2010 , . 7- / /. , , Heathrow, , Kensal Green, . , . , / /. . , , , . Big Ben , London Eye, , . , . , . - , ( ). , , . 2002 .
Euripides Euripides elas klassikalisel perioodil, 5.sajandil e.m.a. Euripidese elu langeb kokku sofistika õitseajaga, teiste traagikutega võrreldes võib teda pidada kõige filosoofilisemaks: teda on nimetatud filosoofiks teatrilaval. Oma teostes taotles ta üllatuslikkust traditsiooniliste teemade ja vaadete käsitlemisel (näiteks jumalate kriitika). Euripidese kangelased on lõhestatud vastuolulistest tunnetest, sündmuseid iseloomustab muutlikkus ja ootamatud pöörded. Ta kasutas ka tihti deus ex machina võtet. Euripidese aktiivne loomeaeg jäi Peloponnesose sõja aastatesse, tema tragöödiad peegeldavad sageli sõjasündmusi. Tema loomingu tipuks peetakse viit teost: ,,Herakles" ( kus Herakles oma lapsed tapab), ,,Alkestis" (Admetose abikaasast, kes end oma mehe eest ohverdas ja kelle Herakles allilmast tagasi tõi), ,,Medeia" (kus Medeia tapab Iasoni abikaasa ja oma lapsed), ,, Hippolytos" ja ,,Bakhand...
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Minu lemmiklaulja Autor: SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi teha oma lemmiklauljast, kuna lemmikbände on mul rohkem, aga lemmiklauljaid vähem. Päriselt pole ma veel oma lemmiklauljat leidnud, kuid valisin referaadi kirjutamise jaoks välja ühe laulja, keda ma viimasel ajal kõige rohkem kuulan. Oma lemmiklaulja referaadi jaoks valisin ma välja ühe briti laulja, kelle nimeks on Rita Sacatciu Ora. 2 RITA ORA Rita Scatciu Ora sündis 26. Novembril 1990 Pristinas, Jugoslaavias, mis asub praegu Kosovo alal. Rita Ora ei elanud kaua oma sünnipaigas, vaid kolis juba ühe aastaselt koos perega Inglismaale elama. Ta kasvas üles Lääne- Londonis. Rita Ora hakkas käima ka Sylvia Youngi teatrikoolis ja hakkas üsna väiksena laulma. 2009. aastal otsusta...
Hull ta polnud. Kuid tema hullusesse uskusid kõik, peale Horartio keda ta usaldas ja Claudiuse kes küll nägi läbi tema hulluse teesklemist, kuid ei adunud mis selle põhjus võib olla. Kes kirjutas rändnäitlejatele ette stsenaariumi, mida mängida ja milline eesmärk tal oli? Stsenaariumi kirjutas ette Hamlet, sest ta tahtis saada kinnitust, et vaimu jutt on tõsi. Millisel eesmärgil saatis kuningas Hamleti Inglismaale? Millega see reis lõppes? Kuningas saatis Hamleti Inglismaale eesmärgiga ta teel tappa, kuid Hamlet nägi kuninga plaani läbi ja kavaldas Claudiuse üle. Kuidas hukkus Ophelia, mis temaga juhtus? Ophelia uppus, kas oma käeläbi või mitte on spekuleeritav. Oli traumeeritud luhtunud armastusest ja isa surmast. Kuidas suri Gertrud? Kas kuningas oleks võinud ta päästa? Gertrud suri juues mürgipeekrist mis oli mõeldud Hamletile, jah kuningas oleks võinud ta päästa. Kuidas suri Laertes?
Robinson inimese Reedeks. Reede õppis aja jooksul ära inglise keele, nii et Robinson sai Reedega kõigest rääkida, tarkusi ja oskusi vahetada. Veel päästis Crusoe Reede isa ning ühe vangivõetud hispaanlase. Saarerahva rahulikku ellu sekkusid peagi inglased. Inglaste laeva meeskond oli kapteni vastu ja meeskond oli laeva üle võtnud. Robinson aitas kaptenil laeva tagasi võita. Robinsonil oli nüüd võimalus saarelt tagasi Inglismaale minna. Kaks mässulist meeskonnaliiget jäeti saarele ning Robinson pääses lõpuks Inglismaale, kust ta oli kolmkümmend viis aastat eemal olnud. Inglismaale jõudes oli ta seal kõigile võõras. Ta otsustas minna Brasiiliasse oma kasvandust vaatama. Selgus, et kasvandusel läheb väga hästi, ning kuna Robinson oli nüüd rikas mees, plaanis ta uuesti Inglismaale oma kodumaale tagasi minna.
Elukäik Geraldi vanemad olid inglise ja iiri päritolu. Tema isa oli Lawrence Samuel Durrell ja ema Louisa Florence Durrell (neiupõlvenimi Dixie). Kui Durrell oli kolme-aastane, siis tema isa suri. Perekond kolis Inglismaale. Sealne kõle ja külm kliima ei meeldinud Durrelite perele ning 1935-1933. aastal emigreeruti Kreekasse, Korfusaarele. Seal elasid nad viis aastat -- 1933. aastast 1938. aastani, kuid olid siis Teise maailmasõja tõttu sunnitud taas naasma Inglismaale. Need viis aastat olid noore Durrelli jaoks imelised. Oma elust Korfu saarel on ta ka pikalt kirjutanud raamatutes "Minu pere ja muud loomad", "Linnud, loomad ja sugulased" ning "Jumalate aed". Durrel
kr kuni 128 e.kr ja see oli 120km pikk. Romlased jäid veel kolmeks sajaks aastaks Britanniase ja ehitasid palju teid ja linnu. Mõned Rooma maised jäänused on säilinud Britannias tänapäeni. Kui Roomlased lõpuks jäid 410 e.kr oli Britanniasse uuesti tungitud, seekord aga põjha Euroopast ja Skandinaaviast. Rahvaste põhigrupp oli Anglo-saxson kes hakkas elama Suurbritannias alates 6.sajandist. Nad kutsusid Suurbritannia kaguosa, kus nad elasid Nurk-landiks:mis sai hiljem inglismaale. Nende uute rahvaste Anglosaxsonid ,Taanlase ja Norralased võitlesid Keldi inimestega läänes, põhjas. Vaenulikus Keldi rahvaste vahel jätkust aataid Walesis, Sotimaalja anglosaxsi kuningriigis inglismaal. Lisaks Roomlased kes ehitasidsuure müüri selleks, et hoida eemale Põhja-Kelte Inglismaast, üks suur Anglosaxside kunigatest, Kuningas Offa ehitas suure tamme 8 saj., et hoida Keltid Wales Inglismaast eemale. See oli suur tamm ma peal ja
Reede õppis aja jooksul ära inglise keele, nii et Robinson sai Reedega kõigest rääkida. Reede õppis loomi küttima ja omandas igasugust tarkust, mida saarel elamiseks vaja oli. Veel päästis Crusoe Reede isa ning ühe vangivõetud hispaanlase. Saarerahva rahulikku ellu sekkusid peagi inglased. Inglaste laeva meeskond oli kapteni vastu ja meeskond oli laeva üle võtnud. Robinson aitas kaptenil laeva tagasi võita. Robinsonil oli nüüd võimalus saarelt tagasi Inglismaale minna. Kaks mässulist meeskonnaliiget jäeti saarele ning Robinson pääses lõpuks Inglismaale, kust ta oli kolmkümmend viis aastat eemal olnud. Inglismaale jõudes oli ta seal kõigile võõras, nagu ta poleks seal kunagi elanud. Ta otsustas minna Brasiiliasse vaatama, kuidas tema suhkrurookasvandusel läheb. Selgus, et kasvandusel läheb väga hästi, ning kuna Robinson oli nüüd rikas mees, hakkas ta tegema plaane, et uuesti Inglismaale minna, kust ta tegelikult pärit oli.
kuid sel hetkel on proua mees juba Bastille'sse viidud. Gaskoonlane sai proualt ülesande salajane kiri edasi toimetada. Üsna pea armus d'Artagnan võluvasse proua Bonacieux'i. D'Artagnanni abil aitab ta armatatu Buckinghami hertsogil kuninganna Annaga kohtuda. Kuninganna andis hertsogile mälestuseks teemantripatsid. Samal ajal meelitab kardinal oma libeda jutuga härra Bonacieux'i enda poolele. Varsti saab d'Artagnan kuningannalt endalt ülesande minna Inglismaale ja tuua hertsogilt tagasi teemantripatsid. Vapper gaskoonlane asubki koos oma kolme sõbraga teele. Ainult d'Artagnan jõuab Inglismaale ja täidab seal oma ülesande. Proua Bonacieux rööviti uuesti, seekord tema reeturist mehe abiga. Tuleb välja, et kardinali käsilane mileedi oli Athose naine. D'Artagnan tutvub isiklikult mileediga tema teenija kaudu, kellele meeldib d'Artagnan. D'Artagnanile hakkab omakorda meeldima kütkestav mileedi
Aasta 1930. Ahto ja Kõu Walter purjetasid jahil Ahto (endine Auli) üle Atlandi ookeani Eestist Ameerikasse. 1930 aasta 7.augustil ei andnud Tallinna sadamakapten Ahtole kaugesõiduks luba ning vennad Ahto ja Kõu klaarisid jahi piirivalvepunktis lühemaks kalastusretkeks... ja läksid vastu ookeaniavarustele. Kaks noort Eesti poissi Atlandi ookeani vallutama. Ajalehed ei kirjutanud sellest veel midagi. Vennad purjetasid Läänemerest Põhjamerele ja sealt Inglismaale. Londonis tervitasid Ahtot ja Kõud suure hallooga inglise ajakirjanikud. Mööda Inglismaa lõunarannikut seilates jõudsid nad Torquaysse, kus poiste noorus ja Ahto sarm võlusid kohalikku purjetajaskonda nii, et nendest said Torquay Kuningliku jahtklubi auliikmed. Uuesti teele asudes jõudsid nad 22 päevaga Funchali Madeirasse; sealt edasi Las Palmassesse, kus nad toiduvarusid kogudes valmistusid Atlandi ookeani ületamiseks. 15. juulil 1912 sündis Heinastes Ahto Walter
Seepeale saadab kuningas oma parimad mehed Robin Hoodi kinni võtma. Lahingus saab Robin Hood haavata ning läheb oma nõbu juurde, kes teda reedab. Seal lasi Robin Hood oma viimase noole ning palub oma sõpradel matta ta sinna kuhu see nool maandus. ( 1 ) Ridley Scotti filmis “Robin Hood” (2010) on Robin Richard Lõvisüdame sõjaväes vibumees. Tegevus toimub 1199 aastal. Filmi alguses Richardi armee ründab prantsuse kindlust. Kuningas saab haavata ning sureb. Robin Hood otsustab Inglismaale koju sõita. Teel koju kohtab Robin koos oma sõpradega inglise rüütli kes viib kuninga krooni Inglismaale, järgmisele kuningale. Hiljem teda rünnatakse,Robin päästab krooni ning on kohustatud selle Inglismaale toimetama. Surres palub rüütel, et Robin viiks tema mõõga tema isale Nottinghammi. Robin viib krooni Inglismaale ning läheb Nottihghammi. Kuningaks saab John, Richardi noorem vend. Nottinghammis abiellub Robin piiga Marioniga. Prantslased ründavad Inglismaad. Lahingus
Teda tuntakse peamiselt portremaalijana. Flaami barokkiajastu maalikunstnik, kellest sai juhtiv õuekunstnik Inglismaal. Ta on enim tuntud Charles I ja tema perekonna ning õukonna portreede poolest. Portree päevalillega 1633 Elulugu Sündis jõukas perekonnas Belgia linnas Antwerpenis. Juba 16 aastaselt oli ta iseseisev kunstnik ja avas maaliatlee. Van Dyckist sai peaassistent Rubensile, kes pidas teda oma parimaks õpilaseks 21. aastaselt suundus ta esimest korda Inglismaale, neli kuud hiljem suundus ta Itaaliasse, kuhu jäi ta 6 aastaks. 1627 aastal läks ta tagasi Antwerpenisse. 1632 aasatal saabus van Dyck Inglismaale. Seal löödi ta koheselt rüütliks ja temast sai kuninga õuekunstnik. Inglismaal saatis teda suur edu. Van Dyck on teinud umbes 40 portreed Charles I ja 30 portreed tema naisest. 1638 aastal abiellus ta Mary Lord Ruthveni tütrega. 1641 aastal jäi ta Prantsusmaal raskelt haigeks. Ta naases tagasi Inglismaale, kus ta ka suri
Farmatseut, Hooldusõde, Ämmaemand, Erakorralise meditsiini tehnik, Optometrist. Meditsiinilist kallakut saab õppida juba enamuses gümnaasiumites. Põhiliselt meditsiinile pühenduvad koolid on Tallina Tervishoiu Kõrgkool. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Kotla-Järve Meditsiinikool, Tartu Ülikooli arsti teaduskond. Kui saaksid valida tasuta reisi ühte riiki , kuhu siis sa sõidaksid ? Põhjenda oma valikut mitmekülgselt Kui ma saaksin valida tasuta reisi ühte riiki, siis sõidaksin ma Inglismaale. Sinna sõidaksin ma just sellepärast,, et see tundub igati huvitav riik. Huvitavaks pean ma seda kindlasti juba hariduse poolest.Seal on igal pool palju erinevaid kõrgkoole ja ka ülikoole. Ma sooviksin näha ja teada saada, mis moodi seal toimub õpe koolides, kuidas on koolielu korraldatus ja võrrelda seda taset pärast Eesti omaga. Üldiselt kutsub mind Inglismaale just see soov, et saada näha, milline seal on elukorraldus ja millised inimesed
mõned enda koostatud read ka vahele panna. Sellega lootis prints, et keegi kohalolijatest tunnistaks kohe oma mõrva üles. Kuid tema kahjuks seda ei juhtunud. Hoopis kuningas tõusis järsku püsti ning lahkus, täis viha ja sappi. Sellise käitumisega tõmbas Hamlet omale nii öelda ''vee peale.'' Kuningat ta käitumine kohutas ja hämmastas. Peale sellist julgustükki andis kuningas Claudius oma alluvatele kätte volikirjad, et Hamlet saata otsekohe Inglismaale. Hamleti hulluse saatuslik mask Taanimaa prints Hamlet käitus koguaeg väga segaselt ning raskesti mõistetavalt. Mitte keegi ei saanud aru temast ja ta käitumisest. Olles oma parimate sõpradega, oli Hamlet normaalne tavaline inimene, kuid teistega käitus ta nii nagu ta oleks hull. Tekib küismus: ''Kas Hamlet oli tõesti hull, või tema hullus oli tema jaoks ainult mask teiste ees kaitsmaks enda tegelikku mina?'' Kõik oli korras kuni vaimuga kohtumiseni
mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuningas, kartes Hamleti võitu, pakub talle mürki, mida joob aga Gertrudis, kes sureb. Hamlet saab vaid riivata mürgise mõõgaga, Laertes saab samuti
Polonius korraldab Ophelia ja Hamleti kohtumise ja kuningas, kuninganna ja Polonius peidavad end vaiba taha. Hamlet ütleb Opheliale, et ta ei armasta teda enam ja soovitab tal minna kloostrisse. Teatrietendus - alguses pantomiimis kujutatakse kuninga tapmist, kuid kuninganna ja kuningas ei vaata seda, vaid ajavad juttu. Siis algab etendus sõnadega, kuningas on väga häiritud ja lahkub saalist, mõistes, et Hamlet teab tõde. Ta plaanib Hamleti koos Rosencrantzi ja Guildernsterniga Inglismaale saata, kuna ta läheb järjest hullumaks. Hamlet läheb emaga rääkima, Polonius peidab end tuppa kardina taha, et pealt kuulata. Ema noomib Hamletit, et ta on solvanud oma isa. Polonius teeb häält, Hamlet torkab mõõgaga läbi vaiba, arvates, et seal on rott. Polonius sureb. Hamlet räägib emale kõik mis teab isa surmast. Ka vaim näitab end korraks, kuninganna teda ei näe ja arvab, et Hamlet räägib üksinda. Kuninganna ütleb, et kaks koolivenda viivad Hamleti Inglismaale
Arved Viirlaid 1922 Sündis Harjumaal Padises talupoja peres. Õppis rakenduskunsti (trükikunst), 1941 visati koolist välja. 1943 põgenes Soome, võitles soomepoisina Eesti vabaduse eest. 1944 Rootsi, 1945 Inglismaale, 1953 Kanadasse. Töötas Torontos trükikojas ja kirjastuses. A. Viirlaid esindab nn reedetud generatsiooni, kes uskus maailma aususesse. Kui selgus, et okupatsioon Eestis püsima jäi, oli kibedalt pettunud. Loomingule iseloomulik · vankumatu rahvuslus · soov mõista inimest · ahastuslik otsekohesus · romantika, seiklus LUULE sõdurielamustest, armastusest, loodusest, pettumusmeeleoludest ROMAANID Eesti vabadusvõitlusest, metsavendade elust, vangilaagrist, soomepoiste
Lossi saal, lava eesriidega, istmed vaatajatele. Etendus on peatselt algamas. Näitlejad lavastavad Hamleti isa surma ühe teise mõrva nime all, nimelt peab näidendist aru saama vaid kuningas Claudius. Selhetkel kui hakatakse mõrva näitemängus läbi viima saab kuningas Claudius aru, et lavastatakse tema kuritööd. Tema reaktsioonist võib Hamlet järeldada, et vaim rääkis tõtt. Kuningas annab Guildensternile ja Rosencranzile käsu Hamlet kiiremas korras Inglismaale transportida ning annab neile kaasa kirja kus kästakse Hamlet Inglismaal hukata. Kuninganna tuba: rippvaibad, istmed, toolid, voodi. Hamlet siseneb ja hakkab Gertrudiga. Eelnevalt on Polonius end rippvaiba taha peitnud, et vestlusest kuningale rääkida. Hamlet püüab ema silmad avada Claudiuse suhtes, kuid ema on liialt pimestatud ja arvab, et poeg on tõsiselt hulluks läinud. Polonius annab kogemata oma kohalolekust
11a Elulugu (1) Sündis 22. märtsil 1599. aastal Antverpenis Hakkas varakult kunstiga tegelema 10-aastaselt Hendrick van Baleni juurde 14. eluaastaks omandatud väga meisterlikud maalimisoskused ( autoportree ) 16-aastaselt Peter Paul Rubensi ( Põhja-Euroopa kuulsaima kunstniku ) juurde parim õpilane Elulugu (2) 1618.a. lisati kodulinna meistrite nimistusse ( vaid 19-aastaselt ) Rubensi abiline kuni 1620. aastani 1620.a. esimest korda Inglismaale James I õuemaalija 1623. a. sõitis Rubensi soovitusel Itaaliasse Genovasse edasi õppima Itaalias viibides jäljendas Veneetsia meistreid Tiziani, Tinterettot ja Veroneset Elulugu (3) Teenis elatis portreede maalimisega 1632. a. Charles I soovil tagasi Inglismaale õuekunstnikuks lõi rüütliks, kinkis maja, kindlustas sissetuleku, jagas kingitusi, nimi sir Anthony Vandyke'iks 1640.a. otsustas abielluda Mary Ruthveniga maalimiseks värske energia ja inspiratsioon
väga varases nooruses .1609a. alates õppis ta maalimist Hendrick van Baleni juures . 1615 aasataks oli ta aga juba iseseisev kunstnik ning avas oma maaliateljee koos endast veel noorema sõbra Jan Bruegheliga. Mõne aasta pärast sai Van Dyckist peaassistent Rubensile, kes oli juhtivaks meistriks Antwerpenis ning kogu Põhja-Euroopas. Tema mõju noorele kunstnikule oli tohutu. Rubens pidas van Dycki oma parimaks õpilaseks. 1620 aastal suundus van Dyck esimest korda Inglismaale, kus töötas James I ja James IV jaoks. Neli kuud hiljem suundus ta aga Itaaliasse. Sinna jäi ta kuueks aastaks õppides Itaalia meistritelt ning alustades oma karjääri eduka portreteerijana. Enamuse ajast, Itaalias olles, veetis ta Genovas, kus ta jõudis ka oma stiili juurde. 1627 aastal läks ta tagasi Antwerpenisse. Seal sai temast mõne ajaga Flaami kuberneri õuekunstnik. Sel ajal tegi ta ka mitmeid religioosseid töid, sealjuures ka mitmeid altarimaale ja alustas ka gravüüriga.
ja kahtlustega. Kõik on liiga ilus, et olla tõsi. Kui on aeg Jaliga hüvasti jätta on mõlevad väga kurvad. Kui Samanta saarelt tagasi onu koju jõuab, ilmub välja Fred -- noormees eelmisest elust, kes väidab, et nad olid Samantaga kunagi paar. Samanta ja Fred veedavad kõik päevad koos, meenutades aegu mil nad koos olid, kuni lõpuks Samanta avastab, et Jal, mees kellega ta saarel kohtus, on laulja ühes rokkbändis. Fred otsustab Samanta viia Jali kontserdile, Inglismaale. Enne minekut kuuleb aga Samanta pealt onu kõne, kus ta räägib kellegagi mingist Samanta isa rahast. Samanta on onu peale väga vihane ja lahkub kiiresti sõnagi ütlemata. Kontserdil olles, meenuvad Samantale kõik mälestused Jaliga ning peale kontserti saadetakse ta lava taha kus ta kohtub uuesti Jali ja ta sõpradega. Samal ajal saabub Samanta onu Karl ka Inglismaale ning selgitab kõik Samantale ära ja nad lepivad ära. Peale seda laabub kõik ning Samanta proovib uuesti onuga suhteid
kihid ja ka puritaanid. Kuninga väed kaotasid ja parlament võitis eesotsas Oliver Cromwelliga. Kuninga hukkamine Lahkhelide süvenedes tungisid Cromwelli väed Londonisse ning mõõdukamad saadikud sunniti parlamendist lahkuma. ,,Puhastatud" parlamendi poolt moodustatud erikohus nimetas Charles I türanniks ja mõistis ta surma.30. jaanuar 1649 raiuti kuningal pea maha. ,,Õiguste Deklaratsioon" 1688. aasta novembris saabus Hollandi valitseja Oranje Willem suure laevastiku ja sõjaväega Inglismaale. James II põgenes Prantsusmaale. Järgmise aasta algul kirjutas Willem alla ,,Õiguste deklaratsioonile" ning ta krooniti William III nime all uueks kuningaks. Cromwelli valitsus Pärast kuninga hukkamist kuulutati Inglismaa vabariigiks. Tegelik võim läks Oliver Cromwelli kätte ja teda toetava sõjaväe kätte. Võimust kõrvale jäetud parlament kihutati 1653. aastal laiali. Cromwell valitses riiki märksa võimsamalt kui seda oli teinud teised Stuartitest valitsejad. Küsimused
läinud, et paistaks vähem kahtlane. II vaatus: Claudius arvab, et Hamlet käitub kahtlaselt, saadab Rosencratzi ja Guildernsterni teda luurama. III vaatus: Hamlet tõukab Ophelia eemale ning peab oma monoloogi: "olla või mitte olla". Näidendis oli koht, mis oli väga lähedane vaimu kirjeldatud mõrvale ning kui Claudius lahkus kiiruga selle järel, teadis Hamlet, et Claudius oligi süüdi. Claudius tahtis Hamletit saata peale seda Inglismaale, kuid enne ta käis palvetamas ning pihtis oma süüd, kuid Hamlet ei soovinud teda tappa, sest muidu oleks Claudius läinud taevasse. IV vaatus: Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos kirjaga mõeldud Inglismaa kuningale, kus on kirjas, et too tapaks Hamleti koheselt. Hamlet naaseb, Ophelius upub. V vaatus: Hamlet võitleb Laertesega. Gertrude sureb peale mürgitatud veini joomist. Laertes torkab Hamletit mürgise mõõgaga. Mõõgad
teadlast. Nii algas tema esimene ümbermaailmareis. Cook oli oma meeskonna suhtes väga nõudlik. Meeskonnaliikmed pidid sööma tervislikku toitu ja iga päev ennast pesema. Ta teadis, et nii saab vältida ohtlikke haigusi, nagu näiteks skorbuut. Nad sõitsid ümber Horni neeme ja saabusid 11. aprillil 1769 Tahitile, kus nad vaatlesid Veenust ja tutvusid kohaliku elanikkonnaga. Seal saabus Cookile teade, et ta peab üles leidma muinasjutulise lõunamandri ja selle Inglismaale anastama. Ta lahkus Tahitilt 13. juulil. Järgmisena avastas ta Seltsisaared ja purjetas Uus-Meremaale, mille ta avastas koosnevat kahest suurest saarest. Seal tekkis Cooki meeskonnal konflikt kohalike elanikega, mille käigus pidid nad koha- likke elanikke tulistama. Endeavour veetis Uus-Meremaal mõne kuu, mille ajal tõestati, et see ei ole suure lõunamandri osa. 9. aprillil 1770 jõudis Cook Austraaliasse
Wheeler Drydeni kätte. Emale oli see suur löök ning ta haigestus skisofreeniasse, millest ta ei paranenud ning ta suri aastaid hiljem hullumajas. Charlie ei saanud head haridust ega õppinud, vaid hakkas juba väikesest peale laval esinema. Nagu me kõik teame, saadakse kuulsaks enamasti just Ameerikas, ning sinna suundus ka Chaplin esmakordselt aastal 1910 trupiga "impressaario Fred Kamo". See trupp on kuulus kui tordiga-näkku-nalja leiutaja. 1912 mindi tagasi Inglismaale, kuid juba 5 kuud hiljem läks Chaplin Ameerikasse tagasi. Chaplinile ei meeldinud töötada teiste käe all, seepärast loodigi teiste samasugustega filmikompanii United Artists, kus ta juhatuse liikmena töötas kuni 1950. Just seal loodud filmide abil saigi Chaplin tuntuks, näiteks ,,Kullapalavik", ,,Tsirkus", ,,Suurlinna tuled". Ta näitles 83 filmis ning osales iseendana kahes ja iseenda kehastajana ühes filmis. 1941
Isa plaanide kohaselt oleks temast pidanud saama preester, isa saatis ta caroline kolledzise Zürichis kus ta sai hea klassikalise hariduse. Üks tema koolikaaslasi oli Johann Kaspar Lavater ,kellega nad said lähedasteks sõpradeks.1761.pühitseti Füsslei vaimulikuks1762.oli Füssli sunnitud lahkuma kodumaalt kuna ta oli aidanud oma sõbral Lavateril paljastada ühe magistraadining kelle kuulus perekond soovis talle kättemaksta. Kõigepealt reisis ta Saksamaaleja sealt edasi inglismaale kus ta elatas end mõnda aega kirjutamisega.Lõppuks tuttvus ta sir. Joshua Reynoldsiga kellele ta näitas oma joonistusi, maale. Johua soovituste kohaselt pühendas ta end täielikult kunstile.Aastal 1770 läks ta kunsti-palverännakule Itaaliassekuhu ta jäi kuni 1778. aastani.Ta muutis ka nime Johann Heinrich Füssilist Henry Fuseliks. 1779 naasis ta Inglismaale minnes läbi Zürichi. Ta leidis teda ootava raehärra Boydell komissioni, Boydell kes oli tollajal ka kuulsa
11 s Inglismaa on hea sihtkoht, kuhu elama minna. Kuna ema ja isa oskavad riigikeelt, siis neil seal raskusi ei tule. Haridus on suhteliselt sama, mis Eestis ning lastel ei ole raske kohaneda sealse kooliga. Kui võtta arvesse seda, et pere annab Eestis oleva elamispinna üürile neljaks aastaks, siis ilmselt kolib pere Inglismaale ka neljaks aastaks. Pere kõige väiksem laps on nelja aasta pärast kaheksa aastane ja vanimad lapsed 20-aastased. Eestisse tagasi tulles saab noorim laps minna kooli ja vanemad lapsed ülikooli või tööle. Inglismaale on kõige lihtsam minna lennukiga. Sellega reisimine läheb kokku 825 eurot, selle raha saab võtta pere Saaremaa kinnisvarade rahast, sellest jääb alles 164 175 eurot. Lennuk maandub Suurbritannias Cardiffi lennujaamas, sealt saab pere bussiga oma koju. http://www
"Sipelgas sinise kausi all": Miks Ants ei kohanenud Inglismaal? Elin Toona pagulasromaan "Sipelgas sinise kausi all" vaatleb peategelase Antsu lõhestunud elu ja kohanematust Eesti ja Inglismaa vahel. Esmapilgul võib tunduda, et Antsul on olemas kõik, mida on vaja, et ära elada, kuid millest oli tingitud tema rahulolematus ja miks ei suutnud Ants Inglismaal kohaneda? Esmalt tuleb vaadelda, miks Ants Inglismaale sattus. Tollasel ajal oli Eestis sõjaaeg ning paljudest eestlastest said pagulased Soome, Rootsi ning mujale. Romaani tegevus toimus Inglismaal, mis ei tähenda, et see ei oleks võinud toimuda kuskil mujal. Sealsetel pagulaseestlastel olid raskused hariduse omandamisel ning inglaste suhtumises pagulastesse. Naised töötasid enamasti haiglates ning mehed põldudel ja vabrikutes. Üksik ja teistest eraldunud Ants töötas Põhja-Inglismaal tekstiilivabrikus.
Pealinnas on palju mida vaadata. Alustades omapärastest punastest telefoniputkadest ning bussidest, lõpetades big beni ja vaaterattaga. Omalaadset London Bridge`i peetakse tuntuimaks sillaks maailmas. London on üks Euroopa suurimaid linnu, Rotterdami järel Euroopa suurim sadamalinn ning New Yorgi järel maailma tähtsaim rahandus- ja kaubanduskeskus. Londonis on esindatud peaaegu kõik erinevate maade rahvusköögid ja restoranitüübid, ka see kutsub turiste üha enam Inglismaale. Londonist 88 km põhja pool asub ülikoolilinn Cambridge ning 22 km kaugusel Oxford, mis on samuti tuntud oma ülikoolidega. Mõlemad ülikoolid on koolitanud nii Suurbritanniale kui teistele riikidele mitu põlvkonda juhte ja haritlasi. Oxfordi lähedal asub Shakespeare'i sünnilinn Stratford- upon-Avon. Sinna minemiseks kasutaksin ma lennuteed. See on lihtsaim ning kiireim varjant sinna jõudmiseks. Samuti ka mitte väga kulukas. Eesti kodanikule on Suurbritanniasse reisimine viisavaba.
reedesel päeval. Reede õppis isegi inglise keele selgeks, siis sai Robinson temaga suhelda. Robinson õpetas Reede kõike tegema mis on vajalik sellel saarel ellujäämiseks. Robinson päästis ühe hispaanlase ja ka veel Reede isa. Saare rahulikku elu hakkasid häirima inglased. Nende meeskond oli kapteni vastu ja meeskond oli laeva oma kätesse võtnud. Robinson aitas kaptenit ja nad said laeva tagasi. Robinson pääses lõpuks tagasi Inglismaale, kust ta oli 35 aastat eemal olnud. Sinna jõudes ei tundnud teda keegi ära ja ta otsustas minna tagasi Brasiiliasse, et vaadata kuidas tema kasvandusel läheb. Tuli välja et kasvandusel läheb suurepäraselt ja kuna ta on rikas mees tahtis ta tagasi Inglismaale minna kus ta pärit oli. Arvamus: See on päris kaasakiskuv raamat, kohati oli natuke igav aga üldine mulje on hea. See meeldis mulle.
mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuningas, kartes Hamleti võitu, pakub talle mürki, mida joob aga Gertrudis, kes sureb. Hamlet saab vaid riivata mürgise mõõgaga,
. et naeratada võib, võib naeratada ning olla ise lurjus; vähemalt ma tean, et nii võib olla Taanimaal... " Lk 29. 7. Miks ei tapnud Hamlet Claudiust, kui tal pärast näitlejate antud etendust avanes selleks võimalus? Kuna Laertesel ja prints Hamletil oli vaja duell pidada ning Hamlet polnud täiesti kindel, kas vaim tõtt rääkis Claudiuse kohta. 8. Kuidas sai Hamlet teada, et Claudiuse käsul oleks ta Inglismaal otsemaid hukatud? Kui Hamlet saadeti Inglismaale, siis kirjutas kuningas kindla käsu Inglismaal Hamlet hukata niipea, kui viimane sinna jõuab. Teel laevaga Inglismaale riietus end meremehe rõivaisse ja varastas paki kirjadega ja läks nendega oma ruumi tagasi. Ta leidis kuninga kirja ja luges selle läbi. Lk 113. 9. Miks pidid Hamlet ja Laertes omavahel tosin vehklustuuri pidama? Nad pidasid vehklustuure nii palju, sest nad olid oma tasemelt samad ja mõlemad said aru, et neid oli viinud tülli hullus
,,Gulliveri Reisid" Jonathan Swift Petteri Schultz 10a Johnathan Swift Jonathan Swift (1667-1745) sündis Dublinis. 1682.a sai Swift bakalaureuse teaduskraadi. Kui Swift õppis magistriks, tuli tal Iirimaad segavate poliitiliste probleemide tõttu minna Inglismaale. Oma suurima teose, Gulliveri Reisid, kirjutamisel oli tal eeskujuks Defoe, kes kirjutas Robinson Crusoe. Raamatu eesmärk oli panna lugejat ümber mõtlema seni aktsepteeritud maailmapildi üle. Raamatus on ka Swifti teravad tähelepanekud inimeste korruptiivsuse ja kehtivate seaduste kohta, mis kehtivad ka tänapäeva ühiskonnas. ,,Gulliveri Reisid" sissejuhatus Gulliveri reisid" on kuulsaim näide Jonathan Swifti satiirilistest töödest.
Magav Mõrv Agatha Christie Gwenda Reed, kes oli 21 aastane abielu naine, tuli laevaga Inglismaale. Giles oli ta mees, kes tuli Inglismaale hiljem, sest ta töö ei võimaldanud koos Gwendaga tulla. Aga naine oli sellega nõus ja otsis ennem maja ära. Lõpuks ta leidis selle maja, millest ta oli unistanud, mitte väga suur, ega liiga väike, vaid parajalt vanamoeline koos ilusa aiaga. Ta ajas paberiasjad korda ja lasi ka Gilesile pärandatud mööbligi ära tellida, mis sobis ideaalselt sinna. Gwenda hakkas majja ka tapeeti valima. Alustas just magamis toast, sest ta oli juba mõelnud
. et naeratada võib, võib naeratada ning olla ise lurjus; vähemalt ma tean, et nii võib olla Taanimaal... “ Lk 29. 7. Miks ei tapnud Hamlet Claudiust, kui tal pärast näitlejate antud etendust avanes selleks võimalus? Kuna Laertesel ja prints Hamletil oli vaja duell pidada ning Hamlet polnud täiesti kindel, kas vaim tõtt rääkis Claudiuse kohta. 8. Kuidas sai Hamlet teada, et Claudiuse käsul oleks ta Inglismaal otsemaid hukatud? Kui Hamlet saadeti Inglismaale, siis kirjutas kuningas kindla käsu Inglismaal Hamlet hukata niipea, kui viimane sinna jõuab. Teel laevaga Inglismaale riietus end meremehe rõivaisse ja varastas paki kirjadega ja läks nendega oma ruumi tagasi. Ta leidis kuninga kirja ja luges selle läbi. Lk 113. 9. Miks pidid Hamlet ja Laertes omavahel tosin vehklustuuri pidama? Nad pidasid vehklustuure nii palju, sest nad olid oma tasemelt samad ja mõlemad said aru, et neid oli viinud tülli hullus
veedab. Oma nii-öelda flaami perioodil loob ta rea suuri altarimaale, millest võib esile tõsta ,,Madonna põlvitavate annetajatega". Ta eelistab kujutada madonnade kujutisi ja Kristuse taganutmise stseene. Ent van Dycki maalid ei ole nii ilmekad ja dramaatilised kui Rubensi tööd. 4 Kuna Flandrias ei jätkunud neile mõlemale, nii Rubensile kui Dyckile piisavalt ruumi, siirdus van Dyck 1632. aastal Charles I kutsel Inglismaale tagasi. Charles I võttis van Dycki vastu kui tõelise printsi- lõi ta rüütliks, kinkis talle maja, kindlustas sissetuleku ja jagas ohtralt kingitusi. Van Dycki nimi muudeti sir Anthony Vandyke'iks. Anthony van Dyck oli Charles I jaoks äärmiselt tähtis- tema maalitud portreed toetasid Charlesi püüdlusi absoluutse monarhia poole. Inglismaal veedetud aeg polnud tema kunstilisele arengule eriti soodus. Tal ei olnud aega
etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Ophelia matusetseremoonial esitab Laertes Hamletile väljakutse. Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude
Claudius kartis, et Hamlet hakkab ka teistele sellest rääkima, mille tõttu tahtis ta Hamletist lahti saada. 8. Miks Hamlet kohe oma kättemaksu täide ei viinud? Miks ta viivitas? Peale vaimuga kohtumist ei läinud ta Claudiust kohe tapma, sest ta polnud kindel, kas see jutt oli tõsi. 9. Miks Hamlet Claudiust ära ei tapnud, kui see pärast näitemängu palvetas? Hamletil oleks siis olnud hea võimalus seda teha. Miks ta ei kasutanud juhust? 10. Miks Claudius Hamleti Inglismaale saatis? Põhjenda. Claudius saatis Hamleti Inglismaale, et ta seal ära tapetaks. Kui ta seal tapetaks, siis ei oskaks Hamleti pooldajad seda seostada Claudiuse käsuga teda tappa. 11. Kas Hamlet oli Ophelia surmas süüdi? Põhjenda. Oli, sest Hamlet tappis Ophelia isa Poloniuse, mille tõttu läks Ophelia hulluks. Kui Ophelia poleks hulluks läinud, poleks ta puu otsa roninud ja vette kukkunud. 12. Kas Hamlet oli sinu meelest otsustusvõimetu või pigem oma tegude üle tõsiselt kaalutlev
meeskonnaliiget ja teadlast. Nii algas tema esimene merereis. Cook oli oma meeskonna suhtes väga nõudlik. Meeskonnaliikmed pidid sööma tervislikku toitu ja iga päev ennast pesema. Ta teadis, et nii saab vältida ohtlikke haigusi, nagu näiteks skorbuut. Nad sõitsid ümber Horni neeme ja saabusid 11. aprillil 1769 Tahitile, kus nad vaatlesid Veenust ja tutvusid kohaliku elanikkonnaga. Seal saabus Cookile teade, et ta peab üles leidma muinasjutulise lõunamandri ja selle Inglismaale vallutama. Ta lahkus Tahitilt 13. juulil. Järgmisena avastas ta Seltsisaared ja purjetas Uus-Meremaale, mille ta avastas koosnevat kahest suurest saarest. Seal tekkis Cooki meeskonnal konflikt kohalike elanikega, mille käigus pidid nad kohalikke elanikke tulistama. Endeavour veetis Uus-Meremaal mõne kuu, mille ajal tõestati, et see ei ole suure lõunamandri osa. 9. aprillil 1770 jõudis Cook Austraaliasse. Sõites ümber Austraalia juhtus neil õnnetus,
Robinson päästis ühe õhtusöögi. Päästetud nimeks sai Reede päästmispäeva järgi. Robinson ja Reede päästsid veel Reede isa ja vangi langenud hispaanlase Christianuse. Saarele saabusid ka mässulised inglased. Robinson päästis laeva kapteni mässuliste käest ja sai laeva oma valdusesse. Kaks mässu organiseerijad jäeti saarele karistuseks. Robinson Crusoe pääses saarelt 1686. aasta 19. detsembril ja ta oli saarel 28 aastat 2 kuud ja 19 päeva. Inglismaale jõudis ta 1687. aasta juunil, Inglismaast oli ta eemal 35 aastat. Ta läks Lissaboni ja sai sealt kätte oma varanduse. Ta tahtis seda Inglismaale viia ja ta läks seekord mööda maad, mis oli ohtlik, aga ta jõudis kohale. Aastal 1694 ta läks merereisile ja ta külastas Meeleheite saart ja Brasiiliat. Robinson Crusoe oli osav, kannatlik, vapper, töökas ja usin mees. Xury oli vapper ja ustav poiss. Reede oli tugev, sale, pikk, kiire, vapper ja ustav mees. Portugallasest kapten oli aus,
* restauratsioon varasema poliitilise korra taastamine. AASTAARVUD : * 1614 Kuningas Louis XIII saatis generaalstaadid laiali , et saada ise suurem võim Prantsusmaa üle . * 1598 Koostati Nantesi edikt . Hugenotide ja katoliiklaste pärast . * 1642 Inglismaal hakkas kodusõda. * 1649 Charles I mõisteti surma ja tal raiuti pea maha .Enamik Inglasi ei mõistnud toimunut õigeks . * 1688 - Novembris saabus Hollandi valitseja Oranje Willem suure laevastiku ja sõjaväega Inglismaale. ISIKUD : * Louis XIII prantsuse valitseja , keda ei huvitanud riigi valitsemine . Ta jättis selle kohustuse oma nõunikule . Kui ta suri päris ta trooni 5-aastane poeg Louis XIV * William III Hollandi protestantlik valitseja , kes kutsuti Inglismaad valitsema . Ta jõudis Inglismaale aasta hiljem . Kirjutas alla deklaratsiooni lepingule ja ta krooniti Inglismaa valitsejaks. Ta valitses võimsalt. *Oliver Cromwell - Inglismaa parlamendi etteotsa tõusnud mees , kes kuulus
3. Kas loomade uurimine on ka rahaliselt kulukas? 5.4 olulist sõna teosest, mis iseloomustavad just Üllatav, huvitav, sündmusterohke, teadmisiandev 6.Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta. Gerald Malcolm Durrell (7. jaanuar 1925 Jamshedpuris Indias 30. jaanuar 1995) Gerald Durrell oli Inglise looduskaitsja ja kirjanik. Ta rajas Durrelli Loomade Säilitamise Trusti ja Jersey loomaaia. Kui G. Durrell oli kolme aastane kolis nende perekond Inglismaale, kuna sealne külm ja kõle kliima perele ei meeldinud kolisid nad 1933. aastal Kreekasse Kofu saarele. Seal tekkis ka G. Durrelli huvi loomade vastu. Oma elust Kofu saarel on ta pikalt kirjutanud ka raamatutes ,,Minu pere ja muud loomad", ,,Linnud loomad ja sugulased" ning ,,Jumalate aed". Kui Durrelli pere 1938. aastal tagasi Inglismaale kolis tekkis neil rahalisi raskusi ja G. Durrell asus tööle lemmikloomapoes ning see töö meeldis talle väga. Aastal 1945 ühines ta Whipsnade'i
Selle reisi käigus oli ta teinud ka ringi ümber maailma. Teine retk toimus aastatel 17721775. Cook asus oma laevadel Adventure ja Resolution uuesti suurt lõunamandrit otsima. Seekord uuris ta Antarktise ümbrust, kuid pidi külma kliima tõttu tagasi pöörduma. Seda, kui lähedal oli James Cook teise mandri avastamisele, aitavad meil mõista tema enda kirjutatud laused: ,,Köied kui traat. Purjed kui metallplaadid'', mis näitas kui külm seal on. Kui Cook 1775.a. tagasi Inglismaale jõudis, oli ta esimene inimene, kes tegi tiiru ümber maailma läänestitta sõites. Samal aastal sai ta Coopley aumedali selle eest, et ta oli tõestanud, et mingit lõunamandrit ei eksisteeri. Autasu hulka kuulus ka kuninglikku õukonda pääsemine. Kolmanda reisi võttis Kapten Cook ette 1776. aastal. Selle ekspeditsiooni käigus üritas ta leida ühendusteed Atlandi ja Vaikse ookeani vahel põhja pool Kanadat. Kohe reisi
See on aga üks väheseid asju, mis on hea ning seegi ainult säästab aega. Liigne vabadus ja kontrollimatus on aga suureks miinuseks ka rekkameestele kelle autot ei kontrollita ning tihtipeale ei tea autojuhid isegi mida nad vedada võivad. Sellele saab tuua heaks näiteks selle, et kaks nädalat tagasi eetris olnud ,,Pealtnägija" saates rääkisid rekkamehed kuidas massiliselt poevad immigrandid kaupade vahele, et pääseda Prantsusmaalt Inglismaale. Tänu vabadele piiridele on nad tulnud algselt kinnisest Aasiast ja arengumaadest ning hiljem läbi lahtiste piiridega Euroopa maade Prantsusmaale, et sealt edasi saada ihaldatus sihtmaale. Prantsusmaal, aga puudub eelnev kontroll selle üle mida üldse Inglismaale viiakse ning tänu sellele saavad ka immigrandid autodele järgi joostes ja nendesse pealtnäha võimatutesse pragudesse peites väga lihtsalt teise riiki. See on aga
Gert Helbemäe (1913-1974) · Sünni järgne nimi Gert- Joachim Einborn (kuni 1935. aastani) · Õppis Prantsuse Lütseumis (kuni 1933.aastani) · Töötas ajalehes Vaba Maa, Roheline Post ja Uudisleht · Kokku kirjutas umbes 30 kuuldemängu · 1941. aastal abiellus Are Vanaveskiga · 1947. aastal põgenes Inglismaale ja sai ajaleht Eesti Hääl toimetajaks · Kokku kirjutas 13 teost "Ohvrilaev" "Vana Toomas" "Öö nõiapoes" "Õekesed" "Sellest mustast mungast"
tutvustas. Noor Magnus oli just minemas laevukesele koos kapteni ja ühe lihunikuga , et Eestist Nõukogude võimu eest Rootsi sõita. Selle oli organiseerinud tema isa , kes oli kaubalaeva kaptenina eiranud Nõukogude Liidu käsku kõikidel Eesti lipu all seilavatel laevadel pöörduda liidu sadamatesse. Isa elas tol hetkel Londonis, kus tal oli piisavalt raha, et teha võimalikuks oma poja pagemine Eestist Inglismaale. Magnus viibis mõne nädala Gotlandil, sealt sõitis ta laevaga edasi Stockholmi ning seejärel kaubalennukiga Inglismaale Londonisse. Magnus ise ei tahtnud üldse Eestist lahkuda , see oli tema kodumaa, seal olid tema sõbrad ja esimene silmarõõm Kai. Ta ei tahtnud Kaid loovutada oma pinginaabrile , temaga oli ta kogu aeg võidelnud Kai tähelepanu eest. Teel mõtles ta selle peale kogu aeg, eriti kuna tema isa oli tema jaoks üpriski võõras, sest tema kaptenitöö hoidis teda perest kogu
Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada. Rooma oli ülekaalus, aga tegemist oli paljude hõimudega, kellega tuli pidevalt võidelda, mistõttu pidev väga suur sõjaline kohalolek oli Britannias roomlaste poolt vältimatu. Ebastabiilne olukord jäi püsima kogu Rooma perioodi jooksul Nimetused Britannia ja Londinium; Britannia - termin on Rooma võimu järelkaja. London – juba 43
Claudius, Gertrude, Ophelia ja Polonius koos paljude teiste inimestega. Mängu käigus saavad nii Gertrude kui ka Claudius väga ärritunud, ehkki erinevatel põhjustel. Gertrude on vallutatud Hamletti viletsu süüdistusega, et ta oli ebakindel ja silmakirjalik, kui ta jäljendas pärast Vana-Hamleti surma; Klaudius on raputatud, sest ta on tõepoolest süüdi oma venna mõrvatuses. Claudius otsustab, et ta peab Hamletist lahti saatma, saates teda Inglismaale. Esitamise järel kutsub Gertrude Hamletti oma ruumi, kavatses teda tema jubedaid insinuatsioone karistada. Hamlet pöördub tema tabeleid, süüdistades teda kõige hirmuäratavamast himust ja väites, et ta on solvanud oma isa ja ise, nõustudes Claudiusiga abielluma. Intervjuu jooksul peidab Polonius sepistust taga; ühel hetkel arvab Hamlet, et Hamlet hakkab rünnaku eest Gertrude't rünnakut üles aitama. Hamletist laseb Polonius läbi seinavaibla, arvates, et ta on tapnud Claudiuse
Hamlet laseb neil näidelda oma kadunud isa tapmise lugu. Sama päeva õhtu poolikul mängitaksegi näidend ette. Hamlet ootab põnevusega Claudiuse reaktsiooni ja ta ei pea selles pettuma. Poole etenduse pealt tormas Claudius ruumist välja. Juba päev hiljem otsustab Claudius Hamleti Taanimaalt välja, Inglismaale, saata. Enne Hamleti lahkumist, räägib Hamlet oma emaga. Neid kuulab kardina taga peale Polonius. Hamlet mõrvab ta ja läheb Inglismaale. Vahepeal on Poloniuse surmast saanud teada tema tütar Ophelia, kes selle uudise peale oma mõistuse kaotab. Läheb oja äärde ja sinna ta ka õnnetuseks upub. Laertes, Poloniuse poeg, saabub lossi, et selgitusi nõuda ja hiljem Hamletile kätte maksta isa ja õe surma eest. Koos Claudiusega plaanivad nad vandenõud Hamleti vastu. Otsustavad Hamleti koos tappa. Saabub kiri, kus Hamlet teatab, et on taas Taanimaa pinnale saabunud. Hamlet kohtab
Kõige paremini tuntakse teda "Sõrmuste isanda" trioloogia (ka Silmarilion jne.) järgi. Lapsepõlv Tolkien sündis kolmandal jaanuaril 1892 Orange Free States, LõunaAafrikas, (vanemad Arthur Reuel Tolkien ja Mabel Suffield) kuhu nad kolisid sellepärast, et Arthurit edutati (Briti pank). Tolkienil oli vend nimega Hilary, kes sündis 1894. aastal. Lapsena hammustas Tolkieni ämblik, mis on ka tema hilisemaid kirjutusi mõjutanud. Kui ta oli kolme aastane läks Tolkien oma ema ja vennaga Inglismaale ja Johni isa pidi nendega ühinema, aga ta suri enne Britanniasse jõudmist palavikku. Pärast seda jäi pere ilma sissetulekuta ja nii otsustas Tolkieni ema oma vanemate juurde elama minna. Pärast seda kolisid nad Birminghami kus John veetis oma aega uurides vanu veskeid ja rännates nõlvadel, mis on samuti mõjutanud tema loomingut. Alguses õpetas poisse nende ema, kes õpetas Ronaldile palju botaanika kohta ja ärgitas teda joonistama.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
