised omadused · Peaaegu kõik metallid on toatemperatuuril tahked ained, erandiks on elavhõbe (Hg). · Enamik metalle on hallika värvitooniga (erand on punakasroosa vask ning kollane kuld). Metallid peegeldavad tavaliselt hästi valgust neile on omane metalne läige. · Metallid on head soojusjuhid ja elektrijuhid. · Enamik metalle on suhteliselt plastilised, hästi sepistatavad. 2. Metallilised elemendid ja perioodilisuse süsteem Enamik elemente on metallilised. Nad asuvad nii A- kui ka B-rühmades. Kõik perioodid peale esimese algavad metallilise elemendiga ja lõppevad mittemetallilisega. A-rühma number võrdub elemendi aatomi väliskihi elektronide arvuga, B-rühma elementidel on enamasti väliskihil 2 elektroni (erandiks on näiteks ühe elektroniga vask, hõbe ja kuld)
Põhjenda. V: Elementide metallilised omadused nõrgenevad.Sest elektronkihtide arv suureneb. 4) Kus asuvad perioodilisustabelis kõige metallilisemate omadustega metallid? Lisa näited koos sümbolitega. V: IA Rühmas. Nt: Frantsium (Fr), Tseesium (Cs), Rubiidium (Rb), Kaalium (K), Naatrium (Na), Liitium (Li) 5) Milliseid elemente ja miks nimetatakse leelismetallideks ja leelismultmetallideks? Lisa näited koos sümbolitega. V: IA Rühma metalle nimetatakse leelismetallideks, sest nendele vastavad hüdroksiidid lahustuvad hästi vees ja on tugevad alused. Leelismuldmetallideks on IIA rühma metallid ja neid nimetatakse nii sest ka nende elementide hüdroksiidid on tugevate aluliste omadustega. (Kuigi vees vähem lahustuvad). Nt: Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) Baarium (Ba) 6) Mis on siirdmetallid? Lisa näited koos sümbolitega. Mille poolest erineb nende aatomi ehitus Arühmade elementide aatomiehitusest?
kivisoola ja kipsi leiukohad. Piirkonna lõunaosas on Donetski kivisöe maardla ning elavhõbe, kivisoola ja savide leiukohad. Tähtsamad majandusharud Ukraina on areneva majandusega tööstusriik, kus laiaulatuslik rasketööstus, kõrgtehnoloogiline tootmine (valmistatakse pea kõiki transpordivahendite liike). Toodetakse ja kaevandatakse kivisütt ning muid tahkeid kütuseid. Ukraina impordib kangaid, keemiatooteid, toiduaineid ja metalle. Ekspordib nisu, kartuleid, toiduaineid, tarbeesemeid, põllumajandus- ja tööstusmasinaid, musti metalle, keemiatooteid, rõivaid ja jalatseid. *2011. aastal oli Ukraina SKP 327,94 miljardit USA dollarit (ligi 7198 dollarit elaniku kohta) Suurimad linnad Kiiev - elanikke 2 616 000 - Ukraina pealinn Harkiv elanikke 1 618 000 - aastail 19191934 oli Ukraina NSV pealinnaks, tähtis tööstuslinn ja transpordisõlm
Sellise relvaga võis looma tabada eemalt lüües või visates. Sedagi relva täiendas inimene aja jooksul. Ta ei leppinud looduses leiduvate kividega, vaid hakkas neile raiudes ja tahudes andma sobivamat kuju. Kuna loomade küttimine lähivõitluses oli väga raske, siis leiutasid inimesed vibu. Tule avastamine lõi eelduse väga paljude uute relvade valmistamiseks. Tekkisid esimesed potid, mis olid inimese jaoks väga tähtsad. Tulega sai ka sulatada metalle ja vormida neid, nii nagu ise soovisid. Arvatakse, et esimesteks relvadeks, kus on kasutatud metalle on odad. Olid olemas torke- ja viskeodad. Samuti kasutati rauda nooleotste tugevdamiseks ja täpsuse lisamiseks. Väga tähtsad relvad, mis kasutusele võeti olid mõõgad. Üheks tähtsamaks faktoriks, mis mõjutas kogu sõjandust alates 14. sajandist, oli püssirohu kasutuselevõtt. Võrreldes vibude ja ambudega polnud püssid ja kuulid nii ilmatundlikud ja
loomad. tuumaenergia, taastuvenergia. 11.Metallur Pole Pole Kaevandati Kaevandati Kaevati palju Kõrgelt gia areng rauda, oli palju rauda, erinevaid metalle. arenenud. sepandus. kulda, Omaette Osatähtsus hõbedat ning majandusharu. väheneb. teisi metalle. Sepad. 12.Transpo Jalgsi Jalgsi Kasutati Kasutati Telefon, raadio, Kõrgelt rdi ja side liikumine
ning aatomite ja molekulide ehituse ja muundumise mõistmisele... 5 VESINIKU KASUTUSALAD Vesiniku kerguse tõttu täidetakse temaga õhupalle ja stratostaate, mille abil uuritakse atmosfääri... Vesiniku põlemisel tekkiva kõrge temperatuuriga (3000 kraadi) leegiga keevitatakse metalle... Metallimaakidest redutseeritakse vesinikuga metalle... Vesiniku toimel muudetakse vedelad taimsed ja loomsed rasvad (õlid) tahketeks (margariiniks)... Vesinikku kasutatakse keemiatööstuses ammoniaagi ja soolhappe tootmisel ning orgaaniliste ainete töötlemisel... Maa massist moodustab vesinik umbes umbes 0,12%... Vesinik esineb ka näiteks savides, kivi- ja pruunsöes ja naftas, samuti kõigis organismides... Väljaspool Päikesesüsteemi esineb vesinik ka hiiglaslikes gaasipilvedes...
Pindala : 17 075 400 km2 Rahvaarv: 148 673 000 inimest Pealinn: Moskva Keeled: vene (riigikeel), tatari, baskiiri, tsetseeni jt Rahaühik: rubla Usk: vene õigeusk Suurimad linnad: Moskva - 8 747 000 inimest Peterburi - 4 437 000 inimest Novosibirsk - 1 442 000 inimest Kõrgeimad mäed: Elbrus - 5642 m Dõhtau - 5203 m Shara - 5201 m Pikimad jõed: Ob - 5410 m Amuur - 4416 m Leena - 4300 m Venemaa impordib: Masinaid Toiduaineid Keemiatooteid Tekstiili ja nahka Metalle Venemaa ekspordib: Naftat Maagaasi Maake ja metalle Keemiatooteid Ehituspuitu Kasutatud kirjandus: 1) Axis Geograafia entsüklopeedia 2) Illustreeritud lasteentsüklopeedia 3) http://www.grammarstation.com/flagquiz/russia.gif 4) http://www.grida.no/db/maps/collection/eastern/russia.jpg
kasutatakse, olenevalt võimalustest javajadusest jootmisel gaasileeki, samuti elektrilist ja induktsioonkuumutamist ning jootleid. Jootmise eelis on see, et põhimetall ei sula vaid kuumeneb tühisel määral. See eelis võimaldab saada kvaliteetseid liiteid mitte ainult samast metallist detailide, vaid ka erinevatest metallidest ja sulamitest valmistatud detailide vahel. Joota on võimalik malmi, süsinikuvaest ja legeeritud terast, vaske, niklit, alumiiniumi, nende sulameid jt. metalle. Enne jootmist puhastatakse ühendatavad detailid hoolikalt tagist, rasvast, oksiididest ja muust mustusest. Pulberräbusteid puistatakse puhastatud servadele õhukese kihina. Tihti kuumutatakse servad ette, et räbustiosakesed sulaksid ja kleepuksid metalli külge, siis ei saa gaasileek neid jootmisel maha puhuda. (Jootepastal on seega räbustite ees eelis ja see on ka põhjus miks jootepasta on tuntum kui pulberräbustid) Pulberräbustit puistatakse ka jootevarda otsale (kui see
Metallid Metallideks nimetatakse keemilisi elemente mille aatomi elektronkatte välises kihis on üks kuni kolm elektroni ning millel on iseloomulik metallne läige. Omadused: 1.Poleeritavad 2.Head elektijuhid 3.Head soojusjuhid Metalle iseloomustatakse sulamis-ja keemis temperatuuri järgi. Metallid on plastilised. Metallide kõvadus Metalli kõvadus näitab selle vastupidavust kriipimisele või võimet kriipida nagu näiteks kroom ja malm. Pehmed metallid nagu näiteks kuld ja hõbe. Tugevad metallid on vastupidavad löökidele nagu näiteks teras.
ese pakitakse. lProtektorkaitse. Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor. lKokkuvõtteks Korrosioon on looduslik protsess , mis hävitab metalle lihtsalt öeldes. Luuakse järjest uuemaid viise, mismoodi metalle kaitsta selle protsesssi eest ning järk-järgult jõutakse paremate lahendusteni.. lKasutatud kirjandus: Ihttp://web.zone.ee/rauatyy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html IIhttp://miksike.com/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-14-1.htm IIIL.Tamm, H.Timotheus ,,Keemia IX klassile"
Hea elektrijuht Vask, alumiinium Kõrge sulamistemp, tugev, kõva, hästi töödeldav Raud, teras Kerge, hästitöödeldav, hea elektri- ja soojusjuht Alumiinium Põsivus, reaktsioonikindlus Nikkel, tina, plii, kuld Pehme, hästiviimistletav Kuld, hõbe 14. Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb? Metalle asendatakse mitmete muude materjalidega. Metallide suunitlus nõuab õldse vähem metalle. Masinad valmistatakse väiksemad. 15. Miks ei kasutata massinate valmistamiseks malmi? Sest malm on rabe ja seetõttu on teda raske töödelda. Malmist valmistatakse asju, mida saab hästi valada (radiaatorid). 16. Rauametallurgia Jaapanis ja Hiinas. JAAPAN (O3O) HIINA Jaapanil rauamaagi leiukohti ei ole, see Hiinal on suured rauamaagikaevandused. imporditakse. Kasutab palju vanarauda. Impordib Rauasulatusettevõtted on koondunud
KORDAMISKÜSIMUSED 10. klass – KONTROLLTÖÖ nr 5 1. Metallide korrosioon? Kuidas kaitsta metalle korrosiooni eest? 2. Mis on keemiline korrosioon? 3. Metallide saamine maagist? Kirjelda raua tootmist. 4. Keemilised vooluallikad. Nimeta neid ja kuidas need töötavad? 5. Elektrolüüs. Kuidas toimub elektrolüüs? 6. Leelis- ja leelismuldmetallid. Nende keemilised omadused. Nende ühendite kasutamine igapäevaelus (kus ja milleks). Nende metallide ühenditega keemiliste reaktsioonide koostamine. 7. p-metallid (Al, Sn, Pb). Nende keemilised omadused. Nende ühendite kasutamine
Füüsika Magnetid Õpilane: Klass: Õpetaja: Tallinn 2014 Mis on magnetid? Me kõik teame magneti tüüpilisi omadusi: nad tõmbavad spetsiaalseid metalle enda poole, neil on põhja ja lõuna poolus, mis tõmbuvad vastand poolustega (põhi tõmbub lõunaga ja vastupidi). Magnetism koos gravitatsiooni ning tugeva ja nõrga aatomijõuga on üks neljast põhijõust meie universumis. Magnetid on asjad, mis tekitavad magnetivälju ja tõmbavad ligi metalle nagu näiteks raud, nikkel ja koobalt. Magnetvälja jõud tuleb välja magneti põhja poolest ning siseneb lõunast. Kõvad või püsimagnetid tekitavad kogu aeg oma magnetvälja ise
