grammatika, muusika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia. Õppimise juures oli kõige tähtsam õppija arutlusvõime arendamine, et ta suudaks enese sees olevaid ideid ära tunda. Praktiliste õppeainete õpetamist ei peetud niivõrd oluliseks. Religiooni tähtsuse vähenemisel muutusid ka arusaamad teadmistest ja õppimisest.17. sajandil tekkis inglise filosoofi John Locke`i (1632-1704) seisukohtade põhjal empirism. Empirismi põhiidee õppimise osas oli, et inimese teadvuses pole midagi peale väliskeskkonna peegelduste ehk kõik inimese teadmised pärinevad tema enda kogemusest. Kogemuste saamise nimel peeti esmatähtsaks õppija meelte treenimist ning tundlikkuse arendamist. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni
Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni(võime tunnetada asju, mis meil kogemuste vahendusel selged ei ole) vahendusel. Kui ma õpin lihtsalt meelelise kogemuse alusel grupeerima laudu, mis erinevad toolidest, aga ma ei tea, mida nendega teha, sest ma ei tea, mis need on, siis pole empiiriline taju piisav. N: naine peab olema allutatud mehe tahtele. Miks? Sest nii on aegade algusest peale olnud. Kui tahame öelda, et selline asi pole õige, ei saa me seda põhjendada empirismi abil, vaja on ratsionalismi. Platon: anamnesis Descartes: selge ja distinktne mõtlemine 3.Immanuel Kanti ,,transtsendentaalne pööre" Mis teeb üldse teadmise kui niisuguse võimalikuks? Millised on teadusliku kogemuse võimalikkuse paratamatud vormid? Meil on mingi fakt, millele me anname tõe väärtuse homme tõuseb päike. Aga kuidas on üldse võimalik see, et minu meel/kogemus midagi paratamatuna tajub?
Nii aistimine kui refleksioon kuuluvad Locke’il kogemuse alla. Fundatsionalism – uskumus on õigustatud siis, kui ta on kas baasuskumus või ta on õigustatud seeläbi, et on baasuskumusest järeldatud. Kahte liiki baasuskumusi: empiirilised - kogemuslikud uskumused või need, mis on otseselt õigustatud seeläbi, et subjektil on vastav kogemus aprioorsed – iseenesest õigustatud tõed, aksioomid Fundatsionalism on nii empirismi kui ratsionalismiga kooskõlas. Locke ja skeptitsism L järgi on kogemused tahtmatud ja eri meeled omavahel kooskõlas. See võib kinnitada, et konkreetne kogemus on usaldusväärne, aga ei näita seda kõigi kogemuste kohta korraga. Ka aju vannis võib arvata, et kogemused on tahtmatud ja kooskõlalised. Locke’ist lähtuvalt teab aju vannis seda, mida ta tegelikult ei tea. Ajule tekitatakse uskumusi, mis vastavad tõele, kuid ometi ta ei tea neid asju.
Matemaatika oleks sellise lähenemise tõestuseks. Tuntuim ratsionalistlik filosoof on RENE DESCARTES ( 1596 - 1650) ja kartesianism. Kahelda tuleb olemasoleva olemasolus. Kindel saab vaid olla mina olemaolus, sest see kahtleb. “Cogito ergo sum”. Hinge ja keha eraldatus. Teine uusaja filosoofia suund on EMPIRISM, mille lähtekohaks on, et tõde ja teadmised tulevad inimeseni läbi meeleliste kogemuste, tajude. Kogemusele ei eelne mingit teadmist. Empirismi eelkäija Fr. Bacon, tähtsamad esindajad John Locke, DAVID HUME (1711 - 1776). David Hume oli empiirikute hulgas veidi erandlik - skeptik. Kogu teave tuleb inimeseni küll meelte kaudu, kuid asjade omavaheline seosevõrgustiku pole empiiriliselt võimalik tõestada. Seega ei saa reaalsuses ikkagi kindel olla. Seega pole reaalsus meile meelte kaudu ka kättesaadav. Kogetav on vaid väikene osa. Kindel ei saa olla mis juhtub tulevikus ega ka selles, mis oli. David
ning seda tulebki usaldada Mida arvaks Ayer näiteks väitest Kodanik B ei viibi enam hullumajas eelduse korral, et kodanik B polegi hullumajas viibinud? Taoline väide on tegelikult kahe väite konjunktsioon: Kodanik B viibis (hiljuti) hullumajas ja Kodanik B nüüd enam ei viibi hullumajas. Konjunktsioon tervikuna on väär. Milline väide on kooskõlas empirismiga? Ükski kogemusel põhinev väide ei saa olla paratamatu ja kindel Tõesti, kogemus ei garanteeri empirismi seisukohalt tõsikindlust Millise väitega nõustuks John Stuart Mill? Matemaatika tõed (nt Pythagorase teoreem) on kogemusel põhinevad üldistused nagu ka loodusteaduse väited Kumb teguviis on Ayeri arvates irratsionaalne? Nõuda tõestust seal, kus on saavutatav vaid tõenäosus Tõesti, näiteks kogemusel põhinevate väidete puhul on Ayeri arvates saavutatav vaid tõenäosus ning seda tulebki usaldada Millel põhineb väite (propositsiooni) 7+5=12 tõesus?
seda tulebki usaldada Mida arvaks Ayer näiteks väitest Kodanik B ei viibi enam hullumajas eelduse korral, et kodanik B polegi hullumajas viibinud? Taoline väide on tegelikult kahe väite konjunktsioon: Kodanik B viibis (hiljuti) hullumajas ja Kodanik B nüüd enam ei viibi hullumajas. Konjunktsioon tervikuna on väär. Milline väide on kooskõlas empirismiga? Ükski kogemusel põhinev väide ei saa olla paratamatu ja kindel Tõesti, kogemus ei garanteeri empirismi seisukohalt tõsikindlust Millise väitega nõustuks John Stuart Mill? Matemaatika tõed (nt Pythagorase teoreem) on kogemusel põhinevad üldistused nagu ka loodusteaduse väited Kumb teguviis on Ayeri arvates irratsionaalne? Nõuda tõestust seal, kus on saavutatav vaid tõenäosus Tõesti, näiteks kogemusel põhinevate väidete puhul on Ayeri arvates saavutatav vaid tõenäosus ning seda tulebki usaldada Millel põhineb väite (propositsiooni) 7+5=12 tõesus?
Alusepanijateks peetakse filosoofe Bertrand Russelli ja George Edward Moore'i (1873-1958). Russell nimetas oma vaateid loogiliseks atomismiks, ning need vaated kujunesid välja koostöös Wittgensteiniga viimase varasemal tegevusperioodil. Kaasaegse analüütilise filosoofia kõige radikaalsemaks ja ehk kõige mõjukamaks suunaks kujunes Hume'ist ja Russelli- Whiteheadi loogikast inspireeritud loogilise positivismi ehk loogilise empirismi koolkond. Vormiliselt pandi loogilise positivismi koolkonnale alus 1926. aastal Moritz Schlicki seminarides Viini ülikoolis, ning koolkond püsis Viini ringi nimetuse all kuni 1938. aastani. Viini ringi olulise liikmena võib nimetada Austria-USA semantikut ja filosoofi Rudolf Carnapit (1891-1970). Loogilise positivismi peamiseks tulemuseks on filosoofia kui sellise rolli muutumine. Loogilised positivistid nõudsid, et
see, mis on väär, tuleb kõrvaldada (Perice). James leidis, et hind on liiga suur – inimelust ei jääks nii midagi alles. Ei maksa teadust hüljata või demoniseerida. Tuleb panna teadus uuesti inimelu praktikasse – see on filosoofia ülesanne uuel ajal! Tema arust kaasaegne filosoofia ei ole selle ülesande kõrgusel. Kaasaegne filosoofia tema arust oli intellektualism. Intellektualismi kaks vormi on ratsionalism ja empirism. Ratsionalism kui traditsiooniline metafüüsika; empirismi all positivismi. Intellektualismil on vastandsuund radikaalne empirism (tema suund). Selle meetodiks on pragmatism. James ütleb, et need on vastandid küll (ratsionalism ja empirism), aga neil on ka ühisosa. Ühisosa on see, missugune ülesanne on filosoofial. See vastandus peaks väljenduma ka VI loengus, kus käsitletakse tõe probleemi. Teksti osa: Igas leksikonis olev määratlus – tõde on ideede omadus. Kasutab sama sõna, mis oli ka Pericel. Ühildumine reaalsusega
üksteisest lahutatud ning täidesaatev võim on seadusandliku kontrolli all (sellest sõltuv=valitsusel peab olema parl. enamuse usaldus). 18.saj. alguse Inglismaal Saksamaalt pärit Hannoveri dünastia esimesed kuningad ei vallanud hästi inglise keelt.Tulemuseks oli see,et nad jätsid valitsusasjad parlamendi ja peaministri hoolde ning jäid ise kõrvale. NB! 17saj. Euroopas loodusteaduste revolutsioon! - Inglismaal Empirismi isa Francis Bacon , Isaac Newton. Absolutismi areng Prantsusmaal sisekaosest suurriigiks (1562-1661) Taust: - Peale saja-aastast sõda algab kõrgaadli mõju piiramine Prantsusmaal. (1453) - Kuninga võimu tugevnemine Charles VIII (1483-1498) Itaalia: sõdade algus 1494 burgundia pärandi tõttu. - Francois I (1515-1547) - Sisepol. kat kiriku allutamine: 1516 kuningas paneb ametisse piiskopid. - Välispol. taotleb Habsburgide võimu piiramist.
Hingel on kolm alget: mõistuslik (tarkus, valitsejad), afektiivne (n-ö südamejõud, mehisus, vaprus sõjamehed) ning himustav (naba ja maksa piirkonnas, tasakaalukus käsitöölised). Platoni pooldas teooriat: Jumal lõi hinged ja asustas nendega tähed, igal tähel üks hing. Hingesid juurde ei teki, nad toituvad ideede vaatlusest. Ideede maailmas näeb hing ideaalset ilu ja õiglust (iga hingealge täidab talle loomukohast ülesannet). Locke on empirismi peaesindaja. Empiristliku käsitluse kohaselt on kogemus kõige alus. Iga teadmine on kogemusest sõltuv ja selle kontrollile allutatud. Oma teadvuses leiab iga inimene kujutlusi, mida Locke nimetab ideedeks, mis pärinevad kogemusest. Locke vastandub teooriale, et inimesel on ideed kaasasündinud. Sünni hetkel on inimene tabula rasa ning kõik ettekujutused tekivad aja jooksul kogemuse teel. Kogemusel on kaks allikat: väline meeleline taju ja sisemine enesetaju (mõtlemine, tahe, usk)
kus ta ütles, et tegelikult kõik, mis inimese juures on, on taandatav kahele algele ja kõik protsessid, mis inimesed on, on paralleelsed, kuid nad pole omavahel päriselt seotud ja on justkui kaks sünkroonis võnkuvat pendlit. Ta leidiski, et on kaks osa vaim ja keha ning tema oli see, kes uskus, et vaim on esmasem. -) Descartest edasi hakkabki pidevalt toimuma vaimu ja keha vastandumine. John Locke * John Locke (1632-1704) ta oli empirismi koolkonna looja, kes uskus, et kõik kujutlused tekivad aja jooskul kogemustest. Kui me sünnime, siis sünnihetkel oleme me tabula rasa ehk puhas leht, kugi tänapäeval võib seda mõtet veidi ümber lükata. -) Ta uskus, et kogemusi saab jagada kaheks ehk meeleline (sense) taju ja sisemine ehk reflektsiooniline taju ja nendest kahest allikast tekivadki meie kujutlused, millest mõned on lihtsad, mõned rasked. Ühed on need, mida võetakse vaid meeltega näiteks värvi. Teised
loodusseadused, mis on neutraalsed hea ja kurja suhtes? Maailm on võimalik, kui ta on kooskõlas loogikaga. On lõpmatu arv võimalikke maailmu, kuid meie maailm on parim kõikidest loogiliselt võimalikest. Vabal tahtel on suur väärtus, ja Jumalal loogiliselt oli võimatu anda inimesele vaba tahet ja samal ajal luua patuta maailma. (L8) BRITI EMPIRISTID (Saarineni õpik IV osa ) JOHN LOCKE (16321704) inglane, empirismi rajaja. Tähtsaimad teosed: Esse inimarust (Essay Concerning Human Understanding 1689), Kaks traktaati valitsemisest ja Kiri sallivusest. Locke õppis Oxfordis arstiks. Arstina oli ta sügavalt umbusklik abstraktsete maailma- süsteemide vastu. Ta püüdis tõsikindla teadmise poole nagu Descartes, kuid lähenes asjale arsti, mitte matemaatiku mõtteviisiga. Arst ei saa taga ajada ideaali, vaid peab andma endast parima nende võimaluste piires, mis tal on.
Pärilikkusemustreid saab seletada DNA kaudu seega geenid olidki DNA molekulid. Gaaside termodünaamika reduktsioon gaaside kineetilisele teooriale – seadused, mis puudutavad gaaside temperatuuri, rõhku ning ruumala, saab tuletada, kui eeldada, et gaas koosneb molekulidest ning et gaasi temperatuur sültub nende molekulide liikumisest jne. temperatuur polnud muud kui molekulide liikumise teatud omadus. Nageli reduktsioonimudel. Klassikaline reduktsioonimudel – Ernest Nagel, loogilise empirismi vaimus. Ühe teadusliku teooria taandamine fundamentaalsemale teooriale. Loogilis-matemaatiline deduktsioon. Teooria seadused tuletatakse alusteooria seadustest. Kuna kahel teoorial on oma sõnavara, saab tuletust läbi viia vaid siis kui arvestatakse lisaeeldusi, mis seaks kahe teooria predikaadid omavahel vastavusse. Nendeks lisaeeldusteks on sillaseadused – empiirilised ja kontingentsed korrelatsioonid, mis ühendavad kahe teooria predikaate
Ühiskonna erinevate tasandite olemasolu ja kvaliteeti seletas Durkheim nende funktsioonide kaudu, mida need tasandid ja kvaliteedid omavad, et ühiskonda koos hoida. Seetõttu on teda süüdistatud ka liigses funktsionalismis. Sellega on seotud tema epistemoloogia käsitlus : Kantiliku traditsioonis peab tähtsaks mõtlemise kategooriate olulisust, kuid lisab et need on sotsiaalselt kujunenud, mitte individuaalset päritolu (liigiomane). Empirismi puhul rõhutab ta tajude olulisust, kuid jällegi, need on kollektiivselt tajutud. 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 4 Oma peamises teoses "Sotsiaalne tööjaotus", mis ilmus 1893 aastal tegeleb ta just ühiskonna koospüsimise probleemiga. Ta eristab kahte tüüpi solidaarsust, mis funktsioneerivad sidususe loojana: · Mehhaaniline solidaarsus primitiivsetes ühiskondades elavad erinevad
tunnetusteooria keskpunkti. Aru ja tunnetus hõlmab vaid ja ainult meelele ilmnevat fenomenaalset maailma ning ei saa isegi mitte põhimõtteliselt küündida asjadeni iseeneses. 35 Kanti tunnetusteoreetilised meeldimused on seega täiesti vastandlikud Platoni omadega. Kant ühendab teineteisega ratsionalismi ja empirismi, ning näitab et vastandamine on näiline. Ehkki kogu meie tunnetus algab kogemusest, võtab Kant kokku ei sünni ta siiski tervikuna kogemusest. Igasuguste teadmistega liitub meie oma mõistuse sinna asetatud mõisteline aines, mis on a priori ja seetõttu algupäralt ratsionaalne. Kuid mitte mingi mõiste ei ole midagi ilma materjalita, mida töödelda; selle annab empiiriline kogemus. Tajupildid ilma mõisteteta on pimedad, nii nagu mõisted ilma tajupiltideta tühjad. Tunnetus eeldab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
