kandunud energiat. Ühik džaul (J) Soojuslik tasakaal - olukord, kus soojus-ülekandes osalevate kehade temperatuurid on võrdsustunud Termodünaamiline tasakaal - olukord, kus keha T, p, ja V on püsinud pikka aega muutumatutena Soojusülekande liigid soojusjuhtivus - soojus kandub osakeselt osakesele, ilma, et aine ümber paigutuks konvektsioon - soojus kandub edasi aine ümberpaigutumise tõttu, toimub vedelikes ja gaasides soojuskiirgus - soojus kandub edasi kiirgusena Termodünaamika seadused Termodünaamika nullseadus Kui kaks keha on soojuslikus tasakaalus kolmandaga, siis on nad ka omavahel soojuslikus tasakaalus (s.t. nende temperatuurid on võrdsed) Sellel põhineb temperatuuri mõõtmine Termodünaamika I seadus Gaasi siseenergia muut võrdub tehtud töö ja üle kantud soojushulga summaga Termodünaamika II seadus
Heli levimine Heliallikana võib toimida iga nähtus, mis tekitab keskkonnas levivaid võnkeid. Helivõnked vajavad levimiseks mingit kandjat või keskkonda, näiteks õhku. Õhuvabas kohas heli ei levi. Vedelikes ja gaasides levib ta piki- ja ristlainena, tahketes kehades pikilainena. Heli levimist pinnalainete puhul võime vaadelda kui kivi viskamist sileda veepinnaga veekogule. Kivi kukub veepinna põhja ja tekitab võnkeid. Kivist levivad veepinnal lained. Sarnaselt levib võnkumine ka õhus ja teistes elastsetes keskkondades. Heliallikas tekitab õhu tihendused ja hõrendused, need eemalduvad hääleallikast teatava kindla kiirusega. Igale keskkonnal on oma iseloomulik kiirus.
Spektrijooned ja energiatasemed Elektrivoolu juhtimisel gaasi, hakkab see kiirgama valgust, mille spekter on joonspekter. See tähendab, et kiiratud valgus koosneb kindlatest lainepikkustest. Hõredates gaasides kiirgavad nõrgalt seotud aatomid ja joonspektrid on seega üksikute aatomite spektrid. Kindlale lainepikkusele vastab ka kindel kiirguse sagedus. f=c/ Joonspekter tähendab seda, et aatomid kiirgavad kindla energiaga footoneid. Footoni energiat saab arvutada eeskirjast E=hf H=6.62*10astmel -34 Js- Plancki konstant ja f- kvandi sagedus. Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant.
isotoop. Vesinik-1 järel levikult teine kõigi keemiliste elementide isotoopidest. 10.04.11 Keemine... Heelium-4 keeb normaalrõhul temperatuuril 4.2 kelvinit (-268.8 ºC) Heelium-3 keeb temperatuuril 3.2 kelvinit (-269.8 ºC) Heelium-4 ja heelium-3 on ainsad ained, mis absoluutsel nulltemperatuuril pole tahked. Mõlemad muutuvad keemistemperatuurist madalamal temperatuuril ülivoolavaks. 10.04.11 Saamine... Sisaldub looduslikes gaasides ja absorbeerunult haruldastes radioaktiivsetes mineraalides kleveiidis, monatsiidis ja torianiidis. Eraldatakse looduslikest gaasidest, kus heeliumi sisaldus on 2-7%. Gaas kuivatatakse ja vabastatakse CO2-st ja jahutatakse, kuni saadakse küllalt puhas He. 10.04.11 Kasutamine... Peamised kasutusalad on raketikütuse tehnoloogia ja tuumaenergeetika (kokku ca 60% toodangust). Laialdaseimalt õhupallides, sest on kergem kui õhk
osad. 14.Alalisvoolu töö ja võimsus. *Energia muundumist mingiks teiseksenergia liigiks iseloomustab tehtud töö(A=UQ=UIt). Ajaühikus tehtud tööd nimetatakse võimsuseks(P=A/t). 15.Elektrivoolu soojuslik toime. *Juhise elektrivoolu toimel eralduvsoojushulk on võrdelinevoolutugevuse ruuduga, juhitakistuse ja ajaga(Q=A=I2Rt). 16.Elektrivool elektrolüütides. *Elektrivooluks läbi elektrolüüdi nemetatakse katioonide ja anioonide suunatud liikumist. 17.Elektrivool gaasides. *Elektrivool gaasides normaal tingimustel on positiivsete ioonidega. 18.Vooluga juht magnetväljas. *Kui sulgeda vooluring, siis magnetilise jõu mõjul tõmbub vooluga sirgjuhe magneti sisse. 18.Magneetiline induktsioon. *Magnetiliseks induktsiooniks nimetatakse suurust ,,b" mis iseloomustab magnetjõude antud punktis(B=FAMAX/Il). 19.Magnetvoog. *Magnetvälja jõujoonte arvu mis läbib nendega risti asetsevatpinda(S)nimetatakse magnetvooks. 20.Magnetvälja väljatugevus.
Ühenimeliste laengute korral on jõud positiivne (tõukuvad) ja erinimeliste puhul negatiivne(tõmbuvad) 2. Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis. Positiivse laenguga välja suunas ja negatiivsega vastassuunas. Metallides ja pooljuhtides on laengukandjateks elektronid, elektrolüütides ja ioniseeritud gaasides lisaks ioonid. Kui voolu suund juhis ajas ei muutu on tegemist alalisvooluga. Voolutugevus on võrde ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguga I=dq/dt (A) 3. Dielektrikud ehk isolaatorid on ained, milles vabade laengute hulk on väga väike. Polaarsetes dielektrikutes on molekulide dipoolmomendid tavaliselt orienteeritud täiesti ebakorrapärast. 4. Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektrolüüdi koostisosade eraldumine
kuumenemine); Keemilist (siseorganite kahjustused) ; Magnetilist (Närvisüsteemi mõjutamine, krambid jne) mõju. On inimesele ohuti tugevuseni 5mA ja surmav alates 50mA. Elektrivool erinevates keskkondades: Metallides: Vabadeks laengukandjateks valentselektronid (vabad elektronid.) Vedelikes: Vedelikke, milles leidub vabu laengukandjaid nim. elektrolüütideks. Elektrolüütides on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Gaasides: Gaasid on üldjuhul dielektrikud, sest neis ei leidu vabu laengukandjaid ja järelikult ei kanna nad ka voolu edasi. Et gaasis saaks tekkida elektrivool tuleb sinna vabad laengukandjad tekitada gaas tuleb ioniseerida. Voolutugevus: Voolu tekkimiseks juhis on vaja, et juhi otstel oleksid erinevad laengud. Mida suurem on laengute erinevus, seda tugevam on vool. (Tähis on I ja ühik on A-amper) Pinge: Laengute erinevus kahe otsa vahel (Tähis U ja ühik V-volt) Pinge näitab, kui palju
Mehaaniline maailmapilt tõi- liikumise, jõu. Mehaanika põhimõte-keha asukoha määramine ruumis igal ajahetkel. Kiirus-näitab kui pika tee keha läbib mingil ajahtkel. Mass- on füs suurus, mis iseloomustab keha inertsust . Mida suurem on keha inertsus , seda suurem on keha mass. Jõud- on kehade vastastikuse toime mõõt, mis avaldub kas keha liikumisolukorra muutuses või keha deformeerumises. Töö-on füs suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka.( dzaul) Energia- füs suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd (potensiaalne,kineetiline) Võimsus -on füs suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Teadlased:Galilei,Kepler,Newton,Einstein. Valemid:kiirusv=s/t, võimsus N=A/t, töö A=fs, jõud F=ma Newtoni 3 seadust:1. Inertsi seadus-Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ...
Siseenergia on keha aineteosakeste Ek ja Ep summa. Sõltub aineteosakeste liikumise kiirusest ja nende vastastikusest asendist. Aineosakeste kiirus muutub keha soojenemise või jahtumise tulemusena. Keha siseenergia muutub temp. muutumisel, kuid ka aine oleku muutumisel. Soojus(energia) on keha siseenergia kineetiline komponent. Soojenemine on keha siseenergia kineetilise komponendi suurenemine. Jahtumine on keha siseenergia kineetilise komponendi vähenemine. Soojushulk on keha siseenegia hulk, mis kandub sellelt teistele kehadele või siis teistelt kehadelt antud kehale. 4.2 J = 1 cal = 1g vett soojendatakse 1°C võrra Soojusjuhtivus on siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele. Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele kehale. soojem -> külmem head soojusjuhid - metallid halved soojusjuhid - gaasid, jää, vesi Gaasides paiknevad osakesed hõredalt, liikumise edasikandumine ühelt osakeselt teistele esineb vaid os...
TEST 5 soojus 1. Millises keskkonnas milline soojusülekande liik? tahketes kehades (põhiliselt) soojusjuhtivus gaasides (põhiliiselt) konvektsioon vedelikes (põhiliselt) konevktsioon vaakumis (ainult) soojuskiirgus 2. Millised mikro, ja millised makroparameetrid? molekuli mass mikro rõhk makro molekulide keskmine kiirus mikro temperatuur makro ainekoguse ruumala makro 3. Vali kirjeldusele vastav soojusülekande liik 1. Energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu konvektsioon 2
KORROSIOON! Mis on korrosioon? - Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel.Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Korrosioon jaotatakse kaheks : 1. Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad jne 2. Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega
Vedelikes toimib ? Pascali seadus; ? gaasisamba poolt avaldatav rohk; ? uleslukkejoud; ? pindpinevus. Pascali seadus: kinnises anumas olevale vedelikule (voi gaasile) avaldatav rohk antakse edasi igas suunas uhteviisi. Uleslukkejoud on vordne keha poolt valjatorjutud vedelikule (voi gaasile) mojuva raskusjouga Vedeliku pinnamolekulid mojutavad uksteist tombejoududega, mis on suunatud piki pinda ja puuavad pinna suurust vahendada- pindpinevus. Gaasides on molekulide vahekaugused on vaga suured: gaasi on voimalik kergesti kokku suruda. Molekulid liiguvad vabalt, porkudes uksteisega. Vaba tee pikkus on oluliselt suurem molekulide mootmetest. Molekulide keskmine kineetiline energia on suurem kui molekulide vaheline potent- siaalne energia. Gaasides toimib: Pascali seadus; gaasisamba poolt avaldatav rohk; uleslukkejoud. Plasma on taielikult ioniseeritud gaas: elektronid on aatomituumade umbert lahti rebitud. Plas-
risti lainete levimise suunaga. Ristlained võivad tekkida niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Ristlained levivad vaakumis mitte aga vedelikes ning gaasides. Ka valgus on elektromagnetlainetus ning koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised nähtused nagu valguse polarisatsioon ja polarisatsioonifilter Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. Pikilaine on ka näiteks helilaine. Magnetresonantstomograafia Magnetresonantstomograafia (MRT) on meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides. Seda kasutatakse põhiliselt eluskudede patoloogiliste või füsioloogiliste muutuste visualiseerimiseks ning
Küsimused gaaside ja molekulaarkineetilise teooria kohta 1) Võrdle ideaalse ja reaalse gaasi omadusi. Ideaalgaasis molekulide vastastikune toime puudub (elastseid põrkeid ei loeta vastastikuseks toimeks). Reaalgaasis on küll molekulide vastastikune toime nõrk, kui siiski nii suur, et ideaalgaasi iseloomustavad omadused enam ei kehti. Reaalsetes gaasides asuvad osakesed üksteisele nii lähedal, nende vahel tekivad Van der Waalsi jõud. Reaalsetes gaasides domineerivad osakeste vahelised tõmbejõud, tõukejõud on olulised, kui osakesed on üksteisele väga lähedal. Reaalsetel gaasidel on omaruumala, mis määrab gaasi kokkusurutavuse. Ideaalgaasis on osakeste omaruumala tühine võrreldes ruumalaga, milles nad liiguvad. Ideaalgaasi puhul sõltub osakeste ruutkeskmine kiirus ainult temperatuurist. Erinevalt ideaalgaasist muutub reaalgaas teataval rõhul ja temperatuuril vedelaks. Mida lähemal on gaas
Gaasides on molekulide vaheline kaugus nii suur, et nende vahel sidemeid praktiliselt pole. Vedelikes ja tahketes ainetes on molekulide vaheline kaugus väike ja sellepärast esinevad molekulide vahel vastastikused tõmbejõud. Vastastikused tõmbejõud on nõrgad ja nende lõhkumiseks peab kulutama vähe energiat. Aatomite ja ioonide vahel esinevad erilised sidemed. Keemiliseks sidemeks nimetatakse aatomite või ioonide vahelisi sidemeid, mis seovad nad molekuliks või kristalliks. Keemilised sidemed saavad tekkida või laguneda keemiliste reaktsioonide käigus. Keemilise sideme loomisest võtavad osa valentselektronid (väliskihi elektronid). Keemilise sideme moodustamise protsessis vabaneb energia ja keemilise sideme lõhkumisel kulub energiat. Keemilise sideme tekke põhjuseks on aatomitest tekkinud vastaslaengutega ioonide tõmbumine või aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustamine. Iooniliseks sidemeks nimetatakse ioonide vahelist keemilis...
elektroodi vahele suure el. juhtivusega kanal. Läbilöök sõltub pinge rakendumise ajast, el.välja kujust, dielektriku mahust, t-st jpm. Läbilöögi iseloomustamiseks kasutatakse väljatugevuse mõistet El = Ul/h [kV/m] Ühtlases el.väljas iseloomustab materjali El elektriline tugevus. Läbilöögile avaldab tugevat mõju el.välja kuju. Pinge tõusul karoona lahendus (1 osalahenduste liikidest) kasvab üle läbilöögiks. Ekl = Ul/h < El Läbilöögi protsess on erinev gaasides, vedelikes ja tahketes dielektrikutes. El.lahendus võib olla elektriline, soojuslik või elektrokeemiline. Dipoolpolarisatsiooni tekkemehhanism ja põhilised seosed Esineb dipoolsete molekulidega tahketes, vedelates, gaasilistes dielektrikutes. Kui dielektrikule rakendada elektriväli, siis dipoolid püüavad orienteeruda oma telgedega el.välja suunas, kuid seda takistab molekulide pidev soojusvõnkumine. Dipoolpolarisatsioon on võimalik ainult siis, kui
molekulide keskmine kiirus, ruutkeskmine kiirus, kontsentratsioon Termodünaamilised parameetrid füüs suurused, mis iseloomustavad termodünaamilise süsteemi olekut nt: ruumala, rõhk, temperatuur Ideaalne gaas Lihtsaima gaasi mudel. See sisaldab kõike üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. Mudel: 1)Molekulid on punktmassid; 2)Molekuide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed; 3)Molekulide vahel puuduvad vastasmõju jõud Termodünaamiline süsteem et kirjeldada gaasides ja teistes makrokehades toimuvaid protsesse kasutatakse füüs. Suurusi, mille hulka kuuluvad ruumala, tihedus, temperatuur jt Soojuslik tasakaal nim sellist olekut, milles kõik termodünaamilised parameetrid püsivad kuitahes kaua muutumatuna Temperatuur iseloomustab keha soojendatavuse astet, keha soojusliku tasakaalu olekut Temperatuuri mõõtmine Hoitakse temperatuuri mõõtvat keha mõõdetava vastas kuni saabub soojuslik tasakaal
Galvanosteegia – metalli elektrolüütiline katmine teise metalli õhukese kihiga (korrosioonikaitse, ilu pärast) Galvanoplastika – metallesemetest jäljendite tegemine Korrosioon on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjul.Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad.Korrosioon on iseenselik protsess. Keemiline korrosioon seisneb metallide otses reageerimises ümbritsevas keskkonnas oleva ainega (näiteks O2-ga) Toimub tavaliselt kuivades gaasides ja kõrgemal temperatuuril.3Fe + 2O2 Fe3O4 Elektrokeemiline korrosioon-Toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses (õhus olev veeaur ja selles lahustunud gaasid). Toimub kahe omavahel seotud osareaktsioonina, mis võivad toimuda metalli erinevatel pinnaosadel. Metall oksüdeerub Fe - 2e- Fe2+.Neutraalses keskkonnas on oksüdeerijaks õhuhapnik.O2 + 2H2O + 4e- 4OH— Soodustavad tegurid: Oksüdeeruva metalli kokkupuude vähemaktiivse metalliga-aktiivsem metall oksüdeerub,
1. Makroparameetrid. Ainekoguse iseloomustamine (p, V, T). 2. Mikroparameetrid. Aineosakeste iseloomustamine (molekuli mass, kiirus, impulss). 3. Molekulaarkineetilise teooria kolm põhiväidet. a) Ained koosnevad aatomitest ja molekulidest. b) Aineosakesed on pidevas liikumises. c) Aineosakeste vahel mõjuvad tõmbe- ja tõukejõud. 4. Soojusliikumine. 5. Kaootiline liikumine. 6. Soojusliikumine gaasides. 7. Soojusliikumine vedelikes. 8. Soojusliikumine tahketes kehades. 9. Temperatuur. 10. Celsiuse skaala. 11. Kelvini skaala. 12. CK ja KC. 13. Rõhk. 14. Rõhu ühikud. Pa (paskal), mmHg, bar, at (atmosfäär) 15. Ideaalne gaas. 16. Isoprotsessid. T=const (isotermiline) p=const (isobaariline) V=const (isohooriline) 17. Boyle´i Mariotte´i seadus. 18. Gay Lussaci seadus. 19. Charles´i seadus. 20. Clapeyroni võrrand. 21. -25. Ülesanded. 22.
Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 22 OT: Õhu sisehõõrdetegur Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu sisehõõrdeteguri määramine. Kapillaar, vedelikmanomeeter, gaasholder, ajamõõtja, pump gaasholderi täitmiseks Joonis Töö teoreetilised alused Sisehõõrde olemus on gaasides ja vedelikes erinev. Kuid küllalt suure gaasi tiheduse korral, kui molekulide vaba tee pikkus on väike võrreldes toru raadiusega, milles gaas voolab, võib gaasi voolamist vaadelda sarnaselt vedeliku voolamisega ja kasutada hüdrodünaamika valemeid ning meetodeid. Poiseuille valemi põhjal on kokkusurumatu vedeliku ruumala, mis r 2 laminaarsel voolamisel aja jooksul läbib toru ristlõiget V = p , kus r
Keha siseenergia muutub temperatuuri muutumisel kuid ka aine oleku muutumisel. Soojushulgaks nim keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teistele kehadele või teistelt kehadelt antud kehale. Soojushulka tähistatakse tähega Q. Soojushulga ühik on 1 J ja 1 cal. 1 cal=4,2 J 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1 g vee temperatuuri tõstmiseks 1 C võrra Soojusjuhtivuseks nim siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Gaasides paiknevad osakesed hõredalt, liikumise edasikandumine ühelt osakeselt teistele esineb vaid osakeste põrkumisel. Vaakumis puudub soojusjuhtivus. Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist vedeliku või gaasivoolude liikumise teel. Kiirgus on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida tumedam on kiirgava keha pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab
Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. n=N/V. n- juhtivuselektronide kontsentratsioon, N- juhtivus elektronide arv. V- ruumala. l=q/T. L- voolutugevus, l= 1,6x10´-19C. Vooluallikas on seade, mis tekitab temaga ühendatud juhis voolu ja säilitab sea pika aja jooksul. Vooluallikaid iseloomustab elektromatoorjõud- näitab laengu ümberpaigutamisel kõrval jõudude poolt tehtava töö ja laengu suuruse suhet. Kõrvaljõud mitte elektriline jõud. E=A/Q. E= elektromotoorjõud, A- kõrvaljõudude töö, Q- laeng. Elektromotoorjõu ja pinge vahe Vooluallikaid iseloomustab ka sidetakistus. Heal voolu allikal on vaäike sidetakistus. Aku tühjenemisel ei muutu tema elektromotoorjõud, kuid suureneb sisetakistus. Ohmi seaduses voolu ringi lõigu kota. Voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otste ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega .l=U/R, l- voolutugevus, R-takistus. Vooluringi mingi lõ...
elektronid (-). Tuum 10-13aatom 10-8 cm. Bohr- täiendas mudelit kihtidega. 2. Aatom kiirgab sellepärast et iga kiirendusega liikuv keha kiirgab. Aatom statsionaarses olekus ei kiirga. Elektron võib liikuda ainult kvant olekutes millele vastab kindel energia. Aatomi üleminek 1 olekult teisele ta kas kiirgab või neelab energia kvandi ehk ootoni mille energia võrdub olekute energia vahega. Hõredatel gaasidel on joonspekter. Gaasides on aatomid hõredad, järelikult aatomite spektrid on joonspektrid. Igale joonele spektris vastab kindel kiirguse lainepikkus ja sagedus. Igal kindlal sagedusel on kindel energia. (Footoni energia E=f(sagedus)*h(Planki konst), 1eV=1,610 -19J) Vahepeal tuleb aatomit ergastada, et ta saaks uuesti kiirata. (kiiritada valgusega/kuumutamine) 3. Seisulained-lained millel on täisarvulised kordajad. Elektron lainetab ja tema laineid nim tõenäosus e.
Dünaamika Jõud: Newtoni I seadus Mxa=F 1N a= F=ma Jõud on vektoriaalne suurus 1. Kindel suund 2. Kindel arvväärtus mida iseloomustab vektori pikkus 3. Jõu rakenduspunkt,(kuhu jõud mõjub, millisele kehale) Resultantjõud-kõigi jõudude vekoriaalne summa Fr-resultantjõud 4-2=2N Takistusjõud on alati negatiivne Keha seisab paigal kui tema jõudude resultant on 0. Newtoni II seadus Kiirenduse põhjuseks on alati vastastikmõju ehk jõud Kiirendus on jõud mis annab massil jõu liikuda 1m÷s2 Veojõud on-liikumapanv jõud Fv Takistusjõud- liikumist takistav jõud, õhus ja vees(-,negatiivne) Toereaktsioon- on aluse või riputusvahendi mõju kehale, vastassuunaline raskusjõuga( risti toestumispinnaga) Takistusjõud Ft Hõõrdejõud Fn Veojõud Fv Raskusjõud Fr (mg) Fr=mg m=Fr÷g10 Toereaktsioon...
osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika 9. Elektrivool gaasides · Pole vabasid laenguid · Vabad laengukandjad tuleb tekitada · Gaas tuleb ioniseerida Gaasi saab ioniseerida: Kõrge temp, kiirgused · Ioonide sisaldus õhus sõltub aerosoolist · Õhuelektrijuhtivusega saab kindlaks teha kui puhas on õhk · Plasma
viskoossus ja ta voolab hõõrdevabalt. See omapärane vedelik tungib läbi kitsaste pilude ja kapillaaride, moodustab edasiroomavaid kilesid. Kui täita lahtine nõu sellise vedelikuga, siis roomab ta läbi nõu seinu välja kuni anum on tühi (Nobeli preemia laureaat Lev Landau seletas heeliumi taolist käitumist kvantvedeliku aatomite laineomadustega). Tahke heelium on (nagu ka H2) heksagonaalse kristallvõrega. Vees ja muudes lahustites lahustub heelium teistes gaasides halvemini. (1l vees lahustub 00C juures vähem kui 10 ml He, s.t. üle kahe korra vähem kui H 2 ja 51000 korda vähem kui soolhape. Tavalistes tingimustes on heelium keemiliselt inertne, kuid aatomite tugeval ergastamisel võivad moodustuda molekulaarsed ioonid. Näiteks moodustuvad elektrilahendusel kaheaatomilised ioniseeritud molekulid He 2+ (samuti nagu H2+). Tavalistes tingimustes (mitte elektrilahenduses) on need ioonid ebapüsivad. Heeliumil on kaks stabiilset isotoopi 4He ja 3He.
19.Lainete interferents ja difraktsioon Interferents kahe v mitme laine liitmine ,mille puhul tekib ruumi erinevates punktides ajas püsiv resultantvõnkumiste amplituudi jaotus. Difr lainete paindumine tõkete taha.Kui lamda >avast,siis difr on suurem.kui>,siis väiksem. 20.Akustika käsitleb häält ja tema seost teiste füüsikaliste nähtustega. W/m 2(1000Hz) Valulävi 10W/m2 (130dB).-20Hz on infralained;20- kHz on ultraheli.Heli isel kõrgus,tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid jaot:lihthelid e toonid ;liithelid(madal sagedus+täisarv korda kõrgemad sagedused);mürad(ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldeläveks (10 -12)See sõltub aga subjektist ja sagedusest.Heli valjus (L) 1 dB on hääle selline intensiivsuse nivoo,mille int ja 0- nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.L=10logI/I0(dB). 21
hammasratasülekanne jne. o Mehaanilise energia jäävuse seadus: energia ei teki ega kao, vaid muundub ühes liigist teise. o Kangi tasakaalu tingimus: kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. o Mehaanika kuldreegel: ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda kui võidetakse jõus, kaotatakse teepikkuses. o § Rõhk vedelikes ja gaasides o Õhurõhk: raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Mõõteriist: baromeeter o Normaalrõhuks nimetatakse õhurõhku 101325 Pa. o Manomeeteriga mõõdetakse rõhku. o Baromeetriga mõõdetakse õhurõhku. o Rõhk vedelikes ja gaasides Valem: p = hg Mõõtühik: 1Pa
Vastavat sagedust nimetatakse resonantsisageduseks. Viimane on enamasti ligilähendane süsteemi omavõnkesagedusele o Võnkumiste liitmine: samasihilised (sama ja erineva ringsagedusega), tuiklemine ja virvendus; ristsihilised (sama ringsagedus) (+ joonis) 9) Elastsuslaine o Piki ja ristlaine (+ joonised) – Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Pikilaine on ka näiteks helilaine. Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained ei levi vedelikes ning gaasides. Elektromagnetlained on ristlained, levivad ka vaakumis
12. Kirjelda elektrivoolu vedelikes ja mis on galvanotehnika? On valmistatud elektrolüüsi teel. Kui vedelikuks pole vedel metall, on vabadeks laengukandjateks ioonid. Negatiivsed ioonid ehk anioonid liiguvad positiivse eletroodi ehk anoodi poole. Positiivsed ioonid ehk katioonid liiguvad negatiivse eletroodi ehk katoodi poole. Galvanotehnikaks nim tehnikat, kui elektrolüüsi käigus saab katta esemeid metallikihiga. 13. Nimeta voolu levimise võimalusi gaasides? 1. Kui gaas ioniseeritakse, hakkab ta elektrit juhtima. Seega on tegemist sõltuva gaaslahendusega. 2. Sõltumatu gaaslahendus, mis ei vaja ionisaatorit, sellised juhul omandavad laengukandjad elektriväljas kiirenevalt liikudes kineetilise energia, mis on piirav, gaasi aatomite ioniseerimiseks. Seda nim põrkeionisatsiooniks. 3. Ka tavaline õhk võib elektrit juhtida, sellisel juhul on põhjuseks kosmosest
Olulisemad molekulaarfüüsika mõisted: Agregaatolek aine oleku vorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaat olekut: gaasilist, vedelat, tahket. Amorfne keha tahkis milles esineb aatomite või molekulide lähikorrastatus. Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Aur kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. Avogadro arv võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised. Difusioon molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine. See toimub nii gaasides vedelikes kui tahkistes. See on pöördumatu protsess, mille käigus toimub süsteem...
Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Elektrokeemiline korrosioon korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses)
7.Mis on lühis? Lühis on siis, kui välistakistus on lähedane nulliga. (ja seega voolutugevus on arvutatav valemiga I=E/r) 8.Mis on kaitsmed? Kaitsmed on elektrivoolu katkestavad seadmed, mis kaitseb juhul, kui elektriseadmes tekib ohtlik rike või lühis. 9.Kirjelda elektrivoolu vedelikes? Pinge rakendamisel elektrolüüdi lahusele hakkavad pos. ioonid liikuma neg. klemmi poole ja neg. ioonid pos. klemmi poole. 10.Nimeta voolu levimise viise gaasides? Sõltuv gaaslahendus, sõltumatu gaaslahendus, huumlahendus, kaarlahendus, sädelahendus, koroonalahendus. 11.Mis on plasma? Plasma on tugevasti ioniseeritud gaas. 12.Mis on magnet? Magnet tõmbab enda poole rauast esemeid ja orienteerub põhja-lõuna suunaliselt. 13.Mis on poolus ja neutraalne piirkond? Kus asuvad? Magneti poolustes on magneti omadused kõige suuremad, keskkohas on neutraalne. 14.Kuidas poolused üksteist mõjutavad?
C. ükski aine ei saa olla temperatuuril -1000ºC 7. Milline väide ei ole õige? A. päikesekiirgus jõuab Kuule peamiselt soojusjuhtivuse teel B. soe õhk läheb toast välja avatud akna ülemise osa kaudu külm õhk tuleb sisse avatud akna alumisest osast C. kui veekeetjas poleks küttekeha mitte anuma põhjas, vaid kaane lähedal, siis vesi ei soojeneks ühtlaselt 8. Millistes keskkondades ei saa tekkida konvektsiooni? A. vedelikes B. gaasides C. tahketes kehades 9. Missugune järgmistest nähtustest ei ole seotud vedelike kondenseerumise nähtusega? A. kõrgel taevas lendava lennuki järel on valge jälg B. kui külma ilmaga õues välja hingata, siis on hingeaur nähtav C. kui vett pliidil kaua keeta, siis muutub köögiaken „higiseks“ D. kui asetada kriiditükk vette, siis muutub kriit märjaks. 10. Kas jääga on võimalik soojendada teist keha? A
1.Millest heli koosneb? V: Elastsest keskkonnast lainena levivast mehhaanilisest võnkumisest. 2. Mille kaudu levib heli? V: Vedelat, tahkete kehade kaudu ja gaasides. Alati peab olema keskkond, mis heli endasi kannab. 3. Mis sagedus on basskitarril ja mis või kes saab tekitada samasuguseid sagedusi? V: 30 Hz kuni 200 Hz . Klaver tekitab samasuguseid sagedusi . 4. Kuidas töötab kõlar? V: Kõlar ehk akustiline agregaat on elektroaukustiline muundur, mis muundab elektrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). 5
Tahkise ruumala on püsiv, aine osakesed võnguvad oma tasakaaluasendi piirkonnas. Vedelikes on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad on üksteise suhtes liikuvad, nende vahel toimivad nii tõmbe kui tõukejõud, kuid tõmbejõud on küllalt tugevad selleks, et osakeste paigutus oleks piisavalt tihe ja ei võimaldaks vedelikke rohkem kokku suruda, kuid osakesed võivad muuta oma asukohta. Gaasides on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad vabalt liikuda. Molekulidevahelised jõud on gaasides väikesed. Aine neljas olek plasma moodustab enamuse sellest ainehulgast mida, me näeme kõik meie poolt nähtavad tähed ongi aine tema neljandas olekus plasmana . Füüsikas ja keemias tähendab klassikaline plasma aine agregaatolekut, mis sarnaneb gaasile, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud . NB
ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetami- sena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Too konkreetseid näiteid oma kodusest elust erinevate metallide korrosioonist. Raua korrosioon Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks: 1. Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 2. Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Näiteks tsinkpleki puhul, kui viimast on kriimustatud, tekib galvaanipaar Fe - Zn. Kulla korrosioon
(esemete katmine metallkihiga)-galvanosteegia(metallesemete katmine teise metalli õhukese kihiga,galvanoplastika(sadestatakse esemele paks metallikiht),elektrolüüsi põhiseadus e. faraday 1. seadus: alalisvoolu toimel elektroodile kantava aine mass on võrdeline voolutugevusega ja elektrolüüsi kestusega(m=kIt), gaas hakkab elektrid juhtima siis, kui ta ioniseeritakse(aatomitest ja molekulidest lüüakse välja elektrone)el.voolu gaasis- gaaslahendus, põhiliigid:huum-(hõrendatud gaasides,valgusreklaamis),kaar-(normaalrõhul, kinolampides),säde-(välk,süüteküünal) ja koroonalahendus(päevavalguslamp),plasma- gaas,milles laengukandjate arv on võrreldav molekulide või aatomite üldarvuga,
