....5 Kokkuvõte...................................................................................................... ..............................6 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... ..........7 Sissejuhatus Lepp on heitleheline puu või põõsas, mis kuulub kaseliste sugukonda. Pungad on tavaliselt rootsulised ning kahe kuni kolme soomusega. Lehed on saagja servaga jagumatud lihtlehed. Eestis kasvab lepp väga vastupidavana. Lepp võib taluda -35 kuni -50 kraadi. Lepaurvad on pikad ja peenikesed. Lepad võivad kasvada kuni 35 m pikkuseks. Lepal on palju erinevaid liike. Kokku on neid umbes 35. Nõukogude Liidu ajal kasvas Nõukogude Liidu alal 11 erinevat liiki looduslikult. Eestis kasvab 2 liiki looduslikult, nendeks on harilik lepp ja hall lepp. Lepp on vastupidav puu, mis võib kasvada nii metsas kui linnas. Lepp on aasta puu 2004.
Lepp Lepp on heitlehiste lehtpuude perekond kaseliste sugukonnast. Heitlehisus tähendab seda, et ebasooda ilma saabudes heidab puu oma lehed maha (sügis) ning soodsate ilmadega taas lehistub (kevad). Lepad kuuluvad katteseemnetaimede hõimkonda. Eestis on kahte liiki leppasid: hall lepp ning sanglepp. Eesti looduses võib harva leida ka värdleppa- halli lepa ning sanglepa hübriid. Hall lepp ehk valge lepp on 15-25m kõrgune puu, mis kasvab põhiliselt Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eluiga on kuni 70 aastat, kuid kuna halli lepa juurestik on üsna pinnalähedane, siis hall lepp on üsna tormihell. Halli lepa lehed on hallikasrohelist tooni, teravatipulised ja matid. Isasõied on urvakujulised ja punakaspruuni värvi, paiknevad 3-6 kaupa rippudes võrsete tipus. Emasõied on käbi kujulised, õitsedes punakat tooni, kuid valmides muutuvad tumepruuniks ning paiknevad külgvõrsete tippudes.
HALL LEPP Hallil lepal on nagu meie teiselgi lepal, sanglepal, kaks nime: hall lepp ja valge lepp, mõlemad viitavad tema iseloomulikule koore värvusele, mis erinevalt sanglepa ehk musta lepa omast on helehall. Ülejäänuski erineb ta sanglepast suuresti. Kunagi ei näe me halli leppa kasvamas suure metsahiiglasena, jämeda puuna. Sagedasti moodustab hall lepp aga tihedaid lepavõsasid metsaservades ja
SILBI TÄISHÄÄLIKUNI rät-sep lil-le pi-nal trei-al hii-re pa-ber kor-vi Leia sõna sisehäälikud NB! Kahe sõna sisehäälikutest moodustub uus sõna! Näiteks: pakane + vene aken ümbrus pika ümbrik pimedus tikud imik pilv pesu ilves uba lina ubin karbike muusika arbuus Leia sõnade sisehäälikutest vanasõna viga ma üks viga ma soni koma üks soni ta õnnega koma pesa lepp ta õnnega pesa lepp Igaüks on oma õnne sepp tuhkur musi tuhkur maja saba musi maja supist kakuke saba vile me supist kakuke vile me Uhkus ajab upakile VÕÕRSÕNADES MÄÄRATAKSE SISEHÄÄLIKUD RÕHULISES SILBIS armee idee akvaarium ekskursioon poliitiline Määra sisehäälikud võõrsõnades orkester est sandalett ett binokkel isoleerima okk eer
Hall lepp - nimetatakse ka valgeks lepaks. Hall lepp on mitmeaastane lehtpuu või kõrge põõsas ja on varju taluv. Kõrgus on tavaliselt kuni 15m ja harva kuni 25m. Kasvab kiiresti, sureb vara. Eestis levinud puuliikidest on hall lepp kõige lühemaealisem. Eluiga on tavaliselt 50-70 aastat kuid võib olla ka erandeid, nagu kõige puhul. Hall lepp on meil tuntud võsapuuna ja kasvab sageli mitmetüvelisena, sest annab rohkesti juurevõsusid. Noorelt kasvab hall lepp hästi kiiresti. Puidu kvaliteet hakkab halvenema juba 40 aastaselt. Sagedasti moodustab hall lepp aga tihedaid lepavõsasid metsaservades ja endistel lagendikel. Leht on terava tipuga ning matt. Mulla suhtes ei ole hall lepp kuigi nõudlik, pigem teeb ta seda ise pidevalt veel paremaks. Halli lepa lehed sisaldavad rohkesti lämmastikku, need varisevad maha ja kõdunevad väga kiiresti ning hästi. Halli lepa puit sisaldab rohkesti värv- ja
PUU- ja PÕÕSALIIKIDE LÜHENDID Lühendid kirjutatakse kas suurte tähtedega, nt MA või esimene suurtäht ja teine väike täht, nt Ma Pn – pärn Ma – mänd Pp – pappel Ku – kuusk Re – remmelgas Lh – lehis Pi – pihlakas Nu – nulg Tm – toomingas Ts – ebatsuuga To – teised okaspuuliigid Sd – seedermänd Tl – teised lehtpuuliigid Ta – tamm Sa – saar Ja – jalakas Pa – paju Kp – künnapuu Sp – sarapuu Tm- toomingas Va – vaher Pi – pihlakas Ks – kask ...
Loobu jõe projekt: Taimed 1)Kollane vesikupp (Nuphar lutea) väike vesikupp (III kategooria kaitse) lehe laius 8-22cm; ovaalsed; piklikum kui vesiroosil Keskmine vesikupp-hübriid järvedes, tiikides, aeglase vooluga jõgedel ravimite valmistamine (valuvaigisti, palaviku alandaja) risoom on kergelt mürgine äärmiselt leplik vee suhtes 2)Valge vesiroos (Nymphala alba) sugulasliik:Väike vesiroos III kategooria kaitse lehed 10-30cm, ümmargused, leheroodud ühinevad lehe servas suured õhuruumid leherakkude/leherootsude sees (võimaldab liikuda vee alla ja üles) õied on lõhnatud kasvavad magevees õiekell-sulgeb oma õie enne vihma või siis kui päikest pole eelistab seisvat/aeglase vooluga vett kosmopoliit-levinud kogu maakeral mürgine valge ja väike vesiroos annavad hübriide risoom naha parkimiseks viljatüübiks on kupar nt part toitudes temast, levitab ka seemneid ...
Ümarad või lehe laius pikkusest suurem Täkilise servaga Pealt tumerohelised, läikivad, paljad. Noorelt kleepuvad. Võrsed tihedalt karvased · Vaevakask · Betula nana Lehed ovaalsed, elliptilised või munajad, Teritunud tipuga, Kahelsaagjad Pealt tumerohelised, Alt hallid väga lühikeste karvadega 4...10 cm pikad 4...7 cm laiad · Hall lepp · Alnus incana Lehed äraspidilaimunajad või laiovaalsed Tömbi või pügaldunud tipuga Kahelisaagjad, Pealt tume-, alt helerohelised, näärmetega, 4...8 cm pikad. Leheroots 1...2 cm pikk. · Sanglepp e. Must lepp · Alnus glutinosa Lehed elliptilised või piklikmunajad Lühidalt terava tipuga, Vahel nõrgalt südaja alusega, Teravalt kahelisaagja servaga, Rood tugevalt sisse vajutatud Alt hõredalt pikakarvased
Eesti Jalgratturite Liit Ardi Lepp 1 Ardi Lepp Jalgratturite Liidust · Eesti Jalgratturite Liit on vaba algatuse alusel asutatud ja mittetulundusühinguna avalikes huvides tegutsev vabatahtlik ühendus, mille põhitegevus on suunatud Eesti jalgrattaspordi arendamisele. · Eesti Jalgratturite Liidu asukoht on Tallinn ning tema tegevuspiirkonnaks on Eesti Vabariik. · EJL on asutatud 9. detsembril 1989. a. ning ta on 1933. a. asutatud Eesti Kergejõustiku, Rattasõidu ja Veespordi Liidu, 1935
37509120658 Boris Küünemäe mees 9/12/1975 41 Transport autojuht 650 36008130050 Einar Laanepõld mees 8/13/1960 56 Ladu tööline 500 37803090504 Jaan Laubre mees 3/9/1978 38 Finants raamatupida 850 37005020007 Erki Lepiksoo mees 5/2/1970 46 Tootmine treial 790 47010010868 Faina Lepp naine 10/1/1970 46 Finants jurist 1,570 45604030496 Malle Ligi naine 4/3/1956 60 Finants jurist 1,510 47005130963 Heli Lind naine 5/13/1970 46 Tootmine tööline 500 38201060031 Raivo Lokk mees 1/6/1982 34 Tootmine tööline 650 35105180673 Eino Luige mees 5/18/1951 65 Tootmine tööline 510
tammepuust vaadid. Paljud vees olevad ehitised on tehtud tammest, sest tema puit peab vees kaua vastu. Tammest on valmistatud kodus põrand Eesti jämedaim Tamm on Tamm Lauri tamm. Tema ümbermõõt 130 cm kõrguselt 8 meetrit ja vanus on 680 aastat. Tüve õõnsus on täidetud raudarmatuurist konstruktsiooniga, täitmiseks kulus 8 tonni betooni. Sel ajal, kui õõs oli tühi, mahutas see kuni 7 inimest. Hall lepp Hallil lepal on nagu meie teiselgi lepal, sanglepal, kaks nime: hall lepp ja valge lepp, mõlemad viitavad tema iseloomulikule koore värvusele, mis erinevalt sanglepa ehk musta lepa omast on helehall. Ülejäänuski erineb ta sanglepast suuresti. Kunagi ei näe me halli leppa kasvamas suure metsahiiglasena, jämeda puuna. Sagedasti moodustab hall lepp aga tihedaid lepavõsasid metsaservades ja endistel lagendikel. Ka lehe järgi on teda kerge oma suguvennast eristada. Halli lepa leht on
Puud ja põõsad Jaana Koplimaa Agnes Möldre Ea51 LEPP • Leppasid Eestis on kahte liiki: HALL LEPP SANGLEPP Hall lepp • Varjutaluv võsapuu • Kõrgus – 15-25m • Kasvab kiiresti, sageli mitmevõsaline • Eluiga – 50-70a • Kasvukoht- metsaservades, kuuse- segametsades ja endistel lagendikel • Leht – terava tipuga ja matt • Mullasuhtes pole nõudlik ja ise rikastab mulda. • Ei ole haljastuses palju kasutatav Õied Hall lepp õitseb märtsis või aprillis Emasõied
33904050217 Mänd Olav Tori 7 36709040675 Müller Tarmo Tori 9 37308230939 Paulus Madis Tori 11 44607080463 Sarapik Evi Tori 13 Telefon - 5127657 5023543 5775169 5784941 5534903 5491681 5744042 5095125 5111918 5064516 - 5167468 5777718 - 5555866 5685829 5431825 5618468 Puidu hinnad Sort Liik 1 2 3 4 5 kask 830 790 750 710 670 lepp 780 740 700 660 620 mänd 890 850 800 760 720 saar 1010 970 910 870 810 kuusk 950 910 860 810 760 tamm 1310 1240 1180 1120 1050 haab 590 570 530 510 480 vaher 1130 1080 1020 970 910 Vald Nimi Telefon Isikukood Massiaru Männik Elvi - 47110060467 Massiaru Paju Ants 5127657 35302070214 Massiaru Roos Margus 5023543 37111200348
Metsarinded Loodusõpetus Puurinne Esimene metsarinne on puurinne. Puurinde alla kuuluvad kõik puud. Puurinne on kõige kõrgem rinne. Puurinne on näiteks mänd, kuusk, kask, lepp või tamm. Mänd Lepp KuuskTamm Kask Põõsarinne Kasvavad madalkasvulised puud ja põõsad. Põõsarinne võib olla tihe, hõre ning võib ka puududa. Harilik sarapuu Mage sõstar Harilik toomingas Paakspuu Harilik pihlakas Puhmarinne Kasvavad kuni 50 cm kõrgusega puhmad. Puitunud varrega. Maarjasõnajalg Mustikas Kukermari Pohl Kanarbik Rohurinne
lepp. Erinevalt meie teisest lepast, hallist lepast, kasvab ta tõeliseks puuhiiglaseks, kel võib jämedust olla niipalju, et kaks meest ei ulatu ümbert kinni võtma ja kõrgust ligi 30 meetrit. Kaunis on ka tema tumeroheline läikiv lehestik. Lehtede järgi on teda lihtne eristada hallist lepast. Nimelt on sanglepal lehetipp tömp või sageli isegi sisselõikega, halli lepa leht aga terava tipuga, umbes nagu kasel. Kui me puud veel lähemalt silmitseme, näeme, et kuigi lepp pole okaspuu, on tal siiski küljes käbid. Neid käbisid on aga isegi ravimina kasutatud. Väikeste tumepruunide käbide sees on peidus viljad, pähklikesed, mis on vaevalt paari millimeetri suurused ja seetõttu õige kergelt lendavad tuulega jõeveele, ujuvad kaugemale ja sobivas kohas kasvavad neist uued sanglepad. Isasõied on neil urbadena, mida paljud on märtsikuus tuppa toonud ja pärast kirunud, miks kõik kollast tolmu täis on. Sanglepal on ka huvitavaid kaaselanikke
Kokku: 12699 Müüja Kogus Kask 270 Kuusk 240 müükide hulk Tamm 200 Lepp 190 3% 3% 4% Lepik 40 Kuusik 30 27% Männik 30 19% 20% 24% e hulk 27% Kask Kuusk Tamm Lepp Lepik Kuusik Männik 24%
1. LUUSTUMISPROTSESSID JA LUUSTIKU KUJUNEMINE 1.1 Luukude Luukude on luude kõva ja elastne sidekude. Sellesse on kogunenud mineraalaineid (kaltsium, fosfor, magneesium). Luukude koosneb luurakkudest ehk osteotsüütidest ja mineraliseerunud raku vaheainest. Täiskasvanud inimeste luustikus on umbes 2/3 anorgaanilisi ja 1/3 orgaanilisi aineid. Anorganilised ained (mineraalsoolad, näiteks kaltsiumfosfaat) põhjustavad luukoe kõvaduse, orgaanilised ained aga elastsuse. Orgaanilistest ained (valgud, rasvad) annavad luudele elastsuse. Luukoes toimub pidev ülesehitus ja lammutus. Luukude tekib luumoodustusrakkude ehk otseoblastide talitlusest : need ladestavad luukoele üha uusi kihte ja jäädes ise luukoesse, muutuvad luurakkudeks. Luukudet lammutavad suured mitmetuumalised rakud ehk osteoplastid. Esineb kahte tüüpi luukudet: kompaktne ja spongioosne. Kompaktne luukude moodustab erakordselt tugeva väliskesta spongioossele sisule, mis täidab lu...
· Metsavarusid hinnatakse o Metsamaa pindala ha o Metsasus % o Puiduvaru m3 (annab parima ülevaate metsavarude suurusest) · Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada · Puuliigid o Väärispuud-sandlipuu, eebenipuu, punane puu, raudpuu, tekapuu o Kõvad lehtpuud-tamm, pöök o Tarbeokaspuud-kuusk, mänd lehis o Väheväärtuslikud lehtpuud-kask, haab, paju, lepp o Erikasutusega puud-hevea ehk kautsukipuu, korgipuu, datlipalm jt · Reegel: metsaraie=aastane juurdekasv · Metsatüübid: Metsatüüp Riigid(3-5),kus Peamised puuliigid Metsa iseloomustus, kasvab juurdekasv m3/ha Parasvöötme okasmets Venemaa Kuusk 1-2 m3/ha Rootsi Mänd Tarbeallikas
47412300216 Anu Kask 1.09.1998 naine 30.12.1974 36512120217 Aavo Kasesalu 1.01.1988 mees 12.12.1965 36607031217 Jüri Tamm 1.04.2006 mees 3.07.1966 47605200217 Tiina Paju 1.09.1995 naine 20.05.1976 36909230216 Eino Saar 1.05.1994 mees 23.09.1969 46304070216 Laine Lepp 5.09.2005 naine 7.04.1963 36411090217 Tiit Lepik 11.11.1994 mees 9.11.1964 37411030216 Riho Kuusk 5.07.1998 mees 3.11.1974 47507042222 Ene Kuusik 11.09.2003 naine 4.07.1975 47607110222 Anu Tammeorg 1.08.1995 naine 11.07.1976 47408080218 Viivi Vaher 11.06.1996 naine 8.08.1974
temale langevast valguskiirguse hulgast). Metsas neeldunud valgus jaguneb omakorda kaheks osaks: ¤ neeldub võrades ¤ tungib võradest läbi. Võradest läbi tunginud kiirguse neelavad alusmets, järelkasv ja alustaimestik. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, pärn, pöök, jugapuu). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (hall lepp, sanglepp, toomingas). Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmiselt: 1. lehis 7. hall lepp 13. kuusk 2. arukask 8. sanglepp 14. pöök 3. mänd 9. jalakalised 15. nulg 4. haab 10. vaher 16. jugapuu 5. tamm 11. pärn 6. saar 12
..................... 4 Võrsed, pungad ja okkad.............................................................................. 5 Juurestik....................................................................................................... 6 Käbid ja seemned......................................................................................... 6 Eluiga........................................................................................................... 7 Hall Lepp......................................................................................................... 8 Kirjeldus....................................................................................................... 8 Levila ja kasvukoht....................................................................................... 8 Arukask........................................................................................................... 9 Kirjeldus......................
1967. aastal lõpetas Elmar Reier käsipalliga tegelemise ning poiste treeneriks sai Heino Ojasoo. 1971- 1973. aastal töötas Ojasoo kõrvalt samuti käsipallitreenerina Peeter Kiilmaa, kes mängis samal ajal ka Eesti koondises. 1973. aastal lõpetas Heino Ojasoo Kehras treeneritöö ning treeneri ameti võttis üle Evi Lauer. Noorte käsipallitreenerid on olnud veel Helve-Liis Pajumaa-Juss (1966-1967), Inge Lään- Meltsas-Mihkelsoo (1969-70), Merike Tiitus (1974-1975), Jüri Lepp (1976-1977), Tõnis Turmann (1981-1982 ja 1988-1991), Urmo Sitsi (1993-2002), Indrek Lillsoo (al 1998), Olev Eensalu (al 2001), Ott Lauer (2007-2008), Eduard Makejev (al 2008), Kaupo Liiva (al 2010), Paul Soika, Urmas Träder, Jaan Kauge, Risto Lepp, Tarmo Tiidemaa ja Hannes Hapsalo. 9 JÄRVA, R., Eesti Korvpallimeistrivõistluste arengulugu, 2001, http://www.basket.ee/index.php?mid=403 (13.03.2011) 10 Kogunud LAUER, E., Kehra spordiloo andmebaas. Jaanuar, veebruar, märts 2011.
kiiresti. Kokkuvõte · Inimese haistmiselundiks on nina. · Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. · Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. Kodus · Teha selgeks teemaga seonduvad mõisted. · Osata seletada, kuidas tekib haistmisaisting. Kasutatud kirjandus: · Aul, J. 1976. Inimese anatoomia. Tallinn "Valgus". · Kokassaar, U., Martin, M., Toom, M. 1999. Bioloogia 9. klassile. Avita. · Lepp, A., Lepp-Kogerman, E., Maimets, O., Rooks, G., Ulp, K. 1974. Inimese anatoomia I. Tallinn "Valgus". · Mattila, R., Nyberg, T., Vestelin, O., Leinonen, M. 1994. Bioloogia 9. klassile. Tallinn "koolibri".
Puidu müük Wooden OÜ aasta 2010 objekt Katlamaja aadress koostaja Kokku: 5062 kuupäev müüja vald p_liik p_sort p_kogus 02.01.2010 Paulus Madis Tori saar 3 102 04.01.2010 Naaber Paul Abja mänd 3 79 04.01.2010 Naaber Paul Abja kask 4 203 04.01.2010 Naaber Paul Abja vaher 1 131 06.01.2010 Väljas Arvi Abja lepp 5 52 07.01.2010 Kaasik Reijo Abja lepp 1 84 07.01.2010 Meigas Reijo Abja mänd 3 23 08.01.2010 Kesa Katy Tali tamm 2 41 12.01.2010 Siil Aigi Tali mänd 4 90 12.01.2010 Kuusk Maria Tori kask 1 312 13.01.2010 Sarapik Evi Tori mänd 5 23 14.01.2010 Pajusaar Hanno Tali vaher 2 832 18.01.2010 Tubin Ahti Tali tamm 4 431 18.01
puhmad, valgejänes, kaevandused, roomikautode jäljed turbasamm polaarrebane, küttimine, al, paju, hundid, kalandus lepp, kask põhjapõder, merikotkas Parasvöötme Parasvööde Parasvöötme Vähevilja Kuusk, Ilves, põder, Metsandus, Metsatulekahjud, okasmets jahedamas -kad leet- mänd, lepp, jänes, hunt, küttimine, liigne raie, osas mullad vaher, kask, rebane, teder, kalandus reostused,
Lepalt on toidulisagi saadud Lepp, eriti hall lepp, on meil küll väga levinud puu, ent metsloomad ei pea temast kui toidutaimest lugu: põder ei puutu naljalt leppa, kui muud võtta on, ning kobraski kasutab teda eeskätt ehitusmaterjalina. Küllap peitub põhjus rohketes parkainetes, mis suuõõnt ärritavad. Inimene on kaugetel aegadel leppa siiski toidulisana kasutanud ning veel nüüdki kulub ta ära toidu valmistamisel. Lepasuits. Nii halli leppa kui ka sangleppa on ammustest aegadest kasutatud liha ja kala suitsutamiseks
Võiste Kuusik Kaivo 5213901 36110070151 Võiste Mägi Kristjan 5344649 37906080465 Võiste Männik Erki 5015458 34404190222 Võiste Norak Arnold 5755394 38008200347 Võiste Nõmmik Ando 5264197 37708220891 Võiste Piirsalu Irma 5185485 47508150058 Võiste Salumets Erno 5493863 37006180544 kuupäev müüja vald liik sort 7/2/2017 Müürsepp Raili Asuja lepp 3 7/3/2017 Petrov Meelis Asuja saar 2 7/4/2017 Müürsepp Raili Asuja kask 5 7/5/2017 Randla Aasa Asuja haab 1 7/6/2017 Nõmmik Ando Võiste mänd 1 7/7/2017 Petrov Meelis Asuja kuusk 4 7/8/2017 Tubin Juulia Massiaru lepp 2 7/9/2017 Sirel Kristel Massiaru haab 5 7/10/2017 Petrov Meelis Asuja saar 3 7/11/2017 Mets Kaivo Asuja vaher 4
· Tingimused salumetsa elukoosluseks · Puud · Arukask · Rohurinde taimed · Imetajad · Linnud · Salumetsa taimede tolmlemine Tingimused salumetsa elukoosluses · Salumetsa muld · Puurinne · Põõsarinne · Puhmarinne · Rohurinne · Samblarinne Puud · Arukask -Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. · Hall lepp -Halli lepa käbidest tehtud tõmmis on heaks vahendiks kõhulahtisuse · Sanglepp -Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas · Kuusk -Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu · Pihlakas-Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks Arukask Arukask: lehed rombikujulised oksad rippuvad alla noored võrsed kühmuliste vahatäppidega
Seaohakas HarilikElupuu Eestis looduslikud võõramais Kibuvits Mürgised... Dauurialehis e Toomingas Ebatsuuga päritoluga Viirpuu Valgemänd Mage Harilik Kuusk sõstar Lepp Hõbe Lumemari Kask remmelga Harilik Jalakas s Kuslapuu Saar Hõbe Punane Leeder Harilik vaher Harilik Pärn Paberkask Lodjapuu Tamm Manzuuria Harilik
Paulus Madis Tori 5431825 Sarapik Evi Tori 5618468 Isikukood 35408240148 36203030988 45104120460 46709190988 38211130833 34204170615 44012150956 37302150417 34203130136 34112180084 35001130124 45809140289 38206070961 34103030178 45711080030 33904050217 34408020335 36709040675 37308230939 44607080463 Kuupäev Müüja Vald Liik Sort 1.01.2011 Merilaid Arnold Err:508 mänd 5 3.01.2011 Mets Kaivo Err:508 lepp 3 15.01.2011 Müürsepp Raili Err:508 mänd 5 26.01.2011 Parre Selma Err:508 tamm 1 6.02.2011 Petrov Meelis Err:508 mänd 3 25.02.2011 Pulk Aadu Err:508 lepp 5 27.02.2011 Randla Aasa Err:508 saar 1 3.03.2011 Ilves Tom Err:508 lepp 3 5.04.2011 Mäger Karl Err:508 mänd 5 21.05.2011 Meister Anton Err:508 kask 5 3.06
Eesmärgiks on pakkuda kvaliteetseid puid, et ei peaks külmal talvel muretsema. 3 3.1 Pakutavad teenused 1. Lõhutus kaminapuud (lepp ja kask) 450.- rumm 2. Lõhutud katlapuud (lepp ja kask) 450.- rumm 3.2 Lisateenused Kliendi soovil võime eraldi pakkuda ka ainult ühte puu sorti, kas leppa või kaske. Kuid siis on hind erinev, lepp maksab 400.- ja kask 500.- rumm. Lisateenustesse kuulub ka koju viimine, mille lisame toote hinnale. Aitame klientidel platsipeal transpordivahendisse laadida. 4. Tooraine ja materjal OÜ Soe toal on tutvusi odava tooraine kättesaamiseks. Meil on olemas tuttav, kes tegeleb aasatringselt odavate ja kvaliteetsete 3m palkide müümisega. Me sõlmime aastaringseid lepinguid, kas siis tooraine ostuks vastavalt ettevõtja vajadusele või valmistoodangu müügiks.
49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula 55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa 57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana 60 Roheline lepp Alnus viridis 61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea
49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula 55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa 57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa 59 Hall lepp Alnus incana 60 Roheline lepp Alnus viridis 61 Harilik valgepöök Carpinus betulus 62 Harilik sarapuu Corylus avellana PÖÖGILISED FAGACEAE 63 Punane tamm Quercus rubra 64 Harilik tamm Quercus robur 65 Harilik pöök Fagus sylvatica PÄHKLIPUULISED JUGLANDACEAE 66 Mandzuuria pähklipuu Juglans mandshurica 67 Hall pähklipuu Juglans cinerea
Leida kuupäevale vastav kuu nimi ja nädalapäeva nimi kuupäev kuu nimi päeva nimi 12/1/2016 detsember neljapäev Palgaarvestus Tariif leida lehel abi olevast vektorist Nimi kat tunde tariif Palk U. Saar 3 132 9.6 1267.2 H. Kask 4 143 10.8 1544.4 E. Tamm 6 137 14.2 1945.4 U. Paju 10 135 25.6 3456 K. Lepp 5 68 12.6 856.8 päevad kuud kateg tariifid esmaspäev jaanuar 1 3.8 teisipäev veebruar 2 6.8 kolmapäev märts 3 9.6 neljapäev aprill 4 10.8 reede mai 5 12.6 laupäev juuni 6 14.2 pühapäev juuli 7 17 august 8 18.8 september 9 21.8 oktoober 10 25.6 november
seentega. Temperatuurivahemikus 0 kuni 2C on säilivusaeg kolm nädalat, mis võimaldab teda transportida ka kaugematele turgudele (Kesk-Euroopas). Lepa - Shiitake kasutamisel Nõukogude ajal võsastusid paljud endised põllu-, heina- ja karjamaad, mida me esivanemad olid higi ja vaevaga kultuuristanud. Nendel söötijäänud maatükkidel oli sageli pioneerseks asukaks hall-lepp. Lepal on kergesti mädanev puit, millel puudub tarbematerjali väärtus. Lepp on siiani jäänud vähehinnatud risupuuks. Rahvasuus on seda puud sõimatud pasklepaks ja lepalehtedeks nimetati raha, millel väärtus puudus. Tõele au andes on seda puud teenimatult alahinnatud. Lepajuuri koloniseerivad erilised mikroorganismid, kes seovad õhulämmastikku ja toidavad puud mineraalväetistest edukamalt ja võrratult odavalt. Igal sügisel maha varisevad lepalehed lisavad kõdunedes mulda huumust,
Cheese Algupärane fotoajakiri Ilmub aastast 2002 MTÜ Eesti Loova Foto Keskus Üsna madal tiraaz Ajakiri ei ilmu 2010a paberkandjal Ilmub 4 korda aastas Toimetaja Tiit Lepp Millele ajakiri keskendub? Fotograafia Fotokunst Fototeooria fototehnika Muud huvitavat TÄNAME KUULAMAST!
S_4 telef S_5 3..* 2..* Koond Päring 1..2 Diagramm Puidu müük aasta: 2008 ettevõte: OÜ Haagik Kuupäev Müüja Vald Liik Sort 04.04.2008 Männik Elvi Massiaru haab 1 20.04.2008 Paju Ants Massiaru haab 1 18.10.2008 Oks Kristiina Surju lepp 1 01.05.2008 Sirel Kristel Massiaru kask 1 02.06.2008 Tubin Ahti Tali haab 2 10.07.2008 Tubin Juulia Massiaru kuusk 2 15.07.2008 Männik Elvi Massiaru kask 2 28.02.2008 Kesa Katy Tali lepp 2 04.09.2008 Oks Aarne Surju lepp 2 07.05.2008 Meister Anton Surju tamm 2 22.03.2008 Pajusaar Hanno Tali mänd 3 20.06
Puud Venemaal (eesti vene tõlge) 1. Kuusk 2. Jalakas 3. Jugapuu 4. Kask , 5. Kadakas 6. Lepp 7. Remmelgas , 8. Pihlakas 9. Haab 10. Saar 11. Tamm 12. Pärn 13. Mänd , 14. Vaher 15. Pirnipuu - 16. Õunapuu 17. Viirpuu 18. Lodjapuu Tanel Talts 10b
48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 Telefon Vald 5213901 5056572 5410935 5344649 - 5015458 5010964 5755394 5264197 5127657 5096644 5192173 5185485 5194784 5654344 5023543 5493863 5775169 5784941 5534903 Puidu hinnad Sort_ Liik_ 1 2 3 4 5 Sort_ kask 830 790 750 710 670 lepp 780 740 700 660 620 mänd 890 850 800 760 720 saar 1010 970 910 870 810 kuusk 950 910 860 810 760 tamm 1310 1240 1180 1120 1050 haab 590 570 530 510 480 vaher 1130 1080 1020 970 910 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 + F2, graafikud valitaval lõigul etteantava sammuga ning leida
Bakterid, algloomad Ribosoomiga Pungumine Pärmseened, korallid, hüdra Sibulatega Sibul, tulp, liilia Võsunditega Hanijalg, maasikas Mugulatega Kartul Juurevõsuga Lepp, vaarikas Juurega Ohakas, võilill Võrsikutega Karusmari, mustsõstar Lehega Varjukannikene Hulgijagunemisega Okasnahksed, meritäht Oksaga Suguline
Artikli analüüs tööelukvaliteedi juhtimises Birgit Lepp Personalijuhtimine a. Miks on nendes kahes sektoris (õed ja ettekandjad) seksuaalse ahistamise juhtumid eriti keerulised? b. Mis on õdede ja ettekandjate enda arvamus seksuaalsest ahistamisest (vastavalt artiklis esitatud intervjuudele)? c. Kas õed ja ettekandjad peaksid seksuaalset ahistamist aksepteerima kui nende normaalne "töö osa"? d
Minu Inglismaa Mp – 16 Monika Lepp Väimela 2016 Suurbritannia üldandmed Pealinn: London Rahvaarv: 65,1 miljonit Rahaühik: inglise nael Keel: de facto inglise keel Rahvustoidud ja joogid Vabaaeg jalutamine looduses matkamine Õhtuti kamina ees istumine raamatute ja ajakirjade lugemine inglased harrastavad kriketit Traditsioonid kesköine jõulteenistus Lihavõtted Kombed haugi inglismaal ei sööda poed on kliendisõbralikud tervitatakse võimalikult tagasihoidlikult. kirikus käiakse jõulude ja lihavõttede ajal KOKKUVÕTE INGLISMAA LÄBI AUTORI SILMADE Tänan kuulamast ja vaatamast
1..2 Diagramm PUIDU MÜÜK Kuupäev Müüja Vald Liik 02.07.08 Roos Margus Massiaru kask 01.09.08 Randla Aasa Asuja tamm 01.09.08 Petrov Meelis Asuja saar 02.09.08 Paju Ants Massiaru kuusk 02.09.08 Piirsalu Irma Võiste mänd 02.09.08 Sirel Kristel Massiaru kask 02.09.08 Nõmmik Ando Võiste vaher 03.09.08 Männik Erki Võiste lepp 04.09.08 Pulk Aadu Asuja mänd 05.09.08 Petrov Meelis Asuja haab 06.09.08 Petrov Meelis Asuja tamm 07.09.08 Männik Elvi Massiaru tamm 08.09.08 Männik Elvi Massiaru vaher 09.09.08 Piirsalu Irma Võiste tamm 10.09.08 Pulk Aadu Asuja saar 11.09.08 Piirsalu Irma Võiste lepp 12.09.08 Männik Elvi Massiaru haab 13.09.08 Parre Selma Asuja mänd 14.09.08 Piirsalu Irma Võiste tamm 15.09
majandus- ja taristuminister Kristen Michal 2011 - pressisõber kohtunik Helve Särgav, pressivaenlane Eesti Suusaliit 2010 - pressisõber jurist Allar Jõks, pressivaenlane Toomas Hendrik Ilves 2009 - pressisõber Andres Arrak, pressivaenlane Rein Lang 2008 - pressisõber Ivari Padar, pressivaenlane Urmas Kukk 2007 - pressisõber Juhan Kivirähk, pressivaenlane Andrus Ansip 2006 - pressisõber Aadu Luukas, pressivaenlane Enn Pant 2005- pressisõber Tõnis Lepp, pressivaenlane Andres Lipstok 2004 - pressisõber Marko Pomerants, pressivaenlane Rein Lang Pressisõbrad- ja vaenlased läbi aegade 2005 - pressisõber Tõnis Lepp, pressivaenlane Andres Lipstok 2004 - pressisõber Marko Pomerants, pressivaenlane Rein Lang 2003 - pressisõber Mati Alaver, pressivaenlane Peeter Tali 2002 - pressisõber Allar Jõksi, pressivaenlane Heiki Kranich 2001 - pressisõber Ingrid Rüütel, pressivaenlane Mart Laar
Osa taaralasi ka emigreerus.1987. a. oli Eestis teadaolevalt elus vaid 15 endist taaralast. Eesti Vabariigi taasasutamise järel ei soovinud taarausulised oma organisatsioone taastada 3. TUNTUMAD TAARALASED ● Juhan Aavik ● Juhan Jaik ● Aino Kallas ● Hanno Kompus ● Eduard Laaman ● Ants Lauter ● Esko Lepp ● Marta Lepp ● Jüri-Rajur Liivak ● Juhan Luiga ● Addold Mossin ● Jaan Org ● Hugo Raudsepp ● Ants Selmet ● Järvo Tandre ● Toomas Tondu ● Lauris Toomet ● Hengo Tulnola ● Enn Uibo ● Kustas Utuste ● Ado Vedro ● Henrik Visnapuu
Võib kutsuda ka metsploomiks. Võrsed teravatipulised ja torkivad. Peamised kasvupaigad on Saaremaal. Võrsed ja okkad on hallitoonilised, lehed piklikud, kuni 4cm pikad. Õitseb mais, viljav valmivad septembris. Vilja läbimõõt 1,5cm- maitseb mõrudalt. Kuivatatud õitest ja lehtedest on saadud tõhusat ravimteed kõhulahtisuse vastu ning tethud kompresse nahahaiguste puhul (eestis puu looduskaitse all)- sobib hästi hekkide jaoks. 12) Lepad (alnus) Eestis kasvab Hall lepp ja Must ehk Sanglepp. Halli lepa leht on tipust terav, mustal lepal aga tömp. (musta leppa on eestis vähem eelistab kasvamiseks niiskeid, märgi alasid. Must lepp elab vanemaks kui hall lepp. Kaasiku järgi lehtmetsadest kõige levinum on hall lepp. On pioneerpuu ehk metsa algataja, saab kõige kiiremini kasvama) Mõlemad lepad muudavad mulda viljakamaks (lepalehed ei koltu sügisel kui langevad, rohelisena viivad mulda rohkem toitaineid, juured lisavad maapinda rohkesti
Ajakiri "Stiina" Eliise Jaansoo 10.A Ajalugu 1998 2008 Dets. Ilmus iga kuu. Hind : 2006a. 22.90 -. 2007a. 24.90 2008a. Jaan. 26.90 2008a. Dets. 29.90 Meeskond Peatoimetaja Vesta Reest Toimetajad Triin Tähnas Kaia Prillop Britt Samoson Välistoimetaja Aive Lauriste Fotograaf Kristjan Lepp Keeletoimetaja Eva Tammsaare Kujundus Meelis Piller Püsirubriigid Horoskoop Retseptid / toit Suhe Mood Omalooming Hobi Musa Film Lugejad Rohkem oli suunatud tüdrukutele vanuses 12-18 . Minu Arvamus Mulle meeldis see ajakiri kuid kahju, et ajakiri lõpetas ilmumise.
Grupiintervjuu metsatööline (kavand) Tere, Te olete tulnud grupiintervjuule, et me leiaks meie ettevõttele OÜ METSAMEHED metsatöölise, kelle tööülesanneteks on : - Puude istutamine - Puude langetamine Kas te oskate nimetad need kolm puud? 1) Kask 2) Lepp 3) Kuusk Järgmiseks palun joonistage vahtraleht. Miks olete just teie sellele ametikohle sobiv kandidaat? Need kes suuliselt vastata ei soovi, palun kirjutage oma vastuste lehele siiski, mis olete teie meie ettevõtte jaoks sobiv kandidaat. Täname kõiki, kes on kohale tulnud ja osalesid meie grupiintervjus, vastuse anname kõikidele 5.tööpäeva jooksul.
jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele: 1. Moodustada kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni, mille ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. 2. Komisjoni esimees on Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja Mart Maastik; komisjoni liikmed: Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor Mari Mätas, Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist Jüri Kask, Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht Madis Lepp. . Lille Tamm Teatrite Inspektsiooni juhataja Koopia: Harrastusteatrite Ühendus; Kultuuriministeerium (koostaja visa) (spetsialistide viisad)
Virve Kuslapuu 1.58 68 15/08/1988 Jõhvi Jõhvi Milvi Kuusk 1.78 96 23/04/1999 Rapla Pärnu Joosep Sirel 1.96 85 14/12/1965 Pärnu Pärnu Tanel Sarapuu 1.28 65 16/06/1985 Tartu Haapsalu Malle Kadakas 1.47 75 22/11/1986 Tallinn Tallinn Villem Toome 1.68 65 31/01/1954 Haapsalu Haapsalu Susi Lepp 1.75 85 16/10/1984 Kuressaare Kuressaare Ants Toominga 1.96 45 02/02/1985 Tallinn Haapsalu Tea Vaher 1.84 65 03/05/1985 Tartu Tartu Peeter Pärn 2.05 68 18/05/1983 Võru Haapsalu Paula Niin 1.76 74 19/06/1982 Valga Valga Saadud vastused kopeeri lõppu uuele töölehele 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
