Ilmad soojad ja nii ka läinud vaevad. Ujumas käidud ja kool ära lõppend. Vahel aga on ilmad liiga kuumad, ning ujumis kohad kinni. Siis istun kodus kirjutan riime. Mõtlen ka vahel talve mõtteid. Talvel oleks palju parem. Vähemalt pole palav. 6 2.10. Igavus tappab Mina istun kodus akna ees. Vaatan välja ja mõtlen mis ma nüüd teen. Kas lähen palli mängima või lähen poodi. Sõidan rattaga või jooksen lampi. Lähen sõbrale külla või jakkan kirjutama. Ei tea, pole enam midagi teha. Lihtsalt lähen voodisse ja panen silmad kinni, ja magan parema päeva jaoks. 2.11. Ralli päev. Lähen täna ralli sõidule. Istun lindi taga ja vaatan autosi. Oi kus nüüd kimavad, aga oot mis see on. Tuleb kurvist liiga suure kiirusega.
hoo! Üks karvane elukas, kes oli sama hall kui punamütsikese jalanõu, tuli talle lähemale! No tsauki! Kuhu sa siis põrutad kah? Tütreke suures segaduses hakkas mõmisema...Ehh, nohh, tead küll...Hunt ei lasknud ennast häirida ja rääkis...Hahaaa, mis sa nüüd räägid? Ja-jah, selge pilt ! Ah, sul korvike kah veel kaasas, seal peab kindlasti mida head ja paremat olema, või mis ?? Neiu ikka veel paanikas, lausus nüüd kiirelt...Uhh-ehh, jah, tead ma siin memmekesele külla lähen, mi-mi-mis sa siis s-s-siin teed kah , ah ? Hunt muidugi selle peale mõtles kähku, et siit saaks väikese plaanikese välja mõelda, vastates neiule siis nii... Ahh mis mina siin ? Ja-jah, no see suur et , noh , ma ise ka ei tea. Kuule, aga kus see memm sul elab siis kah, ah ? Punamütsike, süütult vastates, ilma halba mõtlemata, vastas siis ...Noh sealt keerad paremalt, siis vasakule, 100 meetrit edasi, uuesti paremalt, siis vasakule, uuesti paremale, 50 meetrit otse, siis
Virk tüdruk pidi iga päev suure maantee ääres kaevu juures istuma ja ketrama nii palju, et sõrmed verel. I pilt Kummardub üle kaevurakke, et värtnat puhtaks pesta, värten kukub kaevu. TÜDRUK (nuttes) Mida mu ema nüüd küll ütleb! (Jookseb ema juurde.) EMA Lasid värtna kaevu kukkuda, siis too ta ka välja! (Läheb kurvalt kaevu juurde tagasi.) TÜDRUK (hirmunult) Parem hüppan kaevu, kui lähen koju tagasi! II pilt Ärkab. Ümberringi päikesepaisteline aas. Igal pool lilled. TÜDRUK (kõnnib mööda aasa, vaatab küll ühele, küll teisele poole) Oi, mis huvitav koht! (näeb leivaahju ja astub ligemale) LEIVAPÄTSID (kõva häälega) Võta meid välja, võta meid välja, muidu kõrbeme, oleme juba ammu küpsed! TÜDRUK (lahkelt) Kohe ma võtan teid välja. (võtab leivad ahjust välja ja läheb edasi) (Õunapuu. Üleni suuri punaseid õunu täis.)
aastat, et luua 20. sajandi jaoks oma unistuste katedraal. Kui ta 1926. aastal 74- aastaselt suri, jättis ta endast järele hiiglasliku ehitusplatsi. Valmis oli ainult katedraali põhjakülg ning plaanitud kaheksateistkümnest sambast oli paigaldatud ainult üks. Kõigest hoolimata on ehitise korpus Barcelona sümbol ning üks maailma tuntuim sakraalehitis. See on ka kunstniku individualismi sümbol, mis hoolib vähe majanduslikest kaalutlustest Teine koht on kuhu ma lähen on Pariis. See on mitmenäoline ja romantilisem linn. Kõigepealt ma läksin vaatama maailmakuulsat Eiffeli torni.Seda hakati ehitama aastatel 1887 ja valmis 1889 Pariisi maailmanäituseks , et sellega tähistada Suure Prantsuse revolutsiooni 100 aastapäeva. Torn on 324 m pikk ja ta kaalub 7 tonni. Ma nägin teda õhtul kui linnatuled põlesid. Käisin ka Louvre'i kunstimuuseumis on maailma üks suurim ja rikkalikuma valikuga kunstikogu kõige varasematest aegadest kuni 19. saj. keskpaigani
punane. Ta kordab ilusti järgi, kuid kuiküsin sinisele osutades, et mis värv see on, siis see on tema jaoks punane. Grammatiliste vormide kasutamine- Grammatika vormid on õiged. –ma, -me, -d ja ülejäänud lõpud on olemas. Lauseehitus, sõnade järjekord lauses- Sõnade järjekord on vahel õige, kuid teisel hetkel vahetab sõnad lauses ära. Näiteks, kui hakkab magama minema siis ütleb, et ma magama lähen, mitte, et ma lähen magama. Kuid samas teisel hetkel ütleb õiges järjestuses lause, näiteks, et palun loe muinasjuttu. Jutustamisoskus- Tüdruk jutustab lihtlausetega ja vaid tähtsama, mis jääb esimesena silma. Näiteks, kui täitsime tõõvihikut pidid lapsed ära värvima pildi ja seejärel igaüks individuaalselt jutustama, mis on pildil ja mis seal tehakse, siis tema jutt oli selline: Lapsed seisavad. Poiss õunu toljab (korjab). Poiss ledelil (redelil). Seened on maas. Õun puuotsast kukub alla.
Arst pediaater Arst pediaater. Arst Tööülesanded Igapäevane uute teadmiste saamine. Inimeste ravimine. Kellaajad Algus kell 9.00 Lõpp kell 17.00 5 päeva tööl 2 kodus + öövalve. Asukoht Kodu kaugel . Tervise 28. Tallinn. Internetis : www.lastehaigla.ee Toodang Terved inimesed Teen inimestele head. Teen haiged inimesed terveks. Töökaaslased Head toredad abivalmis inimesed. Toredad arstid ja õed. 3 arsti ja umbes 10 õde. Eesmärgid Palk Minu palk: 01.01.2009 10550 kr. 01.01.2010 10000 kr. 01.01.2011 - 842.312 eur. Arstide populaarsus: 01.01.2009- +1,5 % 01.01.2010 +5% 01.01.2010 +2,9% Tööpäeva hommik Ärkan hommikul kell 7.30 Käin pesemas (duss,hambapesu) Valmistan ja söön kommiku söögi Panen riidesse Lähen autosse Sõidan tööle Olen täpselt kella 9.00 haiglas tööl.
Ennäe! tulukene siiski vilgub viimati. Koputan ja astun sisse -- lahkelt lahti tehakse. Tüdruk võtab ahjust leiba, sooja leiba -- mõtelge! Soe saun ja lõhn nii armas. -- Tühi kõht. -- «Kas soovite, külamees, vast sooja leiba?» Murdis tüki minule. Suure tüki sooja leiba! Oh küll maitses magus see! Soe leib ja soe süda, perenaine tasane. «Kust sa tulid, kuhu lähed? Kas sul naine, võõras mees?» Sealt ma tulen, sinna lähen, olen vaene reisimees. «Mitu venda sul või õde? Isa, ema elavad?» Mina üksi! Kibe tõde, kõik nad ära surivad. «Tibi-tibi, tibi-tibi, suurem neist on kukeke. Mul on neli kanapoega, jutt neid ajas ülesse...»
mina tapab oma sisemise lapse, justnagu kasutaks ta päriselt füüsilist vägivalda ühe väikese olevuse kallal: rebisin küljest ta käed, ta nuuksus / kiskusin lahti ta jalad, ta kriiskas / trampisin kööginoaga ta rindkere tükkideks, ta hingeldas / kiskusin tangidega keele välja, ta kõneles / viimaks keerasin ta kaela kaheksaks. Negatiivsus jätkub minu jaoks ka tapatööle järgnevate ridadega nüüd on hea ja lihtne / ärkan üles, lähen tööle / tulen koju, lähen magama / ... / elu on ilus!, mis oma retoorilise lõpuhüüdega tekitab tühja ja vastiku tunde, sest niisugune rutiinne elu ei saa minu arvates olla ilus. Ja lõpuks toob muige taas mu näole irooniline kuulutuse vormis olev luuletuse teine osa, milles kõneleja avaldab soovi lapsendada kiiremas korras ühe sisemise lapse. Seesugune lõpp tekitab minus kohe soovi lugeda terve luuletus algusest peale veel üks kord läbi. Või siis rohkem kui üks kord.
Toit oli maitsev ja kaunis! India kanakoivad India thali Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Kokkuvõte: · Lähen sinna heameelega tagasi! · Soovitan ka teistel seda kohta külastada! · Sain väga meeldiva teeninduse osaliseks!
Kuressaare Gümnaasium Elurada Luulekava Artur Adsoni ja Johannes Semperi luulest Koostaja: Triin Notton 11a klass Kuressaare 2009 Elurada Ühel päeval lähen ma, loobudes kõigest, mis vait on ja paigal (1:15). Ühel päeval lähen ma tallama teid ja radu, teispoole soid ja rabu, teadmata, mis ees on (1:15). Maailm kui vallatu mu ümber kilkab, päev helgib minusse kui kastetilka, võib igast sädemest nüüd tõusta lõõm (1:29). Naeratus mängleb kõigi suudel, hingesse helli lootusi sujub. See on tõusmine ellu uude (1:23). Hullustest toitu, keha noor: tules on elu, ei tukis (1:32)! Kurku lämbub kord naer, kord nutt õnnest, mis kogemata (1:33). Sa tahad minna, välja, kõrgemale tõusta üles (1:61).
Koleerik on keevaline ja tormakas, mina kohe kindlalt ei ole keevaline,ega tormaks. Minule käib pidem selline lause. Tasa sõuad kaugele jõuad. See on täitsa õige, et võta endale sageli ülesandeid rohkem kui täita suudan. Olen sellest teadlik. Ja olen hakkanud sellele tähelepanu pöörama ja vähem kohustusi enda kanda võtma. Vaidlustest püüan üldjuhul teistest üle kõneleda, kui mul on õigus. Mulle meeldib vaielda. Kui kellegiga vaidlema lähen, siis vaidlen nii, et teine annab alla, sest mul on alati õigus. Ja kui ikka minust aru ei saada, siis iga kord läheb mu hääl aina valjemaks. Rääkites käivad mul kääed ka hooksalt. Ägestun kergelt ja endast võin veelkergemalt välja minna. Kui mind ei mõisteta. Tööd teen ma pigem väikese sisemise pingega. Kui ma olen mingise töö käsile võtnud teen ma selle alati lõpuni ja ei jäta kunagi poolikuks. Kui mingi töö ei ole lõpetatus siis ma ei saa
Klassi lõpetamise puhul sain ma uue jalgratta. Ja uue kiivri ka...Alguses ma ei tahtnud kiivrit pähe panna, kui sõitma läksin. Aga ühel päeval juhtus mu sõbra sõbraga ränk õnnetus. Nad sõitsid võidu ja sõber ei pidurdanud õigel ajal. Kokkupõrge autoga oli väga valus, sõber viidi haiglasse ja arstid nägid palju vaeva, et teda terveks ravida. See pani mind väga mõtlema..Enam ma kiivrit koju ei jäta. Kui ma jalgrattaga tänavale sõitma lähen, siis ma panen alati kiivri pähe. Hoian ka teisi eeskirju meeles.Tänav ei ole mängukoht! Raido Treibek
hommikul läks Vägi Kallega kalale . Aga ühel hommikul läks Kalle üksi kalale . Siis oli väga tugev tuul . Vägi ärkas üles, ta läks kalle juurde aga Kalle polnud veel tagasi tulnud. Vägi ootas terve päeva aga Kalle ei tulnud koju . Poiss läks järgmine päev Kallet otsima aga ta ei leidnud . Järgmine päev läks uuesti ja ta leidis Kalle paadi tükki . Läks juba pimedaks, Vägi läks koju . Ta mõtles terve öö läbi Kallest ja ütles ma lähen otsin Kalle üles .Ta tõusis hommikul vara ja pani vajalikud asjad kotti . Vägi asus teele võttis kummipaadi ja läks Kallet otsima, ta leidis Kalle õnge . Ta nägi järsku kaldal leeke ja sõudis kaldale . Vägi leidis kalle ülesse ja Kalle lausus :Ma ei lähe enam mitte kunagi üksi kalale . AUTOR: ROLAND LAIPAIK 27.02.2009
Doris Kareva Luule kava Las ma lähen ,ära vaata nõnda Ma otasin sest , mina tahtsin nii Õhtul hilja üksi õues Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level --plankupime purju mees Hirm ja häbi purpurkuma Ta jätkab ikka oma jäljerada ...kus pime viib pimedat õhtu eel Pane silmad kinni ole hea. Üksildus ja ülekohus Sa tead ei päästa miski selle eest Tõelist rahu leiad üksnes eneses Mis tunne on olla Sina? Mis tunne on olla Mõte? Kord kukub kokku oma kõval toolil.. ...pole jõuduotsast alata . Miski puudu jääb , puudu jääb alati Tahtmatult lõikan end Ma vihkan neid valesid , mida igatsus õgib. ...sääl põhjatus Pimedus .... Külm JA Nälg Ve...
