nimesid ja 3) olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektroonilise allkirja isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri. NB! Vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine. Kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine. 11. ESINDUSÕIGUS ja ESINDUSE mõiste, liigid Esinduse instituudita on tänapäeva majanduselu võimatu ette kujutada. Esindaja käsutamine võimaldab oma tegevussfääri laiendada ning majanduskäibest aktiivsemalt osa võtta. Aga ka väljaspool majandustegevust on
selle kasutamine on käibes tavaline ja teine pool viivitamata ei nõua omakäelist allkirja. Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri. Kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Seaduses sätestatud juhtudel võib allkirja tehingudokumendil kinnitada notari asemel ka muu isik. Tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine. Seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud. Tehingu notariaalse tõestamise õigus on Eesti notaril
ap5.0: Kasutaja saadab kasutajanime. Vastuvõtja saadab mingi signatuuri, mille saatja krüpteerib kasutades oma salajast võtit. Saadab selle vastuvõtjale. Vastuvõtja küsib kasutaja avalikku võtit, millega ta dekrüpteerib kasutaja poolt krüpteeritud bitijada. Kui need vastavad, on kasutaja tuvastatud. Ohuks on võimalus, et keegi on kasutaja ja vastuvõtja vahel ning esineb kasutajale vastuvõtjana ja vastuvõtjale kasutajana, vahendades infot ise vahepeal lugedes. 52. Digitaalallkiri + Krüptograafiline analoog käsikirjalisele allkirjale. Saatja lisab kirjale digitaalse teate, et tema on omanik/saatja. Saatja lisab oma signatuuri ja signatuuri, mis on krüpteeritud kasutades tema salajast võtit. Vastuvõtja teab saatja avalikku võtit ning dekrüpteerib sellega krüpteeritud signatuuri ja võrdleb dekrüpteerimise tulemust signatuuri krüpteerimata versiooniga. Nii vastuvõtja tuvastab, et allkirjastas just see saatja ja mitte keegi teine.
selle kasutamine on käibes tavaline ja teine pool viivitamata ei nõua omakäelist allkirja. Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri. Kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Seaduses sätestatud juhtudel võib allkirja tehingudokumendil kinnitada notari asemel ka muu isik. Tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine. Seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud. Tehingu notariaalse tõestamise õigus on Eesti notaril
ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud (vt TsÜS § 79). Elektroonilise vormi põhierinevuseks kirjalikust vormist on see, et elektroonilise vormi puhul allkirjastatakse tahteavaldus elektrooniliselt. Õiguslikult loetakse elektrooniline vorm võrdseks tehingu kirjaliku vormiga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt TsÜS § 80 lg 1). TsÜS-i alusel saab väita, et elektrooniline allkiri on üldmõiste ja digitaalallkiri üks elektroonilise allkirja liike (vt TsÜS § 80 lg 3). 28. Mis on tingimuslik tehing ja milliseid tingimusi TsÜS eristab? Tingimuse all mõistetakse tulevast sündmust, mille toimumine ei ole kindel. On tehing , mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega.(TsÜS § 102) Eristatakse edasilükkavat ja äramuutvat (lõpetavat) tingimust (vt TsÜS § 102 lg 1) ning võimatut ja seadusevastast tingimust (vt TsÜS §-d 108 ja 109). Tehing on tehtud (vt TsÜS § 102 lg-d 2 ja 3):
sõlmimine ei ole vastuolus kehtiva õiguskorraga. Kirjaliku puhul peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud pusivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri. Kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingu- dokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud. Kohtu kinnitatud kompromissileping muudab seni vaieldava või ebaselge õigussuhte vaieldamatuks ja kinnitatakse kohtu määrusega. 19. Mida tähendab esindusõigus ja milliseid esinduse vorme seadus tunnistab
Kasutaja tuvastab ühiselt teada olev võti. ap5.0) Kasutaja saadab kasutajanime. Vastuvõtja saadab mingi signatuuri, mille saatja krüpteerib kasutades oma salajast võtit. Saadab selle vastuvõtjale. Vastuvõtja küsib kasutaja avalikku võtit, millega ta dekrüpteerib kasutaja poolt krüpteeritud bitijada. Kui need vastavad, on kasutaja tuvastatud. /// ((((( ==> Turvalisuse auk on see, kui keegi C esineb A-le B-na ning B-le A-na. /// On olemas veel Diffie-Hellman protocol. )))) 52. DIGITAALALLKIRI ==> See on krüptograafia tehnika, mis on analoogne käsitsi kirjutatud allkirjaga. Saatja allkirjastab dokumendi digitaalselt ja sellega ta kinnitab, et tema on dokumendi omanik/ looja. Vastuvõtja saab teha kindlaks, et ainult see kindel saatja allkirjastas dokumendi digitaalselt. Kui vastuvõtja saab andmed dekrüpteeritud, siis ta on teinud kindlaks, et saatja allkirjastas digitaalselt need andmed, keegi teine ei allkirjastanud neid andmeid, et justnimelt allkirjastati
kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Elektrooniline vorm - Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektroonilise allkirja isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri. Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing: 1) olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil ja 2) sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja 3) olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Tehingu notariaalne kinnitamine - Kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Seaduses sätestatud juhtudel võib allkirja
Probleem - Saatja ja saaja suhtlevad omavahel, kuid neid kuulab vahepeal salaja pealt keegi kolmas. Kui vastuvõtja hakkab saatma krüptitud andmeid saatjale, kasutades pealtkuulajalt saadud krüptimisvõtit, siis pealtkuulaja saab sõnumi kätte plaintextina ning saadab selle siis plaintextina edasi tegelikule adressaadile - saatjale. Saatja ja saaja vahetavad omavahel andmeid, teadmata, et neid kuulatakse pealt (man-in-the-middle attack). 52. Digitaalallkiri 36 Krüptograafiline analoog käsikirjalisele allkirjale. Saatja lisab kirjale digitaalse teate, et tema on omanik/saatja. Saatja lisab oma signatuuri, mis on krüpteeritud kasutades tema salajast võtit. Vastuvõtja teab saatja avalikku võtit ning dekrüpteerib sellega krüpteeritud signatuuri ja võrdleb dekrüpteerimise tulemust signatuuri krüpteerimata versiooniga
Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kr...
Ühest võtmest teist tuletada ei saa VALEM PEAB OLEMA PEAS- slaid 49 pt8!! Hea oleks kui teaks slaid 46 RSA algoritmi. Avaliku võtme kinnitamine- slaid 94 pt8. Kolmas usaldatav osapool.- põhimõte. 51. Autentimine Toiming, kus saatja ja vastuvõtja kinnitavad üksteise identiteeti. Olemi väidetava identsuse verifitseerimise toiming. Kasutatakse sageli kasutajanime ja parooli küsimist. 52. Digitaalallkiri Võtame oma andmepaketi, arvutame räsifuniga krüptolühendi, mille krüpteerime OMA PRIVAAVÕTMEGA. See, kes tahab allkirja kontrollida, võtab selle sama sõnumi, arvutab selle sama krüptolühendi ja minu krüptolühendi ja dekodeerib selle MINU AVALIKU VÕTMEGA. Ja võrdleb minu arvutatud tema arvutatuga -kui need on samad, siis kiri on muutumatul kujul kohale jõundun. 53. Sertifitseerimine
teisiti. Tehingu kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne tõestamine või notariaalne kinnitamine. § 80. Elektrooniline vorm Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri. Elektrooniline ja kirjalik vorm on siiski pmst sama kaaluga. Mehaaniliselt jäljendatud allkiri on nt. prinditud allkiri. Elektrooniline allkiri, mis pole digitaalne allkiri on nt. pin-kalkulaatori koodid, paroolikaardi koodid. TEHING on KEHTETU (kehtetus jaguneb): 1) TÜHINE; 2) TÜHISTATAV. Kehtetu on tehing, millel puuduvad õiguslikud tagajärjed. § 84. Tehingu tühisus Lg 1. Tühine tehing on selline tehing, mis algusest peale on kehtetu. Sellel puuduvad
momenti hiljem. See, mis kohe täidetakse. suuline vorm ei ole siis soovitatav, kui tehingu tegemine ja täitmine ei toimu samal ajal. Kõik kestvuslepingud (nt üürileping) jne. 2) Kirjalik vorm. See tähendab seda, et tehing on tegijate poolt omakäeliselt allakirjutatud. Siis on kinnitus selle kohta, et mõlemad on nõus asjdega. a. Kirjaliku vormiga samsatatakse elektrooniline vorm. Digitaalallkiri siis asendab seda omakäelist allkirja. Eeldusel et identifitseerimise nõue on täidetud. 3) Kirjalikku taasesistamit võimaldav vorm. Vahevormid suulise ja kirjaliku vormi vahel, ta pole omakäeliselt allakirjutatud, aga ta on kirjalik tekst ja sedae on võimalik taasesitada. Nt meili teel, sest seda on võimalik siis taasesitada vmt. Teatud juhtudel on see sätestatud see taasesistatav vorm, siis on see kohtustuslik
momenti hiljem. See, mis kohe täidetakse. suuline vorm ei ole siis soovitatav, kui tehingu tegemine ja täitmine ei toimu samal ajal. Kõik kestvuslepingud (nt üürileping) jne. 2) Kirjalik vorm. See tähendab seda, et tehing on tegijate poolt omakäeliselt allakirjutatud. Siis on kinnitus selle kohta, et mõlemad on nõus asjdega. a. Kirjaliku vormiga samsatatakse elektrooniline vorm. Digitaalallkiri siis asendab seda omakäelist allkirja. Eeldusel et identifitseerimise nõue on täidetud. 3) Kirjalikku taasesistamit võimaldav vorm. Vahevormid suulise ja kirjaliku vormi vahel, ta pole omakäeliselt allakirjutatud, aga ta on kirjalik tekst ja sedae on võimalik taasesitada. Nt meili teel, sest seda on võimalik siis taasesitada vmt. Teatud juhtudel on see sätestatud see taasesistatav vorm, siis on see kohtustuslik.
Probleem - Saatja ja saaja suhtlevad omavahel, kuid neid kuulab vahepeal salaja pealt keegi kolmas (kui saaja hakkab saatma krüptitud andmeid saatjale, kasutades pealtkuulajalt saadud krüptimisvõtit, siis pealtkuulaja saab sõnumi kätte plaintextina ning saadab selle siis plaintextina edasi tegelikule adressaadile - saatjale). Saatja ja saaja vahetavad omavahel andmeid, teadmata, et neid kuulatakse pealt. (man-in-the-middle attack, bucket-brigade attack). 59. Digitaalallkiri A digital signature is a cryptographic technique to indicate the owner or creator of a document, or to signify one's agreement with a document's content. 1) Saatja krüptib sõnumi m oma privaatvõtmega db, saades tulemuseks sõnumi m ja digitaalallkirja db(m). Saatja saadab sõnumi m ja digitaalallkirja db(m) saajale. 2) Saaja kasutab saatja avalikku võtit, et arvutada välja eb(db(m)) = m, mis on võrdne algse sõnumiga m. Kes iganes digiallkirjastas sõnumi, kasutas saatja privaatvõtit
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma r...
saaksid otsustada, kas nad soovivad koosolekul osaleda või mitte. Osanikku võib koosolekul esindada esindaja, kelleks võib olla ka teine osanik. Esindajal peab olema sellekohane kirjalikus vormis volikiri, seega nt faksi või e-posti teel saadetud volikiri ei vasta ÄS-ga ettenähtud vorminõudele. Kirjalikuks vormiks loeb TsÜS § 78 lg 1 isiku poolt omakäeliselt allkirjastatud dokumenti. Digitaalallkiri on võrdsustatud omakäelise allkirjaga. Hääletamise piirangud ÄS sätestab osaniku hääletamise piirangud juhul, kui osanike otsus puudutab osanikku ennast. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata (ÄS § 177). ÄS § 177 piirangu eesmärgiks on vältida osaniku ja osaühingu huvide konflikti. Huvide konflikti ei ole, kui osanik osaleb hääletamisel, millega ta valitakse juhatuse liikmeks. Vastasel korral ei saaks enamusosanik end juhatuse liikmeks nimetada.
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on ...
Isiklikult allkirja vastu kättesaadud on vaid siis, kui teade kättesaamise kohta on digitaalselt allkirjastatud. Riigikohtu lahendis 3-2-1-81-10 asub kohus seisukohale, et kui isik on menetlusdokumendid varasemalt samalt e-posti aadressilt saanud kätte, siis kohustus tõendada menetlusosalisel, et ta ei saanud seda konkreetset menetlusdokumenti kätte. Elektrooniliselt E-toimiku vahendusel menetlusposti edastamisel ei ole digitaalallkiri vajalik. - kohtutäituri, kohtuametniku, muu isiku ja asutuse vahendusel (TsMS § 315) loetelu on jäetud lahtiseks, mistõttu kättetoimetamisel kasutakse mõne sättes konkreetselt nimetamata riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse abi. Samuti on avatud võimalus, et kohus teeb kättetoimetamise ülesandeks isikule, kellega on sõlmitud sellekohane kokkulepe (nt Tallinnas võib kõne alla tulla parkimisjärelevalvet korraldava isiku kasutamine vms).Sõna "vahendus"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
