iseloomulik. Elu saab eksisteerida ainult tasakaaluolekust kaugel, tasakaal võrdub surmaga. 88. Kas toodud isomeeride üksteiseks üleminek on võimalik ilma kovalentsete sidemete katkemiseta? (võivad olla erinevad isomeerid) jah 89. Millised toodud suhkrutest on oksüdeeritud? (minu küsimus!:) 1 ja 3 minu arust ka, ehkki ma täpselt ei tea miks, Helene 90. Millised toodud suhkrutest on desoksüderivaadid? Desoksüsuhkrud on derivaadid, milles suhkru OH rühm on asendatud Hga. 91.Milline disahhariid on pildil? (küsimuses esineb üks neljast maltoos, tsellobioos, laktoos või sahharoos). Laktoos 92. Kas pildil olev
11 On olemas eelisaktsia, mid aon eestis väga harva kasutatud, kus on võimalik aga hääleiust piirata. Selle aktsia omanikul on õigus saada dividente teistest varem, aga hääleõigus on piiratud. Vahetusvõlakiri iga aktsiaselts võib võtta laenu. Ta sisaldab endas alternatiivi, et võlakirja omanikul e võlausaldajal on võimalus nõuda teatud juhul aktsiaid, mitte ainult see,e t ta saab raha tagasi nõua. Need on aktsia derivaadid. Kasutatakse suht harva võrreldes põhjamaadega. Esimesena AS Rikabel ehk tänane Tele2. Aktsiate liigid ka tavapäraste aktsiate korralolemas võib koku leppida diidendimääras. See,kes seda kokkulepet tahab, peab ütlema, et kle, sa saad vähem dividente, siis ju keegi ei tule.Seetõttu pole ktsiate liigitamine pole eriti popp tänapäeval. Aktsiad on õigused, mis on elektroonselt peetavad. Eesti Väärtpaberit Keskregister peetakse kõiki aktsiaid
Koosneb 90% tsellotrioosi ja tsellotetraoosi jääkidest (suhe2:1), mis seotud -(1 3) seosega. Ei oma külgahelaid. Mannoosi sisaldavad polüsahhariidid esinevad väikestes kogustes enamikus katteseemnetaimedes. Aromaatse struktuuriga komponendid rakuseinas Kommeliini tüüpi üheidulehelised ja Chenopodiaceae sugukonna esindajad sisaldavad rakuseintes palju kaneelhappe derivaate, peamiselt feerula- ja p-kumaarhapet, mis on seotud polüsahhariididega estersidemetega, Kaneelhappe derivaadid muudavad selliste taimede rakuseinad UVs fluorestseeruvateks. Naaber GAX ahelatele seostunud feerulahappe jäägid võivad omavahel anda ristsidemed fenüül-fenüül tüüpi või fenüül eeter sidemed ja tekitada täiendavaid ristsidemeid (feraksaanid) II kommeliinitüüpi üheidulehelised. Sisaldavad tselluloosi ja GAX. Harunemata GAX ahelad seovad erinevad tselluloosi fibrillid vesiniksidemetega, harunemisel Ara ja GlcA liitumine takistab vesiniksidemete teket
N2O3 – punakaspruun gaas, jahutamisel kondenseerub → sinine vedelik – lämmastikushappe HNO2 anhüdriid N2O5 (dilämmastikpentaoksiid) kristallil., kergesti lagunev ühend: 2N2O5 → 4NO2 + O2 NO3 (lämmastiktrioksiid) peroksiid (esineb side ― O ― O ― ), kergplahvatav ühend tekib N2O5 või N2O4 reageerimisel vedela osooniga 3.14.3.4. Metallidega (jm. mittemetallidega) - nitriidid – ammoniaagi NH3 derivaadid Nitriidid: 3 tüüpi 1) kergmetallide nitriidid ioonil. side, ioonvõre reageerivad veega ja hapetega: Ca3N2 + 6H2O ―→ 2NH3 + 3Ca(OH)2 2) 13. - 16. rühma elementide nitriidides – kovalentne side BN, AlN, Si3N4, P3N5, S4N4 rasksulavad, suure kõvadusega ained pooljuhid või dielektrikud 3) (peam.) raskmetallide nitriidid ZrN, VN, Cr2N, W2N jt. head soojus- ja elektrijuhid, suure kõvadusega, temperatuurikindlad
*Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. *Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega. *Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka viskoossust tõstva lisandi omadusi. *Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16(20)mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega.
§ Mittespetsiifilised testid need nn kahtlaste "skriinimiseks": § Venereal Disease Research Laboratories -VDRL; § rapid plasma reagins - RPR; § Spetsiifilised testid selle alusel pannakse daignoos: § fluorescent treponemal antibody absorption test - FTA-ABS; § microhemagglutination assay forantibodies to T. pallidum - MHA-TP § T. pallidum immobilization test - TPI. Ravi ja profülaktika § Ravi. Pikaajaline protsess. Penitsilliin ja selle derivaadid - prokaiinpenitsilliin (prolongeeritud preparaat). § Profülaktika. Süüfilise leviku vältimine ja kontroll populatsioonis sõltuvad mitmest asjaolust, millest olulisemad on alljärgnevad. § Avastatud juhtude kiirest ja adekvaatsest ravist; § Süüfilise epidemioloogilise ahela selgitamisest; § Seksuaalhügieenist ja seksuaalkultuurist; § Induviduaalsest profülaktikast nii seksuaalkontakti eelselt kui ka peale "kahtlast" kontakti. Mehhaaniline (preservatiiv) kui ka kemoprofülaktika
Betoonisegu voolavuse ja mittekihistumise tagamisel on lähtekohaks Binghami mudel, mille kohaselt segu ei hakkab voolama enne, kui talle on rakendatud piisav jõud. Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Liikuma sundiv jõud minimeeritakse superplastifikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka viskoossust tõstva lisandi omadusi. Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16 (20) mm. Betooni võime
Rästik varieeruva värviga, roostepruunist mustani, seetõttu siksakiline seljatriip pole alati hästi nähtav. Eelistab kuiva ja märja elupaiga naabrust, kus on palju peidukohti: rannikulähedased kivised alad, raiesmikud, sooservad jmt. Hoidke siile ja toonekurgi kodu lähistel! Linnud eraldunud roomajate rühmast juba enne dinosauruste väljasuremist. Väga kerged luud, lennuvõime (võib olla ka taandarenenud), suled on soomuste derivaadid, hambaid pole, püsisoojased! Enamasti hea nägemisega, võrreldes enamike roomajatega väga õppimisvõimelised. Suhtlevad omavahel häälitsuste ja liigutuste abil, esineb seltsingulisi keerulise rühmahierarhiaga linnuliike, tavaliselt arenenud lõimetishoole. Erineva ,,iseloomuga" isendid. Paljud söövad taimi (seemnete levitamine) või selgrootuid, mõned nektaritoidulised (koolibridest osa liike, tolmeldajad), kuid ka hulgaliselt röövlinde ja mõningad raipesööjad.
Steroidne hormoon seostub rakusisese retseptoriga ja kompleks seostub DNAga aktiveerides geene. Valguline hormoon seostub rakupinna retseptoriga, mis seejärel aktiveerib järjestikku rida signaali edasikande molekule. 6. Millised ained on signaalideks rakkudele? Ligandid e signaalmolekulid on väga erinevad ained : valgud (kasvufaktorid, tsütokiinid); peptiidid (signaalid immuunsüsteemis); aminohapped (hormoonid T3,T4); nukleotiidid (cAMP); steroidid (hormoonid); rasvhapped ja derivaadid (prostaglandiinid); lahustunud gaasid (NO). 7. Signaalmolekulide näited – eelmine küss. 8. NO kui signaal silelihasrakkudele. Toimemehhanism NO on signaalmolekul silelihaste lõõgastumiseks. NO seostub otseselt rakusisese ensüümi guanolüültsüklaasiga ja aktiveerib selle, mis katalüüsib omakorda cGMP tekke GTPst. cGMP toimib vasodilaatorina – veresoonte laiendajana. See ei tohi kaua kesta ning lagundatakse GMP molekuliks
Et vitamiin C, aga ka magneesium, fosfor ja mangaan kuuluvad luukoe koostisse, on vaja nende osa kaltsiumi imendumises ja omastamises samuti arvestada. Näiteks kui kaltsiumi manustamine on kõrge, aga magneesiumi on toidus väga vähe, on kaltsiumi normaalne kasutamine organismis häiritud: kaltsium ladestub lihastes, südamelihases ja neerudes (neerukivid). Kaltsiumi imendumist takistavad oksaalhape, fütaadid, steroidsed ravimid (näiteks naissuguhormooni östrogeeni derivaadid jt.), aspiriin. Oksaalhape, mida leidub mitmetes ? okolaadides, spinatis, rabarberis jne. annab kaltsiumiga lahustumatuid ühendeid, mis on hilisemad neeru- ja sapikivide komponendid. Fütaate on rohkesti teraviljasaadustes, mistõttu nende suhteline kaltsiumirohkus ei pääse tegelikult eriti mõjule. Ka väga intensiivne lihastöö, stress, depressioon tõstavad toiduga saadava kaltsiumi vajadust. Umbes 80% kaltsiumist saadakse piimadest (lehma-, kitse- ja võipiim ning selle produktidest
Keskkonna mõju inimese geenidele 20 Fenüülketonuuria (PKO) on retsessiivne haigus, kus on häiritud aminohapete metabolism. Sellise kahjustusega homosügootsetel lastel puudub fenüülalaniini hüdroksülaas, mis muudab fenüülalaniini türosiiniks. PKO haigetel kogunevad fenüülalaniin ja selle derivaadid organismi ning häirivad närvirakkude arengut, mistõttu sellised lapsed on vaimsete puuetega. Kuna PKO patsientidel on türosiini tase organismis normaalsest madalam, on neil melaniini sünteesitase madalam ning seetõttu ka nõrgem pigmentatsioon. Euroopa rahvastel on keskmiselt üks haigusjuht 10000 sünni kohta. PKO-d saab ravida dieediga, kus fenüülalaniini kogus on võrreldes tavalise toiduga tunduvalt madalam. Kui
ja paljud neist on sedamööda kasutusel ravimitena. Varem tuntud antibiootikumid olid pärit mikro- või ka hulkraksetest organismidest (looduslikud antibootikumid). On huvitav, et ka inimese organism toodab mitmeid antimikroobseid aineid, nn. defensiine, mis on oma keemiliselt loomuselt lühikesed peptiidid ja nad on geneetiliselt kodeeritud st. igale defensiinile vastab oma geen. Tänapäeval on kasutusel suur hulk sünteetilisi antibiootikume, mis on kas looduslike ravimite derivaadid või täiesti uued keemilised ühendid. Enamasti on antibiootikumid madalmolekulaarsed ained. Antibiootikumidel on väga palju paralleelnimesid, iga ravimifirma kasutab sama toimeaine tähistamiseks eri nime. Mikrobioloogias on siiski kasutusel iga aine jaoks üks nimi. Suur osa antimikroobsetest ainetest, mida kasutatakse inimese ja loomade ravimisel, toimivad valgusünteesi aparaadile. Siinkohal käsitleme mõningaid neist, mis toimivad kas otse
Trombotsüüdid kleepuvad kokku ja liiguvad vigastatud kohale. Tekib valge tromb, mis vähendab verejooksu haavast. samal ajal käivitub ka lõpliku verehüübe punase trombi teke, mille põhireaktsiooniks on plasmavalgust fibrinogeenist trombiini toimel lahustumatu fibriini tekkimine. Vere hüübimist takistavad ained on antikoagulandid temperatuuri langus, mittemärguvad pinnad, Na oksalaat, K oksalaat, ammiiniumoksalaat, Na tsitraat, EDTA, hepariin, keemariini derivaadid. Muud antikoagulandid: hirudiin, antitrombiin, mõned maomürgid, tabaniin. Vere hüübimise faasid: * Aktivatsioonifaas ilmneb trombotsüütide omavaheline kleepumine katkisesse piirkonda veresoones. Ilmneb prototrombiini aktiveerumine. * Koagulatsioonifaas prototrombiin muudetakse trombiiniks, mis eraldab plasmas lahustunud fibrinogeeni küljest fibriini, mis moodustab verehüübe kiud- ja karkassi.
samal ajal käivitub ka lõpliku verehüübe punase trombi teke, mille põhireaktsiooniks on plasmavalgust fibrinogeenist trombiini toimel lahustumatu fibriini tekkimine. Verehüübe tekkest võtavad osa umbes 20 hüübimisfaktorit. Vere hüübimist takistavad ained on antikoagulandid vere hüübimist pärssivad ja pidurdavad substantsid. Nendeks loetakse: temperatuuri langust, mittemärguvad pinnad, Na oksalaat, K oksalaat, ammiiniumoksalaat, Na tsitraat, EDTA, hepariin, keemariini derivaadid. Muud antikoagulandid: hirudiin, antitrombiin, mõned maomürgid, tabaniin. Vere hüübimise faasid: * Aktivatsioonifaas ilmneb trombotsüütide omavaheline kleepumine katkisesse piirkonda veresoones. Ilmneb prototrombiini aktiveerumine. * Koagulatsioonifaas prototrombiin muudetakse trombiiniks, mis eraldab plasmas lahustunud fibrinogeeni küljest fibriini, mis moodustab verehüübe kiud- ja karkassi. * Retraktsioonifaas tekkinud tromb sidekoestub, ka selles protsessis osalevad
takistada vee kasutamist. (2) Nimistusse 1 kuuluvad järgmised ohtlikud ained:Aldriin Dieldriin Endriin Isodriin Heksaklorobenseen (HCB) Heksaklorobutan Triklorometaan (kloroform) Trikloroetüleen Tetrakloroetüleen §2. Nimistu 2 ohtlikud ained (1) Nimistusse 2 kuuluvad muud § 1 lõikes 1 loetletud ainerühmade ained ning järgmistesse ainerühmadesse kuuluvad ained: 1) metallid, metalloidid ja nende ühendid; 2) taimekaitsevahendid ja biotsiidid ning nende derivaadid, mis ei esine nimistus 1; 3) vee või veekogust saadud inimese toiduks tarvitatavate saaduste (nt kalad jms) maitset ja lõhna tugevalt mõjutavad ühendid ning ühendid, mis võivadveekeskkonnas selliste ühendite moodustumist põhjustada; 4) mittepüsivad mineraalõlid ja naftapäritoluga süsivesinikud; 5) fluoriidid; 6) hapnikusisaldust ebasoodsalt mõjutavad ained. (2) Nimistusse 2 kuuluvad järgmised ained: Antimon (Sb) Arseen4 (As) Baarium (Ba) Berüllium
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
tähendusega "paralüseeruma"). Kui mutantsete kärbeste kultuur viia aga 29 °C juurde, paralüseeruvad nad ka ilma raputamata. Keskkonna mõju inimese geenidele Fenüülketonuuria (PKO) on retsessiivne haigus, kus on häiritud aminohapete metabolism. Sellise kahjustusega homosügootsetel lastel puudub fenüülalaniini hüdroksülaas, mis muudab fenüülalaniini türosiiniks. PKO haigetel kogunevad fenüülalaniin ja selle derivaadid organismi ning häirivad närvirakkude arengut, mistõttu sellised lapsed on vaimsete puuetega. Kuna PKO patsientidel on türosiini tase organismis normaalsest madalam, on neil melaniini sünteesitase madalam ning seetõttu ka nõrgem pigmentatsioon. Euroopa rahvastel on keskmiselt üks haigusjuht 10000 sünni kohta. PKO-d saab ravida dieediga, kus fenüülalaniini kogus on võrreldes tavalise toiduga tunduvalt madalam. Kui imikul on tuvastatud PKO ja
tähendusega "paralüseeruma"). Kui mutantsete kärbeste kultuur viia aga 29 °C juurde, paralüseeruvad nad ka ilma raputamata. Keskkonna mõju inimese geenidele Fenüülketonuuria (PKO) on retsessiivne haigus, kus on häiritud aminohapete metabolism. Sellise kahjustusega homosügootsetel lastel puudub fenüülalaniini hüdroksülaas, mis muudab fenüülalaniini türosiiniks. PKO haigetel kogunevad fenüülalaniin ja selle derivaadid organismi ning häirivad närvirakkude arengut, mistõttu sellised lapsed on vaimsete puuetega. Kuna PKO patsientidel on türosiini tase organismis normaalsest madalam, on neil melaniini sünteesitase madalam ning seetõttu ka nõrgem pigmentatsioon. Euroopa rahvastel on keskmiselt üks haigusjuht 10000 sünni kohta. PKO-d saab ravida dieediga, kus fenüülalaniini kogus on võrreldes tavalise toiduga tunduvalt madalam. Kui imikul on tuvastatud PKO ja
teab naha ehitust ja funktsioone, oskab nimetada nägemiselundi osi, oskab selgitada pupillirefleksi olemust, oskab kirjeldada nägemisprotsessi, oskab kirjeldada tasakaaluelundi anatoomilist ehitust, oskab kirjeldada kuulmisprotsessi. Üldine sissejuhatus Meeleorganid on inimesel vahendid välismaailma tunnetamiseks. Nad töötavad koos närvisüsteemiga selle tunnetuskanalitena. Nahk (ld cutis; kr derma, dermatoloogia) ja naha teisendid ehk derivaadid Nahk katab keha elastse ümbrisena ja limaskesta kujul ka seestpoolt. Naha ülesanded: kaitsta väliskeskkonna (vigastuste, haigustekitajate, kiirguste, veekao) eest; hoida soojustasakaalu, säilitada kehatemperatuuri; erituselund; meeleelund. Nahal kui inimkeha suurimal meeleelundil on valu-, sooja-, külma- ja puudutusretseptorid. Naha ehitus Marrasknahk (epidermis) Pärisnahk (corium, derma) Alusnahk (subcutis)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