soojust. Üles paiskub kõrge tulesammas ja kogu protsess toimub mõne hetkega. Aluminotermiliselt saadakse näiteks kroomi: Cr2O3 + 2Al t 2Cr + Al2O3, H << 0 Alumiinium moodustab hapnikuga palju tugevama keemilise sideme kui kroom. Sellepärast see reaktsioon ongi tugevalt eksotermiline. 4 Hüdrometallurgilised meetodid Metalle toodetakse mingitest lahustest. Kuid mitte tingimata vesilahusest. Temperatuur on arusaadavatel põhjustel mõõdukas. Toodetakse mitmeid haruldasi metalle. Näiteks kulda, uraani, vanaadiumit jne. Maagist viiakse reaktiivide (hapete ja aluste) abil lahusesse metalliioonid (st muudetakse lahustuvaks aineks) ja peale seda eraldatakse lihtaine elektrolüüsil. Näiteks tooks vase tootmismeetodi, mille abil toodetakse umbes üks neljandik maailma vasest. See sobib nii oksiidsete kui ka karbonaatsete maakide töötlemiseks. Sulfiidsed maagid ei lähe lahusesse.
............................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse. Enamik metalle on hästi sepistatavad. Metallid jagunevad kaheks: värvilised -ja mustad metallid. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mitteraudmetallid ehk värvilised metallid on metallurgias need metallid ja sulamid, mis ei sisalda rauda (või sisaldavad seda väga väheses hulgas). [1] 3 1. VÄRVILISED METALLID
Metalli vahetu reageerimine oksüdeerijaga on keemiline korrosioon. Elektrolüdilahusega kokkupuutel toimub metall elektrolüütiline korrosioon, see koosneb 2 osast; vabanenud elektronide sidumine mingi oksüdeerija poolt ja metallis oksüdeerumine. Põhilisteks oküd. On õhuhapnik või vesinikioonid. Metalli korrosioonis soodustavad, temp tõstmine, lahuse happelisuse suurenemine, metallis sisalduvad vähemaktiivsed lisandid, metalli kontakt vähem aktiivse metalliga jt. Metalle saab kaitsta laki värvi või püsivama metalli kihiga. Aktiivsemad metallid leiduvad looduses peamiselt sooladena. Vähemakt. Oksiidide või sulfiid mineraalidena. Ehedana leidub väheseid metalle. Üks levinumaid metalli saamise viise on karbotemia- metallis saamine metallühendi redutseerimisel süsiniku või süsinik oksiidiga kõrgel tempil. Elektrolüüs on elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev redoks reaks. Elektrolüüs kulgeb elektrienergia arvel
HITSA Moodle MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Materjalitehnika instituut ► MTT0010 ► 9 mai - 15 mai ► E-labor 14: Töötlemine mittetraditsiooniliste meetoditega Alustatud reede, 20. mai 2016, 16:12 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 16:16 Aega kulus 3 minutit 46 sekundit Punktid 91/105 Hinne 87 maksimumist 100 Küsimus 1 Mittetraditsioonilised töötlemisprotsessid kasutatakse juhul, kui Õige Vali üks: Hinne 7 / 7 a. tooriku materjali tugevus ja kõvadus on väga suured, HB>400 Märgista küsimus b. tooriku mate...
Laboratoorne töö Metallide keemilised omadused Tallinn 2011 Katse 1 Metallide reageerimine hapete lahustega Katsevahendid: Katseklaas, katseklaasihoidik, HCl, alumiinium, tsink, tina, raud, vask, tikud, piirituslamp. Katsekirjeldus: Valan katseklaasi 1-2 cm³ soolhappe lahjendatud lahust ja lisan sinna sisse erinevaid metalle. Vaatan kuidas erinevad metallid reageerivad. Vaatan, mis aktiivsusega need metallid on. 1. Soolhape + alumiinium / HCl + Al Panin katseklaasi soolhapet ja lisasime sinna alumiiniumtüki. Esialgu reaktsiooni ei toimunud. Soojendasin katseklaasi põletileegil. Reageerimisega läks veidi aega, pärast mida hakkas eralduma veidi vesinikku. Alumiiniumtükk hakkas natukene roostetama, kuid väga märgatavat muutust ei toimunud. Järeldan katsest, et Alumiinium on väheaktiivne metall
Eelised Taastuv ja lõputu Kättesaadav kõikjal Kättesaamiseks ei pea reostama Päikeseenergia hind ei kõigu Kasutamine ei reosta Puudused Päikesepaneeli maksumus Halb ilm mõjutab energiat Öösel pole elektrit Kasutamine Eestist Eesti ja Saksamaa päikesepaneelide tootlikus on aastas ligikaudu sama Märt kuni oktoober 90% eesti kogutoodangust. Keskonnaprobleemid Fotoelemendi kasutamisel tekivad kasvuhoone gaasid ja selle tootmiseks kasutatakse keskkonnale ohtlikke metalle Faktid päikeseenergia kohta Maa pinnale jõuab ühe aastaga kaks korda rohkem kiirgust kui meie saaksime kõigist oma taastumatute energia allikatest. Kallid päikesepaneelid Kaks tootmisviisi Kui minna üle ainult päikeseenergiale, siis õhu saaste väheneb 90% võrra. Päikesepaneele kasutatakse ainult rikastes riikides Päikeseenergia jaamad puuduvad eestis, aga kasutatakse eramajades.
kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak. 2PbS+3O2=2PbO+2SO2 3. Metalli redutseerimine metallioksiidist: Redutseerijana kasutatakse: a) koksi (C) (kõige odavam) Fe3O4+4C=3Fe+4CO b) süsinikmonooksiidi (CO), mis tekib ka koksi kasutamisel Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2 c) vesinikku (väga puhaste metallide saamiseks) CuO+H2=Cu+H2O d) alumiiniumi (aluminotermia), kui on metalli vaja toota rasksulavast maagist Cr2O3+2Al=2Cr+Al2O3 Aktiivseid metalle saadakse sulandite elektrolüüsil: Sulatatud keedusoolast elektrivoolu läbijuhtimisel saadakse Na: 2NaCl=2Na+Cl2 Sulatatud boksiidist saadakse elektrivoolu abil alumiiniumi: 2Al2O3=4Al+3O2
Reaktsioon toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses Toimub kahe omavahel seotud reaktsioonina Vase korrosioon Korrosiooni kiirus Sõltub metalli iseloomust, temperatuurist, lahuse koostisest, hapniku juurdepääsust ja metallis esinevatest lisanditest Näiteks: raua korrosiooni soodustavaks teguriks on kloriidioonide esinemine elektrolüüdi lahuses. Korrosioonikaitse Metallide eluea pikendamiseks töödeldakse metalle erinevate ainetega. Tuntuim korrosioonikaitset kasutav valdkond on autod ning teised sõidukid. Kasutatud kirjandus ,,Üldine ja anorgaaniline keemia" Vello Past, Jüri Tamm ja Lembi Tamm http://en.wikipedia.org/wiki/Corrosion http://et.wikipedia.org/wiki/Korrosioon http://www.corrosionclinic.com/types_of_corrosion/galvanic_corrosion.htm
Prantsumaa on kõrgelt arenenud riik.Prantsusmaa põhilised tööstusharud on autotööstus, metallurgia, lennukitööstus, elektroonika, tekstiilitööstus, toiduainetööstus ja turism. Tähtsamad ekspotkaubad on: vein, autod, lennumasinad, ravimid, elektroonikatooted. Tähtsamad importkaubad on: autod, naftatooted, automaatikaseaded. Tööstuse kogutoodangult on ta maailma võimsamate riikide järel 5. kohal. Prantsusmaal kaevandatakse kivisütt ja rauamaaki ning sulatatakse metalle, valmistatakse mitmesuguseid masinaid, sealhulgas sõidukeid ( autod, lennukid, laevad ), aparaate, kemikaale ja toiduaineid. Maailmas paistab Prantsusmaa silma moe- ja luksuskaupade valmistajana: kosmeetikatooted, lõhnaõlid, ehted, daamide rõivad, kübarad ja kindad, portselan, mööbel ja palju muud. Lennuki -, auto- ja toiduainetööstuse paindlikkus ja konkurentsivõime suurendavad ekspordimahte; väliskaubandussaldo jätkuvalt positiivne. Madal inflatsioon soodustab
roheline hernes, kaalikas, kartul, sööda juurvili. Enim arenenud loomakasvatusharud on piimakarjakasvatus, lihakarjakasvatus, seakasvatus, linnukasvatus. Eesti pole loomakasvatusharu ega ka mitte kultuuride kasvatamise arengult esimeste seas. Eesti varustab ennast ise eeltoodud põllukultuuridega. Eesti ekspordib masinaid ja seadmeid (25% aastasest ekspordimahust), mineraalseid tooteid (16%), puitu ja puittooteid (9%), metalle ja metalltooteid (9%). Aastas eksporditakse 1,562 miljardit kWh elektrienergiat. Eesti impordib masinaid ja seadmeid (25% aastasest impordimahust), mineraalseid tooteid (16%), transpordivahendeid (12%), metalle ja metalltooteid (9%). Põllumajandusega seotud probleem Põllumaade kuivendamine mõjub veede veeseisundile negatiivselt. Ei tohiks keelata kuivendussüsteemide korrastamist seal, kus see on põllumajandustootmise jätkamiseks hädavajalik
7. Tagasivoolu juhtme kinnitusklemm 8. Detail 9. Keevituskaar 2.2 Keevitusvann 1. Sulavelektroodi varras 2. Sulavelektroodi kate 3. Tilga ülekanne 4. Kaitsegaasi kuppel 5. Vedel räbu (šlakk) 6. Tardunud räbu (šlakk) 7. Vedelkeevitusvann 8. Keevisõmblus 9. Detail 10. Keevituskaar Kasutusala Sulava elektroodiga käsikaarkeevitus võimaldab keevitada erinevates asendites. Sulava elektroodiga saab keevitada legeerimata, vähelegeeritud, kõrglegeeritud teraseid ja malmi. Keevitada saab metalle, mille paksus on vähemalt kolm millimeetrit. Keevitusprotsessi tunnusnumber 111. Keevitustransformaator Keevitustransformaator toodab keevitamiseks vahelduvvoolu. 2.3 Keevitustransformaatori üldskeem Keevitustransformaatori ehitus 1. Ühendus vooluvõrguga 2. Transformaatori sisse- ja väljalülitamine 3. Transformaator (ühefaasiline) Transformaatori ülesanne: muundab kõrge võrgupinge madalaks keevituspingeks ja väikese võrguvoolu suureks keevitusvooluks. 4
referaat Juhendaja: Pärnu 2010 Metalle saadakse maapõuest välja kaevamisel (rauamaak näiteks ) , seega on nad maavarad , mis on väga väärtuslikud. Metalltoodete valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid : · Valamisega valmistatakse peaaegu kõik malmtooted, samuti kasutatakse valamist paljude teiste metallide puhul (teras, pronks, alumiinium jt) , · Kuumalt valtsimisega töödeldakse plastsemaid metalle (teras, alumiinium, vask), suurem osa ehitusterastest valmistatakse valtsimise teel . · Tõmbamist kasutatakse samuti plastsemate metallide puhul, tõmbamisega läbi tõmbesilma toodetakse traati ja teisi peenemaid materjale. · Sepistamine leiab kasutamist keerukama kujuga toodete valmistamisel. · Lõiketöötlusega toimub toorikule lõpliku kuju andmine(treimine, freesimine, puurimine jne). Mõni kord kasutatakse ka külmvaltsimist.
Aleksandria-periood keemias Aleksandria perioodil, mis leidis aset paaril aastal enne Kristust ja ka peale. Sel perioodil tegutsesid keemia teadusharus eriti palju egiptlased. Sel ajal oli keemia väga tihedalt seotud müstika ja religiooniga. Järjepidevalt tegeleti kulla valmistamise retsepti otsimisega. Saladusi, mis sellega kaasnesid teadsid vaid väga vähesed. Selle kohta, et nad tavalisi metalle kullaks tahtsid muuta on liikvel ka palju legende. Nende otsingute käigus saadi ainete ja nende omaduste kohta palju teadmisi ja õpiti kasutama erinevaid töövõtteid ja katsevahendeid. See kõik on praeguse keemia vundamendiks. Ka keemia nimetus on seotud egiptlastega: 2.-3. sajandist pärineb nimetus khemeia ning see tähendaski kreeka keeles egiptlaste kunsti. Keemia eraldi valdkonnaks kujunemine toimus samuti 2.-3. sajandil pKr Aleksandrias. Kasutatud allikad: 1. https://prezi
vajadusest jootmisel gaasileeki, samuti elektrilist ja induktsioonkuumutamist ning jootleid. Jootmise eelis on see, et põhimetall ei sula vaid kuumeneb tühisel määral. See eelis võimaldab saada kvaliteetseid liiteid mitte ainult samast metallist detailide, vaid ka erinevatest metallidest ja sulamitest valmistatud detailide vahel. Joota on võimalik malmi, süsinikuvaest ja legeeritud terast, vaske, niklit, alumiini- umi , nende sulameid jt. Metalle. Enne jootmist puhastatakse ühendatavad detailid hoolikalt tagist, rasvast, oksiididest ja muust mustusest. Pulberräbusteid puistatakse puhastatud servadele õhukese kihina. Tihti kuumutatakse servad ette, et räbustiosakesed sulaksid ja kleepuksid metalli külge, siis ei saa gaasileek neid jootmisel maha puhuda. (Jootepastal on seega räbustite ees eelis ja see on ka põhjus miks jootepasta on
Selles võrrandis on süsiniku oa muutus 8 ja see on ka maksimaalne. Co ehk süsinik monooksiid ehk vingugaas Mittetäielik põlemine lõpeb vingugaasiga. Süsiniku oksüdatsiooniaste on siin 2. Co saab võimaluse korral oksüdeeruda edasi Co2ks. Co on neutraalne oksiid. Hapete ja alustega ta ei reageeri. Co2 ehk süsinik dioksiid Põlemise lõppsaadus. Võib reageerida veega ja aluseliste oksiidisega. Tekib sool. Co2 ei põle ega toeta põlemist. Co ja Co2 abil saab metallurgias metalle toota Gaasiliste ainete ruumalad ja molaarsuhted langevad kokku!!!
kristallvõre b) ebaühtlased sulamid - erinevate koostisosade väikeste kristallide segu Sulamite omadusi: a) tavaliselt madalam sulamistemperatuur kui koostisosadel b) tavaliselt kõvemad kui koostisosad Tähtsamad sulamid: malm - Fe + üle C teras - Fe + alla C eriterased - Fe + legeerivad lisandid messing ehk valgevask - Cu + Zn pronks - Cu + Sn duralumiinium - Al + veidi Mg, Mn, Cu amalgaamid - Hg sulamid Metallide saamine Enamik metalle esineb looduses ühenditena. Kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide looduslikke ühendeid, nimetatakse maakideks. Maakide töötlemise põhilised etapid: 1. Maagi rikastamine (lisanditest puhastamine) 2. Metalli redutseerimine maagist a) koksiga: Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2 b) vesinikuga - puhaste metallide tootmisel: CuO + H2 = Cu + H2O c) alumiiniumiga - rasksulavate metallide tootmisel Cr2O3 + 2Al = 2Cr + Al2O3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
