Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"asehalduskord" - 164 õppematerjali

asehalduskord – millal, miks, millised muutused •18. sajandi lõpus •Miks? Katariina II tahtis Baltikumi senised privileegid kaotada, et Baltikumi liita tihedamalt impeeriumiga; Muutused: • Kõik mõisnikud said võrdsed õigused; • Saadeti laiali maanõunike kolleegiumid ja raed; • Linnades said kodanikuõigused majaomanikud, sõltumata rahvusest ja tegevusalast; • Moodustati linnaduumad (rae asemel); • Seati sisse pearahamaks – hakati korraldama hingeloendusi;
thumbnail
36
docx

Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700

Erandiks oli Pärnu, kes eksportsadamana ületas kohati Tallinna. Sajandi algul jõudis Eestisse koos Vene ajaga nn. toretsev Vene barokk (Kadrioru loss). Sajandi lõpul sai Eesti kunstis valitsevaks klassitsism (Tartu vanalinn) Katariina II (1762-1796) – tahtejõuline ja haritud Vene valitsejanna, oli mõjutatud valgustusideedest. Ulatuslik reformaator kuid ka Vene riigi laiendaja. Viib läbi mitmeid reforme ka Balti kubermangudes: 1. Balti kubermangudes viidi sisse asehalduskord, millega tekivad linna- ja maavalitsused. – kaasaegse halduskorralduse loomine Eestis 2. Kehtestab pearahamaksu. Esimese tulumaksu sisseviimine Vaimuelu. Põhjasõda oli maa kultuurile suur tagasilöök – hävis suur osa Eesti kirikuist ja koolimajadest. Maal valitses terav puudus õppinud meestest – kirikuõpetajatest, juristidest, arstidest. Nad olid kas hukkunud või lahkunud Rootsi. Kiiremini taastusid kirikukogudused, sellest tulenevalt kogu 18. saj. kultuur Eestis oli kiriku

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

Käitus nende inimestega ka vastavalt. 1765. aastal on Viljandit tabanud taas üks ränk tulekahju. Linn on jälle maatasa. 1764. aastast kerkib esile üks Viljandi õiguste eest võitleja. Gröhn, kes on Viljandi problemaatika viinud ka Peterburi, senatisse asja andnud. Gröhni tegevus valmistab ette Viljandi saamist linnaks. 1783. aastal, kui asehalduskord on sisse viidud ja taastatakse rida teisigi linnu, saab ka Viljandi tagasi linnaks. Gröhn saab ka esimeseks Viljandi linnapeaks. Kui asehalduskord tühistatakse, jääb Viljandi linnana siiski alles. Paljuski analoogiline on ka Rakvere saatus. Ei 17. ega 18. sajandil ei unustanud kohalikud, et koht oli kunagi linn olnud. Probleem sai paljuski alguse sellest, et kui linnu läänistati, ei peetud silmas linnade ärakaotamist. Hiljem omanikud haarasid territooriumi oma valduste sekka. Rakveres on aktiivne elanik Hermann Gottlieb Richmann, kes linna õiguste eest võitleb. Edu ta ei saavuta. Lahenduse toob alles asehalduskord ja 1783. aasta.

Ajalugu → Ajalugu
371 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

 Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisa koormisi, mille suurus polevat Roseni meelest millegiga piiratud.  Kohtuvõim talupoja üle kuulus maanõuniku arvates vaid rüütelkonnale, mitte riigile.  Seda deklaratsiooni toetas riik, ning nii kaotas talupoeg kõik oma õigused mis kehtestati Rootsi ajal ning temast sai pärisori.  Talupojad põgenesid. Asehalduskord  Ettevalmistusi alustati 1770-ndate lõpus. Kuna oli oodata vastasseisu lubas kuninganna mõisad pärisomandiks kuulutada.  1783 kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus ehk asehalduskord, uute maakondade lisandumisega muutus ka senine administratiivne jaotus.  Eestimaa kubermangule lisandus Paldisiki maakond.  Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa, eestis oli seega 5 maakonda.

Ajalugu → Ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad ­ Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard ­ rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert ­ jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 ­ Riia asutamine 1202 ­ Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo ­ Liivlaste vanem Lembitu ­ Eestlaste vanem 1206/07 ­ Liivlased alistati ja ristiti 1210 ­ Ümera lahing (võit) 1212-1215 ­ Toreida va...

Ajalugu → Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Ajaloo kiirkursus

AJALUGU Õppematerjal: Eesti ajalugu: 1. A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika.................................................................................