tahke keha kristallstruktuuri moodustamisel tekkivatest vastasmõjudest aatomite vahel. Aatomite karakteristlik kiirgus. Nagu kiirguse kvantteooria, sai ka aatomifüüsika alguse sajandivahetusel. Mýlemad kujunesid ühe ja sama probleemi -- valguskiirguse teke aines -- uurimise käigus. Kiirguse spektraalne uurimine näitas, et kui pidev soojuskiirguse tüüpi spekter on omane kondenseeritud ainele (vedelikud ja tahked kehad), siis gaasides lisandub sellele nn. taust- ehk foonkiirgusele eraldiseisvatest sagedustest koosnev joonspekter. Joonspektriks nimetatakse viimast aga selle pärast, et tavalistes piluspektrograafides paistab ta koosnevat üksikutest heledatest joontest tumedamal taustal. "Taust" ise kujutab endast joontest tunduvalt nýrgemat (väiksema intensiivsusega) pidevat spektrit, mille energiajaotus vastab soojuskiirguse omale. Kõige hämmastavam oli elektriliste gaaslahenduslampide spekter: madalal
Agregaatolek gaas, vedelik, tahke. Agregaatoleku määrab molekulide vahelised elektromagnetilised tõmbe- ja tõukejõud, mis määravad ära oakeste paiknemise aines. Gaas osakesed paiknevad hõredalt, osakesed liiguvad kaootiliselt, osakesed mõjutavad üksteist põrkumisel, gaas ei säilita kuju ega ruumala. Vedelik osakesed paiknevad korrapäratult ja tihedamalt kui gaasides, osakesed võnguvad ning võivad hüpate ühest kohast teise, vedelik ei säilita kuju, säilitab ruumala. Tahkis osakesed paiknevad korrapäraselt, osakesed paiknevad kõige tihedamalt, osakesed ei saa ümber paikneda, osakesed võnguvad tasakaalu asendi ümber, tahkis säilitab kuju ja ruumala. Ülekandenähtused difusioon ühe aine molekuli tungimine teise aine molekulide vahele, ained segunevad, sõltub temp, soojusjuhtivus
Valguse liikumine väiksema tihedusega keskkonda - valgus murdub ülespoole Optiline tugevus = 1 / fookuskaugus; ühikuks on dioptria (dpt) D=1/f tihedus; ühikuks on kg/m³ =m/V Fr maapinna lähedal olevatele kehadele mõjuv raskusjõud; ühikuks on njuuton (N) Fr = m · g g 9.8 N/kg Hõõrdejõud P rõhk; ühikuks on paskal (Pa) P = F / S = mg / S = hg (h kõrgus) Vedelikule või gaasile avaldatud rõhk levib vedelikes ja gaasides igas suunas ühtemoodi. (Pascali seadus) Fü üleslükkejõud Fü = Vg Ftõste = Fr Fü A töö; ühikuks on dzaul (J) A=F·s (S pindala; s teepikkus; vahepeal h = s) kasutegur = kasulik töö / kogutöö Hõõrdejõud = veojõud Ep potentsiaalne energia; ühikuks on dzaul (J) Ep = mgh Ek kineetiline energia; ühikuks on dzaul (J) Ek = mv² / 2 E = E p + Ek Ep = Ek (energia jäävuse seadus) N võimsus; ühikuks on vatt (W) N = A / t (1J / 1s)
Keemilised omadused Liitumine vesinikuga e. hüdrogeenimine CH2=CH2 + H2 ® CH3CH3 Liitumine veega e. hüdraatimine CH2=CH2 + H2O ® CH3CH2OH Liitumine halogeenidega CH2=CH2 + Cl2 ® CH2ClCH2Cl Liitumine vesinikhalogeniididega CH2=CH2 + HCl ® CH3CH2Cl Polümerisatsioon n CH2=CH2® [CH2CH2]n põlemine a) täielik, b) mittetäielik a) C2H4 + 3O2 ® 2CO2 + 2H2O b) C2H4 + 2O2 ® C + CO2 + 2H2O ALKEENIDE LEIDUMINE LOODUSE Mitmesugustes nafta ja maavarade töötlemisel tekkinud gaasides Taimedes Kautsukipuu mahlas Okaspuudevaigus porgandites leidub karoteeni Puuviljade valmimisel võib ühe komponendina eralduda eteeni Loomades Toakärbsed eritavad vastassugupoole ligimeelitamiseks lõhnaaineid, mis koosnevad akleeni ühenditest Alkeenide kasutamine Alkeenid moodustavad koos alkaanide, alküünide ja areenidega orgaanilise põhisünteesitööstuse peamise tooraineallika Eteeni kasutatakse suurtes hulkades polüetüleeni, etanooli, 1,2
Kordamisküsimused 1.Selgita mõisted. Redutseerija-loovutab elektrone. Oksüdeerija-redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone. Oksüdeerumine-aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub. Redutseerimine-elektronide liitmisprotsess Korrosioon-metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Aluminotermia-oksiidist vaba metalli saamine alumiiniumi- ja oksiidipulbri segu süütamise teel. Akumulaator-aku, energia salvestamise seade Karbotermia-kõrgel temperatuuril metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil. Särdamine-metalliühendi üleviimine oksiidiks kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul Keemiline vooluallikas-elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Maagi rikastamine-maak vabastatakse kõrvalainetest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. 2.Võrrelge keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni toimumise tingimusi. Keemiline- kuiva...
1) soojusjuhtivus 2) konvektsioon 3) soojuskiirgus Soojusjuhtivuse korral kandub sisseenergia ühelt aineosakeselt teisele. Ained juhivad soojust erinevalt. Nt. vask on parem soojusjuht, kui raud. Metallid on head soojusjuhid, gaasid on halvad soojusjuhid. Soojust ei juhi üldse vaakum. Konvektsiooni puhul antakse energia edasi aine ümberpaiknemise teel. (konvektsioon õhu liikumine soe õhk üles, üleval jahtub külm õhk langeb alla) Konvektsioon esineb ainult vedelikes ja gaasides. Vee ringlus tsirkulatsioon. Soojuskiirgus. Soojus antakse edasi kiirguse teel näiteks Päikeselt Maale. Must ja valge pind kiirgavad erinevalt must rohkem, kui valge. Samas ka must pind neelab rohkem soojust. Mida suurem on keha pind, seda rohkem ta kiirgab. Keha võib soojeneda ka töö abil. Kehade soojenemine ja jahtumine... ... sõltub keha massist. Mida suurem on keha mass, seda suurem soojushulk tuleb talle anda, et ta soojeneks soovitud temperatuurini
Mida kiiremini liiguvad molekulid, seda kõrgem on temperatuur. Temperatuuri lehenedes absoluutse nullile läheneb molekulide soojusliikumise energia samuti nullile. Gaasi rõhu sõltuvus molekulise kontsentratsiooni ja temperatuurist. Lähtudes valemitest N/V=n, saame avaldise, mis väljendab gaasi rõhu sõltuvust molekulide kont. Ja temp p=nkT Ühesuguste rõhkudel ja temperatuuridel on kõikide gaaside molekulide kontsentratsioonid võrdsed. Ühesuguste rõhkudel ja temp on võrdsed gaasides ühesugune arv molekule. Kirjelda soojuslikutasakaalu oleku (Mis on saabumiseks vaja?) Soojuslikutasakaalu saaabumiseks on vaja teatud ajavahemik, kuna kokkupuutesee viidud kahe keha temp ei muutu kohe (n. Keha ja temomeeter) Soojusliku ehk termodünaamile tasakaalu olekuks nim sellist olekut, milles kõik termodünaamilised parameetrit püsivad kui tahes muutumatuna. See tähendab, et süsteemis ei muutu ruumala, ega rõhk, ei toimu
AINE EHITUSE ALUSED Sissejuhatus aine ehitusse. Reaalsed gaasid. Reaalse gaasi puhul peame arvestama osakes mõõtmeid, sest osakestevahelised kaugused on väiksemad, on 10 ja vähem osakese diameetrit ja molekulaarjõudusid tuleb järelikult arvestada. Ülekandenähtused gaasides. Def: ülekandenähtus on nähtus, milles kandub midagi üle. 1) Sisehõõrde tekkimine keha liikumisel gaasis. Nt. sportlane jookseb staadionil, tunneb takistusjõudu. Põhjus: keha liikumisel hakkavad tema lähedal olevad osakesed liikuma keha liikumise kiirusega. Kuna osakesel on mass, iseloomustab teda liikumishulk mv, mis kandub temast kaugemal olevatele osakestele ning väheneb. Järeldus 1 : sisehõõrdel toimub liikumishulga ülekandumine ühelt gaasi osakeselt teisele.
18.Iseloomusta gaasilist olekut? Täidab kogu anuma,aineosakesed paiknevad hõredalt. 19.Mis on amorfne aine? Amorfsed ained on halva voolavusega vedelikud. 20.Milles seisneb soojusliikumine kristallilistes ainetes? Kristalliliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste võnkumised kindla keskme ümber. 21.Milles seisneb soojusliikumine vedelikes? Vedelike soojusliikumine sesneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohaste teise. 22.Milles seisneb soojusliikumine gaasides? Aineosakeste liikumine on korrapäratu,osake võib liikuda mistahes suunas ja iga osake on ise kiirusega. 23.Mis põhjustab ainete iseenesliku segunemist? Ainete iseenesliku segunemist põhjustab soojusliikumine. 24.Mida nimetatakse difusiooniks? Ainete iseenesliku segunemis nim. difusiooniks. 25.Mida nimetatakse soojuspaisumiseks? Ainete kokku tõmbumist ja paisumist nim. soojuspaisumiseks. 26.Milline seaduspärasus esineb gaaside soojuspaisumisel?
ElektrijõudElektriline jõud esineb ainult elektriliselt laetud kehade vahel. Seda jõudu vahendab elektriväli. Ei suuda viia positiivse laenguga kandijaid madalalt potentsiaalilt kõrgemale. Võib potentsiaale võrdustada. Mitteelektrline jõud (kõrvaljõud) Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Vooluallikates. Paneb laengu liikuma kogu vooluringis. Väljaspool vooluallikat teevad nad seda aga elektrijõudude vahendusel. Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Vooluallika töö põhimõtteks on üht liiki energia muundamine elektrienergiaks. Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaenguümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet selless...
tulemusel ühelt molekulilt teisele. Ilma kõrvalmõjudeta (gaasivoolud) esineb soojusjuhtivus poorsetes materjalides. Seetõttu kasutataksegi poorseid materjale soojusisolaatoritena. Soojusjuhtivus põhineb sellel, et kiiremad gaasimolekulid põrkuvad aeglasematega ja annavad osa oma liikumisenergiast üle. Selliselt toimub molekulide keskmiste kiiruste ühtlustumine gaasi erinevates piirkondades. Sisehõõre on ülekandenähtus, mille tõttu kehade liikumisel gaasides mõjub takistusjõud. Näit. sõidukid ja sportlased peavad ületama õhutakistust, mida püütakse vähendada. Hõõrdumine gaasis liikuva keha ja gaasi vahel toimub seetõttu, et liikuva keha pind haarab kaasa ümbritseva gaasi molekule. Need saavad keha liikumissuunalise impulsi ja annavad osa sellest edasi kaugematele molekulidele. Selle tõttu väheneb liikuva keha impulss ja keha liikumine on takistatud.
kus g = raskuskiirendus, (roo) = a. vedeliku tihedus b. Keha tihedus V = a. keha koguruumala b. Allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala c. Vedeliku koguruumala 9. Aatomituuma osakesed on (mitu) a. prootonid b. Positronid c. Neutronid d. Elektronid 10. Kui konstantse ruumala korral gaasi rõhk suureneb, siis gaasi temperatuur pV = nRT a. väheneb b. Jääb samaks c. Suureneb 11. Gaasides (mitu) a. esineb pindpinevus b. Esineb elastsusjõud c. Toimib Pascali seadus d. Toimub gaasisamba poolt avaldatav rõhk e. Toimub üleslükkejõud 12. Keemilise elemendi omadused määrab ära: a. tuumalaeng b. Neutronite arv c. Massiarv 13. Maal on kõige levinuim keemiline element a. vesinik b. Hapnik c. Vesi (NB! vesi on liitaine mitte keemiline element!!) d. Raud 14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
