Punahirv Punahirv on maailmas väga laialt levinud liik. Tema looduslik levila hõlmab pea kogu põhjapoolkera. Peale selle on teda viidud veel ka mitmele poole mujale (N: Austraaliasse, Argentiinasse jne.). Eestis on levinud alamliik Euroopa punahirv. Ta on kogu aeg olnud meie aladel väikesearvuline ning jahedamatel kliimaperioodidel täiesti puudunud. Teda on korduvalt asustatud Abrukale, Hiiumaale, Saaremaale. Vähesel määral on ta Eestisse asunud ka Lätist. Kaasajal on ta sagedasem just Eesti läänesaartel. Punahirv on metskitsest suurem, kuid põdrast väiksem. Karvastiku värvus on suvel roostepruun, talvel hallikaspruun. Noortel on kasukas valgetäpiline. Saba ümber on valge laik nn. "sabapeegel". Elada eelistavad punahirved rikka alusmetsa ja lagendikega segametsi, milles on lagedaid kohti. Nad on paikse ja reeglina peidulise eluviisiga. Territooriumit märgistavad nad lõhnaga ning sarvede ja sõrgadega kraa...
· Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud. Suvehaljad: lehised. · Okaspuudel kooniline võra, et mitte murduda lume raskuse all. · Aurumise vähendamiseks peenikesed okkad. · Igihaljasus hea, et saada varakevadel kiiresti fotosünteesima hakata. · Metsad jaotatakse: tume- ja heletaigaks. · Tumedaokkalised puud: kuusk, nulg. · Heledaokkalised puud: mänd, seeder, lehis. Puhmad: põdrasamblik, pohl, mustikas. Loomad · Loomastik on üsna liigivaene. · Paksu karvkattega kiskjad. · Ka väiksemad taimtoidulised imetajad. · Näitkeks: koprad, pruunkarud, hundid, sooblid, põdrad, saarmad. · Paiksed linnud toituvad peamiselt käbiseemnetest. · Enamik rändlinde putuktoidulised. · Näiteks: siidisaba, karvasjalgkakk. Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid · Inimtegevus ja asustus raske, sest maapind on haaratud igikeltsast. · Läänest itta hõreneb inimasustus nagu ka külmemates piirkondades hakkavad domineerima lehtmetsad.
hambus ära viia terve lamba. Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist
Trubaduur- Luuletaja, rändlaulik keskaegses Lõuna-Prantsusmaal Rebaseromaan- Keskaegne mõistukõneline proosateos. Räägib loomadest ja on õpetliku sisuga. Ordu- Rüütlite vaimulik vennaskond. Rahvuseepos- eepos, mis räägib rahvastest ja nende kommetest. 5. Nimeta kangelaseeposed. Anglosaksi- "Beowulf" Hispaania- "Laul minu Ciddist" Vene- "Lugu Igori sõjaretkest" 6. Lisaülesanne. Nimeta Dante "Jumalikus komöödias" kasutatud sümboleid. ''Jumalikus komöödias'' tähistavad kiskjad inimesele kõige ohtlikumaid pahesid: Panter on valetamine,reetmine ja himurus Lõvi on upsakus ja vägivald Emahunt on enesearmastus ja kasuahnus ''Jumalikus komöödias'' on arvul ''kolm'' sümboolne tähendus.Kõik poeemi arvulised parameetrid on hoolikalt läbi mõeldud ja täpselt kaalutletud ning on kolme kordarvud.Teos jaguneb kolmeks osaks , on kirjutatud tertsiinides ehk kolmikvärssides. Igas tertsiinis riimub esimene rida kolmandaga.
mis on temalgi erkroosa. Koduroti karv on läikivam ja hoiab rohkem keha ligi. Roti kehatemperatuur on 32,1–38,1 °C. Roti süda lööb 260–600 korda minutis. 4.Tagajärjed looduslikule mitmekesisusele. Inimesele on rotid kahjulikud. Koduroti hambad kasvavad pidevalt ja nende kulutamiseks peavad nad palju närima. Niimoodi rikuvad nad puitehitisi ja mööblit. Nad rikuvad ka toiduaineid ja levitavad haigusi. Kodurotte söövad paljud kiskjad ja röövlinnud, kes aitavad leevendada koduroti suurest sigivusest tekkivaid ohte. Siiski on koduroti peamine vaenlane inimene. Antiikajal ja keskajal oli kodurott peamine katku levitaja. Koduroti veres säilivad paljude haiguste tekitajad paremini kui rändroti veres.
jääga kaetud aladel. Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist harjutada.
Päike lõõskas kuumalt taevas, kuid tema tööd ei jätnud ning kündis veel mitmeid päevi, kündes üles kõik kohad. Hobuse jõud hakkas otsa saama ja nad puhkasid ning kastsid suud. Kalevipoeg sidus enne magama heitmist hobuse kinni, et ta ei põgeneks. Kuumus aga meelitas hobuse ligi parmud ning hobu püüdis nendest lahtisaamiseks varju alla minna. Metsas varitses teine oht, nimelt kimbutas nüüd hobust hundikari. Kuna hobune oli kinni seotud, ei saanud ta kuhugi põgeneda ja kiskjad murdsid vaese looma maha. Kurb Kalevipoeg mattis oma hobuse maha.
SAVANNID Asend · Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. · Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. · Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Kliima · Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. · Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. · Temperatuurikõikumised on aastas väikesed. Nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. · Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Taimestik · Rohttaimedest on valdavaks · Tüüpilises savannis vihmaperioodil kiiresti ...
· Sajab kevadel Veestik: Veevaesed jõed algavad teistest vöönditest Suur veetaseme kõikumine Doonau, volga, don, dnepr Mullastik: Mustmullad- väga viljakad Probleemid: tuule- ja veeerosioonid, uhtorud, põllukaitsemetsaribad Taimkate: Ülekaalus rohttaimed, puud vaid jõgede ääres. Taimed puhkavad talvel ja suvel, nad on kohastunud lühikese kevadega. Niiskusevaru maa-alustes osades. Palju liike väikesel maaalal. Loomastik: Liigivaene(närilised, roomajad, väikesed kiskjad, röövlinnud) Stepiloomad: Suslik, hiir, hamster, jänes, kilpkonn, rohtlahaukurid, stepilõoke Pampaloomad: armadill, veesiga, pampakass, pamparebane, hirved Põllumajandus: Nisu, mais, kartul päevalill, sojauba, suhkrupeet Suuremad USA, venemaa, Kanda Loomakasvatus: lambad, lihaveis, veised Vahemerelised alad- levib vahemere ümbruses, californias, L-aafrikas Asend: Makja- itaalia, prantusmaa Gariig- L-itaalia, kreeka Früügana- kreeka
Kujuneb niiske aastaaeg. Talvel mõjutab troopiline kliimavööde, mis on väga kuiv. Puhuvad passaattuuled (troopikast ekvaatorile puhuv aastaringne tuul). Sademed puuduvad ning on põuane. Kujuneb kuiv aastaaeg. Temperatuuri kõikumine on suhteliselt suur. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes levivad savannid ehk puisrohtlad, mis muutuvad roheliseks niiskel aastaajal, seal elavad sõralised (antiloobid, gasellid, kaelkirjakud), kabjalised (sebrad, ninasarvikud) ja suured kiskjad (lõvid, gepardid, leopardid). Savannides tegeletakse ekstensiivse karjatamisega, rahvusparkides saadakse tulu turismist ning erilubadega jahipidamisest. Samuti on seal veel mussoonmetsad ja hõrendikud. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes sajab keskmiselt kuni 1000mm aastas. Üks suurim lähisekvatoriaalses kliimas asuv riik on Brasiilia. Vihma sajab peamiselt oktoobrist aprillini. Temperatuuri amplituud on umbes 12oc. Kõige soojemad kuud on jaanuar
ketist Meeleelunditeks tundlad ja pisikesed karvakesed kehal Erituselunditeks korduvad paarilised näärmed Hingavad trahheede kaudu Siseehitus Embrüod Paljunemine Paljunevad suguliselt (va. Epiperipatus) Mõned saavad järglasi vaid korra elus Sisemine viljastumine Munevad või sünnitavad elus järglased Emasel 1-23 järglast aastas Viljastumisest täiskasvanud loomani 6-17 kuud Elavad kuni 6 aastat Toitumine Kiskjad Jahivad öisel ajal Sõltuvalt suurusest 1-4 nädala tagant Kõik kellest jõud üle käib Ründavad saaki väga kleepuva limaga Süstib saaklooma sülge, mis muudab sisu vedelaks Video: https://www.youtube.com/watch?v=mrL2A7my1fc Euperipatoides rowelli Euperipatoides rowelli Kõige paremini tuntud liik Elab Kagu-Austraalia metsades 15 paari jalgu Elavad koloniaalselt kuni 15 isendiga Kolooniat juhib dominantne emane Jahivad grupis https://www
Nende koor on paks ja juured pikad Paljud puud langetavad oma lehed. põuaperioodiks maha. Taimede eripärad Akaatsia on kasvatanud Baobabil e. ahvileivapuul endale laia lameda krooni, on väga jäme tulekindel mis arjab alumisi oksi, et tüvi, mis kogub endasse need ära ei kuivaks. vett nagu käsn. Loomastik Savannis on levinud suurte rohusööjate loomade karjad : antiloobid, elevandid. Neile peavad jahti suured kiskjad : lõvid, hüäänid, leopardid, gepardid, saakalid. Lindudest elab savannis lennuvõimetud jaanalinnud, flamingod, pardud, marabud. Kasutatud kirjandus www.miksike.ee/documents/main/referaadid/savan www.miksike.ee/documents/main/referaadid/savan Laste geograafiaentsüklopeedia lk 44-45
Teinekord võib ka kohata mägerit palumetsas.Mäger valib elukohaks tavaliselt kuivemad liivakünkad,kus saab maa sisse rajada pikki urge.Kusagil uru läheduses peaks ka asuma veekogu , kus mäger joogivett saab.Mäger sööb nii taimset kui ka loomset toitu, seepärast kutsutakse teda segatoiduliseks.Pojad sünnivad mägraperesse märtsis-aprillis.Perekonnas on 2-5 poega.Urust hakkavad nad väljas käima 2 kuu vanuselt.Mäkra ohustavad kiskjad on hunt ja ilves. 3. Linnud Palumets on nõmmemetsaga sarnane, sest mõlemad on suhteliselt linnuvaesed.Siiski võib seal kohata metsist ,musta rähni või metskiuri.Kui palumetsas kuuled iseäraliku kiljumisetaolist häält, siis on see üldjuhul musträhn.Musträhn on peaaegu poole meetri pikkune lind, ta nokk on kollane ning isaslinnul on ka punane lagipea. 4. Kokkuvõte Sain teada , et palumetsal on paris palju seoseid nõmmemetsaga. See on
rebane Nugiahel- iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Puuleht -> lehetäi -> seened -> mikroviirused Laguahel- algab surnud orgaanilisest ainest Leht -> vihmauss -> lestad -> bakterid ja mikroseened Troofiline tase- iga toiduahela lüli. I troofilise taseme moodustavad tootjad ehk produtsendid. Tipptarbija,-kisjka: Hüljes, III omnivoorid (kõigesööjad) väikesed kiskjad: metssiga, jooksiklane II rohusööjad loomad : põder, jänes, siklased I tootja : Tamm, leseleht Biomass- ühel troofilisel tasemel olevate organismide kogumass. Produktiivsus- biomassi juurdekasv. Dominantliik- liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Ökoloogilised globaalprobleemid Ülerahvastumine: toidupuudus, õhu-, vee- ja mullasaaste, linnastumine Kõige suurem rahvaarvu kasv on Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Aasias.
Teised sordid aga jäävad põõsasteks. Eukalüpti puitu kastutatakse ehituses, mööblivalmistamisel, valmistatakse vineeri ja paberit. Puulehtedest eralduvatest eeterlikest õlidest valmistatakse aga ravimeid. Austraalia loomastik on väga omapärane, 70% lindudest, 90% roomajatest ja 95% kahepaiksetest elab ainult sellel mandril. Imetajate hulgas on palju kukkurloomi, kelledest suurim on kuni 3m pikkune hiidkänguru. Üldse on kängurusid üle 30 liigi. Kukkurloomade hulgaston kiskjad kukkurhunt ja kukkurkurat. Putukatoidulised on kukkurhiir ja siplegakaru. Lindudest on esindatudlüürasabad, kakaduud ja erinevad papagoi liigid. Puuvõredes elab eukalüptidest toituv koaala, kes on oma rahuliku iseloomu poolest Austraalia armastatuim loom. Austraalia põllumajandus kasvatab viinamarju, ananasse, banaane, suhkruroogu, tsitrusi, õunu ja marju. Autraalia suurimaks linnaks on Sidney, mis oma 8miljoni elanikuga on ühtlasi kogu
Suvehaljad: lehised. Okaspuudel kooniline võra, et mitte murduda lume raskuse all. Aurumise vähendamiseks peenikesed okkad. Igihaljasus hea, et saada varakevadel kiiresti fotosünteesima hakata. Metsad jaotatakse: tume- ja heletaigaks. Tumedaokkalised puud: kuusk, nulg. Heledaokkalised puud: mänd, seeder, lehis. Puhmad: põdrasamblik, pohl, mustikas. Loomad Loomastik on üsna liigivaene. Paksu karvkattega kiskjad. Ka väiksemad taimtoidulised imetajad. Näitkeks: koprad, pruunkarud, hundid, sooblid, põdrad, saarmad. Paiksed linnud toituvad peamiselt käbiseemnetest. Enamik rändlinde putuktoidulised. Näiteks: siidisaba, karvasjalgkakk. Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid Inimtegevus ja asustus raske, sest maapind on haaratud igikeltsast. Läänest itta hõreneb inimasustus nagu ka külmemates piirkondades hakkavad domineerima lehtmetsad.
8. Missuguste tegurite alusel saab iseloomustada populatsiooni? Arvukus, asustustihedus, sooline ja ealine struktuur 9. Koosta ökoloogiline, milles on ära märgitud neli troofilist taset1. Võilill, 2. Tigu. 3 Siil 4. Rebane Esimene troofiline tase: moodustavad produtsendid ehk orgaanilise ainete tootjad. Teine tarbijad. – Sealt esimese astme rohusööjad ehk herbivoorid, teise astme tarbijad kõigesööjad (omnivoorid), kolmanda astme lihasööjad ehk kiskjad. Kolmabda troofilise taseme moodustavad lagundajad 10. Koosta toiduahel (neli lüli) 1. Võilill, 2. Tigu. 3 Siil 4. Rebane
300-400mm aastas. Suvi on pikk ja soe, sademetevaene. Talv on külm. Taimkate- valitsevad kõrrelised ja lühikese kasvuperioodiga taimed mis taluvad põuda ja külma. Varakevadel, kui on rohkem niiskust, puhkevad õide taimed, kellel on maa-alustes osades toitainete varu (nt. tulbid, pojengid). Suvisel põuaperioodil taimed kolletuvad ja kuivavad. Mustmullad- maailma viljakamad. Huumuskiht kuni 2m. Rohtla loomad: liigivaene, närilised, roomajad, väikesed kiskjad ja röövlinnud, piison. Elatakse jurtades, sisuliselt telgid mida saab panna kokku- lahti mõne tunniga.
Paljunemine · Koaalad annavad järglasi ainult kord kahe aasta jooksul. · Tavaliselt on koaaladel ainult üks poeg. · Kaksikud on väga haruldased. · Vastsündinu on 14-18 millimeetrit pikk. · Kuuekuuselt lõpetavad pojad täielikult emapiimast toitumise. · Koaalad elavad keskmiselt 12-13 aastaseks. Vaenlased · Koaaladel pole looduslikke vaenlasi. · Kiskjad tema liha ei söö. · Teadlased arvavad, et sellepärast kuna ta on läbi imbunud eukalüptiõlist. Jahipidamine · Jahti peeti selle sajandi alguses koaalade naha saamiseks. · Koaala oli peaaegu täielikult kadunud Uus-Lõuna Walesi osariigist. · Loom määrati täielikule väljasuremisele. Kaitse · Kaks kuulsat kaitseala asutati Sydneys ja Lown_Painis. · Kui loomadel tekkis raskusi toiduga, viidi nad üle teise piirkonda. · Alles 1953 ja 1954 aastal hakkas
Olulisel kohal on ka siin rändlinnud ja loomad. Kevadel, kui sulaveed voolama hakkavad, hakkavad ka putukad paljunema ning lindudel on palju süüa. Sel ajal on taigas palju linde. Ka põhjapõdrad liiguvad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talves on tundras vaikne nagu tundraski, sest vaid üksikud loomad on kasvatanud endale paksu kasuka ja paljud on talveunne jäänud. Levinumad taimetoidulised loomad on: oravad, uruhiired, põhjapõdrad, jänesed ja koprad. tuntumad kiskjad on : hunt, ilves, rebane, karu, naarits, nugis ja kärp. Peamised linnud on: metsis, laanepüü, kassikakk, vint ja vöötkakk. Soobel(pildil) on suhteliselt pika ja Kassikakk on levinuim röövlind. Ümara kehaga nagu ka nirk ja kärp, Sest see aitab paremini soojust hoida. . . Inimtegevus Inimesi elab okasmetsades üpris vähe, sellepärast on ka loodus paremini säilinud. Peamised inimasulad on koondunud jõgede äärde. Metsavööndi
Tegeleti põlluharimisega(kasvatati maisi, kabatsokki, kõrvitsat, pudelkõrvitsat, päevalilli ja lõuna pool ka banaane ja suhkrurooga), veel kalapüük ja jahipidamine. Elati mudakrohviga nelinurksetes majades, talvemajad olid suured ja koonuselised. Ravitseti taimedega. Kagupiirkonna elanikud kannatasid kõige rohkem eurooplaste sisserände käes. Suurtasandik: Tasandikud ja preeriad. Küllalt viljakad alad. Hiigelsuured piisonikarjad. Kiskjad puudusid. Piisoneid tapeti tulirelvade ja hobuste abil. Põuaperioodid, nende eest pageti ja see soodustas kultuuride segunemist. Suur Nõgu: Vähe vett, elati rohust ja seemnetest. Püsivad külad puudusid. Elamud olid lihtsad, pajuokstest ja koonusekujulised. Toiduks korjati kõik, mida korjata andis. Vähestes järvedes ja jõgedes oli kala aastaringselt. Edelapiirkond: Mäed, vulkaanid, kaunis piirkond
Vajab alati täiendavat energiat Dissimilatsioon kõiki organismis toimuvaid lagunemis e biodekrataksiooniprotsesse kokku. Enamiku dissimilatsiooni protsessidega kaasneb energia vabanemine. Nt glükolüüs Ained ringlevad mööda toiduahelat. Toiduahelas olevad tasemed koonduvad erinevatele troofilistele tasemetele. I. Produtsendid e tootjad. Toodavad orgaanilist ainet II. Konsumendid e tarbijad. Esimese astme tarbijad e herbivoorid e taimtoidulised. Karnivoorid e kiskjad e loomtoidulised. Omnivoorid e kõigesööjad. III. Destruendid e lagundajad. Inimese varusuhkur on glükogeen, seda talletatakse maksas ja lihastes. FOTOSÜNTEES Toimub rohelistes taimedes. Taimed on võimelised sünteesima süsihappegaasist ja veest suhkrut e glükoosi. Protsessil eraldub molekulaarne hapnik, aga see on kõrvalprodukt. Toimub nähtava valguse olemasolul. Kõik fotosünteesi reaktsioonid toimuvad ergastunud klorofülli energia arvelt. Eristatakse kahte etappi:
Kõrvalestad on lühikesed ja ulatuvad karvastiku seest vaevu välja.Tüvepikkus on 1224 cm, kehamass 80180 (harva kuni 300) g. Levib. Ta on levinud Euraasias Atlandi ookeani rannikult Leena paremkalda ja Baikali järveni. Lõunas ulatub levila Väike-Aasia, Kesk-Kasahstani ja Loode-Mongooliani, põhjas metsatundrani.Eestis on vesirott tavaline. Eriti sage on ta saartel, laidudel ja Lääne-Eesti rannikul.Kui kiskjad tema arvukust ei kontrolli, paljuneb ta massiliselt ja võib tekitada olulist kahju, uuristades kogu mullapinna oma käike täis ja süües ära kõigi taimede juured. Eestis laialt levinud, eriti sage on saartel, laidudel ja Lääne-Eesti rannikualadel. Elupaik. Elab veekogude läheduses, niisketes või soostunud paikades, marja- ja köögivilja aedades, juurviljapõldudel.Mügri elab peamiselt veekogude läheduses, ta on hea ujuja ja sukelduja. Pesa teeb
piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna- Ameerika põhjaosas, Aafrika keskosas, Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ning Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades, nende liigirikkus on väiksem, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid. Loomastik. Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid ja laisikud, kiskjad, linnud, maod. Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed paksunahalised loomad: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. Muud olulised faktid. Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Vihmametsades on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele
See, et maad võetakse kui mulda (ehk kui ressurssi, mis üksnes kasu toob) ning see, et maad vaadatakse kui üksnes maapinda, mitte laiema süsteemina (et ei arvestata seda, et kõik organismid on otseselt või kaudselt seotud maaga ning ühtlasi üksteisega). Leopoldi arvates on parim vaadelda maad kui püramiidi, mille moodustavad troofilised tasemed: kõik saab alguse mullast, seejärel tulevad taimed, siis taimtoidulised loomad, seejärel kiskjad ning lõpuks tippkiskjad, kusjuures kõik on läbi energiavoo üksteisega seotud. Ehk: taimed seovad päikeseenergiat, seda tarbivad rohusööjad, edasi kiskjad ning lõpuks jõuab see lagundajate kaudu uuesti mulda tagasi. Nii on muld see, mis kogu süsteemi ühendab: sellest saab kõik alguse ning sellega ka kõik lõpeb (,,mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama"). 4.) Millist 2 erinevat tüüpi suhtumist maasse kirjeldab ta
Osa imetajaliike on ka lennuvõimelised. Enamik eesti metsade imetajatest elab metsas. Tuntumad on karu, ilves, metssiga, põder, karihiired. Avamaad eelistavad elupaigana halljänes ja rebane, siseveekogude ääres elavad kobras, naarits, saarmas ja mink. Putuktoidulised piiravad paljude selgrootute arvukust. Rohusööjad imetajad on omakorda toiduks kiskjalistele. Viimased hävitavad eelkõige haigeid ning vähemelujõulisi isendeid. Imetajad jagunevad eriliikidesse- Kiskjad, putuksööjad, rohusööjad. Kiskjad hävitavad peamiselt haigeid loomi. Linnud – esimesed elusolendid, kes saabusid Eesti alale. Üle Eesti kulgeb oluline lindude rändetee. Seetõttu võib sügisel ja kevadel Lääne-Eesti rannikul ja saartel kohata palju läbirändavaid aule (mitu miljonit isendit), sinikael-parte, valgepõsk-laglesid ja rabahanesid (üle 100 tuhande). Ka värvulisi rändab meie aladelt hulgaliselt läbi, kuid nende rännet on raskem märgata.
Taimed on koosluses tootjad, sest suudavad tänu fotosünteesile saada eluks vajaliku energia päikesevalgusest. Loomad ja seened pole võimelised fotosünteesima ja on seetõttu tarbijad, kes peavad eluks vajaliku energia saama toidust. Taimtoitlus taimtoidulised organismid saavad energia ja orgaanlised ained taimedest ning sõlutvad oma elupiirkonna taimede tootlikkusest. Taimtoiduline loom sööb taimest ära ainult osa, mistõttu taim ei sure, vaid saab kasvu jätkata. Kisklus kiskjad on loomad, kes toituvad teistest loomadest. Nirk toitub peamiselt uruhiirtest. Nirgi ja uruhiire populatsiooni arvukus sõltub teineteisest. Kui hiiri on palju, on nirgil ohtralt toitu ja ta paljuneb kiiresti ja populatsiooni arvukus kasvab. Hiirepopulatsioon aga väheneb, nirkide populatsioon kahaneb taas sest neil pole toitu. Tekivad populatsioonilained. Sümbioos vastastikku kasulik kooseluvorm. (mükoriisa taimejuure ja seeneniidistiku sümbioos)
maaalustes osades paksudes juurtes, mugulates või sibulates. Rohtlaid ohustavad kuivuse tõttu tulekahjud. Kuigi taimede maapealsed osad võivad hävida, säilivad maaalused osad ja tuhk on heaks väetiseks. Tolmutormide ja uhtorgude tekkimise takistamiseks istutatakse metsaribad. Loomadest elavad rohtlates antiloobid, närilised (suslik, hamster, hiir, küülik), roomajad (kilpkonn, madu, sisalik) ning eelpoolinimetatutest toituvad kiskjad (hunt, rebane) ning röövlinnud (stepikotkas). Kuna rohtlates on maailma viljakaimad mullad, on seal kogu pind peaaegu põldude all, kus kasvatatakse teravilja (mais, nisu, päevalilled, suhkrupeet). Kõrbed asuvad põhiliselt pöörijoonte ümbruses, aga vahel ka mandrite siseosades, kuhu niisked meretuuled ei ulatu. Amplituud on üle paarikümne kraadi (ööpäevas), sest päeval kuumeneb kõrbe pind tugevasti, öösel pole aga pilvi, mis selle jahtumist takstaksid. Kõrbed jagunevad
Konnade toidust moodustavad enamuse mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), nad söövad aga ka sihktiivalisi (tirdid, tirtsud) ja nälkjaid. Selline toiduvalik muudab nad aiapidajate lemmikuteks, kes hoiavad aias putukate arvukust vaos. Saakloomi püüavad konnad oma pika kleepuva keele abil. · Mullastik Tiigi põhjas olev muda on hapniku- ja toitainetevaene. · Organismide vahelised suhted - Tiigielustiku toiduahela tipus on kiskjad: kahepaiksed (konnad, kärnkonnad), kiilivastsed, ujurid, kukrikud, vesijooksikud, vesihargid, selgsõudurid. Paljud nende jahisaagiks olevad väikesed vees elutsevad selgrootud toituvad vetikatest ja orgaanilistest jäätmetest ning aitavad tiigis vett puhtana hoida. · Toiduahel fütoplankton koger ahven kajakas. · Inimtegevuse mõju Kui näiteks tiiki satub lämmastik- ja fosforväetis inimtegevuse
Ökoloogilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid. Elukeskkond ja kliima(muld, õhk, vesi, temperatuur, sademed, tuul, päikesekiirgus) Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. (kisklus, parasitism) Antropogeenne tegur- inimtegevuse mõju organismide elutegevusele KOKKU: soodustavad või pidurdavad organimside elutegevust. Mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Soojuskiirgus- pikalaineline infrapunavalgus, mis on neeldunud objektidesse. Suures koguses ultravalgust tungib rakkude sissemusse ja põhjustab DNA mutatsioone nind denatereerib valke. Alumine ja ülemine taluvuslävi Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikk, milles organism saab areneda. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, m...
Aafrika keskosas, Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatani ps. lõunaosas), Indoneesia (Aasia). Ekvatoriaalsetes vihmametsades on koguaeg palav ja niiske, aastaaegu ei ole.Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi või rohkem ja aastas tuleb sademeid umbes 2000mm. Loomastik Loomastik on väga mitmekülgne. Vihmametsade tüüpilised loomad elutsevad puudel.Tavalised on : Ahvid (Näiteks: Aafrikas gorillad ja simpansid, Aasias orangutangid ja makaagid). Kiskjad (Jaaguarid ja puumad) Linnud (Tuukanid ja koolibrid) Maod (Anakondad,boad ja võrkpüütonid) Loomastik on rikas ka maapinnal.Näiteks: metssead, pühvlid,kääbusjõehobud,okaapid, ninasarvikud,taapirid ja teised. Loomade kohastumused Hea ronimis-ja hüppamisvõime, Hästi arenenud küünised, Tundlikud kõrvad ja nina, Sageli vees toituvad, Tihe karvkate, Öölomadel on suured silmad, Linnud on kärarikkad, Paljud liigid on värvikirevad,
, . 1-2 , . 10 . , . . , , , . . - , . , , . . , , , . . . . . , , . - . . . . , . . Lõvi Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega kiskjad. Isaste tüvepikkus võib ulatuda kuni 180240 cm-ni, saba pikkus 6090 cm-ni, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvil on ühena vähestest kiskjalistest selgelt välja kujunenud suguline dimorfism, mis ei
mõnekümnesentimeetriste vahemaade kaugusel. Puude koor on krobeline ja paks, tüvi jäme, et säilitada niiskust, ning oksad harunenud korrapäratult. Vähese niiskuse tõttu kasvavad puud hõredalt. Tuntumad savannitaimed on akaatsia, ahvileivapuu, eukalüpt, sõrmrohi ja pudelpuu. Akaatsia, preeria kaktus & ahvileivapuu Loomastik Savannis elavad suurte karjadena kabjalised (nt. ninasarvik, sebra), sõralised (nt. kaelkirjak, antiloop) ning suured kiskjad (nt. gepard, lõvi). Kodu saavad seal veel paljud linnud, putukas ja närilisi. Seosed rikkaliku rohukasvuga on kõige arvukamad rohusööjad loomad. Kohastumused: 1) veevajaduse rahuldab toit; 2) paljud liigid elavad karjades; 3) kiire jooksimisvõime. Loomastik Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse. Esimese vihma ja rohu tärkamisega nad lahkuvad karjadena kõik üksikult lagendikele.
Kuslapuu (marjad mürgised) o Rododendron Loomad: o Tüüpilisemad on seemnetest, pähklitest,tammetõrudest ja ka kõigesööjad imetajad o Kiskjaid ja ulukeid on küttimise ning tiheda asustuse tõttu väheks jäänud o Linnud on enamasti seemnetest ja pähklitest toituvad, nad aitavad kaasa lehtpuude levikule o Rändlinnud on enamasti putukatoidulised o Loomad on kohastunud aktiivse elvuviisiga, vaid osad neist jäävad talveunne. Imetajad ja kiskjad: o Metsnugis o Metssiga o Metskass Linnud: o Peaaegu kogu aasta lendavad metsas toiduotsinguil ringi sabatihaste salgad. Need püsivad koos tänu sellele, et linnud peavad häälitsedes omavahel sidet. o Roherähnid söövad Putikaid,kes puude sisse käike uuristavad. Rähni jalal on kaks ette ja kaks tahapoole suunatud varvast. See aitab tal mööda puutüvesid ronida. Inimtegevus: o
Iha mahalastud sebra saba eest maksti koguni preemiat. Üks kahest sebra alamliigist Equus zebra hartamannae on juba peaaegu väljasuremise äärel. Aastal 1319 leidsid viimased 277 looma varjupaiga Cradocki linna läheduses asuvas rahvuspargis Lõuna- Aafrika vabariigis. Järk-järgult kasvas see pisike kari 420-pealiseks. Miks on sebral vöödid? Vöödid sebrade jaoks sama kindel eraldustunnus nagu sõrmejäljed inimestel. Väidetakse, et need ajavad kiskjad segadusse ega suuda saaklooma välja valida. Kasutatud kirjandus: Anne Niin Loomariigis 8.r Tunne loomi
Kehaõõnde vett tõmmates ja välja surudes muutuvad nende mõõtmed märkimisväärselt. Toitumine Toitu püüavad meriroosid kombitsatega. Näljased meriroosid on rahulikult paigal, kombitsad laiali. Nii kui vesi natukenegi liigub, hakkab ta kombitsatega otsivaid liigutusi tegema. Kui saak on püütud, tõmbuvad kombitsad kokku ning painduvad suu poole. Pärast kehaõõnes seedimist, heidetakse jäänused suuava kaudu välja. Meriroosid on aktiivsed kiskjad. Nende põhitoiduks on kalad ja väikesed selgrootud.
juba kuu vanuselt. Suguküpsus saabub küll 16-18 kuu vanuselt, kuid füüsiline küpsus alles 4. aastaselt. Vasikate eest hoolitseb ainult emasloom. Toidulaud. Tähnikhirve maiuspaladeks on kõrrelised ja tarnad, kuid ta sööb ka noori lehti ja võrseid (eriti luuderohi, astelpõõsas, okaspuud, kanarbik), tammetõrusid, puukoort ja seeni. Väidetavalt suudab ta punahirvest paremini seedida madala kvalikteediga kiudainerikast toitu. Vaenlased. Suuremad kiskjad ja inimene, kes jahib ilusat looma põhiliselt liha ning tema pead kaunistava sarvepaari pärast. Huvitavaid tähelepanekuid. Võib põhjustada metsades majanduslikku kahju. Elu jooksul suureneb nii sarvede suurus kui ka harude arv. Eestis on tabatud üksikuid isendeid.
Samuti on leitud ostrakoode, kes kuuluvad lülijalgsete hõimkonda. Kambriumi ajastul esines tõenäoliselt palju pehmekehalisi loomi, kes aga ei säilinud fossiilsetena. Üheks selliste eluvormide tõestuseks on hästi säilinud jäljendid Kesk-Kambriumi vanusega Burgessi kiltadest. See kuulus leiukoht asub Briti-Kolumbia kaljumägedes. Burgessi must savikilt kuhjus sügavaveelistes tingimustes, mis oli peaaegu hapnikuvaba. Seega puudusid seal kiskjad ja pehmet kude lagundavad bakterid. Selle tulemusena pehmekehalised organismid karboniseerusid ja säilisid. Kõige rohkearvulisemalt on Burgessi savikildast leitud lülijalgseid, kes ei olnud trilobiidid (joonis 3). Nad liigitatakse 30 perekonda - seega on neid säilinud kaks korda enam kui trilobiite. Tähtsuselt teisel kohal Burgessi fauna hulgas on hulkharjasussid. Kuus sugukonda usse, kes elutsevad tänapäevalgi, olid juba Kambriumi ajastul mitmekesistunud ja kõrgelt arenenud
10. eripära India loodus on kontrastne Väga kõrgetasemeline tarbekunst. Tarbekunstis levis lakkimistöö ja (kõledad kiltmaad, viljakad orud, Metallitöö, nikerdused, tikandid, lihtne ent elegantne keraamika. kivised kõrbed, vohavad email, lakk, portselan, graafika. Puulõiketehnika. troopikametsad, igilumised mäed, võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja fantastilised lilled) Mütoloogia fantaasiarikas
Minu ema aga ütles: meie oleme vabade inimeste tõugu. Isa uppus põgenemisel jõkke, kui teda kinni võtta ja hingekirja taheti panna; isaisa suri karu käppade vahel ja isaisaisa murdsid nugisejahil näljased hundid maha. Meil arvati põlvi kuni kuningateni ja vanemateni tagasi. Aga see - ei ole muidugi... teie silmis midagi? * * * TIINA (nutt muutub leegitsevaks vihaks). Mis te tahate minust! Inimesteks loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad! Libahundiks ütlete mind? - Olen jah, te ju teisiti ei taha! Parem tuhat korda hunt, hunt metsas huntide keskel, kui inimene parem ei ole kui teie! Hunt tapab ainult nälja pärast ja - hunt ei murra hunti, aga teie!... J arvate ennast paremaks minust? Siin - hunt, uhke, ei lase ennast häbistada! Aga teie - orjaverega võitud häbioksad vedelevad aedade taga maas, koerte lakkuda! Hunt on vaba; teeb, mis tahab, tuleb, kui ta tahab, läheb, kui ta tahab, armastab ja vihkab, keda tahab
• Vähese valguse tõttu on põõsa- ja rohurinne nõrgalt arenenud ning liigivaene. • Kuid seentele ja mitmesugustele saprofüütidele on see sobiv keskkond. • Palju on ka puhmaid ehk kääbuspõõsaid (pohl, mustikas, kanarbik). Taimestik Pruunkaru Loomad Hunt • Liigivaene arvestades taigavööndi suurust. • Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad Kobras (pruunkaru, hunt) Jänes • Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maa-alade Grisli veerežiimi. Nugis • Linnud taigavööndis toituvad käbide seemnetest (v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on putuktoidulised. Loomad Ondantra Põder
Eritus-ja suguelundid moodustavad ühe urogenitaalse organi Närvisüsteem koosneb eesmisest närvirõngast ja kõhtmisest närviketist Suu ja neel ümbritsetud kidadega Kas tõeline tsöloom või pseudotsöloom? Selle üle vaieldakse, kuid hilisemad uuringud (Shapeero, 1961) on välja toonud, et kehaõõnsus on siiski tsöloom, mitte Eluviis, toitumine Mere- ja bentose eluviisiga Esinevad vastsestaadiumid Kiskjad Toituvad väiksematest ussidest ja selgrootutest (nt hulkharjasussid, väheharjasussid, koorikloomad, surusääsed jm) Vaenlasteks on kalad (nt lest, tursk jm) Paljunemine Lahksoolised Väline viljastumine Munarakud ja sperma lastakse merre ning viljastamine toimub meres Vastne on ümbritsetud mitmetest kutiikula kihtidest Vastne kestub palju kordi (vahetab kutiikulat), enne kui saab täiskasvanuks Vastne elab mudas
* muidu langeksid Maale taevakehad 12. Vee kareduse näitajad Kaltsium (Ca) ja magneesium (Mg) 13. Vee neutraalsus Vesi on neutraalne kui pH tase on 7 , alla selle on vesi happeline , üle selle aluseline 14. Mis on huumus ? Mulla viljakas osa mis on tekkinud orgaaniliste jäänuste lagunemisel , muundumisel 15. Iseloomusta toiduahelat . Esimene tase : rohelised taimed ehk tootjad ehk produtsendid Teine tase : taimtoidulised loomad ehk herbivoorid Kolmas tase : loomtoidulised ehk kiskjad ehk karnivoorid Neljas tase : tipptarbijad ehk omnivoorid 16. Laguahela tähtsus / Mis on laguahel ? Lagudajad (bakterid,seened) muundavad surnud orgaanilise aine mineraalaineteks mida taimed omastavad oma juurtega , saab alguse toiduahel 17. Organismide vahelised suhted * Sümbioos on erinevate liikide kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni käigus. nt sipelgas ja lehetäi * Kommensialism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kasu ega kahju. nt hai ja imikala
märtsis ja aprillis. Pojad sünnivad peale 40-43 päeva kestvat tiinust mai lõpus või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 3-4 (maksimaalselt 7) poega. Pojad on sündides abitud, pimedad ja paljad. Nägema hakkavad pojad umbes kuu aja vanuselt, emapiimast toitumise lõpetavad 10-nädalaselt. Noored loomad on sügiseks juba iseseisvad ja järgmisel kevadel hakkavad nad juba ise sigima. Naarits Ökosüsteemis Naaritsaid võivad ohustada suuremad kiskjad ja röövlinnud, kuid seda harva. Oma harulduse tõttu ta ökosüsteeme ei mõjuta. Peamiselt mõjutavad teda saarmas ja mink olles toidukonkurentideks ja mink ka sigimiskonkurendina. Üliharuldase liigina on naarits kantud kaitsealuste loomade esimesse kategooriasse. Levik Looduslikult oli naarits ajaloolisel ajal laialdaselt levinud peaaegu kogu Mandri-Euroopas Põhja-Hispaaniast läänes kuni Uuraliteni idas. Levila hakkas kahanema aktiivse küttimise ja elupaikade
Ekstaas On päris kindel: jalge alla jääb sul tuge liiga vähe, kui sa kõik tõkked teelt ei talla ja mööda enesest ei lähe. Kui suur on korraga isu! Hing, ära ohus karda kukku vaid senisest end lahti kisu ja keera vanad uksed lukku! Sind ümbritsevad jäised tuuled, ööst kerkib tühi mägiahel. Sa aimad sügavust ja kuuled metsloomi kaljuseinte vahel. Kui sa nüüd minna julgeks! Sillaks su ees siis kuristikud kaanduks, hall kivi raskeid vilju pillaks ja kiskjad alandlikult taanduks. Maalija lõvipuuris Maas skitsid kiskja rahutust kontuurist, pilk purjus lainetava laka toonist, ,a segan värve, teades, et sest puurist ei vii ma ise välja ühtki joonist. Kui lõvis, kelle küüntest õnn mind päästaks, ma leiaks kas või mõistmist nagu sõbras, - siis ometi mind kunagi ei säästaks mu enda maalilt majesteetlik tõbras! Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Betti_Alver http://www.bettimuuseum
7.Konkuretns Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastastiku piirav kooseluvorm 8.Kisklus Kisklus on röövlooma ja saaklooma omavaheline suhe 9.Tippkiskja Tippkiskja on röövloom kellel ei ole looduslikke vaenlasi 10.Herbivoorid Herbivoorid on taimtoidulised loomad ,kes tavaliselt toitub ainut taimedest ja teistest autotroofidest 11.Omnivoorid Omnivoorid on segatoidulised loomad ,kes toituvad nii taimedest kui ka loomadest 12.Karnivoorid Karnivoorid on kiskjad ehk loomtoidulised loomad 13.Stabiilne populatsioon Stabiilne populatsioon on populatsioon,milles südimus ja suremus on ajalises tasakaalus,nii et arvukus püsib põlvest põlve 14.Kasvav populatsioon Populatsioon milles sündimus ületab suremuse 15.Kahanev populatsioon Populatsioon milles suremus ületab sündimuse 16.Füüsikaline evolutsioon Universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadusttega,keemiliste elementide
Kiviaegne naine töötas küll pere heaks hommikust õhtuni, hankides toidulisakoriluse ja kalapüügiga. Nad pidid ka valmistama kõik relvad ning töö- ja majapidamisriistad Lapsed pidid kindlasti oma panuse andma, niipea kui nad õppisid omal käel toime tulema. pühendati palju aega ja tähelepanu religioonile ja rituaalidele Joonistati väga palju koobaste seintele oma tähtsaid sündmusi ja loomasi. Inimesed kodustaasid loomi. Loomad Esimesed loomad olid linnud Järgnesid väiksemad kiskjad, kellest suurim oli polaarrebane. Jää taganedes ilmus tasapisi nii palju taimi, et põhjapõdrad said ära elatud. Rituaalid ja uskumused Rituaalid a) Surma ennetamine b) Ilma muutmine c) Ellu äratamine Uskumused d) Nad uskusid oma rituaalidesse e) Nad uskusid paganasse f) Nad uskusid, et pärast surma on elu. Olud Olud olid elamiseks väga kehvad, polnud haridust, polnud õiget majapidamist,ei olnud
Mereelustikus olid ülekaalus peajalgsed. Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg. Kriidi lõpus hääbus hulgaliselt loomaliike- kadusid sured roomajad, ürglinnud, ammoniidid ja pelemniidid. · Kainosoikum: 65,5 1,80 miljonit aastat tagasi. Alguses oli kliima soe, hiljem hakkas jahenema. On kujunenud tänapäeva ookeanid. Liigirohkemaks muutusid: putukad, imetajad.. · Paleogeen: 65,5 - ...miljonit aastat tagasi. Jätkus ometajate kiire areng, ilmusid kiskjad, vaalalised.. · Neogeen: 23,03 1,806 miljonit aastat tagasi. Jätkusid Paleogeenis toimunud kokkupõrked. Muutis Põhja-Atlandi kliimat. Kliima, taimestik ja loomastik sarnaneb tänapäevastega. · Kvaternar: 1,806 0,0015 miljonit aastat tagasi. Siin on välja kujunenud inimene. Kliima on perioodiliselt muutunu, jääajad on vaheldunud jäävaheaegadega. Eesti jää all (2-3 km).
NT; Puuk ja inimene Jaguneb kaheks: Obligatoorne parasiit- peab kindlasti mingil eluperioodil peremehest toituma. NT; Paeluss Fakulatiivne parasiit- Toitub võimaluse korral peremehest, kuid peremehe puudumisel saavad ikkagi edasi areneda. NT; Sääsk Parasiit- Sellest kooseluvormist kasu saav liik. Peremees- Sellest kooseluvormist kahju saav liik. * Kisklus- toitumissuhe röövlooma ja saaklooma vahel. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor olla ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. * Herbivooria- toitumissuhe taimeliigi ja taimtoidulise looma vahel. Herbivoor- taimtoiduline loom. Omnivoor- segatoiduline loom ehk loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest 4. Ökoloogiliseks amplituudiks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku,
tõenditeks. 4) Molekulaarsel tasemel on tõendiks asjaolu, et organismide valgud ja geenid on oma ehituselt sarnased. inimese rudimendid. Too näide, millisel loomal on need hästi väljaarenenud Rudiment inimesel Loom, kelle jaoks see omab tähtsust 1. ussripik e pimesool Mäletsejad, lehm 2. silmahambad Kiskjad, hunt 3. kolmas silmalaug Roomajad inimese kuulumist imetajate klassi tõendab kõige selgemalt see, et inimese loode areneb emakasiseselt ja tal on piimanäärmed. Lisaks on ka veel teisi tunnuseid, mis inimesel ja imetajal sarnanevad. Näiteks on inimesel ja ka teistel imetajatel kolme tüüpi hambaid, kolm kuulmeluukest ja diafragma ehk vahelihas. Ka inimese elundkonnad sarnanevad imetajate vastavate elundkondadega. Kalad- skeleti põhitüüp