Ajalugu → Ajalugu
307 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11. klassi kokkuvõte

1721 aastal sõlmitakse Uusikaupungi rahu. · Tulemused: Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest. Eestisse asus hulganisti elama teisi rahvaid(vene,soome,läti). 19. BALTI ERIKORD JA EESTI ALA VALITSEMINE 18.-19. SAJANDIL · Mõiste & lahtiseletus: Balti erikord on see kus balti aadel & linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse koos seniste seaduste & maksekorraldustega. · Katariina II asehalduskord: uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimartiklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19.sajandil koostati Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik-aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu. · Kindlakuberneri institutsioon: kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner, kelle võimu piirid olid üsna ulatuslikud

Ajalugu → Ajalugu
180 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Eesti ajaloo konspekt

vahelistesse suhetesse, kuid Browne võttis selle siiski vastu. -) Seda seadust tuntakse kui positiivsed määrused või Browne patent. *) Talupojal oli selle järgi õigus vallasvarale. *) Mõisakoormistele seati ülempiirid. *) Mõisniku kodukariõigust piirati kolmekümne vitsahoobini. *) Talupojal oli õigus mõisnikku kohtusse kaevata. -) Nii kergendati mõnevõrra Liivimaa kubermangu talupoegade olukorda. * Asehalduskord kestis 1783-96. -) Asehalduse ajal toimusid osad haldusmuutused *) Loodi Paldiskimaakond, mis eksisteeris vaid kolmteist aastat. *) Liivimaal tehtud muutused jäid püsima ka pärast asehalduskorda: Pärnu maakonnast eraldati Viljandi maakond; Tartu maakonnast eraldati Võru maakond; Riia maakonnast eraldati Valmiera maakond ning Võnnu maakonnast eraldati Valga maakond. -) Eesti aladele tekkis kaks uut linna: Paldiski ja Võru.

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti ajaloo historiograafia

Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik ­ 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine...

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
106
docx

EESTI UUSAEG

EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 2...

Ajalugu → Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Ajalugu läbi aegade

Narva seoti otse rootsi kesk võimuga. Õitsengu aeg. Väikelinnad läänistati tähtsatele aadli peredele (viljandi paide rakvere valga. ). Mõis nim elanikele nn ülemuse. Enamasti säilitasid linnad ja selle elanikud vabaduse. Kuid pidid nt viljandis käima mõisas teotööl. Uus töö Vene võim 19saj. Valitsus korraldus. Balti erikord- 1710a kui eesti linna kapituleerusid. Aadlitel olid omad privileegid jne. Ei muudetud seaduseid. Katariina 2 kaotas erikorra ja tuli asemele asehalduskord. Katariina 2 poolt kehtestatud 2 asehaldus kord ja tühistatud aadli privileegid. Taastatati paul 1. poolt peale keisrinna surma. Alustasid tööd vanad kohtuorganid, maanõunike koleegiumid, aadli martiklid jne. Uue nõudena lisandus 1796a negruti kohustus (25a). Algul nekruti püüdmisega hiljem liisu heitmisega. Koostati balti provitsiaal seadustik (1845-1864) mis kinnistas veelgi balti erikorda. Nii venemaal kui eestlaste hulgas hakkas baltisakslaste privileegide vastane kampaania

Ajalugu → Ajalugu
145 allalaadimist
thumbnail
70
docx

Eesti Uusaeg

Postkontoreid pidasid ülal linnad. Postiveo tariifid ja reisijate sõiduhinnad olid riiklikult kindlaks määratud ning rüütelkondadel polnud õigust neid suurendada. Iga rakendatud hobuse kohta tuli maksta 12 kopikat kümneverstase sõidu eest, kuid 1732. a tuli maksta 24 kopikat. Sõiduaeg sõltus teeoludest kui ka postihobuste vahetamise kiirusest. Peterburi-Riia postiteel, ühest postijaamast teise jõudmiseks kulub 5-6 tundi. 5) Asehalduskord: Katariina II suurim siht oli impeeriumi haldus-ja kohtupidamise reformide rakendamine. Venemaa sisekubermangudes ta alustas 1775. a kubermangu reformiga. Löödi kõik politsei ja valitsusasutused laiali. Uue hoolekande süsteemi loomine. Kaotati ära tsunfti sundlus, mis oli linnade elukorralduse aluseks. Suurendati aadlike isiklikke õigusi, kuid aadlike organisatsioonide õigusi vähendati. Mõisad, mis olid aadlike käes, kuulutati välja

Ajalugu → Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Teisalt oli aga Balti erikord tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, välistas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni, võimaldas samal ajal tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga, mis tagas ühtekokku kiirema arengu, võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Katariina II asehalduskord (1783-1796): 1. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud nim. ajutiselt ümber Tallinna ja Riia asehaldurkonnaks. 2. Maakonnad nim. ajutiselt ümber maakonna keskuste järgi. 3. Suurendati maakondade arvu, lahutades olemasolevaid väiksemaks: · Ajutiselt rajati Paldiski maakond · Pärnumaast eraldati Viljandi maakond · Tartumaast eraldati Võru maakond · Kõik uued maakonnakeskused said linnaõigused. Linnade arv suurenes 10lt

Ajalugu → Ajalugu
385 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...

Ajalugu → Ajalugu
1458 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim t...

Õigus → Õigussüsteemide ajalugu
594 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun