jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. 1954–1958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross on nende tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross on nende lapsed. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele.
Ema hoolitses selle eest, et kodus kõlaks muusika, sädeleks vaimukas sõna. Isa, sügavalt usklik ja väga hea haridusega ajaloolane, lisas akadeemilise täpsuse, sihipärase tööharjumuse ning lugupidamise keelte ja kirjanduse vastu. Kodus oli oma orkester, Mihhaili käe all tehti näitemängu, loeti ette oma luuletusi. Pere hoidis kokku ka siis, kui pärast isa surma 1906.a tuli silmitsi seista suure kitsikusega. Unistus kirjanikuks saada tekkis juba koolipõlves. 1912.a ütles oma jutustusi õele lugeda andes:"Küll näed, minust saab kirjanik!" 1909.a oli siiski alustanud arstiõpingutega. Austustvääriva eriala omandamist, nagu gümnaasiumiõpinguidki, saatis armastus teatri, eriti ooperi vastu. B. nimetas ennast kirjanikuks 1921.a, kui ta polnud kirjutanud veel õieti midagi, kuid läbi mõelnud oli peaaegu kõik, "Meistri ja Margaritani" välja. Aeg, milles B-l oli määratud käia oma teed, polnud inimsõbralik
John Milton Cage Jr. September 5, 1912 August 12, 1992 Elulugu John Cage sündis Los Angeleses . Oli USA avangardistlik helilooja , pianist , publitsist. Looming on avaldanud mõju paljudele 20. sajandi heliloojatele. Arnold Schönbergi juhendamisel algasid tema katsetused atonaalsuse ja dodekafooniaga . Elulugu John Cage sai oma esimesed klaveri kogemused oma tädilt Phoebe Harvey'lt, kes tutvustas talle 19.saj. klaveri muusikat. Kui ta koolis käis, olid tal kindel plaan saada kirjanikuks. Kui John Euroopat külastas õppis ta algul arhitektuuri, kuid tema jaoks ei olnud see huvitav ja loobus sellest. Pärast seda proovis ta oma kätt veel kunstis, maalimises ja luuletajana. Elulugu Cage alustas oma muusiku karjääri 1933-ndal aastal kui ta mõistis, et tema kunsti ei hinnata nii hästi kui tema loodud muusikat. Cage on öelnud : "The people who heard my music had better things to say about it than the people who looked at my paintings h...
5) Ajalooline romaan sai alguse sotimaal väikses külakeses, mida hakkasid külastama paljud kirjanduslikud kuulsused. Walter Scott (1771-1832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil läheb W. Scott üle proosale ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. Scott ei kujutanud oma romaanides kaasaega. Ta ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse põneva, ajaloolises ümbruses eriti lummava romantilise seiklusega. Tema tegelasgalerii on kirju...
&v=RzuLtfdWzgc#! Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk on sündinud 17. augustil 1970. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Ta on avaldanud üle 20 teose. Lavalaudadele on jõudnud paljud Kivirähi etendused, mis on publikult sooja vastuvõtu pälvinud, nende seas ,,Voldemart" ja ,,Sürrialistid". Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome ,norra ,ungari, läti ja vene keelde. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2000: Tammsaare romaanipreemia 2001, 2007: Virumaa kirjandusauhind 2004: Valgetähe V klassi teenetemärk 2007: Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia
Isa oli baltisakslane,isapoolne vanaisa oli lõetanud tartu ülikooli ja töötanud paides arstina. Kodus sai sügavalt religioosse kasvatuse. Koolis ei õppinud hesse kaua,sest ta ei suutnud kohaneda koolide liigse autoritaarsusega. Põgenes koolist ja õppis omalkäel. Kasutades vanaisa rikkalikku raamatukogu ja ametialaseid ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatu kaupmees. Esimese eduka teosega saavutatud majanduslikkus sõltumatus lubas hessel jääda vabakutseliseks kirjanikuks ning suurema osa oma elust veetis ta üsna eraklikult Sveitsis. 1916 a suri hesse isa, naine tuli närvivapustuse tõttu vaimuhaiglasse paigaldada. Kõik need üleelamised viisid hesse sügavasse kriisi ja mõjutasid ka temaloomingut. 1946 a sai nobeli kirjanduspreemia. LOOMING: luuletused, stepihunt,klaaspärlimäng. BRECHT Sündis augsburgis tehasedirektori pojana. 16ks eluaastaks oli brecht avaldanud mitte ainult luueltusi vaid ka kirjandusretsensioone
Lärmisepa tänava lapsed on kirjutanud Astrid Linkren. Astrid Lindgren, neiupõlve nimega Astrid Ericsson sündis 14. novembril 1907. aastal Lõuna-Rootsis Smalandi maakonnas Vimmerby linnas. Astridi enda kirjelduste kohaselt oli tema lapsepõlv väga õnnelik, seda täitis mäng ja seiklused, mille vahel tuli teha ka talutöid ja Lindgren on alati nimetanud oma õnnelikku lapsepõlve inspiratsiooniallikaks. Astrid Lindgren kujunes kirjanikuks suhteliselt hilises eas. Oma esimese käsikirja ülemeelikust tüdrukust Pipi Pikksukast kirjutas ta küpsetes kolmekümnendates eluaastates ja esimese raamatu ilmumise ajal oli ta 38-aastane. Sellest ajast saati kirjutas ta lasteraamatuid lakkamatu hooga kuni 1980. aastate keskpaigani. Astrid Ericsson alustas oma karjääri hoopis ajakirjanikuna. Vaieldamatult on Astrid Lindgren rahvusvaheliselt kõige tuntum Rootsi kirjanik. Tema
Betti Alver Betti (Elisabet) Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeva teemeistri Mart Alveri perekonnas. Sünnimaja asub Jõgeva jaamahoone kõrval. See on pikk lihtne ühekorruseline maja, mida jaamakasarmuks hüüti. Alverite perekonnale kuulus väheldane kahetoaline korter. Lapsi oli peres rohkesti, ent neli neist surid varakult haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal. Betti sündis ränka südamevalu tunda saanud vanemate viimase lapsena ja kasvas koos vanema venna Martiniga. Kodus leidus harmoonium, mida Betti väikesena mängima õppis. Isa ja vend olid head viiuldajad, isa mängis kaasa kohalikus pritsumeeste puhkpilliorkestris. Peale ,,maakeele" osati perekonnas saksa ja vene keelt, peeti lugu juturaamatutest ja uuriti ajalehti. Vaimselt ärgas kodu soodustas kõigiti Betti fantaasiarikka mõttemaailma kujunemist. Alveri kodumajas tegutseb alates 2006. aastast muuseum. 1914. läks Betti harid...
Kui ta noorem oli, ihkas ta saada politseinikuks. Seejärel ehitajaks. Siis näitlejaks ja lauljaks ning ka modelliks. Pärast kümnendat eluaastat selgus, et modelli ega näitlejat temast ei saa, seega jäi sõelale veel laulja-amet, sest laulda oskas ta hästi. Mõne aasta möödudes mõtles ta aga juba kunstniku elukutse peale. Ka joonistamine oli tal täitsa käpas. Siis läks veidi aega veel mööda ning juba enne oma kahekümnendat eluaastat teadis ta, et on kirjanikuks sündinud! Jah, ka kirjutamine tuli tal üsna hästi välja. Terve oma lühikese elu oli ta elanud illusioonides oma suurepärastest annetest, mis tegelikult olid nii keskpärased kui üldse olla sai. Juba oma kuuendal eluaastal ihkas ta täie südamega kuulsust ja raha, teiste imetlust ning tähelepanu. See ihalus süvenes veel,et ta on midagi enamat väärt kui teised, igasugu lihtinimesed, väikekodanlased. Ta mõtles oma kirjanikufaasis isegi
a rakvere teatris näidend 2014 a valmis raamatust kuue osaline sari ning täispikk film minu arvamus raamatust Mulle meeldis see raamat väga kuna see poiss oli hea muusikalise tajuga soovitan seda inimestele kes ei karda roppe sõnu ja otseseid välja ütlemist(13+) võtsin selle raamatu kuna sari oli hea raamatust on kaks versioni: Autorist MARGUS KARU on noor kirjanik kes kirjutab enda elust. Intervius Õhtulehele ütleb ta, et ei pea ennast veel kirjanikuks vaid vaid kirjutab elust enesest. tänan kuulamast
Kirjandusteose analüüs Laip raamatukogus Teose autor ja tema eluaeg Raamatu ,,Laip raamatukogus" autoriks on Agatha Christie. Agatha Christie oli kuulus kirjanik, kes sai tuntuks kriminaalromaanidega. Teda peetakse üheks tähtsaimaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris. Agatha teoste üks kuulsaim tegelane on miss Marple, kes uuris juhtumeid ka raamatus, mille mina läbi lugesin. Rahvuselt oli Agatha Christie inglane. Ta sündis Inglismaal 1890. aastal, 15. septembril. Hariduse omandas Agatha kodus ema käe all. Ta ei saanud ametlikku haridust. Kuigi ema uskus, et lapsi ei tohiks lugema õpetada enne kui nad 8-aastaseks saavad, õppis Agatha ise 4-aastaselt lugema. Isa õpetas talle matemaatikat. Prantsuse keele õpetamiseks
Dostojevski (1821-1881) sündis vaestehaigla arsti perekonda. Tema isa oli keevaline ja ihne, ema aga armastav. Tema vanemad surid, kui ta oli alles noor. Dostojevski oli alati olnud endassesulgunud ja luges palju (ka siis, kui ta oli saadetud sõjaväeteenistusse). Dostojevski esimene naine suri, kuid ta abiellus uuesti noore naisega, kes oli tema stenografist (Anna Snitkina). Lõpetades sõjainsenerikooli, andis ta kohe erruminekupalve, kuna tahtis saada kirjanikuks. Dostojevski elas vaeselt, kuna oli mängur, vaid tänu naise abile ja oskusele rahaasju korraldada, püsis nende pere enam-vähem ree peal. Esikteose, ,,Vaesed inimesed" (1845) ilmumisel võeti Dostojevski avasüli Peterburi kirjanike poolt vastu. Seal liitus ta põrandaaluse ringiga, mis lõpuks viis 1849. aastal arreteerimiseni ja Venemaa karmimaisse vanglasse saatmiseni, kus määrati talle surmanuhtlus. Vaid hetk enne, kui ta oleks hukatud, anti
elujoonega.Tõestan seda et Gailiti elulugu uurides märkame, et kirjanik vältis enese isikule tähelepanu osutamist, varjates oma elulugu ja viimastel elupäevadel isegi tõendeid hävitades. Selline käitumine tõi kaasa legendide ja lugude leviku, mis praeguseni hoiavad elus mitte üksnes tema loomingut, vaid ka looja isikut. August Gailit oskas mitmeid keeli. See kõik teeb Gailitist ainulaadse kirjaniku eesti kirjanduses. Vaatamata kirevale päritolule pidas Gailit ennast eesti kirjanikuks ja eestlaseks, kelle elutöö kuulus Eestile. Valides Eesti ja Läti kultuuriruumi vahel, jäi Gailiti sõnul määravaks see, et vaimne Eesti tõmbas rohkem enda külge ning oli arenenum, julgem, avatum. 3 AUGUST GAILITI ELULUGU August Gailit sündis 9.jaanuaril 1891 aastal ja suri 5.novemberil 1960-ndal aastal. Ta elas 69 aastaseks. A.Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal, üles kasvas ta laatre
.......................4 1.2 Näidendid...................................................................................................................................5 1.4 Tunnustused...............................................................................................................................5 3. KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................................7 1. SISSEJUHATUS Kirjanikuks, kellest ma referaadi teen, valisin Jaan Tätte. Ta on minu jaoks väga sümpaatne kirjanik ja muusik. Oma lauludele kirjutab ta sõnad ja loob viisi ise. Valisin selle kirjaniku, kuna ta oli nimekirjast mulle kõige tuttavam. Samuti oli mul endalgi soov tema kohta rohkem teada saada ja uurida ning selleks avaneski hea võimalus. Referaadis tutvustan Teile Jaan Tättet, kirjutan tema eluloost ning loomingust. Loetlen ära lavastused, raamatud ning näidendid
SÜÜ ON TÄHTEDEL John Green SÜÜ ON TÄHTEDEL Raamat avaldati 2012. aastal Raamatu põhjal on valmimas ka film, mis ilmub 2014. aasta juunis. Selle raamatu vähki põdev peategelane on inspireeritud autori heast sõbrast, kes pidi eluga hüvasti jätma samuti teismeeas. Raamat "Süü on tähtedel" on püsinud New York Timesi edetabelis alates selle ilmumisest 2012. aastal. Autor töötas 5 kuud Chicagos lastehaiglas, kus laste eluohtlikud haigused inspireerisid hakata tal kirjanikuks. SISUKOKKUVÕTE 16-aastasel Hazel Grace'l on kilpnäärmevähk. Tema vanemad sunnivad tal käia vähihaigete tugirühmas. Seal kohtub ta veetleva 17-aastase Augustusega. Noored armuvad ning neil tuleb läbi elada paljut. Nad on õnnelikud selle vähese aja üle, mil nad saavad koos olla, sest nad teavad, et see aeg võib iga hetk lõppeda. TEGELASED Hazel - Tal on lühikesed pruunid juuksed, rohelised silmad. Neiu kannatab kilp...
ta TÜ matemaatika- loodusteaduse. Töötas kindlustusseltsis ,,Oma" arveametnikuna. Paul Viidingu elulugu 1940-1941 Töötas Paul raadiokomitee kirjalike saadete juhina. Saksa okupatsiooni ajal tegeles ta tavaliste talutöödega ja tõlkis raamatuid. Paul oli ERK õpikute toimetaja. 1951-1953 Raamatukaupluse ,,Areng" harukaupluse juht. Alates 1953. aastast hakkas Paul Viiding vabakutseliseks kirjanikuks. Elu lõpuaastatel retsenseeris ta peamiselt luuletusi ja ja esinesesseistlike saadetega raadios. Ilmunud teosed "Traataed" (1935; luulekogu) "Piinlikult hea tahe" (1936, novellikogu;) "Elu aseaine" (1939; romaan; 2. trükk 1969, järelsõna Mart Mäger) "Töörahva riik" (1941; värsiraamat lastele) "Sild" (1946; novellikogu) "Edasiminek" (1947; luulekogu) "Mõtteid rahutul hommikul" (1958; novellikogu)
Fjodor Dostojevski Fyodor Mikhaylovich Dostoyevsky (1821-1881) oli vene kirjanik keda peetakse üheks kõige suuremaks psühholoogiliseks kirjanikuks. Tema parimad teosed nagu ,,Kuritöö ja Karistus" või ,,Idioot" on puhtad näited sellest kuidas ta uurib inimese psühholoogiat nii sotsiaalses kui ka hingelises vormis. Fjodor Dostojevski, oli pärit seitsmelapselisest perest. Tema isa, Mihhail, töötas arstina haiglas, mis asus ühes halvimas linnaosasDostojevskile meeldis väiksena haiglas ringi käija ja patsientidega suhelda mis mõjutas teda terveks eluks. Dostojevski isast räägitakse kui rangest
Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa. Ka 5 tõlkijat said sama maksimumsumma. 2006. aastal oli ta 16 520 krooniga kirjanikest 6. kohal. Samal aastal anti Krossi 85
õigusteaduskonda, kus õppis 6 aastat. Saksa okupatsiooni ajal 1944. arreteeriti Saksa julgeolupolitsei ja SD poolt. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis 1946. aastal arreteeriti uuesti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD erinõupidamise ja viibis GULAGI laagrites Krasnojarski krais ja komis. Vabanes alles 1954. aastal. Pärast naasmist 1954. aastal otsustas ta hakata professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas luuletajana, hiljem läks üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule Pere
kirjandust. (Jättis pooleli) 5. Pärast Ülikoooli pooleli jätmist töötas kutselise ajakirjanikuna Tartus. 6. 1934 oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 7. Ta kuulus luuleühingu Arbujad, kus tutvus Heiti Talvikuga, kellega 1937 abielluti.(Hiljem abielus kirjandusteadlase Mart Lepikuga) 8. 40ndatel tõlkis saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsamaiks tõlkeks võib pidada Aleksander Puškini „Jevgeni Onegin“ 9. Mitmeid kordi kuulutatud Eesti NSV rahva – ja teeneliseks kirjanikuks. 10. Siim Kallase sugulane 11. Suri 1989, maetud Raadi kalmistule • VARASEM LOOMING – Enamasti alustavad kirjanikud oma loominguteed luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja keerukamatele žanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arengust. 1. Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", 2. gümnaasiumi lõpu klassis teos (1927) "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti kirjutas ta teosed 3
Esimene jutustus “Lapsepõlv”. Sõitis Peterburgi, kus ta võeti teiste realistide poolt väga hästi vastu. 8) Dostojevski elu ja looming Pärit Moskvast, vaestehaigla arsti perekonnast. Isa oli loomult sünge, keevaline ja ihne, ema oli vastand- tasakaalukas ja jagas hellust, kuid suri, kui D oli 16. (tiisikusse) Saadeti koos vennaga Peterburi sõjaväe inseneride kooli. 18 aastaselt jäi orvuks(isa tapeti). Peale insenerikooli lõpetamist tahtis saada kirjanikuks ja seega andis sisse erru mineku palve. Esimene töö oli Balzaci „Eugenie Grandet“ tõlge. Kuna oli hasartmängu sõltlane elas vaeselt ja võlgades. Peale esikteose („Vaesed iinimesed“) ilmumist saatis teda menu ja ta võeti vene realistide sekka. Ta liitus mitme põrandaaluse ringiga ja astus võimudele vastu, seega ta arreteeritakse ja saadetakse Peeter-Pauli kindlusesse(karmim vangla) ning talle määratakse surmnuhtulus.
INTERVJUU A: Tere, Terry! Oleme väga tänulikud sulle, et olid nõus meile intervjuud andma. T: Pole tänu väärt. Mulle meeldib oma raamatutest rääkida. A: Siis on ju väga tore. Räägi meile palun, kuidas sa üldse kirjanikuks said ja mis sind kirjutama pani? T: Mind inspireerisid kõiksugused raamatud, mida ma elus lugenud olen ja uskuge, neid on palju. Mulle tundus, et maailmas pole piisavalt fantaasiaraamatuid, mis haaraksid lugejaid endaga kaasa ja siis ma üritasingi midagi enda poolt anda. A: Aga mis raamat on sinu lemmik? T: Minu isiklikest on ,,Kübaratäis taevast" ja üldiselt Roy Lewisi ,,Inimese areng" . See on tõsiselt üks naljakamaid raamatuid, mida ma eales lugenud olen.
mineviku järele. Kõik tema luuletused räägivad nii või teisiti maailmast ning oma luules tunneb ta muret maailma saatuse pärast. Paljud tema luuletused on keskendunud inimsetele ja nende probleemidele. Ta usub, et elus oleks palju vähem probleeme, kui me suudaks üksteist ära kuulata. Betti Alverit on tunnustatud kahel korral Juhan Liivi luuleauhinnaga ning Fredebert Tuglase novelliauhinnaga. Ta on tunnustatud Eesti NSV teeneliseks kirjanikuks. Betti suri aasta 1989 aasta juunis, olles 83-aastane. ELUHELBED Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut - kuni taipasin tasahilju, et sa leiad saatuse summa, kui korrutad välgujoaga oma elu surmkümmend suudlust, hullsada ilusat hetke ja tummtuhat valutuiget.
Kender ei tea ühtegi teist meest, kes oleks teda sirgetel kätel üles tõstnud. Talle ei meeldi oma mustandeid käsitsi kirjutada, vaid teeb seda ainult raaliga. Kõige rohkem tahaks Kender reisida Veenusele. Ta unistab armastusest ning kõige rohkem tunneb mees puudust viitsimisest ja motivatsioonist. Kenderile meeldib valetada ja võrrelda kirjandust filmiga. Kuigi tema raamatud on saanud enneolematu populaarsuse Eestis nii vanade kui noorte seas, ei taha ta olla kirjanik, sest ei taha kirjanikuks olemise vastutust, valu ja vaeva. Kaur Kender on kirjutanud oma repliigis, et Eesti motoks võikski olla surmatants, sest eestlased hävitavad end ise -- aastas on meil sünde umbes 12 000, sureb aga ca 18 000 inimest. Kender: "Ainult eesti keeles lugemist ja ainult eestikeelses kultuuris elamist on kõige õigem võrrelda totaalse kroonilise nohuga." (Eesti Päevaleht, 10. oktoober) 4
Lisaks mitmetele teistele auhindadele on ta pälvinud 2008. aastal kultuuri elutööpreemia (1). Jutuajamisel Priit Pedajasega 1993. aastal räägib Madis Kõiv enda kohta: „Kirjutamisega on mul olnud hirmsaid raskusi. Lõpetasin vaevaga keskkooli. Oli küsitav, kas ma suudan kirjandi ära kirjutada. Ja kui ma ausalt ütlen, siis ma seda kirjandit ise ei kirjutanudki. Alles mingi aja pärast leidsin, et väga kerge on kirjutada nii, nagu inimesed räägivad.“ (5) Aga kirjanikuks ta ennast ikkagi ei pea. Oma intervjuus Aare Pilvega 2008. aastal on ta öelnud: „Kirjanik ei ole ma tõesti kunagi olla tahtnud, aga kui ma seda nüüd juhtumisi olen (kui olen), siis sellepärast, et mul enam muud mõistlikku tegevust pole, aga kirjanikuks ei taha end siiski pidada, ütleme parem, et olen grafomaan.“ (6) Kõiv on autor, kes armastab esitada väljakutseid nii teatri kui ka kirjanduse stampidele. Nii võivad tema raamatud ja näidendid esmapilgul mõjuda üsna ootamatuna
Halliste Põhikool referaat Viivi Luige elu ja looming Koostaja: Ketriin Murrik Juhendaja : Anneli Merila 9. klass Halliste 2013 Sisukord Sissejuhatus…………………………………………………………………………………….3 Elukäik…………………………………………………………………………………………4 Looming………………………………………………………………………………...……5,6 Kirjanikuks saamise teekond…………………………………………………………………..7 Tunnustused……………………………………………………………………...…………….8 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………...9 Luuletus ’’Taevas kõliseb rohekaid tähti’’……………………………………...……………10 Luuletus ’’Sinilill’’…………………………………………………………………………...11 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………………...12 Lisa……………………………………………………………………………………………13 Sissejuhatus Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas. On eesti luuletaja ja proosakirjanik. Referaadi eesmärk on näidata Viiv...
Undseti ema oli taanlane, Sigrid sündiski Taani väikelinnas Kalundborgis. Lapsepõlv ja noorusaeg möödus Oslos. Sigridi isa oli Põhjamaades tuntud arheoloog, kes tutvustas kirjandus ja ajaloohuvilisele tüdrukule Norra keskaega, muistendeid ja saagasid. Pärast isa surma tuli Sigridil kui lastest kõige vanemal unustada kõrgharidus ja hakata tööle kontoriametnikuna. Kümme aastat kantseleitööd ei suutnud maha suruda visa püüdlust kirjanikuks saada. 1907. a. Ilmuski esikromaan ,,Proua Marta Oulie". Sigrid Undset on ühtlasi võitnud ka 1928. aastal Nobeli kirjanduspreemia. Loometöö Esikromaanist alates algas Sigridi viljakas loometöö, mille tulemuseks oli 14 romaani, lühemad ja pikemad jutustused, lasteraamatud, näidendid, esseed ja ka üks luulekogu. Tema romaanid pälvisid üldise tunnustuse tegelaste ning olukordade ilustamata kujutamise poolest
"MATSTI!" kõlas See lause on 128 mütsatus ja naljakas. pahaendeline raksatus, ning Neville lebas näoli murul. 3. Tahaks ka osata võluda ja nõiduda, sest siis saaks palju nalja. 4. 1.Mida tegi H. Potter suve jooksul Dudleyga? 2.Kas Harry sai mõne eksami ka 100%? 3.Mida tegi Harry suvel? 5. võlumine, maagia, tarkus, võlurid 6.Joanne Rowling sündis 31.juuli.1965 aastal Yate´is Inglismaal. Teda loetakse üheks rikkaimaks kirjanikuks maailmas. Raamatu pealkirja mõtles välja Ameerika kirjastaja, pidades seda põnevamaks. Raamatu algne pealkiri oleks olnud ,,sortsikivi". 7. Täherägastik Otsi 10 tegelast sellest täherägastikust. G F N S Q P W O I N N U V E W O L J O P W E U R I K H O E R F M A L F O Y Y G I I N L V Q D D S A Q H W T J Y J Ä D L C
Mässaja rukkis. Käisime Tallinna Lilleküla Gümnaasiumiga vaatamas filmi "Mässaja rukkis", mis põhines Jerome David Salingeri elulool. Film rääkis sellest, kuidas Salinger tahtis üle kõige kirjanikuks saada. Ta käis erinevates koolides, kust ta välja visati. Salingeri ema oli ta soovide ning unistust poolt, kuid ta isa tahtis, et poeg oleks edukas ning ta ei uskunud, et kirjanikuna on võimalik edukas olla. Mina usun, et sa saad olla edukas kõiges, kui sa teed seda piisavalt hästi ning kui sa ei kaota usku. Salinger andis enast alati parima ning ei andnud alla. Ta kirjutas lühijutte palju, kuid neid ei avaldatud pikalt. Tema parimaks sõbraks sel teekonnal sai tema
KP 12 klass 01.02.2011 Teose tutvustus ,, Inglid ja deemonid" Dan Brown Dan Brown (sündinud 22. juunil 1964 Exeteri linnas, Rockinghami maakonnas USA New Hampshire'i osariigis) on Ameerika põnevuskirjanik. Tema tuntuim teos on 2003. aastal ilmunud romaan "Da Vinci kood". Brown on huvitatud krüptograafiast ja koodidest, mis sageli tema lugudes esinevad. Tema raamatuid on tõlgitud neljakümne nelja keelde. 1996. aastal lahkus Brown õpetaja ametikohalt, et hakata kirjanikuks. 1998. aastal suutis Brown välja anda juba oma esimese raamatu "Digitaalne kindlus". 2000. aastal järgnes sellele "Inglid ja deemonid" ning 2001. aastal "Pettepunkt". Browni esimesel kolmel raamatul oli vähe edu, kuid kui neljas raamat "Da Vinci kood" esimesel müüginädalal bestselleriks sai, tõusid ka teiste raamatute müüginumbrid. Romaani "Da Vinci kood" on maailmas müüdud üle 60 miljoni, mis paigutab romaani läbi aegade enimmüüdud raamatute edetabelis 19. kohale. 2009
Agatha´t õpetas kodus tema ema, kes julgustas ka Agatha´t kirjutama. Agatha õppis lugema viie aastaselt, kuigi ta ema tahtis, et tüdruk õpiks lugema, kui ta on kaheksane. Kui Agatha vend ja õde olid Prantsusmaale kooli läinud jäi Agatha päris üksi. Ta ise arvas, et just üksindus aitab kaasa loovuse kujunemisele. Ajaks, kui ta pidi kooli minema, sai ta juba ette näidata tema enda kirjutatuid lugusid. Lapsepõlves ei olnud Agatha´l soovi kirjanikuks saada, talle meeldis hoopis muusika ja näitekunst. Agatha mängis ema soovitusel ka klaverit ja mandoliini. Agatha hakkas kriminaalromaane kirjutama juhuse tõttu nimelt ta õde väitis, et on võimatu kirjutada head kriminaalromaani, kuid Agatha tahtis talle vastupidist tõestada ja nii sündiski 1918. aastal "Saladuslik juhtumi Stylesis". Alguses ei pakkunud Agatha teos "Saladuslik juhtumi Stylesis" kellegile huvi, kuid 1920. aastal sai see vägagi populaarseks. Agatha on oma
oli siiski väga armastav suhe. Kui Dostojevski ema 1873. aastal tuberkuloosi suri, saadeti ta kohe koos vennaga Peterburi Sõjaväeinseneride kooli. Mõne aja pärast rabas vendi aga uus uudis isa surmast. 1842. aastal ülendati Dostojevski leitnandiks ja järgmisel aastal lõpetas ta Peterburi sõjaväeinseneride kooli inseneri haridusega. Ta alustas teenistust sõjaministeeriumis, kuid 1844. aastal lahkus ta töölt, et hakata kirjanikuks. Dostojevski kannatas langetõve all. Tema esimene haigushoog tabas teda üheksandal eluaastal. Haiguse tõttu pidi mees palju kannatama, sest hood tabasid teda juhuti koge tema elu vältel. Väidetavalt on ta oma haigushooge kirjeldanud raamatus ,,Idioot", kus vürst Mõshikn kannatab samuti epilepsia all. Alguses tegeles Dostojevski tõlkimisega, kuid aastal 1846 ilmus tema esikromaan "Vaesed inimesed", mida valdas suur menu. Samal aastal avaldati romaan "Teisik" ning
Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" TEOSE ANALÜÜS Tervikmulje, mis mulle sellest teosest jäi, ei ole eriti hea. Siiski kuulub raamat eesti kirjandusklassika hulka ning seda loetakse kindlasti ka aastakümnete pärast. Kirjandusvooluks oli realism, teos valmis aastal 1916 ning ta kuulub Vilde hilisemasse loominguperioodi. Autor on sündinud 1865.a Virumaal, hariduse sai ta Tallinnas ning ka populaarsus tuli mehele väga noorelt. Märkimisväärne on veel see, et Vilde oli Eesti esimene elukutseline kirjanik. Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on pärit igapäevasest maaelust Eestis. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Näidatakse, milleks on üks talumees rikkuse nimel võimeline ja millised on ta väärtushinnangud, unistused. Alguses nii ...
Rooma kirjandus · kreeklaste jäljendamine · naiste tähtsus suurenes, meestega isegi võrdsed Näitekirjandus · kõige populaarsem komöödia · tuntuimad komöödiakirjanikud Plautus ja Terentius Plautus · ligi 140 teost · juhuslikult sai kirjanikuks · komöödiakirjanik · põhilised teemad: pere, äravahetamis (segamini ajama, ära vahetema jne) · kohandas vanu jutte moodsaks · ,,Hooplev sõjamees" · ,,Kullapott" Terentius · täpne nimi: Terentius Afer (näitab et tuli Aafrikast) · aafrikast pärist ori · hiljem lasti vabaks, sai hea hariduse · rahva seas polnud nii populaarne · teosed kunstilisemad · ,,Andria"
,,Pinget keriv lugu" Arvustus Arnold-Gregori Järvemaa ,,Alkeemik" on väga kuulus sümbolistlik muinasjutt, mille on kirjutanud väga tuntud Brasiilia kirjanik Paulo Coelho. Ma usun, et paljud noored, kui ka vanad inimesed teavad seda raamatut ja kuigi see raamat on kirjutatud 1988. aastal, pole see raamat sugugi vanamoodne. Mulle isiklikult väga meeldis see raamat, kuna kõik see jutt oli kirja pandud väga lihtsalt ja huvitavalt, et raamatut lugedes tekiks lugejal veelgi suurem huvi selle vastu, mis edasi juhtub. Juba esimene peatükk paelus mind nii väga, et ma ei suutnud lugemist pooleli jätta, kuni raamat oli peaaegu läbi ja sellepärast ma arvangi, et seda raamatut oleks parem lugeda ühe korraga lõpuni. Kui keegi peaks minult küsima, et mis vanusegrupile see raamat mõeldud on, siis ma vastaks, et see raamat on mõeldud rohke...
näidendeid, lasteraamatuid, filmi ja teletsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Tuntumad teosed ,,Ivan Orava mälestused" ,,Sirli, Siim ja saladused" ,,Sibulad ja sokolaad" ,,Rehepapp" ,,Leiutajateküla Lotte" ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Raamatust ,,Rehepapp" 2008. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb Kiviräha 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome, norra, ungari, läti ja vene keelde. Romaan on jagatud 30 peatükiks, igal pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Tegelased rehepapp Sander küla tohter, tark, usaldusväärne
......................................................................................................................................12 SISSEJUHATUS Jaan Kross oli tuntud Eesti kirjanik, kes suri 2007. aasta lõpus. Referaadi teemaks on valitud just Kross, kuna peale tema surma hakati temast palju kirjutama ning rääkima. Kodumaa kirjandust on põnev uurida ning ka sellepärast on kirjutatud just Eesti kirjanikust. Alustatatud on Jaan Krossi eluloost: tema haridusteest ning kuidas ta kirjanikuks sai. Lisaks on kirjutatud ka tema loomingust: romaanidest, novellidest ning luulest. Lõpetatud on Jaan Krossi surmajärgse järelkajaga: kuidas teised inimesed teda mäletavad. Materjali Jaan Krossi kohta on võetud internetist ning entsüklopeediast. Lisaks on leitud ka ajalehtedest. 2 1. ELULUGU 1.1. Jaan Krossi esivanemad Krossi esivanemad on pärit Kose vallast ning olid talumehed. Jaan Krossi isa Jaan Kross
Ta põlgas kirjanikke, kes sidusid end poltiitikaga, ja uskus, et oli ise suutnud sellest hoiduda. ,,Nahutada" said ka tema kaasaegsed, nt B. Pasternaki ,,Doktor Zivago" oli Nabokovi arvates ,,haiglane, andetud ja võlts" teos. Vastuseta jääb küsimus, miks ei kirjutanud ta kunagi Ahmatovoast, Bulgakovist või Tsvetajevast. Küllap oli kibestumuse ja vihkamise kõrval üheks põhjuseks ka teadmatus temani lihtsalt ei jõudnud vaikima sunnitud autorite looming. XX sajandi suurimaiks kirjanikuks pidas Nabokov ennast. Õppejõuna ei võetud Nabokovit kaua omaks tema soov saada endale vene kirjanduse õppetool ei teostunud üheski ülikoolis, kus loenguid ta pidas. Küllap oli selles nii kadedust, kui ka võõrastust kummalise, üleoleva ja iroonilise mehe vastu , kes enne loengut tavatses küsida : ,,Kas kõigil on mugavad kohad? Olgu :mitte juttu ajada, suitsetada, kaduda, lehte lugeda, magada, ja jumala pärast, tehke märkmeid." Õpetamine oli Nabokovile enne ,,Lolita"
...................................................................... 9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 10 Lisad..................................................................................................................... 12 2 Sissejuhatus Astrid Lindgren on naerutanud mitme põlvkonna lapsi oma teostega. Mina valisin ta oma silmapaistvaks kirjanikuks, kuna pean teda oma üheks lemmikkirjanikuks. Kirjutan kokkuvõtte tema eluloost ja loomingust ning teen ülevaate kirjaniku ühest tuntumast teosest ''Vennad Lõvisüdamed''. 3 1. Astrid Lindgreni elu ja looming 1.1 Astrid Lindgreni elu Astrid Lindgren (sünninimi Astrid Anna Emilia Ericsson) on Rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis. Astrid Lindgren sündis 14
Faehlman 52.a Tartu Ülikooli oodi. ,,Suur on Jumal, mõisniku Avaldas n arstiteaaduskonnas. su ramm" ja perekonnas. olulist mõju ( esimene eestlane värssdialoogi ,,Piibu Teda ei saa 19.sajandi II kes lõpetas jutt"-ning pidada poole eesti doktorikraadiga). kümmekond kirjanikuks sõna kultuurielule epigrammi. otseses mõttes. . Tähtteosed Looming napp ja müütilised juhuslikku laadi. muistendid.(emajõe Suri sünd, koit ja hämarik kopsutuberkuloo
Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa. Ka 5 tõlkijat said sama maksimumsumma. 2006. aastal oli ta 16 520 krooniga kirjanikest 6. kohal. Samal aastal anti Krossi 85
JAAN KROSS 12.KLASS Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007 Tallinn) ◈ Eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija; ◈ esitati mitu korda https://kultu ur.postimee Nobeli s.ee/227169 /jaan-kross- kirjandusauhinna avatud-voim alikkuse-kirj kandidaadiks. anik 2 EELLUGU ◈ õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis; ◈ 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. 3 , ◈ 1944. aastal arreteeriti ◈ 1946. aastal ta ta Saksa arreteeriti jälle, nüüd Julgeolekupolitsei Eesti NSV Riikliku poolt ning ta viibis Julgeoleku eeluurimise all. Rahvakomissariaadi ◈ Samal aastal ta poolt ja mõisteti süüdi vabanes ja jätkas ...
jääb oma küsimustega üksi, saab loota ainult iseendale. Inimene küsib, maailma vaikib. Oma kuriteo kaudu leiab Meursault uue teadvuse. Kuni kuriteo sooritamiseni oli talle kõik "ükskõik" see sõna kordub romaanis ikka ja jälle. Revolvripauk päästab ta sisemisest letargiast. Meursault'le saab selgeks, et ta on elanud õnnelikku elu, mis on mõrva läbi lõplikult purustatud. Ta võtab oma karistuse vastu, Meursault on end leidnud. Albert Camus sai oma aja kuulsaimaks Prantsuse kirjanikuks, kes pälvis suure lugejamenu. 1957. aastal sai Camus Nobeli kirjanduspreemia, 44-aastaselt oli ta noorimaid laureaate. Tema äkiline surm oli sokk kogu vaimuilmale. 4. jaanuaril 1960. aastal kihutas sportauto vastu puud, Camus sai kohe surma. Õnnetuse asjaolusid ei selgitatud kunagi täielikult. Camus' taskust leiti rongipilet. Ta oleks tegelikult tahtnud rongiga sõita.
,,Märkmed surnud majast". · Sunnitööle järgnenud sõjaväeteenistusest vabanenud, asus Dostojevski 1859. a Peterburi. · Ta andis koos Mihhailiga välja ajakirja ,, Vremja" ja elas väga tormilist elu. · 1864. aastal surid ta naine ja vend, niisuguses troositus olukorras alustas ta oma kuulsamat romaani ,,Kuritöö ka karistus". · Dostojevskit on sageli peetud süngeks ja tumemeelseks kirjanikuks. · Oma teostes näitab ta inimesi nende egoismis või võimujanus, aga ka inimese armastust ja hingeseisust. · Tema looming on tugevalt mõjutanud 20. saj. Kunsti ja teaduste, sh filosoofia arengut ning muidugi ka ilukirjandust. 1. Igast inimesest võib teatud tingimusel kurjategija saada. Sada, tuhat asja ja kavatsust võiks korraldada ja parandada vanaeide rahaga, mis on nüüd määratud kloostrile. Võib-olla sajad ja tuhanded olendid, kes on
kunstilise kujundamise eriala. Seejärel läks õppima Tartu Ülikooli kirjandust ja rahvaluulet. ,,Sukk ja saabas" on tema teine raamat. Esimene romaan ,,Vihma vari" märgiti ära 2004 aasta romaanivõistlusel ja see ilmus 2005. aastal. · Kui ,,Vihma vari" põhines tegevusel ja tegutsemisel, siis uues romaanis on rõhk isa ja tütre vahelistel suhetel. Inspiratsiooni sai Ruth oma vendadelt ja nende tütardelt. · Ruth, kuigi on kirjutanud juba kaks romaani, ennast ise kirjanikuks veel ei pea, vaid tahab selleks saada. · Oma raamatu kohta on Ruth öelnud nii: ,,Sukk ja saabas" on lugu inimlikkusest selle kõige paremas ja natuke kurvemas mõttes. See räägib erinevat sorti sõprusest, õiglusest ja ebaõiglusest, turvatundest ja ebakindlusest, süütundest ja süüdimatusest, väikestest võitudest ja suurtest kaotustest, otsustest ja nende tagajärgedest, vastutusest elu ees... ning kõige rohkem armastusest tingimusteta armastusest, mis on
Unistuste ja tegelikkuse vahekord inimese elus Anton Tsehhov on öelnud: ,,Elu tuleb kujutada mitte nii, nagu ta on, ka mitte nii, nagu ta peaks olema, vaid nii, nagu ta paistab unistustes." Igaüks on hellitanud mõtteid imelisest tulevikust, paremast elust, kui on tema naabril, unistanud soovide täitumisest. Öeldakse, et unistustel pole piire, see ei maksa midagi, kuid ometi tekib inimestel justkui võlg unelmate näol, mis iialgi ei täitu, on vastuolus tegelikkusega. Kui küsida väikese tüdruku käest, kelleks ta saada tahab, kõlavad alati vastused lauljaks, näitlejaks, printsessiks või tantsijaks. Kõik need ametid on seotud mingil määral kuulsusega, lapsed arvavad, et tuntud inimene on hea olla, laulda võib, millal iganes soovid ja mingeid kohustusi justkui polekski. Niina Zaretsnaja näidendist ,,Kajakas" unistas samuti näitleja elukutsest. Ta kadestas Trigorinit, kes teenis leiba kirjanikuna, te...
Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, nad olid abielus 19401949. 19541958 oli ta abielus Helga Roosiga, aastal 1955 sündis neil tütar Kristina Roos. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk (sündinud 1959), Eerik- Niiles Kross (sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) on nende lapsed. 1958. ilmus tal esikkogu ,,Söerikastaja". 1964. aastal tuli välja ,,Kivist viiulid", sellele järgnesid
Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast. 3. Nimetada klassitsismi tunnused. Klassitsismis on selgus ja korrapära. Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ehk ratsionalism. Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte. 4. Tuua näiteid 17. sajandi luuletajate kohta. Inglismaal: John Milton - Teda nimetatakse 17. sajandi suurimaks inglise kirjanikuks. Hispaanias: Francisco de Quevedo – Oli Hispaania aadlik, poliitik ja kirjanik. Saksamaal: Paul Fleming - Saksamaa suurim lüürik. Prantsusmaal: Jean de la Fontaine - maailma kirjanduse tuntuim valmimeister. 5. Luuleuuendused Saksamaal. Silbirõhuline värsisüsteem. 17. saj. sai tohutult populaarseks embleemikunst. Embleem on žanr, mis koosneb kolmest osast: 1. Võõrkeelne 2. Joonistus 3. Lühike luuletus 6
valdkonnas. Vana-Rooma kultuuris on Vana-Kreekaga palju sarnasusi. Ka roomlastel oli palju jumalaid. Nende jumalad kandsid küll teisi nimesid, kuid üldiselt olid neil olemas täpselt samad jumalad. 8)Caesar- Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Märkmed Gallia sõjast" ja ,,Märkmed kodusõjast", mõlemad räägivad sõjast. 9)Cicero- Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. 10)Homeros- oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose autoriks. Tema eluaeg ei ole teada. Herodotose hinnangul elas Homeros 400 aastat enne teda, see on siis umbes aastal 850 eKr. Teised antiikallikad väidavad, et ta elas lähemal arvatavale Trooja sõja ajale, seega 12. sajandi eKr alguses. Enamik tänapäeva uurijatest paigutab ta 7. või 8. sajandisse eKr. 11)Rooma kirjanduse seos vanakreekaga-Rooma kirjanduse võttis üle kreeka kirjandusest pärit zanrid,
Julgeolekupolitsei poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarskis ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa. Ka 5 tõlkijat said sama maksimumsumma. 2006. aastal oli ta 16 520 krooniga kirjanikest 6. kohal. Samal aastal anti Krossi 85
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