nukud(..................................................), mida liigutatakse kahe käega(...................................).Nukujuht liigutab puupulki(...........................), mille küljes on nöörid. Need on omakorda kinnitatud nuku pea(:..................................), käte ja jalgade külge. Jalgrattad sõitsid tänavatel(:......................................) teatrini (...........................) Peale tunde(.....................................) lähen postkontorisse(..............................). Autos(.........................................) oli vähe ruumi. Läksime Kaidoga(..................................) hommikul kalale(: ..........................................).
22. Ma söön juur ja puuvilju 23. Ma söön seeni ja marju 24. Mulle ei meeldi juua piima (, ) 25. Ma joon meeleldi mahla 26. Ema joob vett 27. Õppima 28. Ma õpin hästi 29. Ma ei puudu põhjuseta tunditest 30. Magama minema (heitma) 31. Ma lähen magama õhtul hilja () 32. Ebatervislik eluviis 33. Suitsetama, ma ei suitseta , 34. Need on tervisele kahjulikud 35. Telefoniga lobisema - -
,,Siiski on elu ilus" ,,Laulan oma eesti laulu" Luuletus Anna andeks, anna andeks, Et armastan sind, Et ainult sinule tuksumas rind. Ei iialgi loota küll tohi vist ma, Et sina mind, armas, võiks armastada ka Anna andeks, anna andeks, Et armastan sind Anna andeks, anna andeks, Et armastan sind, Et ainult sinule tuksumas rind. Kui tahad mind vihata - vihka siis mind! Ma lähen ja leinan ja armastan sind, Anna andeks, anna andeks, Et armastan sind Kasutatud kirjandus http://www.kirmus.ee/erni/foto/haav01.jpg http:// www.miksike.ee/docs/referaadid2006/haava_liissandre http://www.logoslibrary.eu/document.php
Minu suve meenutused Sellel suvel mul sai väga palju nalja eriti sõpradega. Ma käisin hästi palju ujumas ja eriti ma olin enda sõpradega pokal. Ma käisin tööl ka ma teenisin raha et endale rollerit osta . Ma sain sellelt suvelt ka palju kogemusi kuna ma olin laagris nimega Valgemetsa Noortelaager. Ma sain seal palju sõpru ja eriti mõned ka head kellega ma siiamaani suhtlen ja kellega ma järgmine aasta laagrisse lähen. Ma sain paljudega enda praeguste võnnu koolis olevate lastega ka kokku. Sel suvel oli suvi natukene minu arust halb kuna päikest ei olnud nii palju kui eelmine aasta aga selle eest oli sel suvel hästi palav ja vesi oli soe. Suvel ma istusin mitu tundi päevas ka arvutis ma olin seal ja mängisin minecrafti ja kuulasin muusikat. Minu lemmik arvutitegevus oli facebookis passimine ma sain seal oma sõpradega rääkida ja vanade klassikaaslastega kes läksid teise kooli. Minu arust oli see svui hästi to...
Energia minu elus Oma elus tegelen ma kahe asjaga energia kulutamisega ja kogumisega. Energia on mulle väga tähtis. Kui mul poleks energiat ei jõuaks ma midagi teha . Energia on meie elus vajalik . Näiteks kui ma söön midagi muutub se mu sees energiaks jõuan ma jälle palju asju teha . Ma vahepeal joon energjajooki õhtul ja siis suudan ma kaua üleval olla ega väsi ära . Miks se nii on ? Ma arvan ,et see energjajook muutub minu sees energjaks ja ma suudan kauem üleval olla ,sest energjajoogis on mitu korda rohkem energjat sees kui tavalises toidus. Kui mu isa autoga sõidab, siis auto kulutab ka energjat .Bensiin läheb seal mootorisse ja plahvatab ning muutub energjaks ja auto saab sõita. Energjat kulutan ma sporti tehes näiteks korvpalli mängides , joostes ja veel kulutan tööd tehes . Kui ma õhtul trennist tulen olen ma väsinud ja ma olen suure osa energjast ära kulutanud. Siis käin ma sõõmas et energjat ...
Jutustaja: Alevipoeg tõttas käsku täitma, Kalevipoeg aga istus põõsa alla puhkama ja rahva elu üle järele mõtlema. Virust toodud sõjateated tegid ta tuju aga tusaseks. Kangelane võttis nõuks minna järgmine päev laudu minna tooma ja ehitada linna. Siis tuli talle meelde tasku pistetud kannupoiss. Ta võttis ta sealt välja ja küsis: Kalevipoeg: Kuidas küll sa julgesid Vetevaimule vastu hakkata? Kannupoiss: Küllap oleksin ta oma kavalusega üle kuidagi kavaldanud. Kalevipoeg: Mina lähen homme laudu tooma, kuid sina jääd siia valvesse, juhuks kui peaks veel sõjateateid tulema, ja kui tuleb siis saada kullerid mulle järele. Jutustaja: Juttu vestes võeti veel kehakinnitust ning peadi jõudiski õhtu kätte ja mõlemad mehed sirutasid end mugavalt magama. Tähesilmad vilkusid taevas ja kuugi vaatas väsinud puhkajaid. Ilus ilmaneitsike, tuli siia kaevust vett jooma, kuid upitades üle kaevu serva kukus tal sõrmus sõrmest ära. Kalevipoeg tuli vaatama
Vihmatilga elu. Ühe vihmapiisa elu võib tunduda kerge ning põnev , aga see ei pea alati paika. Meie elu võib olla vägagi igav tunnen kaasa neile kes peavad aastatuhandeid liustikus passima ja veel tahkes olekus. Mina räägin nüüd ühest oma eluetapist. Välku lööb ja äikest müristab, mina, koos paljude teiste piiskadega kukun pilvest alla maapinna poole. Maandun kivile ja voolan siit tasakesi allapoole. Siit kivide vahelt jõuan ma lõpuks põhjaveeni. Siin on nii jahe ja pime, õnneks saab siin teiste vihmapiiskade jutustusi kuulata ja ka ise sõna sekka öelda. Oh, ma näen natuke valgust, keegi võtab kaevust vett. Mina sattusin ka pange, nüüd kallati mind lillevaasi ja viiakse tuppa. Vaas pannakse lauale ning sisse pistetakse tulbid. Kui tulbid närtsivad, visatakse need minema ja lillevesi koos minuga kallatakse väikesesse järve. Siin ujuvad ka kalad, mulle tundub, et päevane päike ja kuumus on mulle liiga...
„ahhaa“ effektita. See määrab ka nii, kui hästi õde teab ja mõistab patsiendi „haigusemaailma“. Samuti patsienti jaoks on oluline mõista, et tema haigus – on tema eluviisi haigus. Ei saa hinnangut anda, on vaja olla patsiendiga, on vaja ülal hoida teda. 2.vastus. Õendushetke iseloomustab valmisolekut olla patsientide lähedal. Näiteks „arusaamise hetk“. Patsient Bob oli kaelaluumurruga neurokirurgilises osakonnas. Õde ütles „kui ma lähen kohvi tooma, siis hakkan hüüdma teie jaoks“. Või teine näide. „Puudutuse hetk”. Oli selline olukord, et õde kuulas vanamemme läbi ja pärast seda võttis teda käed kätte. Või veel „juuresoleku hetk“. Ühel naisel suri isa, õde kuulis karjet, pärast seda võttis salvrätti ja läks rääkida naisega. Õde hoiab naist ja proovib rahustada teda. 3.vastus „Õendushetk“ on oluline, sest patsientidele on alati vaja õe abi. Mitte alati füüsiline
Kõrvallause kaaluga ja vaba komakasutusega on ka öeldisverbita võrdlustarindid, kus võrdlussõna (nagu või nii nagu) seisab lause algul. Nagu kõik koduloomad(,) vajavad hoolitsust ka kassid. Kassid nagu kõik koduloomad vajavad hoolitsust. Nii nagu Eesti tarbija(,) võib mis tahes liikmesriigi tarbija pöörduda… OTSEKÕNE KIRJAVAHEMÄRGID Otsekõne pannakse jutumärkidesse. Mari ütles: „Ma lähen koju.” „Ma lähen koju,” ütles Mari. „Kas te olete kindlad,” küsis õpetaja, „et midagi korrata pole vaja?” Mari ütles „Ma lähen koju” vaid Jüri ärritamiseks. Kevadel oli lehes pealkiri „Vallavanem hakkab maasikaid kasvatama”. Võistkond leidis pudeli kirjaga „Ära jäta taarat randa!”. LAUSELÜHENDI KIRJAVAHEMÄRGID Alati eraldataks komaga järeltäiendina esinevad v-, tav-, nud-, tud- ja mata-lühendid.
Kinos käik KK: Igav on! KT: Midagi pole teha! VAIKUS!!! KK: Läheks õige kinno või mis sina arvad? KT: Mh. Ei tea mis seal jookseb? KK: Ma kohe lähen ja uurin.(jalutab teisele poole lava) KT:(oma ette) Ei tea kaua ta neid küll uurib. VAIKUS!!! KK: Nii leitsin! KT: Loe siis ette. KK: Tarzan 1, Tukatriinu, Gorilla Tallinas ja Keelatud vihm. KT: Mmm! Ei tea mida küll vaatama minna! KK: Äkki "Gorilla tallinnas", sest teisi me oleme ju näinud. KT: Nii et lähme siis kinno? KK: Muidugi, muud meil ei ole ju teha. KT: Millal see hakkab? KK: Kell 19.30. KT: Aga sinnani on ainult kolmveerand tundi aega!!! KK: Mis me siis veel ootame.
Kadrioru kunstimuuseum Juhkam Juhan Sissejuhatuses kadrioru lossist endast. See on kavandatud ja ehitatud Vene tsaari Peeter Esimese jaoks, Itaalia arhitekti N,Michetti poolt 1718 aastal.Ning selle peasaal on põhja euroopa üks ilusaimaid barokkarhitektuuri näiteid. Käisin Kadrioru kunstimuuseumis 24. Septembril, sest sissepääs oli tausta, sellepärast pole ka piletit ette näidata. Aga kui ausalt öelda siis mulle need maalid mis seal olid väga huvi ei pakkunud, kuna suurem osa neist olid portreed mis ei ole eriti „lummavad“ . Silma jäi mul kaks maali esimene Ivan Šiškini „Männimets“ kui ma õigesti mäletan, sest märkmeid ma ei teinud ja teine oli portree Peeter Esimesest. Aga need nendeks. Rohkem mulle meeldisid see suure saali kujundus mis oli väga ilusti9 nikerdatd minu arust, lisan ka pildi. Ja teine asi mis mulle meeldis olid need skulptuurid, umbes poole meetri pikkused aga poleks oodanud, et nad nii elutruud välja näevad. Lisan ...
Majandusringlus. Majandusringlus on raha, ressursside ja tööjõu ringlus ehk ringvoog. Raha (tulud, kulud ja palgad) liiguvad ühes suunas. Tööjõud, kaubad, teenused ja muud ressursid teises suunas. Majandusringlus on tegelikult lihtsalt selgitatav. Nt. mina käin tööl, müün tootmisressursi, mille nimeks on tööjõud. Vastutasuks tööjõu eest saan palga. Raha eest lähen poodi ja ostan endale vajaliku kaupa. Nii on raha jõudnud kaupluseni, kauplus tellib selle raha eest jälle ettevõttelt kaupa. Ettevõte ostab selle eest minult tööjõudu, kapitali, loodusvara jne. Muidugi kõik majandusringluse osad üritavad kulusid vähendada ja tulusid suurendada. Mina poodi minnes vaatan, et raha eest saaksin võimalikult hea kauba, mis hea hinnaga. Pood samuti üritab kaupa saada parima hinnaga, millele lisab siis
PAHUPIDI Cinamonis on juba pikka aega jooksnud uus perefilm nimega „Pahupidi“. Kriitikutelt on see saanud väga palju häid arvustusi ja oli ainult aja küsimus, kuna ma seda ka ise vaatama lähen. Alguse poole näidati pikka aega uut Eesti artistide muusikavideot, mis ajas küll veidi segadusse, sest oli raske aru saada, kas see video läheb kuidagi filmi teemaga kokku, kas see on filmi osa ja nii edasi, kuid video ise oli väga armas ja sügavamõtteline. Mida edasi, seda paremaks film muutus. Film keerles põhimõtteliselt selle ümber, et 4 erineva iseloomuga tegelast kontrollisid ühe tavalise tüdruku mõistust ja tema tegevusi. Mulle meeldis kõige rohkem filmi juures
Eriti meeldis mulle kuulus Pärli-aaria. See oli väga õrna kõlaga. Kahjuks ei saa ma öelda, et mulle oleks väga meeldinud Mefisto aaria 1. vaatuses. Seal jäi puudu traagilisusest ja süngusest. Ma ei oleks arvanud, et oskan ooperit nautida, sest nooremana ooperit kuulates ja vaadates ei pakkunud see mulle üldse huvi. Kuid nüüd tunnen, et võin ka edaspidi ooperit kuulata. Eriti meeldisid mulle lauljate kostüümid, need olid värvilised ning luksuslikud. Olen kindel, et lähen edaspidigi ooperit vaatama, sest nüüd oskan juba sellist muusikat hinnata.
Miks? Ma tahaksin teada, kuidas õpitakse teistes riikides. Ning sedasi saab ka võõrkeeli õppida. Ja kuhu sa minna tahaksid? Ma arvan, et mingisse Euroopa Liidu riiki. Euroopa Liidus on 27 riiki, ainult vali. Mu vanem vend õppis aasta Inglismaal. Talle meeldis. Nüüd ei tea oska ta inglise keelt ainult viie peale, vaid kümne peale! Ta tahab saada tõlkijaks. Oleks hea, muidugi, et õppida vene keelt. Kas lähen õppima Venemaale? Mõtle. Valik on sinu.
tina tuhka. Igatahes, otsingud lõpetati ja mind ei leitudki. Ma olin õnnelik, sest poleks suutnud enam oma vanematele silma vaadata. Ja nyyd ma olen siin. Kuu aja eest sain veidi normaalsemalt elada kui praegu, sest siis ma ei varastand asju. Nyydseks on mul näpud täielikult põhjas nagu kerjusel ja ma pean kuidagi ära elama. Mitu korda olen mõelnd, et teekski nii, nagu ma vanemad arvavad. Et ma olen surnd. Tähendab, ma tapaks ennast ära. Millegipärast ma ei suuda seda. Ma lähen nyyd poodi. Sellise asjaga ei tohi tegelikult kiidelda, aga mul on varastamine päris käpas kui vargal. No proovige ise, kui Te olete juba nii kaua kodutu olnud. Ma lähen. Anna pani ploki maha ja lehed selle peale. Ta oli kirjutand umbes yks ja pool lehekylge. Nende peale oli põhimõtteliselt mahtund terve tema elulugu kahe kuu eest. Anna läks poodi, varastas omale veidi syya yhe saiakotikese ja väikse pudeli vett. Siis jooksis ta tagasi sinnasamma vanasse ja jubedasse keldrisse, kus
Lauri Õunapuu mängis meile kah palju pille nagu näiteks, hiiukannelt, kannelt, torupilli ja lõõtspilli. Lauri Õunapuu laulis vanade eestlaste jahilaulu, kuidas lasti tedreparve, haavati parte, kuis Riia härrad ja Saare saksad küsisid, miks mets verd täis on. Mulle meeldis väga kuidas Lauri laulis, kuna ta on selline mõnus ja võimas hääl. Mina jäin pärimusmuusika aidaga väha rahule, jutt oli huvitav ning meile näitati ja mängiti paljusid erinevaid pille. Lähen kindlasti veel kuulama selliseid huvitavaid üritusi. Ainukene miinus, mis mulle ei meeldinud oli see, et üritus oli väga lühike. Nad küll rääkisid väga huvitavalt, aga ma oleksin kindlasti rohkem teada tahtnud nendest muusika riistadest. Valter Kamarik 11B
,,Spektrum" COOL D Kunst ei ole kunsti teha vaid kunst on kunstis kunsti näha - moodsat kunsti on lihtne teha, kuid sellest on väga keeruline aru saada. Väike marutõbine sinine rebane - selle all võis COOL D mõelda Saksamaa maalikunstniku Franz Marc`i maali ,,sinine rebane". Ma hulluks lähen oma ateljees liikudes, hulluks nagu Peeter oja läheks - Kunstnikul võib peas olla väga palju mõtteid, kuidas see maal vaimusilmis välja võiks näha , kuid neid mõtteid paberile panna ja teostama hakata ei ole neil väga kerge, enne tuleb hoolikalt läbi mõelda. Ateljee- kunstniku töökoda. Sixtuse kabel- Vatikani apostelliku palee tuntuim kabel, mis on kuulus oma arhitektuuri ja sisekujunduse poolest. Kabeli laemaalingu tegi kuulus Itaalia maalikunstnik Michelangelo
Minu head ja vead . Minul nagu ka teistel inimestel on häid külgi ja ka halbu külgi. Mul on mitmeid häid külgi. Ma olen väga abivamis ja sõbralik aga vahest ma lähen liiga närvi. Tavaliselt ma aitan vanavanematel igasuguseid töid ära teha sest nad on vanad ja ei jõua teha palju tööd teha. Vahel käin nende eest poes ja lõhun puid. Kodus ma olen emale alati suureks abiks kui on vaja midagi suurt ja rasket asja toas liigutada. Õde aitan ma mõndade koolitükkidega, kui ta ise hakkama ei saa. Olen ema aidanud ka tõlkimisega, näiteks ku tal tulevad norrast,rootsist külalised siis ma alati tõlgin kui välismaalased ei oska inglise keelt.Sõprade ja
ÜTE on pöördumissõna, eraldatakse (koos juurdekuuluvate täienditega) komadega, nt Kus sa, armas väikevend, oled? Lapsed, lähen tööle! OTSEKÕNE Saatelause: „Otsekõne.(!)(?)” „Otsekõne,(!)(?)” saatelause. „Otsekõne,” saatelause, „otsekõne.(!)(?)” KAUDKÕNE OTSEKÕNE: „Tule siia!” ütles ema. KAUDKÕNE: Ema ütles, et ma tuleks siia. Kaudkõnes küsilauses „et-i” ei ole, nt OTSEKÕNE: Ta küsis: „Mis sina siin teed?” KAUDKÕNE: Ta küsis, mis ma siin teen. ÜLESANDED HARJUTAMISEKS. 2. Lisa puuduvad kirjavahemärgid ja saatelaused sinna, kuhu pead vajalikuks.
Kas, et plaanis milla ülikooli või tegelt kui aeg ülikooli minna, lähed hoopis kooli laisklema minna. Tihti ütleme, et lubame üht ja teist, kuigi ei täida seda lubadust. Alati tuleb midagi tähtsat või vähem tähtsamat ette Näiteid võib tuua palju, aga ma toon välja ühe, mis minu arvates on tähtis. Ülikoolis, mõtled, et lõpetad kooli ruttu ära ja lähed tööle ja ongi asi nii lihtne. Tegelikult, ei käi asi nii. Sa võid ju mõelda, et homme lähen teen lõpueksami ära ja kool lõpetatud. Ärkad hommikul üles, vaatad ringi, magad edasi. Hiljem, aga küsid endalt, miks, miks ma ei läinud. Ja siis vaatad vanematele otsa ja küsid raha. Vastad kõik korras jne. Kuigi endal eksamid tegematta. Veel on teema mis juhtus mu sõbraga. Läks Tallinna elama, kuna sai nn. hea töökoha. Vanematele rääkis küll, et hea tasuv töö, siis saaks raha, et osta auto. Sõber oli ise autofriik. Tükk aega rääkis, et kogun raha ja ostan auto
Veriora muistend Kust on pärit kohanimi Veriora? Veriora mõisa lähedalt Kikkahara metsast saab alguse oja, mis voolab läbi Veriora mõisa. Põhjasõja ajal peetud oja kallastel suuri lahinguid rootslaste ja venelaste vahel. Palju sõjamehi mõlemast väeleerist leidnud siinkandis oma haua. Ojasse voolanud nii palju sõjameeste verd, et ojavesi värvunud punaseks. Rahvasuu hakkas pärast seda oja Veriojaks hüüdma. Kehva eesti keele oskusega kroonuametnikud kirjutasid tsaariajal kogemata oma paberitesse oja asemele ora. Kui kohanimi Veriora sai üldiselt kasutatavaks, oli hilja tehtud viga parandama hakata. Teise loo järgi on kohanimi Veriora samuti juba Põhjasõja-aegne. Veriora mõisa taga metsas teatud umbes vakamaa suurust platsi, kus vanasti ei olevat ühtki elavat taime kasvanud. Kui küla kari kokku aetud, kasutatud seda platsi loomade ülelugemiseks. Seda kohta peetud samuti Põhjasõja-aegseks lahingupaigaks. Võitluse...
Tallinn, 28.veebruar 2012 Tere, Tõnis! Tänan Sind kirja eest. Oli tore kirja saada ja palju huvitavast lugeda. Kuidas Sul läheb? Nüüd ma olen üheksandas klassis. Varsti on kolm eksamit. Ma loodan, et ma sooritan kõiki eksameid suurepäraselt. Ma arvan, et ma lähen kümnendasse klassi. Vabal ajal käin kinos, trennis, teatris, vanalinnas või kesklinnas jalutamas, kuulan muusikat ka, surfan Inrernetis ja vaatan telekat. Sa küsisid minult, missugune on minu lemmikfilm. Juba mitu aasta jooksul olen filmi „Harry Potter“ vaadanud. See on minu lemmikfilm. Mulle meeldib kõige rohkem esimene osa, sest sellest algas minu tutvus võlurite ja nõidade maailmaga. Peategelane on Harry Potter. Tema sõbrad on Ron, Germiona, Fred, Dzinni, Nevil ja teised
Ajamäärused Ajamäärus väljendab sündmuse ajalisi parameetreid. Ajamäärused jagunevad neljaks: 1. Toimumisaega näitav • määrsõna, nt: Homme lähen ma kinno. • nimisõna, nt: Teater lõppeb alles õhtul hilja. • kaassõnafraas, nt: Pärast raamatu lugemist läksin ma magama. 2. Ajapiiri näitav • algusaega väljendav (mis ajast alates?), nt: Kino algab kella üheksast. või nt: Alates homsest hakkan ma rohkem kinos käima! • ajalist lõpppiiri väljendav (mis ajani?), nt: Eilseni ei teadnud ma sellest midagi. või nt: Ootasin vanemaid kuni õhtuni. 3. Kestust näitav • tegevuse kulgemise kestus olevikulise suunitlusega (kui kaua?), nt: Ma pole seda juba ammu teinud. või nt: Õppisin eile terve päeva. • situatsiooni algus, üleminek teise (kui kauaks?), nt: Etenduse ajaks tuleb telefon hääletuks panna. • sündmuse lõpulejõudmise...
mõttes.Vanemad peaksid üritama neid lihtsaid norme ja reegleid oma lastele tutvustada ning ka oma eeskujuga neid järgima innustama. Ei ole just harv vaatepilt, kus täiskasvanud ületavad nn. sebra punase fooritulega ning teevad seda suisa laste silme all või lausa, laps käevangus.Selle pisikese rikkumisega antakse lapsele signaal, et kui keegi ei näe, võin rikkuda reegleid.Sellel on nii öelda lumepalliefekt, tahan, lähen punase fooritulega üle tee, homme varastan kellegi aiamaal maasikaid, ülehomme ületan kiirust ning mõne aja pärast teen midagi olulisemalt suuremat ja keelatut.Keelatud vili on magus ning mõnele on see isegi adrenaaliini tekitav, kui saaks midagi keelatut korda saata.Paraku selliste keelatud tegevuste juurdumisel ühiskonnas kasvab meil üles põlvkond inimesi, kelle jaoks turvalise ühiskonna tagamine on vaid valitsuse ülesanne ning adumata oma kodanikuvastutust ohutu keskkonna tagamisel
kui need kes juhindusid hetke emotsioonidest. Seda mitte ainult eriala valikut tehes vaid ka edasises elus, pühendumine oma erialale aitab meil seada ennast õigele lainele ja tänu sellele suudame olla konkurentsi võimelised omal alal. Muidugi kehtib see ainult nende inimeste ja valikute puhul, kes on ennist iseennast analüüsinud ja selgeks teinud, et kas see on see mida ma kogu oma ülejäänud elu teen rõõmuga. Leida koht kuhu ma hommikuti lähen täis indu ja tahtmist tööd teha, vot see on peamine! Ka mina olen enda kallal kõvasti vaeva näinud, et leida eneses see, mis mulle tõesti meeldiks. Lapsena oli mul juba kaks väikest salasoovi, mis mul peas kõlkusid ja igakord unistades endast, kui täiskasvanust nägin, et olin edukas just nendel kahel alal. Tänaseks päevaks on minu pähe kõlkuma jäänud vaid üks salasoov neist. Tegelikult olen selle ülegi õnnelik, et kaalun õppima minna midagi mis mul
2.Umbisikuline tegumood; --tegusõna lõpus on käändelõpp. vormid. Näitlaused: lihtmineviku vorm (jaatavad ja 5 käänet: --üldine Laena mulle sada eurot! eitavad). --ma (kuhu?): minema Kiinduma , Ära laena mulle raamatut! Vaidlema vaielda vaidleb Ma lähen mägimatkale Jaatav: Ma olen kiindunud Püüa hajutada tema kõhklusi! Vaieldud vaieldi loodust nautima. Ta on kiindunud Ära aja prahti maha! Käidud käidi Arst läheb haiglasse haigeid Eitav: Nad ei ole kiindunud Ära erutu, kõik läheb hästi! Dud di ravima
koolis omad pinged, aga enamasti lahenevad konfliktid kiiresti ja jälgi jätmata. Kolmanda osa kooli hingest moodustab kooli hoone. Majas sees, tähtpäevadel ehivad meie kooli seinu temaatilised kaunistused. Koolimajahinge on tunda igas väiksemaski nurgas. Koolile annavad mitu nägu õpilased, õpetajad ja koolihoone. Kuna nad on kõikjal erinevad, on iga kool isemoodi ja eriline. Vaheldusrikkus ongi see, mis elu põnevamaks muudab. Kui selle kooli ära lõpetan, lähen teise ja saan seal loodetavasti uusi teadmisi, kogemusi ja leian uusi sõpru.
Tuleb pidevalt liikuda ja mitte koju istuma jääda,nii püsid ka noore ja värskena.Kuid vahel mulle meeldib ka joosta ,näiteks koeraga.Me jookseme väikeste pausidega ära oma 5 km,kuid seda ka ainult suveti,kui ma kodus peaksin olema.Igapäevaselt teen temaga poole kilomeetrise ringi.Vahepeal treenisin kodus kõhu ja käelihaseid,kuid see tüütas peagi ära ja ma lõpetasin lihaste treenimise.Ilmselt võibolla kunagi hakkab mulle spordi tegemine meeldima,kuid ma pole päris kindel.Kindlasti lähen tulevikus suusamaratonile Otepääle,mitte ei vaata seda telekast.Suusatamine ongi võibolla see ala mida mulle meeldib teha ja ma proovin tulevikus suusatama hakkata,kui aega jätkub.Veel mulle meeldib uisutada(normaalse sileda jääpeal).Näiteks Tallinnas on suurepärane Premiumi jäähall.Preagu mulle ei meeldi sporti teha ja lähiaastatel ma seda ka ei tee!
kui see / kuu / taiva / en, mis om / vasine / vala / tu, kaala pane helmekõrra see ma / anna / esä / le; kui see vihina vikerkaari.“ mis om / kulda / kirju / tet, see ma / anna / peiu / le. Tõlge: Kuulsin külas kiigutavat, laane taga lauldavat. Jooksin majja ema juurde: „Emakene, memmekene, anna mulle aidavõti, kingi mulle kirstuvõti – ma lähen aita end ehtima, aida peale enda vöötama. Panen ette uue põlle, (nii suure) nagu isa aidauks, rinda panen nii suure sõle kui kuu taevas, kaela panen helmekorra nagu vihma ajal vikerkaar.“ Mis mäel paistab ? Meri. Mis seal mere keskel? Õunapuu. Mis seal õunapuu otsas oli ? Kolm oksa, igal oksal õun. Üks oli meega määritud, teine vasest valatud, kolmas kullaga kirjatud. Meega määritud annan emale, vasest valatud annan isale, kullaga kirjatud peiule.
VIKTORIIN Koostas: Raine Oktoober.2016 Reeglid: Proovi igale küsimusele vastata. Kui sa ei tea vastust ,siis ÄRA VAATA TEISTE PEALT! Vastused küsimustele on viktoriini LÕPUS! EI ÜTLE VASTUST KÕVA HÄÄLEGA VÄLJA ! 1.Lahenda piltmõistatus :Mis on pildil? 2. Mis miunasjutust on see jutuajamine võetud ? “Ma lähen vanaema juurde ,” vastas tüdruk,kes ei osanud hunti karta. “Viin talle kooki ja veini ,” “Aga kus su vanaema elab ?” “Selle veski taga,mis seal eespool paistab .” 3. Kumb joon on pikem ? A B.Mõlemad on sama pikad C. 4. Mõista, mõista, mis see on : Rikkam kui raeisand, targem kui talusulane, kuulsam kui kuningas ? 5.
Kannab nime "Miks Kangest töötamisest vist me ei jõudnud Ei see on vaid puskarist... kommunismini?". Mäletab seda siiani peast. Luuletusi: ERKI NOOL IMELISED ATLEEDID kui ma oleks Erki Nool naised on nii imelised võidaks kõiki igal pool harrastades odaviset aga ma ei ole Erki laias kaares lendab oda lati kohale ei kerki aga ma ei jälgi toda igal katsel lähen alt oda lendab nagu pintsel aga ma ei ole Erki odakaar ei jäta märki vaatan naiste kauneid kintse neljasadat jooksen sörki tasa võbelevaid tisse pooltteist kilti katta ma oda lendab minu sisse suudan vaid jalgrattaga armunoolena mind tabas kui ma ainult oleks Erki seda kümnevõistlusvärki kohtunik tal võttis sabast lausa kinnisilmi teeks mõõtis kaheksakend meetrit
"(Kerli) "Issand sa oled hale." "Hey , kuule kuulsin et oled siin meie pomo Angela,irw mis nimi.. muide ma olen nüüd klassi vanem mitte sina !" " Hey kuule ära ülbitse , või saad molli!" "Oi vaat kes nüüd möliseb ..ettevaatust mul on turvames olemas." Tema turvamees oli meie klassi vanim ja lollim poiss Mikk. "Oi tsau Mikuke , muide su isa helistas mulle ja ütles et sa ruttu koju tuleksid ning plikadest eemale hoiaksid!" "Päriselt vä .. ok ma siis lähen nüüd .Tsau Kaire". (Mikk) "Kuule kas sul on turvamees seal laua alla ?"(Kaire) "Ei see on mu sõbranna !" Kerli ronis laua alt välja ise punane kui tomat. (tegelt isegi tomat kadestaks teda) "Oi Kerli , pole ammu näinud , ma mäletan sind kui sa veel oli siuke barbie ning sul oli suur mädavistrik nina otsas ..ha-ha-haa." (Kaire) "Mii..da., ma ei tunne sind ..mida..issand.sina .." kokutas Kerli. "Te olete nagu kaks titte , igatahes mina lähen byebye !" (Kaire)
JÕULUNÄIDEND JÕULUKUUSEKE: Millest on tunda jõuluid? Jõulukuusest muidugi! KÜÜNAL: Küünlavalgusest! KUUSEKARD: Kuusel säravast karrast! KOOS: Enne jõuluid turritan metsas lume all. Kui piisavalt tihe ma olen, jõulukuuseks siis koju lähen. Lapsed ja vanad mind hellitavad, kaunid ehted ja mõtted mind kalistavad. Vanad ehted mälestusi toovad, täht ladvas jõuluid nüüd ootab. MATI: Tore, et jälle on jõulud! MAIA: Minu meelest ka. Jõulud võiksid olla kasvõi ükskord kuus. MATI: Ei või! Mõtle nüüd ise. Siis tuleks ju sellest päris igapäevane asi. Ja see poleks enam mingi eriline sündmus. MAIA: Seda vist küll...Kuid tihedamini võiks ikkagi olla ja küllap linnud ja loomad arvavad ka seda.
´´ ``Aa mis keegi mulle ütelnd pole ma oleks kah sauna majja tulnd!´´ `` Kuule , Mann aga mis saöhta pooole ted?´´ `´Ei tead ülle ei midad , mis siis eri on?´´ ``Ei ma siin mõtsin ,et läheks äkki vaataks selle pommi leidmise koha ära!´´ `` Aga vaata mann mul on sihuke mure , et ma ming mitte , mul mees kodus haige, ma e tea mis see viirus oligi aga ma arvan , et see tal präegalt kallal on`` `´AA see seagripp!´´ `´Kuule , Mann aga ei midas siis ma lähen nüüd siis kah koju süüa tegema ,pealegi map tea mis veel süüa teha: ``Aa Ülle ,aa helista kui miskit eri meite külas kah on :´´ ``küll ma helistan ,kui midas uut on ja kui sul aega on siis võiks ju minna kuskile kiikuma!´´
Samuti patsienti jaoks on oluline mõista, et tema haigus – on tema eluviisi haigus. Et haigusele hinnangut anda, on vaja olla patsiendi juures ning olla pigem haigele toeks. Mis iseloomustab „õendushetke”? Tooge näiteid. Õendushetke iseloomustab iseenesest olla alati patsiendi ähedal, kui ta seda vajab. Näiteks „arusaamise hetk“. Patsient Bob oli kaelaluumurruga neurokirurgilises osakonnas. Õde ütles: „Bob, ma lähen võtan kohvi ja karjun sinu eest.“.Või teine näide jutust „Puudutuse hetk”, kus oli selline olukord, et õde kuulas vanamemme muret ja pärast seda hoidis ta tema käsi. Näide jutust „Juuresoleku hetk“, kui ühel naisel suri isa, kuulis õde oma töötoast karjet. Õde hüppas oma toolilt üles ning lähenes talle. Samas õel polnud aimugi kes ta on kuid, aimas karjatuse põhjal, et midagi hirmast on juhtunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
