Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kraater" - 274 õppematerjali

kraater on alati iseloomulik tunnus? Ja kas vulkaan tõesti purskab tuld? Vulkanismi avaldusvormid on niiivõrd mitmekesised, et märksa lihtsam on kirjeldada mingit kindlat vulkaanitüüpi kui anda üldkehtivat definitsiooni.
thumbnail
12
ppt

Vulkaan Fuji

Vulkaan Fuji Kostivad Valeri Atonen ja Sofia Soldatova Lühike iseloomustus  Kõrgus on 3776m  Läbimõõt on 505m  Sügavus on 200m  Kraater on õige koonuse kujus  Meenutab lootose lille  On kaetud lumega  Viimane vulkaanipurske 1708.astal  800.aastal, 864.aastal, 1707.aastal Paiknemine  Vulkann asub Honshū saarel Jaapanis  Fuji asub Kesk-Jaapanis  Fuji asub kolme maakoreplaadi kokkupuutepunktis Huvitav teave  Mäe tipus asus ilmajaam  Esimesena ronis tippu munk 663.aastal 

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mauna Loa

Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel. Ta on maailma suurim kilpvulkaan. Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Mäe kõrgus merepinnast on 4169 meetrit. Hawaii keeles tähendab Mauna Loa laia mäge. Vulkaani ulatus saare lõunatipust idarannikuni on 120 km. Mäe ruumala on umbes 75 000 km3. Mäe tipus on 3­5 km läbimõõduga kraater, mis kannab nime Moku'weoweo. Esimene kirjapandud Mauna Loa Purse toimus 1794. aastal. 1950. aastal purskus Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva ning katsid laavaga 14 km2. Suuremaid kahjustusi seekord ei esinenud, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Viimane Mauna Loa purse oli aastal 1984 ja see oli eelmainitust väiksem, kuid siiski ohtlik.

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti pinnavormid

langenud lagi) ning karstiväljad (suuremad karstiväljade esinemisalad; Kostivere, Katja, Kuimetsa). Tuuletekkelised pinnavormid on rannaluited (lauge pealttuulenõlvaga ja järsu alttuulenõlvaga vallid, mis on enamasti liitunud luiteahelikeks ning moodustavad luitevälju ehk luitestikke; Narva-Jõesuu, Nõva, Häädemeeste) ning mandriluited. Eesti tuntumad meteoriidikraatrid on Kaali kraater (9 lohku), Olumetsa (3 lohku) ning suurim, Neugrundi kraater, mis asub Soone lahe põhjas, Osmussaare ja Pakri saarte vahel. Elutekkelised pinnavormid on sootasandikud (on tekkinud vähelagunenud orgaanilise aine ­ turba ­ ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes), kobraste ja sipelgate pesad, loomarajad, ordulinnuste asemed ehk linnamäed, karjäärid, tuhamäed, prügimäed ning aherainemäed.

Geograafia → Geograafia
119 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Vesuuv vulkaan

Vesuuv vulkaan Kaia Teder ASUKOHT Campanias, Napoli lahe ääres ÜLDANDMED 1281 m kõrge Kihtvulkaan Ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas Kraater 600 m lai 200 m sügav Viimane purse- 1944 Huvitavat Tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal Kuulsaim purse-24. augustil aastal 79, mattes tuha alla Pompeji Tollased ehitised suurepäraselt säilinud- inimesed ei jõudnud põgeneda( umbes 200 hukkunut) http://wideo.ee/tag/vesuuv/#_ (1.50) Vesuuvi jalamil- viinamarjakasvatused,muld on seal väga viljakas 600 m kõrgusel paikneb vulkanoloogialaboratoorium Huvireisijate kasutada on tipu lähedale ulatuv köisraudtee. Üks ohtlikum vulkaan AJALUGU 340 eKr võitluses latiinide vastu Publius Decius Mus vanem 73 eKr kogus seal oma poolehoidjaid Spartacus 553 langes Vesuuvi lähedal Lactariuse mäe juures viimane idagootide kuningas Teja, võideldes Bütsantsi väejuhi Narsesega. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikip...

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Merkuur nimi ja orbiit

pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Laamtektoonika puudub. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu (ladina keeles Caloris Planitia, inglise keeles Caloris Basin, saksa keeles Calorisbecken või Caloris- Becken) põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1350 km. Caloris tähendab ladina keeles 'soojuse'. Nõgu on nime saanud sellest, et ta on Merkuuri afeeli ajal Päikesele kõige lähema Merkuuri punkti läheduses. See punkt on alati samas kohas. Oletatakse, et kraater sarnaneb Kuu suurtele "meredele". Palavuse nõol on selgesti eristatavad

Füüsika → Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Vulkaanid

Juhendaja P. Rokk VULKAANID VII klassis maakoore teema käsitlusel: mõiste tekke põhjus ehitus jaotus levi hilisvulkaanilised nähtused VULKAAN ehk TULEMÄGI Enamasti koonusekujuline mägi,mis aeg-ajalt purskab (või on kunagi pursanud) laavat, kuumi gaase, kivimitükke, tuhka. TEKKEPÕHJUSED Kui maakoores juhtub olema mingi lõhe või avaus, siis hakkab magma suure rõhu mõjul seda pidi ülespoole kerkima. VULKAANI EHITUS tuhk lõõr kraater magma magma kolle Vulkaanid jaotatakse väliskuju järgi KUHIKVULKAAN KILPVULKAAN näiteks Etna näiteks Mauna Loa VULKAANID LEVIVAD LAAMADE PIIRIALADEL VULKAANIDKI VÄSIVAD HILISVULKAANILISED NÄHTUSED: KUUMAVEEALLIKAD GEISRID GAASIDE ERITUMINE GEISER GEISER ON KUUMAVEEALLIKAS, MIS AEG-AJALT PURSKAB KUUMA VETT JA AURU KUUMAVEEALLIKAD ISLANDIL ISESEISEV TÖÖ Töö eesmärgid:

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kiri Venemaale

Lisaks on meil palju vanu linnu, millest enamik on sadu aastaid vanad. Soovitan külastada meie pealinna Tallinna ja kahte kõige suuremat saart Hiiumaad ja Saaremaad. Pealinnas on meil Vanalinn mis on riigi üks suurimaid vaatamisväärsusi, teletorn, lennusadam ja vabadussammas. Saartel on väga ilus ning puutumata puhas loodus. Saaremaal vääriks külastamist Sõrve poolsaar sõrve tuletorniga, Panga pank, Kuressaare kindlus ja Kaali kraater. Hiiumaal seevastu Kõpu ja Tahkuna tuletornid ning Pühalepa kirik. Lisaks on saarte raval väga omapärane ja huvitav kultuur. Parim aeg Eestit külastada oleks suvel, sest suvel on meil palju pidustusi ja üritusi, eriti juunis. Venemaalt soovitaksin Eestisse sõita lennukiga, sest meie riikide vahele ei jää teisi riike millest oleks põnev läbi sõita.

Keeled → Vene keel
3 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Mount Saint Helens

aktiivsuse ajalugu. Seoses tema ohtliku käitumisega minevikus ja sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul on St. Helens väga ohtlik vulkaan. Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Järgnesid sajad väiksemad tõuked. 27. märtsil paiskas vulkaan pärast väikest plahvatust välja kivimeid ning auru. St. Helensi jäätunud tipus moodustus väike kraater. Järgnevatel nädalatel toimus hulk purskeid, mis kestsid mõnest sekundist peaaegu ühe tunnini. Katastroof toimus 1980. aastal 18. mai kell 8.32 kohaliku aja järgi, kui plahvatus rebis ära vulkaani tipu ja põhjanõlva. Tulikuum lööklaine hävitas metsa 600- ruutkilomeetri suurusel maa-alal, orgu sööstis tohutu mudalaviin. 5,1 magnituudiline maavärin raputas põhjanõlva paigast lahti. Järgnes plahvatus, mis rebis vulkaanilt tipu nii, et St

Geograafia → Geograafia
42 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Jupiteri kaaslane IO

Levinuim ühend suurkuu pinnal on vääveldioksiid. Osa uurijaid aga arvab, et Io sisemisel kaljupinnasel loksub kolme kilomeetri sügavune vedela väävli ookean. Seda katab umbes sama paks väävlist ning vääveldioksiidist planeedikoor. Enamuse arvates koosneb Io siiski põhiliselt ränirikastest kivimitest, mis on seespool vedelas olekus ning mille koor on kuni 20 km paksune Pillan Patera Pillan Patera On Iol asuv laineliste äärega kraater. See asub Pillan Monsi mäest lõunas ja Reiden Patera kraatrist läänes. Oma nime on kraater saanud Araukaania äikese, tule ja laava jumala järgi. Ning see nimi kiideti heaks 1997. aastal rahvusvahelise kosmoseagentuuri poolt. Pillan Patera on ligikaudu 73 kilomeetrit lai. Aastal 1997 toimus kraatris vulkaanipurse, mida nüüdseks tuntakse Pillaniani purske nime all. Purske epitsentris oli temperatuur 1600-1700 kraadi Celciuse järgi ning 140 kilomeetri

Astronoomia → Astronoomia
8 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Vulkaan Fuji

See ei pruugi olla vale, kuid on siiski väga jäme lihtsustus. Ingliskeelses kirjanduses on seetõttu hakatudstratovolcano asemel kasutama terminit composite volcano (eesti keeles liitvulkaan), mis vastab paremini kihtvulkaani olemusele. Kihtvulkaani ehitus 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11. Parasiitkoonus 12. Laavavool 13. Kraater 14. Kraater 15. Vulkaanilise tuha pilv Pildid fujist Kokkuvõte Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honsh ja Jaapani kõrgeim tipp. Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel.

Geograafia → Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Mauna Loa

Narva Kreenholmi Gümnaasium Anna Berezina Mauna Loa Referaat 12. klass Narva 2014 Mauna Loa Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel. Ta on maailma suurim kilpvulkaan. Mäe  kõrgus merepinnast on 4169 meetrit. Hawaii keeles tähendab Mauna Loa laia mäge. Vulkaani ulatus saare lõunatipust idarannikuni on 120 km. Mäe ruumala on umbes 75 000  km3. Mäe tipus on 3–5 km läbimõõduga kraater, mis kannab nime Moku'āweoweo. Esimene kirjapandud Mauna Loa Purse toimus 1794. aastal. 1950. aastal purskus Mauna  Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23  päeva ning katsid laavaga 14 km2. Suuremaid seekord ei esinenud purustusi, kuigi  Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Viimane Mauna Loa purse oli aastal 1984 ja see  oli eelmainitust väiksem, kuid siiski ohtlik Mauna Loa põhjaküljel asub...

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hellenistlik ja Aafrika kunst

„Samothrake Nike“. Rhontose koolkonda kuulub ka „Milose Veenus“. Kuju leiti 1820 aastal Melose saarelt. Tuntud töö samast koolkonnast on „Laokoonia grupp“. Maalikunst. Seina- ja tahvelmaale ei ole säilinud. Paremini tuntakse (keraamikat) vaasimaali. Sõna „keraamika“ pärinaeb Ateena seppade linnajao Kerameikose nimest. Olenevalt vaasi kujust oli tal nimi: 1. amorfa 2. kolmesangaline hüdra 3. kraater 4. voluutkraater 5. kann 6. küüliks 7. kantharos 8. leküütos Vaasimaalis on kaks stiili. Esialgu valitses mustafiguuriline vaasimaal (6. saj. eKr). Punasefiguuriline tuli u. 530 eKr. Mustafiguuriline stiil- figuurid maaliti musta värviga helepunasele savipinnale; detailid kraabiti sisse. Punasefiguuriline stiil- mustaks värviti foon, kuna figuurid jäid heledaks ja detailid maaliti peene pintsliga. AAFRIKA KUNST

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
13
odp

10 huvitavat fakti tuumaenergia kohta

FAKT 8 Maailma suurimad tuumaenergia tootjad on USA, J aapan ja Prantsusmaa. FAKT 9 Aegade jooksul on katsetatud väga paljusid tuumarelvi, kuid sõjaliselt on neid kasutatud vaid kaks korda. Tuumarelva leiutaja <- Edward Teller <- Relva testimise tulemusena tekkinud saja meetri sügavune kraater FAKT 10 Tuumaelektrijaamad on erilised meelisobjektid terroristidele. Kasutatud kirjandus http://www.annaabi.ee/m.php?i=75248&name=Tu http://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_weapon http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ernob%C3% http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ornob%C3% http://www.annaabi.ee/Tuumaenergia-kasutuselev http://www.elu24.ee/1098838/jaapanis-leiti-harulda TÄNAN TÄHELEPANU EEST!

Energeetika → Automaatjuhtimise alused
3 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Nimetu

Rhea jäi "Voyager1" kaameratest ainult 72000 kilomeetri kaugusele ja ta pinnal pildistati kuni poolteisekilomeetrilisi objekte. Rhea pind sarnaneb Kuu mandritega, ta on kõige tihedamalt kraatreid täis pikitud keha Päikesesüsteemis. Reljeefi ilmestavad veel ka kaks sirget kanjonit. Ta pinnavormid on nimetatud eksootiliste rahvaste peajumalate või maailma loomise tegelaste nimedega. Kuna Taaroa esindab polüneeslasi ja Torum hantemansse, on eestlasi esindamas piksejumala Uku kraater. Aasia rahvaid esindavad 26 nime, aafriklasi esindab 8 nime, Austraaliat ja Okeaaniat 7 nime, lõunaameeriklasi 5 nime. Iapetus on huvitav kahepalgeline kuu. Tema liikumise poole suunatud külg on kümme korda tumedam kui vastaskülg. Hele ala on täis kraatreid, tume ala on tasane ning ulatub lahtedena heleda ala sisse. Tume ala on selle ja veel kolme Saturni kuu avastaja auks nimetatud Cassini piirkonnaks. Kuna Cassini töötas Prantsusmaal, on kraatrid nimetatud

Varia → Kategoriseerimata
31 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Davy Humphry

nägemine sai kahjustada). SAAVUTUSED Avastas elektrolüüsi. Sulatatud leeliste elektrolüüsi teel avastas ja eraldas järgmised keemilised elemendid : Na, K, Ba, Ca ja Mg. Avastas naerugaasi(N2O), millest ta oli sõltuvuses. Ta konstrueeris Davy Laterna(1815) : Davy latern oli esimene lamp, millega võis minna kaevandusse (eelnevalt oli palju plahvatusi kaevandustes). DAVY LAMP DAVY TUNNUSTAMINE Kodulinnas on püstitatud tema kuju. Davy järgi on nimetatud kuu kraater . Penanze keskkool on nimetatud Davy auks Davy Humphry kooliks. Saksamaal on tema nimeline tänav. Plymouth'i ülikooli üks hoonetest on tema nimeline.

Keemia → Keemia
8 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Tenerife

Tenerife EL TEIDE VULKAAN Tenerife tähtsaim vaatamisväärsus Magav vulkaan Teda ümbritseb Las Canadase rahvuspark Hispaania kõrgeim mäetipp Vulkaani tippu ümbritsevad canadased-liivased platood, mis on tekkinud aastatuhandete jooksul vulkaani sissevarisemise tagajärjel Kraater moodustus ca 3 miljonit aastat tagasi Veel Teide tegutsemise aegadel otsisid kuumad gaasid läbi maakoore väljapääsu ning kulgesid läbi poorsemate kivimite, moodustades seeläbi omalaadsed korstnad , mis kuumade gaasidega kokkupuutudes muutusid ümbritsevast kivimist oluliselt tugevamateks Palju terasse Kõrgus on 3718 meetrit LA OROTAVA On nimetatud maailma kauneimaks oruks Viljakas ja taimeterohke Tiheda asustusega Rikaste elurajoon ANAGA JA LOORBERIMETS Anaga mäestikus ja mõningasel määral ka teistel Põhja-Tenerife mäeahelikel leiduv loorberimets on dinosauruste kaasaegne Autentselt ürgne metsatüüp Kuna selline m...

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Marssi suurus, tihedus

maastik. ·Põhja ­ja lõunapoolusel on polaarmütsid. ·Kaatrid, kanjonid ·Voolusängid ·Kustunud vulkaanid Olümpose mägi ·Suurim mägi päikesesüsteemis ·Kõrgus jalamilt 21 km ·Kustunud vulkaan Olympus Mons Lõunapoolus Põhjapoolus Tharis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on umbes 10 km kõrgune. Tharis Hellas Plantia Rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 kmse läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral Valles Marineris päikesesüs teemi suurim kanjonite süsteem. Ligi 4000 km pikkune, 200 km lai, 27 km sügav. Valles Marineris (Maineri org) Marsi maastik Taga kahetipuline Twin Peaks Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi oli Mariner 4, 1965. aastal. Järgnes palju teisi. Praegu liigub Marsi poole Phoenix, mis startis 4 Augustil ja peaks jõudma Marsile25.05.2008 Mariner 4 Phoenix

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Referaat; Vulkaanid

ning väävel) ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral kiirelt evakueerida. Selle ohu hindamine ongi paljude vulkanoloogide tööks. Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige: 1. Magmakamber 9. Laavakihid 2. Aluspõhi 10. Kraatri põhi 3. Vulkaanilõõr 11. Parasiitkoonus 4. Jalam 12. Laavavool 5. Sill 13. Kraater 6. Daik 14. Kraater 7. Vulkaanilise tuha kihid 15. Vulkaanilise tuha pilv 8. Nõlv -2- Vulkaanide tüübid: Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid esineb ka teistsuguse

Loodus → Loodusõpetus
47 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Punane planeet Marss

Päikesesüsteemis, tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal). Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 27km sügavune kanjonite süsteem (paremal); Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 kmse läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral. Suurem osa Marsi pinnast on väga vana ja kraatreid täis, aga seal on ka palju nooremaid lõhestatud orge, kõrgendikke, mägesid ja tasandikke.

Füüsika → Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Powerpoint esitlus,,Vulkaan``

Vulkaanide kõrgused (m) 30000 25000 20000 15000 10000 5000 0 Veerg2 Llullaillaco Mauna Kea Olympos Mons 4.04.2011 5 4.04.2011 6 Vulkaani sisemus Muutke teksti laade Teine tase vulkaanilise Kolmas tase kraater tuha pilv Neljas tase Viies tase vulkaanituhik laava (temperatuur lõõr kuni 1000°C; kiirus kuni 700- magma maakoor (temperatuur 700°C - 4.04.2011

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
5
pptx

Vesuuv

suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest. Väljakaevamistelt leitud piltide järgi on ka selgunud, et enne seda purset oli mäel ainult üks tipp. Magma omadused ja vulkaani tüüp · Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. · See kuulus vulkaan on 1277 meetrit merepinnast kõrge, kraater on 600 meetrit lai ja 200 sügav. · Vesuuv on kihtvulkaan, sest see on suhteliselt suur ja pikaealine, valdavalt koonilise kujuga, mis on tekkinud vulkaanilõõristnpärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. huvitavat · Juba aastaid on Vesuuvi jalamil olnud viinamarja kasvatused, sest muld on seal väga viljakas. · Vesuuvi viimase purske ajal sai surma umbes 600

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Etna vulkaan

Joonis 1. Etna asukoht Sitsiilia kaardil. 2. Etna vulkaan on Euroopa suurim tegevvulkaan, mille kõrguseks on 3340 meetrit, see kõigub tegevuse käigus. Joonis 2. Etna vulkaan eemalt vaates. 3. Etna on kihtvulkaan. See koosneb põhimõtteliselt trahhüüdist ja basaldist. Tal on palju kõrval kraatreid ja Etna mäenõlval töötab vulkanoloogiajaam. Viimane purse oli 2009 a. Etna vulkaanil on palju kõrval kraatreid. Joonis 3. Etna kraater. 4. Laava liigub Etnalt alla vaid kiirusega 20 meetrit tunnis. Purskest kaugemal kui 600 meetrit on üsna ohutu seista. Mitme tonnised rahnud lendavad kiirusega kuni 600 meetrit sekundis. Maapinnale tekivad lõhed, kuid neist ainult esimene purskab, ehk see, kust surve esimesena väljub. Etna koos jalami alaga on pindalalt suurem kui Hiiumaa. Joonis 4. Etna täies hiilguses. Joonis 5. Etna laava allapoole voolamas. Etna antiikajal.

Geograafia → Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
5
doc

10.kl Geograafia - Maa kui süsteem ja pedosfäär. Kordamisküsimused ja vastused.

* Kõrgmäestike all ­ 80km. * Ookeanide all ­ 5-10km. 9. Millist kahte liiki jõud tekitavad ja kujundavad pinnavorme? - * Sisejõud * välisjõud. 10. Millised jõud avaldavad mõju pidevalt, millised toimuvadaeg-ajalt? - * Pidevalt ­ välisjõud (nt. sademed, temperatuuri muutus) * Aeg-ajalt ­ sisejõud (nt. maavärinad, vulkaanipursked) 11. Millised protsessid toimuvad sisejõudude toimel? (3) - * Maavärinad, * vulkaanipursked, * geisrid. 12. Mis on: lõõr, kraater (kaldeera), magma, laava, tuff? - *Lõõr ­ ühendab magmat ja maakoort ning lõppeb kraatriga. Sealt liigub maapinna poole laava. * Kraater ­ vulkaanilise materjali kuhjumisel moodustunud ümara põhiplaaniga negatiivne pinnavorm. * Magma ­ Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. * Laava ­ vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurse tagajärjel maapinnale jõudnud. * Tuff ­ pakkunud kivimmass. 13. Mille poolest erineb kihtvulkaan kilpvulkaanist?

Geograafia → Geograafia
70 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Vulkanism, maavärinad

Pursete korra-pärane rütm on T tingitud väljavoolukanali E põlvjast kujust ja A lõõris asuva vee kõrgest D temperatuurist. U S www.earthscienceworld.org Mudavulkaanid e. salsid: M mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, A mille keskel on väike kraater. Pude materjal (nt. A vulkaaniline tuhk, savi) muutub kuumaveeallika kohal püdelaks voolavaks T massiks, mis sõltuvalt kuumaveeallika vee rõhust E kas purskub või voolab rahulikult üle kraatri serva. A D U S Maavärinad M

Maateadus → Maateadus
62 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Karl Wierstrass

instituudina. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tema järgi on nimetatud ka üks kraater kuul. Click to edit Master text styles Second level Third level Surm Fourth level Fifth level Ta oli liikumatu viimased kolm aastat oma elust ja suri Berliinis kopsupõletikku. Kasutatud materjalid · www.google.com/images

Matemaatika → Matemaatika
3 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vulkaan Etna

TURBA KOOL Säde Pintman Etna vulkaan Referaat Turba Kool 2017 ETNA on tegevvulkaan Sitsiilia idaranniku lähedal, Euroopa kõrgeim vulkaan ja üks aktiivsemaid vulkaane maailmas. Vulkaani kõrgus on umbes 3330 m, see kõigub tegevuse käigus. Etna on Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool. Etna vulkaan purskas viimati 2015.aastal. Ööl vastu 7. septembrit 2006 hakkas Etna kagupoolne kraater laavat välja purskama. Laava tõusis kraatri servani ja hakkas mööda mäekülge Valle del Bove poole voolama. Purskega kaasnevad laavaplahvatused, mis paiskavad kraatrist välja hõõguvat ainet. Viimaste kümnendite pursetest oli pikaajalisim 13. mail 2008 alanud aktiivsusperiood, mis kestis kuni 6. juulini 2009. 3. jaanuaril 2011 paiskus kraatrist kive ja suitsu. 12. jaanuaril kella 21.30 paiku kohaliku aja järgi hakkas kraatrist Valle del Bove suunas voolama ka laavat.Seni

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vesuuv

Vesuuv Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks). Vesuuv on Lõuna-Itaalias Napoli lähedal asuv tegevvulkaan, mille kõrgus on 1277 meetrit, kraater on 600 meetrit lai ja 200 meetrit sügav.Veesuuv on ka kihtvulkaan.Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Peakoonus paikneb hiidkraatris, mis tekkis 79. a. purskel. Selle purske tagajärjel mattusid vulkaani jalamil tuha ja laava alla Pompeji, Herculaneumi ja Stabiae linn. Linn mattus nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised s...

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Etna vulkaan

Tallinna Reaalkool Etna Vulkaan Tallinn 2010 Sisukord 1. Asukoht..........................................................................lk 3 2. Paiknemine laamade suhtes...........................................lk 3 3. Vulkaani purskamine.....................................................lk 3-4 4. Vulkaani Ehitus..............................................................lk 4 5. Kasutatud kirjandus........................................................lk 5 Asukoht Etna vulkaani asukoht(punane rist) Etna vulkaan asub Euraasia mandril, Euroopas, Itaalias, Sitsiilia idarannikul.Etna (Sitsiilias tuntud Muncibeddu ja Itaalias Mongibello nime järgi, mõlemad nimetused tähendavad mäge) on kihtvulkaan, mis asub itaalias, Sitsiilia idarannikul. See vulkaan asub Catania ehk siis Sitsiilias suuruselt teise linna lähedal. Etna...

Geograafia → Geograafia
70 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Mauna Loa

Hawaii keeles tähendab Mauna Loa laia mäge. Mauna Loa on "Kilpvulkaan", mis tähendab, et see on kergelt kaldus,mäe sees olev suur hulk on üldiselt väga vedel Laava vood. Ta on maailma suurim kilpvulkaan. Mäe kõrgus merepinnast on 4169 meetrit. Vulkaani ulatus saare lõunatipust idarannikuni on 120 km. Mäe ruumala on umbes 75 000 km3. Mäe tipus on 3–5 km läbimõõduga kraater, mis kannab nime Moku'āweoweo. Esimene kirjapandud Mauna Loa Purse toimus 1794. aastal. 1950. aastal purskus Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva ning katsid laavaga 14 km2. Suuremaid seekord ei esinenud purustusi, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Viimane Mauna Loa purse oli aastal 1984 ja see oli eelmainitust väiksem, kuid siiski ohtlik. Käekäik Alates 1832, on Mauna Loa puhkenud 39 korda

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Vulkaan Vesuuv

Järvamaa Kutsehariduskeskus Puhastus- ja kodumajandus KM15 Vulkaan Vesuuv Ly Ülevain Juhendaja: Paide 2015 Vesuuv on kihtvulkaan Itaalias. See on tänapäeval 1281 meetrit kõrge, kraater on 600 meetrit lai ja 200 sügav. See on ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas. Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mattes tuha alla Pompeji ja Stabiae ning mudavoolu alla Herculaneumi linna. Linnad mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Juba aastaid on Vesuuvi jalamil olnud viinamarja kasvatused, sest muld on seal väga viljakas. Unmissed küll teavad selle vulkaani ohtlikkusest, kuid ei lahku oma kasvandustest. Vesuuvi viimase purske ajal sai surma umbes 600 viinamarjakasvanduste töölist. Seetõttu on tollased ehitised suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest. Väljakaevamistelt leitud p...

Loodus → Loodusõpetus
5 allalaadimist
thumbnail
16
odp

Vanakreeka Maalikunst

Vanakreeka maalikunst 10.b Sissejuhatus Kreeklased hindasid oma maalikunsti väga kõrgelt Ei ole säilinud arhailise ega klassikalise aja seina- ja tahvelmaale Hellenistlikuperioodi maalidest säilinud Roomaaegsed koopiad Keraamika ja vaasimaalid Paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid-vaasimaale. Tuntumad savinõud on: amfora, hüdria ja kraate Vaaside otstarve Vaase ei kasutatud mitte lillede hoidmiseks, nagu tänapäeval vaid: Õli säilitamiseks Teravilja säilitamiseks Suuri keraamilisi vaase mälestusmärkidena. Tuntumad savinõud Hüdria- kolme käepidemega veenõu Tuntumad savinõud Amfora- kahe sangaga anum veini hoidmiseks Tuntumad savinõud Kraater- lai anum, milles segati vett ja veini. 8. Sajand e.Kr. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks: 1. Kolmnurki 2. Rombe 3. Meandreid 8. Sajand e.Kr. lõpp Abstraksete kuju...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vulkaanid (referaat)

Teadusena on vukanoloogia aga lausa hüppeliselt edasi arenenud alles viimastel aastakümnetel, mil hakati tegema süstemaatilisi vaatlusi ja mõõtmisi tegutsevate vulkaanide piirkonnas ning tänu ookeanide põhja uurimisele selgitati välja vulkanismi eriline osa litosfääri arengus . Mis on õieti vulkaanid ? Sellele küsimusele näib olevat lihtne vastata. Juba koolis õpitakse, et vulkaan on mägi, mille tipus asub tuldpurskav kraater. Kes aga lähemalt hakkab vulkaane uurima, avastab peagi, et kõik kolmtunnust on teatavate kitsendustega. Kas vulkaan peab tingimata olema mägi? Kas kraater on alati iseloomulik tunnus? Ja kas vulkaan tõesti purskab tuld? Vulkanismi avaldusvormid on niiivõrd mitmekesised, et märksa lihtsam on kirjeldada mingit kindlat vulkaanitüüpi kui anda üldkehtivat definitsiooni. Valisin selle teema, sest vulkaan on väga huvitav nähtus meie planeedil . 2010. aastal ärkasid

Geograafia → Geograafia
60 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Maavärinate tekkepõhjused

Üks laviini poolt toimunud maavärin toimus 1900. aastal Indias Mount St. Eliase's. Selle tõttu sai mägi päris palju kannatada. [] Lumalaviin (http://www.geocities.com/robertoalamino/blog/avalanche.jpg ) Meteoriidi kokkupõrke tagajärjel tekkinud maavärin Tegemist on üsnagi haruldase põhjusega. Kuid see võib juhtuda, kui Maaga põrkab kokku piisavalt suur meteoriit. Sellise suurusega meteoriidi kokkupõrkel maaga tekib lisaks maavärinale ka suur kraater ja muid muutusi. [], [] Meteoriidi kraater (http://cache.eb.com/eb/image?id=94733&rendTypeId=4 ) TEHNOGEENSED MAAVÄRINAD Tehnokeenseteks maavärinateks on inimtegevuse poolt põhjustatud maavärinad. Antud maavärinad ei ole üldjuhul eriti tugevad. Maailma kõige tugevam inimese poolt põhjustatud maavärin on 7,3magnituudi Richteri skaala järgi. Austraalia suurim maavärin on samuti tehnogeenne, mille põhjustas ebaprofessionaalne kaevandustegevus

Loodus → Keskkond
60 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Merkuuri päritolu

pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Laamtektoonika puudub. Merkuuri pinnas. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu (ladina keeles Caloris Planitia, inglise keeles Caloris Basin, saksa keeles Calorisbecken või Caloris- Becken) põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1350 km. Caloris tähendab ladina keeles 'soojuse'. Nõgu on nime saanud sellest, et ta on Merkuuri afeeli ajal Päikesele kõige lähema Merkuuri punkti läheduses. See punkt on alati samas kohas. Oletatakse, et kraater sarnaneb Kuu suurtele "meredele". Palavuse nõol on selgesti eristatavad

Füüsika → Füüsika
84 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Meteoriidikraatrid Eestis

11 http://www.hot.ee/kaja56/kraatrid.html 10 4. Neugrundi meteoriidikraater ,,Eesti Päevalehes,, 17.01.1997. a. Ilmunud artiklis ,,Läänemeres avastati eesti suurim meteoriidikraater" on jutt eesti geoloogide poolt Osmussaare ja Pakri saarte vahel vahel Läänemere põhjas avastatud Eesti suurimast seitsmekilomeetrise läbimõõduga meteoriidikraatrist. Eesti suurim Neugrundi kraater on läbimõõduga 7 kilomeetrit ja umbes 475 miljonit aastat vana, ning asub mere põhjas Osmussaare ja Pakri saarte vahel. On aegade jooksul mattunud setete alla, kuid jääaja lõpus taas osaliselt paljastunud. Geoloogidel tekkis juba ammu kahtlus, et Läänemere põhjas võib olla suur meteoriidikraater, kuna Loode-Eesti rannikul ja Osmussaarel avastati hulgaliselt kristalse aluspõhjaga purustatud rahne. Meteoriit tekitas

Geograafia → Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kosmose kehad

Meteoroidid on raua ja kivitükikesed. Kui meteoroid jõuab atmosfääri suurel kiirusel, siis puutudes kokku hapnikuga lahvatab ta põlema. Kui ära ei jõua põleda, siis kukub maapinnale. Meteoroidid tiirlevad parvedena ümber päikese ja on tekkinud komeetide lagunemisel. Kui Maa läbib seda parve, siis on meil näha nn tähesadu. Viimasel ajal tulevad paljud meteoriidid Maale ka väljaspoolt päikesesüsteemi. Kui meteoriit langeb maapinnale tekitavad nad meteoriidikraatreid. Kaali kraater Saaremaal, Jlumetsa kraatrid Põlvamaal. Neugrundi meteoriidikraater mere põhjas. TÄHTEDEVAHELINE AINE Lisaks väikekehadele, mis peale planeetide tiirlevad ümber päikese ja tähtede on ka kosmilist tolmu, ning prügi. See muudab paljud taevakehad meile nähtamatuks. MUST AUK Mustad augud on taevakehad, kui supernoovast järele jäänud tähetuuma mass on väiksem kolme päikese massist tõmbub see kokku üliheledaks neutrontäheks.

Füüsika → Füüsika
38 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Fabian Gottlieb von Bellingshausen

Fabian Gottlieb von Bellingshausen Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen (Faddei Faddejevits Bellingshausen)), 20. september 1778 Lahetaguse mõis, Saaremaa ­ 25. jaanuar 1852 Kroonlinn) oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral. Ta juhtis 1819­1821 Antarktika-ekspeditsiooni ja on üks kolmest esimestena Antarktikat näinud mehest. Varasem elukäik Fabian Gottlieb von Bellingshausen sündis Pilguse ja Lahetaguse mõisniku Fabian Ernst von Bellingshauseni (1735­1784) ja Anna Katharina von Folckerni (surnud 1825) pojana. 1789. aastal, kui ta oli kümne aastane, saadeti ta Kroonlinnas asuvasse elitaarsesse Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusse.1797­ 1803 teenis ta mitsmanina Tallinnas Balti laevastiku Tallinna eskaadris. 1803­ 1806 võttis ta kartograafina osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva "Melpomena" komandöriks. 1811. aastal määrati ta Balti laevastiku Ri...

Kirjandus → Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Pafnuti Lvovitá Táebõáov (1821-1894)

Tegeles geomeetriliste kujundite mahtude arvutamisega Eraelu Ta ei abiellunud kunagi, kuid tal oli tütar Ta elas suures majas ning nautis rikkust Iseloomult oli ta väga kohusetundlik ja täpne Suurimad saavutused Demidov'i auhind (1849) (Venemaal väljaantav rahvuslik auhind teaduslike avastuse eest, antakse vaid Teaduste Akadeemia liikmetele) Avastas ja uuris seaduspärasusi mehhaanikas, tõenäosuses, statistikas, numbri teoorias ja analüüsivas geomeetrias Asteroid ja Kuul olev kraater nimetati tema auks Chebyshev'iks Akadeemiate auliige Tänan kuulamast!

Matemaatika → Matemaatika
4 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Geograafia KT Maa kohta

a. tagasi? Pangea kontinent 10. Kuidas jaot. Vulkaane seisundi järgi? Kustunud, suikuvad (ajutine seisund), aktiivne 11. Kus enamus vulkaane paikneb? Enamasti litosfääri laamade piirialdadel ­ ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Ehk laamade piiril on kõige sagedasemad kohad. 12. Ehituse järgi jaot. Vulkaanid? Kilpvulkaanid -> lamedad, Kihtvulkaanid -> kõrged 13. Nimeta vulkaani osad. Kraater,Lõõr,Pealõõr,harulõõr, laavavoolude ja tuffi kihid(kihtsad kohad maa-all) 14. Nimeta purskega kaasnevaid nähtusi. Kaasneb suits,milles on mürgised C ja S dioksiiidid ning N,Cl,F jt ühendid ­ tuhapilved. Mudavoolud 15. Mis kasu saavad in.-d tegutsevatest vulkaanidest? Kohalik turism kasvab, kuum vesi, mineraaliderohke pinnas (kuld,vask jne). 16. Miks tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Pinnavormide kujunemine

Mandrijäätekkelised *) Voored ­ Suured, leivapätsi kujulised, laugete nõlvadega moreenist moodustunud pinnavormid. Nende vahel on palju järvi. *) Moreenkünkad ­ Korrapäratud moreenist kuhjatised. Nende vahel on palju orgusi ja nõgusi jõgede, järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos ­ Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn ­ Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen ­ Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik ­ Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik ­ Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Liustikutekkelised · Voored · Moreenkünkad · Moreentasandikud · Otsamoreenid Liustiku sulamisvee tekkelised · Oosid · Mõhnad · Sandurid Vooluveetekkelised ­ Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg ­ Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg ­ Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhuli...

Geograafia → Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Fabian Gottlieb von Bellingshausen

Aastal 1848 sai Balti laevastiku ülemjuhatajaks. Ta oli Vene Geograafiaseltsi asutajaliige. Bellingshausen suri 25. jaanuaril 1852.aastal , aga....... ...tema nime on saanud...... Lahetagusel ja Pilgusel on Bellingshauseni mälestuskivi, mis avati vastavalt 1968 ja 1978. Tema järgi on nime saanud Bellingshauseni meri, Bellingshauseni nõgu, Bellingshauseni saar ja kraater Kuu tagaküljel. Kasutatud allikad www.google.ru www.google.ee http://et.wikipedia.org/

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Mehhiko projekt

Chapala järv suurus ­ 1080 km2 asub riigi suuruselt teise linna Guadalajara läheduses Mehhiko suurim järv see on koduks paljudele loomadele järve probleemid: Lerma jõgi Rio Grande jõgi Mehhiko pikim jõgi Põhja ­ Ameerika suuruselt kuues jõgi suubub Mehhiko lahte moodustab üle 2000 km pikkuse piiri pikkus: 3034 km Yucatani poolsaar on avastatud palju maa-aluseid jõgesid eraldab Kariibi merd Mehhiko lahest oli maia kultuuri mõjuala seal asub Chicxulubi kraater suur osa Yucatani elanikest räägib maiade keelt Chichen Itza Kukulcani püramiid asutas 514. aastal preester Lakin Chan ohverdati inimesi maiad jätsid selle linna maha 9. sajandil maiadel oli oma tähestik ja kirjaviis Xcareti Looduspark avati 1990. tutvustatakse piirkonna loodust palju kultuurilisi vaatamisväärsusi tehakse 2 ­ tunniseid showsid saab loomadega tutvust teha Popocatepetli mägi vulkaani kõrgus on 5456 m tugev kihtvulkaan purskas viimati 2012

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Minu Eesti

Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaali kraater Saaremaal Fotokas unustati aegvõttele ja nii pilt sündis. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ühest laulust kuuldud tsitaat: "Võilillepõllul.. Naerame, naerame, naerame." Click to edit Master text styles Second level Third level

Eesti keel → Eesti keel
9 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kunstiretsensioon: Aja jäljed

aprillil Rae galeriis vaatamas Agne Kuusing-Soome näitust ,,Aja jäljed". Agne Kuusing-Soome on vabakutseline kunstnik, kes tegeleb põhimõtteliselt kõigega - maal, akvarell, raamatuköide, graafika jpm. Näitustel esineb ta aktiivselt alates 1990. aastast. Kuusing-Soome on Eesti Akvarellistide Ühenduse ja Eesti Nahakunstnike Liidu liige. Kunstnik elab ja töötab Tallinnas. Ta on ise pärit Võrust, aga ta kujutab enda töödel väga palju erinevaid kohti, näiteks Setumaa, Kaali kraater Saaremaal. Kunstnik kasutab oma näituse teostel palju erinevaid tehnikaid: siidimaal (,,Teelahkmel), sügavtrükk(,,Unelinnud"), kolaaz (,,Kui ma olin viiene 2."),nahamaal, õli(,,Aja tähendus") ning suurem osa näituse töödest oli akvarell(,,Valguse poole"). Näideteks nimetatud tööd olid ka ühtlasi minu lemmikud antud tehnikates. Näitus meeldis mulle just sellepärast, et seal oli nii palju erinevaid tehnikaid kasutatud. Ning väljapanek oli rikkalik, mitte

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

Maa ja Kuu

Koor paksem kui Maa koor Poolvedel tuum Kuu raskuskese on nihutatud 3 km Maa suunas ja 1 km vasakul Pole üldist magnetvälja Kuu kivimid magnetiseerunud KUU TEKKIMINE Kõige tõenäosemhiiglaslik kokkupõrge Viimaste leidude kohaselt, on avastatud, et Kuul on tõesti jääd KUU TAGUMINE KÜLG 12 PÄEVA VANUNE KUU HÄSTI ON NÄHA TYCHO KRAATER KUUKAART KASUTATUD KIRJANDUS http://www.obs.ee/cgibin/w3msql/vaatleja/artikkel.html? id=237 http://www.astronoomia.ee/vaatleja/3586/midavaadelda2011 aastal/ Tea laste ja noorteentsüklopeedia Tähistaeva saladused, Chris Oxlade http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet) http://et.wikipedia.org/wiki/Geoid http://www.syg.edu

Füüsika → Füüsika
18 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Ernest Rutherfordi elulugu

Aastal 1925 sai ta Teeneteordeni ja 1931 päriliku aadlitiitli Baron Rutherford of Nelson. See tiitel suri välja Rutherfordi surmaga, sest tal polnud poega. Rutherford suri 1937 nabasongaoperatsiooni tüsistuste kätte. Kuna ta oli tõstetud aadliseisusse, nõudis etikett, et lihtrahva seast pärinev kirurg ei tohi teda opereerida, ja aadlikust kirurgi leidmine nõudis nii palju aega, et see maksis talle elu. Tema järgi on nime saanud keemiline element rutherfordium. Temanimeline kraater on Kuu ja Marsilpeal. Tema kujutis on Uus-Meremaa 100-dollaristel rahatähel. Rutherford abiellus 1900 Mary Georgina Newtoniga. Abielust sündis üks laps, tütar Eileen Mary (1901­1930), kes abiellus Briti füüsiku ja astronoomi Ralph Fowleriga

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Vesuuv

koonusekujulisi kihtvulkaane. Vedel laava, mis jõuab enne tardumist kaugemale voolata, kujundab laugete nõlvadega kilpvulkaane. 2. Vesuuvi Geograafiline asukoht Mount Vesuuv ise Asub Lõuna-Itaalias Apenniini poolsaarel Napoli linna lähedal. Vulkaani geograafilised kordinaadid on 40° 49 17 N, 14° 25 32 E. 3. Andmed Vesuuvi kohta 3 See kuulus vulkaan on 1277 meetrit (4190 jalga) merepinnast kõrge, kraater on 600 meetrit lai ja 200 sügav. Vesuuv on ainuke tegevvulkaan tervel Euroopa mandril. Juba aastaid on Vesuuvi jalamil olnud viinamarja kasvatused, sest muld on seal väga viljakas. Unmissed küll teavad selle vulkaani ohtlikkusest, kuid ei lahku oma kasvandustest. Vesuuvi viimase purske ajal sai surma umbes 600 viinamarjakasvanduste töölist. 4. Vesuuvi kuulsaim purse Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. Augustil 79, mattes tuha alla Pompeji ja Stabiae ning

Geograafia → Geoloogia
1 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Omalooming

nad on seal vanasti nad põletavad alet. Neil pole nuga; pole saabast, mille sääres. Veel pole õigust, ammugi siis valet. Maarjamaa, sa oled mu leib ja mu liha. Sa oled mu nälg ja mu viha. Ma tean, et iialgi ei leina mind turuplatsi uhke sammas. Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. Aprillirahutuste kahjude hüvitamiseks kulub kuni 22 miljonit eesti krooni. Tulevik ei tule tagasi ja minevik ei nihku edasi. Oi kuidas keeb ja kihiseb elu kraater. Asjadest mõelda on aega ainult tagantjärgi. Inimesed poleks halvad, kui neid ei kihutaks elamuste ja erutuste põhjatu ja painajalik nälg, mis ei lase meeltel peeneneda, tundeil terveneda ja tõekspidamisi tekkida. Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. Oktoobri lõpu seisuga oli registreeritud töötus tööturuameti andmetel 2,1 protsenti tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga. Ainult trammipilet on taskus ja seisuplats ühine. Küll on raske see eluraskus

Kirjandus → Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kunstiõpetus

kujundati Akropol ümber avalike mälestussammaste asukohaks ning selle keskele püstitati värviliste skulptuuridega rikkalikult kaunistatud hekatompedon. Pärsia sõdade ajal sai Akropol tugevasti kannatada.Akropoli ehitajad kasutasid ehitusmaterjaliks pärslaste poolt pooleldi hävitatud kunstiteoste jäänuseid, nende seas ka arhailisi skulptuure Vaasimaal- tuntumad olid:veini hoidmiseks mõeldud kahesangaga amfora,kolmekäepidamiga veenõu hüdria,vee ja veini segamisnõu kraater,kaetud geameetrilise orlamendiribaga.musfiguriiline stiil. Antiik-Rooma- Kuigi Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne, sest roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja

Kultuur-Kunst → Kunst
6 allalaadimist
thumbnail
32
odp

11.septembri terrorirünnakud

2010.aastal kopsuhaigusesse Ametlik seisukoht ● Pentagoni rammis ● Fotodelt on näha,et Boeing 757 ei hävinenud kiirusega 805 km/h täielikult ● Tekitatud augu ● Rünnakust ei olnud suurus 19,8 m lai ainsatki fotot ja 22,3 m kõrge ● Salvestus on,aga ei ● Lennuk hävines ole näha ,kas see täielikult on lennuk ● Shanksville-s ● Järele jäi kraater kukkus alla boeing ● Lennukist ei olnud 757 mitte midagi järel ● Ametlikult ● Küll,aga leiti hakkasid reisijad pearätt ja mõned vastu dokumendid ● Terroristid olid ● Sarnast sunnitud lennuki lennuõnnetust pole vastu maad ei varem ega suunama

Ühiskond → Ühiskond
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun