Ludvig Sander Matilde abikaasa Tiit Piibeleht Sandri vana koolikaaslane Liina Sandri vaikne ja tagasihoidlik toatüdruk Tegevus toimub kinnisvaradega tegeleva rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas, insener Sanderi töötuba. Raamatus räägib sellest, et Matilde õhutab oma meest Sandrit raamatut kirjutama. Kunagi Sander võluski Matilde luuletustega ära, mis polnud tegelikult muidugi tema kirjutatud, kuid Matilde seda ei teadnud. Matilde arvas, et Sandrist võib hea kirjanik saada.Sander teeskles kaks aastat, et ta kirjutab seda raamatut, kuigi tegelikult polnud ta ridagi veel paberile kirja saanud.Vana Vestman ei uskunud kunagi temasse. Minu arvates ei ole see Sandri poolt üldse ilus oma abikaasale niimoodi valetada.Kui juba abiellutakse siis peaks võtma üksteist sellistena nagu ollakse. Matilde õe Laura päästis tänaval ära Sandri vana koolikaaslane Tiit Piibeleht. Laurale
Kellegi võimuses pole seda ettemääratust muuta. Niisiis vabastas kalvinistlik õpetus usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. Oldi ju seni veendunud, et õndsaks võib saada ainult kiriku abiga, sest patust inimest aitavad jumalateenistus, preestri eestpalved, patukaristuskustutuskirjad jms. Calvin rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust, tõstis esile kokkuhoidu ja lihtsalt eluviisi. Lihtne pidi olema ka jumalateenistus, oluliselt vähendati pühade arvu. Esiaögu arvas Calvin, et mingit üldistkiriklikku organisatsiooni polegi tarvis, siiski loodi see koguduste võrgu näol. Kogudusi juhtisid valitud vanemad ja jutlustajad. Viimastel ei nõutud vaimulikku haridust, nad pidid aga olema suutelised usulis-kõlbeliste jutluste pidamiseks. Calvini õpetus leidis Genfis kiiresti poolehoidu, kuid eeskätt vaesemates rahvakihtides; elurõõmsatele bürgeritele ei olnud selle teatav askeetlus meele järele. Vastuolusid põhjustas
PII Pii on diameetri ja raadiuse suhe. Ta on kreekakeelse sõna ,,periphereia" esimene täht ja see sõna tähendab ümbermõõtu. Pii on vajalik ringjoone pikkuse C arvutamiseks valemi järgi: C = x d või C = 2 x x r Pii ei ole kümnendarv (ta ei võimalda täpset üleskirjutamist koma abil) ning ega ratsionaalarv (ei ole olemas kahte täisarvu, mille suhe võrduks pii), ega isegi mitte algebraline arv (ta ei ole ühegi algebralise võrrandi lahendiks). Sellepärast nimetatakse teda transtsendentseks arvuks. Matemaatikute jaoks väljendab arv pii üheaegselt korda ja korratust. Kuidas on see võimalik? On arvutatud väga palju pii kümnendkohti ( neid on teada miljoneid ), aga pole suudetud nende esimemises leida mingit korrapärasust: ligikaudne väärtus on 3,141592653589793238462643383279502884197169399...
keemiapreemia, ja nad uurisid elementide muundumist üksteiseks. Rutherford näitas, et radioaktiivsus on aatomite lagunemise tagajärg. Rutherford märkas ka, et samast kogusest radioaktiivsest ainest laguneb pool alati konstantse aja jooksul, ja võttis kasutusele termini poolestusaeg. Ta töötas ka välja selle praktilise rakenduse, kasutades seda kellana, ja seda kasutades määras Maa vanuse. Maa osutus märgatavalt vanemaks, kui enamik tolle aja teadlasi arvas. Aastal 1903 avastas Rutherford, et raadiumi lagunemisel tekib kolmandat sorti kiirgus. Selle kiirguse oli juba 1900 avastanud prantslane Paul Villard, aga ta polnud sellele nime andnud. Seda tüüpi kiirgus oli erliselt suure läbitungimisvõimega. Rutherford andis sellele nimeks "gammakiirgus". Rutherford suri 1937 nabasongaoperatsiooni tüsistuste kätte. Kuna ta oli tõstetud aadliseisusse, nõudis etikett,
Avastas 1498 meretee Indiasse (purjetas ümber Aafrika). Christoph Kolumbus 1451-1504 Itaalia maadeavastaja. Püüdis läände purjetades üle Atlandi ookeani leida meretee Indiasse. 1492 avastas uue maailmajao (ise pidas seda Aasiaks). Amerigo Vespucci 1451-1512 Itaalia maadeavastaja ja kartograaf. Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue maailmajaoga, mitte Aasiaga, kuhu Christopher Kolumbus arvas end olevat jõudnud. Vespucci järgi sai Ameerika maailmajagu oma nime. Fernao de Magalhaes 1480-1521 Portugali meresõitja ja maadeavastaja. Korraldas esimese ümbermaailmareisi (1519-1522). Maadeavastustega kaasnev Suured kasumid. Teadmiste ja tehnika areng. Äärmiselt riskantne. Füüsiliselt raske ja kurnav. Vaimselt raske. Indiaani kõrgkultuuride hävitamine. Maailma jaotamine (läänepoolkera Hispaaniale, idapoolkera Portugalile).
*) Need ürgelemendid olid tuli, vesi, õhk ja maa. -) Herakleitos väitis, et inimese hing on aurukujul veest tõusnud ja kunagi ta muutub selleks tagasi. Samas ta ütleb, et mida niiskem on inimese hing, seda lollim ta on. -) Demokritos väitis, et inimese hing koosneb tule aatomitest. * Platon elas 4.-3. Saj e.Kr. Tema küsimused olid, et ,,kust on pärit inimese teadmised?" ja ,,kuidas inimene maailma tunneb?". Platon arvas, et on igavene, jääv ideede maailm, kus ei ole asju, esemeid, vaid on ideed neist. Ta arvas, et inimese hing enne siia maailma tulekut pärinebki sealt ja tema teadmised on talle kaasasündinud. Selge on see, et tervenisti kõik teadmised ei ole kaasasündinud, sest elujooksul tuleb juurde asju kasvatuse mõjul. Tänapäeval ollaksegi kindel, et mingi maani ongi asjad kaasasündinud ning see osa on märkimisväärselt suur. Näiteks on kaasasündinud põhiemotsioonid (rõõm, kurbus, viha,
Munk ESIMENE OSA Jutt algab sellega, et õhtu läheneb, väljas hämardub, kui poiss oma lambakarjaga vana mahajäetud kiriku juurde jõudis, millel katus oli ammu sisse langenud. Ta veetis seal öö. Ta magas mantli peal põrandal ja pea alla pani alati raamatu, mille ta oli just läbi lugenud. Kui ta ärkas oli õues ikka veel pime. Ta oli veel unine ning nägi und, mida oli varemgi näinud. Ta pani tähele, et enamused lambad ärkasid temaga koos, harjunud tema eluviisi järgi elama. Ta arvas, et lambad saavad temast aru kui ta nendega räägib või neile raamatutest huvitavamaid kohti ette loeb, või uudiseid räägib. Kaks päeva rääkis ta vaid ühest: tüdrukust, kes oli kaupmehe tütar ja elas temast neljapäeva kaugusel. Ta oli aasta tagasi seal külas käinud. Ta suundus nüüd tüdruku isa juurde kangapoodi, kus mees töötas, lambaid pügama ja villa müüma. Kuna pood oli täis, palus mees tal õhtuni oodata. Poiss siis ootas ja luges
silmadega. Tammaru peremees ja perenaine soovisid rohkem Marit oma pojale Margusele kes oli tüdrukutest mõni aasta vanem ja Tammaru perekonna ainuke poeg ja lihane laps. Peremees ja perenaine soovis ikka et suguvõsa välimus läheks edasi ja maril oli suguvõsale iseloomulikud jooned. Tiinal selle eest ei olnudki suguvõsaga ühiseid tunnuseid. Ta oli suguvõsa täielik vastand ja sellepärast ei kiitnudki pereisa ja pereema Tiinat heaks noorikuks oma pojale kuid Margus arvas hoopis vastupidi. Talle meeldis hoopis Tiina. Mari oli sellepärast Tiina peale kade ja oli ta vastu jäik ning tegi kõik võimaliku et Margust Tiinast eemale saada. Kuid nii palju kui Mari ka üritas ei suutnud ta Margust ja Tiinat lahku ajada. Kuid kui suvel olid hundid aasalt ühe lambatalle minema viinud siis kasutas Mari võimalust ning ähvardas Tiinat sellega et ta räägib kõigile kuidas Tiina nagu ta emagi hundiks käib ja lambaid murrab kui Tiina
Nipernaadi pidas kõne Kadri auks. Kati- Peres oli palju lapsi, kuid Nipernaadi võttis ta endaga kaasa. ( lubas viia oma koju , kuid läks hoopis kellegi teise tallu ning esitles end kunagise sugulasena. Katile öeldes, et talu kuulub talle. 7. On küll. Ta ju meelitas kõiki naisi ning hiljem jättis nood maha ning läks salaja minema.( vandudes neile armastust). Võib ette kujutada, mida need naised hiljem tunda võisid. Oodates koidikul , kuid kedagi ei tule. 8. Tegi halba, kuid arvas, et ei tee. Õhkas Maarja sooa mingi kivist seina, arvas, et saab selle vee kuivendatud aga ujutas maad üle. Krootuse talus aitas poistel : Peetrusel, Paulusel ja Joonatanil Pärdikut püüda ja raha teenida aga hiljem süüdistati teda , et poisid on võlgades ning rikkusid teiste vara. Lisaks: Selle seigaga oli ka niimoodi , et Nipernaadi soovitas poistel minna linnast linna , teha ise enda nn ringisõitev näidend.( Näitlesid jm sellist). Pidavat saama palju raha
Kaklus oli jõudnud nii kaugele, et mõlemad olid pikali maas, aga Holden tahtis et ta lõpetaks ja ta lahti laseks. ,,Kõik need sileda näoga poisid on ühe vitsaga löödud." (lk 144) Holden mõtles sellega seda, et kõik need poisid, kes enda eest hoolitsevad ja head välja näevad on kõik ühesugused. ,,Isast pole midagi, talle võib tooliga pähe virutada, ilma et ta ärkaks, aga ema sul tarvitseb ainult kusagil Siberis köhatada ja kohe ta kuuleb ära." (lk 149) Holden arvas, et ta ema ärkab iga väiksema piiksu peale üles, isa aga samas ei ärata mitte miski. ,,Ma ei olnud söönud midagi kahtlast ja üldse võin ma ka raudnaelu seedida." (lk 182) Holdenil oli süda paha, aga ta ei teadnud millest. Arvatavasti sellest, et ta ei olnud ammu midagi söönud. Lõpuks otsustas ta siiski sööma minna. 2. Lühikokkuvõte teosest. Lugu räägib 17-aastasest poisist Holden Caulfieldist, kes on just äsja välja visatud
Kahjutundega ja ülistavalt meenutas ta mõne aasta eest verehaigusesse surnud väikevenda Alliet, kes tõuseb Holdeni kirjeldustes lausa ingli rolli. Ta ei soovinud koju enne vaheaja algust pöörduda, sest ei tahtnud oma peret vahetult enne jõule kurvastada sellega, et ta koolist välja oli visatud. Positiivselt oli ta meelestatud ka kahe nunna suhtes, keda ta raudteejaamas kohtas ning ta nautis nendega vestlemist ja andis neile isegi raha heategevuseks. Vanemate kohta arvas Holden, et nad suudavad mõelda ainult rahast ning on samasugused nagu ülejäänud täiskasvanud. Ülejäänud tegelastega tekkis tal erinevaid konflikte. Ta vihkas Ackleyt, sattus kaklusesse koolikaaslase Staddleriga, langes liftimehe väljapressimise ohvriks ja läks Sallyga tülli, sest tüdruk ei nõustnud temaga põgenema. Luce solvas Holdenit sellega, et nimetas teda lapseks ning samuti tekkis tal konflikt õpetaja Antoliniga, kelle juurest ta põgenes pärast seda, kui mees
mida ta mõtles inimkonnast ja Roomast. Seda kõike saame me teada järgnevas kirjelduses. Julius Caesar Ttiberius(42 e.kr.-37 p.kr.) Tiberius sündis 42 e.kr. Claudiuse perekonda. Ta isa Tiberius Claudius Nero oli Roomas kõrgel positsioonil. Ta pidas oma isa noorena nõrgukeseks, aga suuremaks saades ta mõistis, et ta isa oli ohver nagu temagi järeldas oma elust. Ta ema Livia Drusilla abiellus Augustusega, kes oli Rooma valitseja(princeps). Ta arvas olevat ema soosik ning ta pidas seda väga tähtsaks. Kuna ta oli ema lemmik, siis ema karistas teda üleannetuste pärast, igast löök oli otsekui refrään, mis kordas, et temast peab saama tema looming. Ta teadis ennast olevat emaga võrdne, sest ta emal oli mõjuvõimu Augustuse üle. Suuremaks saades, hakkas ema pisut aukartust tundma tema üle. Tiberius astus ühiskondliku ellu oma kahekümmnendal eluaastal, kui teda valiti kvestoriks.
ja koori lüürikaks. Enamasti viljeleti armastusluulet. Teater Teatri etendus ehk draama kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest. Näitlejatena esineseid ainult mehed. Komöödiad said ainet igapäevasest poliitilisest elust. Tragöödiaid põhinesid tuntud mütoloogilistele süzeedele. Tuntuimad tragöödiakirjanikud olid Aischlos ning Spohokles. Filosoofia Üldiste probleemide üle arutlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ehk tarkuse armastuseks. Thales arvas, et kõige aluseks on vesi. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros oli thalese õpilane. Ta püstitas meeltega tajumatu piiritu alge idee. Sellest on tekkinud ja selleks muutub taas kõik, mis maailmas on. Demokritos arvas, et maailma koosneb tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest ehk aatomitest. Meditsiin Meditsiini alased teadmised võttis kokku teos, mille autoriks peetakse arst Hippokrates. Haigusi püüab ta
Rannaõnnistus on see kui mingi laev mis on sinna madalikule kinni jäänd, siis kõik ranna elanikud saavad sealt endale igasuguseid asju. Ühel tormijärgsel sügishommikul olid paljud Dagö saare looduskülje rannamehed, kes katuseredelit mööda üle ronisid ja silmanägemisest viimast välja võttes Näkimadalate poole vaatasid. Nii olid alati teinud nende isad ja vanaisad. Sel ajal valitseb merel torm, tuul peksab karisid puruks või leetab liiva sisse. 24. Miks arvas Clemet , et meeste ja naiste mõtlemine on natuke erinevad? Clemet arvas, et meeste ja naiste mõtlemine on natuke erinevad, sest ta ei saanud vahepeal Getteri tujudest aru. 25. Kirjelda tolle aja rootsihiidlase elamist ja toidulauda. Rootsihiidlaste elamine polnud just kõige parem, olid vaid mõned jõukamad perekonnad näiteks ainult Kallupti tares oli ahi mida sai eesruumist kütta ning tuba jäi vingust tühjaks, aga mujal polnud
Platoni teostest on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne'' ja 13 kirja. Tema loodud dialoogivorm on andnud võimaluse käsitleda abstraktseid filosoofiaküsimusi nende vahetus elulises kontekstis ja veenvas kunstilises vormis. Peategelaseks on neis enamasti Sokrates, kelle suu läbi Platon oma seisukohti esitab. Neist paljud pärinesid ka tema õpetajalt Sokrateselt. Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed. Idee (eidos) on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. · Näiteks on maailmas palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad ideed, kuid ükski pole nii täiuslik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise
peamiseks tegevusalaks olnud korvpall, lisaks on ta ka koguaeg tubli õppija olnud. Kui Raili esimesel septembril kooli jõudis, oli nende kooli kaks uut õpilast tulnud, mis oli ime, sest tavaliselt ei juhtu Oodveres midagi. Mõlemad noormehed tulid 12. klassi. 12. klass oli jaotaud kaheks A ja B klassiks. Marcus, kes oli üks uus poiss tuli Raili klassi ja teine, kelle nimi oli Roomet läks B klassi. Raili arvas, et ta pole nii ilusat poissi nagu Marcus Oodveres veel kunagi näinud. Ka Roomet oli Raili arvates kena, kuid mitte nii ilus kui Marcus. Õhtul toimus Raili klassivenna Rauli juures pidu, kuhu olid kõik kaheteistmendikud kutsutud. Railile hakkas Marcus meeldima ja ta jälgis peaaegu terve peo Marcust, seal tegid nad ka esimest korda tutvust. Õhtul kui Raili purjus olekus koju läks, ilmus ei kusaklit välja Roomet, kes pakkus end Railile koju saatjaks
jälle oma võimuga kiusas. Ta tahis nende maid endale ja püüdis uustulnukaid sealt välja süüa, nagu ta oli seda teinud ka eelmise peremehega. 3. Too näiteid, miks ja kuidas otsisid Andres ja Pearu õigust kohtustning kõrtsist. Kellel mõisteti õigus neil kordadel ? Milline oli tegelik t õde ? Üks suuremaid probleeme, mille pärast kaks meest kohut käisid, oli karjamaade kuivenduseks kahasse kaevatud kraav. Kuna kraav asus rohkem Pearu maal, siis arvas mees sellele ka enam õigust olevat. Kord läksid mehed kohtusse selle pärast, et Pearu Mäe pere koera maha lasi. Koera süü seisnes selles, et ta karjapoisi kaitseks alati välja astus kui Pearu teda kimbutas. Siis püüdis Andres kohtus õigust leida. Karjapoiss rääkis, et koer tema kaitseks välja läks, aga Pearu väitis, et koer oli tema maadel tedrepoegi taga ajanud. Nii oli kohtus peremehe sõna karjapoisi oma vastu ja kohus andis õiguse peremehele.
.." Nii sai elatud. Nii oli tuntud puudust. Ja vahel sekka küllustki. Nii kuis oli meri. Ja tujukas, nagu ta oli, oli ka Turja söögilaud. Vahel oli seal keedetud ja küpsetatud kalu ning liha, kuid enam päevi, mil torgiti soolvett ja leivaroobil polnud tuua ahjust värsket lõhnavat leiba. Kuid nüüd näe, pojad ju mehed ja majas on jälle söögipoolist ning seesugusel päeval näis, nagu olnuksid kõik elupäevad ilusad. ) {lk 12-13} · Vend arvas, et Hannesest saab samamoodi aerumees nagu Arnost. ( ,,Hannesest tuleb aerumees," ütles Klaus. ,, Ta on lestanooda vedamisel juba mehe eest väljas." ,,Mis sa Hannesest kõneled!" kiitis isa. ,,Mul see viga, et suuga jõuan maailma läbi sõita- jalad ikka toapõrandal kinni. Aga tema... tema on teistmoodi. Tema on .... Nagu süvasti vees istuv laev. Läheb aga otsejoones ning kõigub üsna pisut. Sedamoodi mees tast tuleb. Aga mis tast päriselt tuleb seda veel ei tea
head, sest vanaisa jättis ta ka oma testamendist välja. Pole kahtlustki, et Isaac suhtus oma emasse ning kasuisasse teatava kibestumusega. Peale oma kasuisa surma aastal 1653 hakkas Newton käima Granthami tasuta humanitaarkeskkoolis. Näib, et Newton oli tol ajal akadeemilises mõttes vähelubav. Koolis nähti teda kui logelejat, kes ei olnud eriliselt tähelepanelik. Newtoni ema, kes omas teataval hulgal kinnisvara ning oli üsna jõukas, arvas, et tema vanim poeg on sobilik tema varaasjadega tegelema. Isaac võeti koolist ära kuid mõne aja pärast selgus, et tal ei olnud ei annet ega huvi sääraste asjadega tegelemiseks. Newtoni onu arvas, et poiss peaks tegema ettevalmistusi ülikooli astumiseks. Nii saadeti ta tagasi kooli aastal 1660. Sel ajal hakkas Isaac hariduse vastu huvi tundma ning direktor Storkes soovitas tal õpinguid ülikoolis jätkata. Pole teada mida Newton ettevalmistusajal õppis, kuid kahtlemata said
Cedric andis Dickile raha, et see ostaks ennast Jake alt välja ja paneks oma äri püsti. Muretseks suure sildi ja uued harjad. Kõik olid talle väga tänulikud ning Havisham oli üllatunud, et üks seitsme aastane poiss on nii hea südamega. Tuli päev, kus Cedric, ema ja Havisham pidid Inglismaale sõitma. Nad sõitsid19 päeva laevaga. Cedric oli laevas kõigi lemmik ja hea sõber. Vana krahv vihkas Cedricu ema, sest ta pidas ameeriklasi inetuteks, lollideks ja kombetuteks. Ta arvas, et Cedric on ka inetu, kasvatamatu ja loll laps. Krahvil ei olnud aga valikuvõimalust, sest Cedric oli ainuke pärija. Cedricu isa ja vennad olid surnud. Kuna krahv vihkas oma miniat siis keeldus ta temaga ühes lossis elamast. Ta andis miniale ühe maja elamiseks aga Cedric pidi elama lossis koos vanaisaga. Cedric võis emal külas käia. Cedricu emale oli see kohutav uudis aga ta teadis, et kui Cedricu isa oleks elus, sooviks ta, et Cedricust saaks krahv.
ja aegunud nagu oli pansion oli ka selle omanik Vauquer. Pr. Vauquer Vana, paks, hoolitsemata (parukas lopendas, kinnitamata, vedas enda järel vanu ärakantud tuhvleid, pesemata). Oma välimuselt meenutas viljasalve rotti. Oli hooletu oma külaliste suhtes. Tema vaesus oli näiline: tegelikult oli tal ääretu suur varandus. Jälgis pansionääre sellise pilguga, et kust kasu lõigata. Mõtles pidevalt, kuidas oma varanduslikku seisu kergitada. Oli plaan isa Goriot´ga abielluda, kuna arvas, et mees on rahakas. Eugene de Rastiqnac oli lõunamaalase tüüp. Valge näonaha, mustade juuste ja siniste silmadega. Riided hästihoitud ja elegantsed, kaelaside oli lohakalt (üliõpilase seisust näitas). Saabub Pariisi vaese noormehena ja tahab ülikoolis õppida, kokku puutunud seltskonnaeluga, ihaldab ta osa saada Pariisi ahvaldusest. Ta palub oma tädi ära kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja tutvustada ennast vikontessile.
vanausulised ehk raskolnikud Lääne- Euroopa mõjud materiaalne kultuur; esimesed raamatukogud (tänu võõramaistele munkadele) Moskvas kujunes välja 2 suunda: 1) haritlaste toetumine ladina keelele 2) toetumine kreeka keelele Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal, uute lahenduste pakkuja suhetes Euroopaga (religioonist parim kirikute unioon, kirjutas rea trakaate, pooldas täielikku ainuvõimu, arvas, et tuleb õpetada ka naisi -> majapidamisoskuste jagamine) Kirik Peeter I reformide ajal 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör P I suhtus eitavalt munkadesse ja nunnadesse (priileivasööjad) -> paigutas kloostritesse elama erusoldateid, haigeid, rauku, kerjuseid P I sallis katoliiklasi, protestante, kuid surus läbi alistatud Volgamaa rahvaste vägivaldse ristimise
Valgustatud absolutism - riigikord, mille korral valitseja kujundab ühiskonda ümber filosoofide nõuannetest juhindudes Viigid - uue troonikandidaadi pooldajad(oranje Willem & Mary) Toorid - õigusjärgse troonipärija Jamesi pooldajad Õiguste bill - akt, millega reguleeriti parlamendi õigusi kuningavõimu piiramisel Õiguste Petitsioon - akt, mis kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi DESCARTES - prantsuse filosoof, kes rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. arvas, et teadmiste ainus allikas on mõistus ning kindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. cogito, ergo sum VOLTAIRE - valgustajast ideoloog, mitmekülgne, võitles kat.k., loodusõiguse teooria, valgustatud absolutism(valitseja liit filosoofidega) MONTESQUIEU - valgustaja, kelle teosed mõjutasid paljude maade riigikorda, analüüsis 3 valitsemisvormi, konstituts.monarhia, võimude lahususe teooria, geogr. keskkonna teooria
Laulupeal oli ka palju saarlasi keda sai abistatud nende isikliku vara valvamisega. Ühel suvel käisin tool Olerexi tanklas, kus minu kohustus oli riiumlitele kaupa panna. See töö mulle eriti ei meeldinud kuna pidin õhtuti töötama samal ajal kui sõbrad olid väljas ja lõbutsesid. Suveõhtutel oli palju purjakil ja neile pidi kuidagi selgeks tegema et nad ei saa oma alkoholi pudelit nii hilja osta, mis võttis tükk aega. Mõni pakkus isegi raha, kuna ta arvas et selle eest saab seadustest mõõda, kuid müüa sellega ei nõustunud. Ükskord läksid kaks purjus meest seal kaklema kuna nad ei suutnud otsustada et kumma kord on maksta ja siis pidi politsei kutsuma. Veel olen töötanud "La Perla" restoranis nõudepesu operaatorina. Minu ülesanne oli panna mustad nõud nõudepesumasinasse ja puhtad nõud viia kööki. Seal töötamine oli väga meeldiv kuna suvel oli seal palju praktikante ja üldiselt hea seltskond. Ülemus oli seal endine CIA agent
kojarüütlitele, kes teda kuninga plaanikohaselt surma oleks viinud. Kui Hamlet mõistis, et ta isa on surnud läbi roima, taipas ta kuninga kavalust ning võis aimata ka ta kavatsusi. Kuningas oli kaval ning kasutas inimessi oma tööriistadena, tahtmata oma käsi määrida. Ta oskas ära kasutada Laertese himu Hamletit tappa ning selleläbi ka saavutada Hamleti surm. Hamlet käis selle võimalusePoloniust tappes ise kuningale kätte. Kuningas oli kelm ning ei käitunud väärikalt. Hamlet arvas, et võitlus tuleb aus, kuid võib-olla ta ise tahtiski saavutada oma surm koos teistega, sest eelnevalt suutis ta oma vastased üle kavaldada, kuid naiivne oleks arvata, et mees, kes oli teistest mitmeid kordi nutikam, arvaks, et mõõgavõitlus tuleb aus. Kuid Hamlet täitis oma eesmärgid maises elus ning seejärel lahkus. Ta jaoks oli väga raske koorem kanda oma isa surma ning oma armastatu surma. Hingeline surm võis tal tekkida peale armastatu surma
targaks. Kuid kas ikka on nii? Kas kõik inimesed saavad olla ühtemoodi targad või rumalad? Tarkus on midagi iseenesest mõistetavat, seda on kõigil Koolis omandame tarkust, ka peale kooli oma kogemustest. Antoine De Saint Exupery raamat "Väike prints" on minu meelest ehe näide ,kuidas inimesed läbi kogemuste tarkust omandavad. Näiteks ei olnud Väike Prints kunagi varem Maal käinud, seal nägi ta esimest korda inimest ja saqi tundma, kes või mis on inimene. Väike Prints arvas ,et roos tema planeedil on ainuke maailmas, kuid sai teada ,et Maal on neid palju rohkem ja kõik samasugused. Maal nägi ta esimest korda rebast ja madu, ta sai teada et madu võib ta ära tappa ,kuid oli temaga siiski viisakas ja sõbralik. Terve tema reis oli justkui suur tarkuse hunnik. Samuti on inimestega, kes käivad reisimas, näevad erinevaid traditsioone ,uske, rahvaid ja see kõik teeb neid targemaks. Tarkust saadakse oma vigadest õppides. See väide võibolla ei olegi nii
ning sa alustada ise mereretke. Ta rändas Brasiiliasse, kuhu ta rajas suhkruroo kasvanduse millega ta teenis palju raha, kuid ta ei suutnud seda üksinda üleval hoida. Tal soovitati minna Aarikasse orje ostma minna, ning seda ta ka tegi. Robinson asus oma meeskonnaga teele, kuid nad polnud veel kaugelegi jõudnud, kui nende laev jäi tormi kätte, ning kõik peale Robinsoni uppusid ära. Lained kandsid Robinsoni ühele saarele kus ta arvas et ta on üksi. Ta ei mõistnud miks jumal teda nii karistas. Siis aga märkas et lained olid ta laeva rannale toonud ja sealt leidis ta veel palju kastuskõlblikke asju. Ta õppis tegema tööriistu ja kodustas ka loomi. Ta kasvatas ka vilja millest ta leiba sai teha. Ta küttis kitsi ja muid loomi mida kätte sai, ta toitus peamiselt loomalihast. Ta elas rahulikku elu kuni saarel hakkasid inimsööjad püütud inimesi söömas käima.
1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Slaid 4. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. Jakob Hurt oli juba üliõpilasena ühiskondlikus elus väga aktiivne, ta võttis osa ka "Vanemuise" seltsi üritustest. 1872 sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi (ÕES-i järglane) president. Sama kümnendi lõpul tekkisid Hurdale vastuolud C. R. Jakobsoniga. Vastuoludel arvatakse olevat mitu põhjust. Esiteks arvas Hurt, et Jakobson alahindab kiriku osa kultuurrahva kujunemisel ning suurt osa mängis ka see, et Hurt oli siiski suhteliselt sakslaste sõbralik, aga Jakobson oli oluliselt radikaalsem. Slaid 5. 1864 andis välja teose "Lühike õpetus kirjutamisest parandatud viisil." Eesti kirjakeele parandamise osas saatis teda edu, ta avaldas uurimused "Eesti sõnadest line lõpuga". Rahvaluule kogumise paremaks korraldamiseks avaldas ta teose "Paar palvid Eesti
Lojaalne oli ta sellepärast, et kandis õukonnaliikmete seas ainukesena isa leinamise märgiks musta. Hamlet vandus vaimule, et maksab kätte ning ta pidas oma sõna. Taanimaa prints oli iseloomult vagane, kaalutlev ning parasjagu romantik. Ta saatis oma armastusele Opheliale palavaid armastuskirju ja kingitusi. Kuid temas leidus ka krutsliku kavalust ning ta ei tegutsenud mõtlematult. Hamlet teeskles, et ta on hull. Ta arvas, et nii saab paremini Claudiusele ligi pääseda. Keegi polnud kursis tema kättemasku plaanidega, sest kõik uskusid, et ta on hulluks läinud armastusest Ophelia vastu. Oma kavaluse abil sai ta kinnitust ka sellele, et Claudius mürgitas isa. Näitlejate poolt etendatud mürgitamise stseen ärritas Claudiust koguni nii, et ta saalist välja tormas. Hamleti paine ,,olla või mitte olla" võtab ta enda võimusesse. Halmet ei suuda enam
Suveöö armastus Maali magas aidas. Kusta tahtis Maali juurde magama minna. Poiss seisis aida ukse taha ning sosistas tüdruku nime. Aidas magav tüdruk ei kuulnud Kusta häält alguses, kuid hiljem kuulis. Kusta palus Maalit et too sisse laseks. Maali ütles Kustale et too ära läheks, kuid Kusta palus edasi, et Maali sisse laseks. Kustal oli külm kuna ta oli aluspükstes. Maali ütles et Kusta läheks Mari juurde. Mari olevat igaühega voodis. Kuid Kusta palus Maalit edasi. Maali käskis ära minna. Maali jäi magama. Mõne minuti pärast Kusta palub jälle Maalit, et ta sisse laseks. Maali ehmata ja küsis kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna, muidu kutsub ta peremehe. Kusti vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist püsti ja avas ukse. Kusti pigistas Maalit ja hakkas suudlema. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ja jooksis mööda põlde minema. Alguses kartis Maali teda...
ole mõtet Pearuga kahepeale kraavi kaevata, kuna ta Pearut juba pikka aega teadnud oli. 3. Kuhu läksid Vargamäelt noor Andres ja Indrek? Noor Andres läks vargamäelt kroonu ja Indrek ülikooli. 4. Mitu last oli Andresel? Andresel endal oli koos krõõdaga neli last. 5. Mida mõtles Andres Krõõda surivoodil istudes? Andres mõtles, et et tema Krõõt võiks surra või et üles võiks öelda tema jõud lapsi ilmale kandes ja hommikust õhtuni ning pooled ööd rasket tööd tehes. Andres arvas, et poiss võttis hinge. Andres, oli poissi nii väga tahtnud ja iga tütre sünnil naisele etteheitvalt otsa vaadanud. 6. Millise oma tütre ja miks ajas Andres kodunt välja? Andres ajas kodust välja Liisi, kuna ta abiellus Pearu pojaga. 7. Kuidas oli Pearu naise nimi? Andres ajas kodust välja Liisi, kuna ta abiellus Pearu pojaga. 8. Nimeta vähemalt 4 Andrese ja Pearu vahelist tüli, mis viisid kohtusse. Andrese ja Pearu viisid kohtusse vankri vilja sisse vedamine, koera tapmine, 9
aeglased ja Jaapani hävitajad lasid suure hulga neist alla ning need ei jõudnud Jaapani lennukikandjateni. Seejärel märkasid aga Jaapani luurelennukid USA sõjalaevu. Ameerika lennukid startisid kolmelt lennukikandjalt nind ründasid Jaapani lennukikandjaid, aga vähese eduga. Ameerika osutus kogenematuks, sest pikeerivad pommitajad saatsid pommid üle sihtmärkide ja USA torpeedolennukid läksid rünnakule ilma hävitajate kaitseta. Nad tulistati peaaegu kõik alla. Jaapan arvas, et võit on käeulatuses. Seejärel tulid aga Ameerika pommitajad tagasi ja sel korral saatis neid edu. Varsti olid kolm Jaapani lennukikandjat leekides. Üks allesjäänud laev saatis oma lennukid Yorktowni, mida tabasid pommid. Yorktowni peale suundusid ka Jaapani torpeedolennukid ja laev tuli maha jätta. USA-l õnnestus viimaks aga viimasele Jaapani lennukikandjale 1:0 teha ja sellega oli lahing otsustatud.
Kas Tiina oli siis libahunt? August Kitzbergi teoses ,,Libahunt" räägitakse Tammaru perekonnast. Ühel talvisel päeval ilmub nende ukse taha huntide eest põgenev tüdruk. Pere võtab türduku enda juurde elama, aga pere- ja külarahvas hakkavad teda libahundiks pidama. Kas Tiina oli siis libahunt? Külarahvas arvas, et Tiina ema oli olnud nõid ning leidis, et ega nõia laps ei saa erinev olla tema emast. Ta ise tunnistas, et on libahunt, aga selle vastu räägib see, et ta ütles seda vihahoos. Rahvale tekitas kahtlusi see, et Tiina tuli lapsena Tammarude juurde koos huntidega. Lisaks sellele väitis Mari, et ta nägi kuidas Tiina murdis Varsa ning ei söönud peale seda paar päeva. Pärast seda kui Tiina põgenes metsa, elas ta metsas viis aastat ja tuli Tammarudele külla koos huntidega
Ida suhtumine teistesse oli hea. Mia on neiu kellele on kaasa antud hea joonistus oskus. Maia on just tartusse kolinud ning Aarne hakkab teda jälitama. Maiale meeldis Aarne väga aga kahjuks ei tule nende suhtest midgi välja kuna Aarnele meeldib siiski Eda. Maia on väga enesekriitiline tüdruk. Ta arvab pidevalt et ta pole Aarne jaoks piisavalt hea ja ta arvab ka et ta ei oska absoluutselt joonistada ja tema pildid on koledad. Samuti arvas tüdruk et tema on süüdi Aarne allakäigus ja halbades hinnetes.
hakkas mõjutama Kriemhildi et ta ütleks kõige haavatama koha. Krie lõpuks ütlebki. See kange mees jahil suskab Sig noaga haavatavasse kohta. Kriemhild abiellub uuesti Attilaga. Tronjehagen viskas jõkke kääbuse aarde. Krie kutsus Troe ja teised külla, Troele tundub see kahtlane. Suudeti üksteise vastu võitlema panna. Lõpptulemusena saavad surma kõik. Saladus, kuhu aare jäi on tänapäevani. Berni Dietrich kes oli Attila vasall, arvas, et kes selle jama korraldas ehk Kriemhild löödi maha.
Sel ajal oli see haruldane ja väärtuslik kogemus. Samal ajal asutasid nad koos Heiti Paku (juhib praegu Ida-Euroopas Goldratti konsultatsiooniäri toim) ja Jüri Allikuga 1990. aastal Fontese, kaasates sellesse ka Eesti Psühholoogide Liidu. Eraettevõtlus kasvas, nagu ka nõudlus konsultatsioonide ja eriti uute töötajate järele. See, et Fontes hakkas mõne ametikoha täitmiseks lisaks konkurssidele ka oma andmebaasi abil personalivalikut teostama, oli tema idee. Arvas, et tuli selle peale täitsa ise. Hiljem nägin, et nii teevad maailmas paljud firmad. Kui Tõnis Arro, Pärnu Konvertide üks omanikest, läinud sügisel teles konverentside 10.aastapäeva juubelisarja tegi, jäi saatemeeskond väga rahule. Tõnis Arro rääkis soravalt pikad jutud ära, ilma et midagi oleks vahepeal meelest läinud. Tartu noormees Tõnis Arro läks 14-aastaselt Evald Hermaküla draamastuudiosse Vanemuises ning töötas seal aastail 1980-84 ülikooli kõrvalt ka näitlejana
Luther ütles, et jumal juhib meid, aga Erasmus ütles, et juhime ennast ise. Kirjutas ,,Narruse kiituse" · Johannes Reuchin saksa humanist. Ta ei lasknud hävitada juudi pühasid raamatuid, kuna ütles, et need on kristluse uurimises olulised. · Ulrich von Hutten kirjutas ,,Pimedusmeeste kirjad", millega tegi maha usumehi. Ta oli esimene , kes tuli mõttele Saksamaa ühendada. · Mahiavelli pööras tähelepanu poliitikale. Kirjutas ,,Valitseja". Arvas, et riigi juhtimiseks on vaja tugevat tarka diktaatorit, kes eiraks moraalinorme. Pooldas pettusi, mõrvu, reetmist. · Thomas Companella oli vanglas oma eluvaadete pärast. Seal kirjutas teose ,,Päikesekiir ehk Ideaalne vabariik". Kirjutab suurest merereisist ja et sealt tagasi tuleb mees, kes räägib, et nad olid käinud ideaalses riigis. Seal riigis kõik teevad tööd ja on võrdsed, isegi mehed ja naised.
Igal inimesel on elus erinevad eesmärgid ja arusaamad, erinevad unistused ja lootused. Inimestel on erinevad ideaalid. Üks asi on ühine meil kõigil me kõik otsime õnne ja armastust. Eestlaseid kirjeldadatakse, kui töökaid ja usinaid inimesi, kuid kas me mitte üle ei pinguta tööga? Kas tõesti on õnne ja armastuse saamiseks vaja eelkõige teha tööd ja näha vaeva? Andres oli täidetud unistuste ja lootustega, kui ta esimest korda Vargamäele läks. Ta arvas, et just see on koht, kus ta leiab koos oma perega hingerahu ja õnne. Kahjuks nii õnnelikult elu seal ei kulgenud. Andres armastas oma maad ja oma tööd ning ta pühendaski oma elu tööle. Töö jättis varju nii tema naise, kui ka lapsed töö oli tähtsam kõigest muust. Kui mõni töö sai valmis, tekkis kohe mitu asemele. Andres tahtis tööd tehes tagada oma lastele hea kodu, kuid raske tööga ta hoopis tõukas kõiki endast eemale
Eranditeks on mõned riigiasutused (nt Riigikontroll), mille ametnikel on streikimine seaduse alusel keelatud. Streigid on läänemaailmas toimunud juba aastakümnete eest. Üsna kuulus on näiteks 1941. aastal aset leidnud Walt Disney Studio töötajate poolt algatatud streik. Paljud animaatorid tegid mitmeid ületunde "Lumivalgekese" produtseermise ajal ning, kuigi "Lumivalgeke" oli väga suur hitt, lükkas Disney edasi töötajate boonuste maksmise ületundide eest, sest arvas, et see paneb animaatorid veelgi motiveeritumalt tööle. Seejärel peale "Pinocchio" ja "Fantasia" läbikukkumist kinolinal, alandati töötajate palku 40 dollarile nädalas, mis ajaski ametiühingu streikima. Streik kestis viis nädalat, kuid lõpuks jõuti kokkuleppele. Disney Studiost lahkusid peaaegu pooled töötajad. Taasiseseisvunud Eestis on ametiühingud järjest enam oma kohta ühiskonnas määratlemas ning tegevus hoogustumas
Eneken poja isa tuvastamine Kurikuulus Ekke, see sama meile kõigile tuntud üks logard. Armastas end muuta, nagu teevad seda näitlejad laval, kiikuda päevast päeva puuladvas ja vajuda unistustesse märkamata teisi enda ümber. Kas tõesti tema ja Enekeni vahel oli mingi suhe. Täiesti selgitama ja täpsustamata on see, kuidas peale Ekke pikki aastaid eemalolekut on tekkinud Enekenil laps ning kes väidab, et ta on Ekke poeg. Kus on tõde ja millega tegeles Eneke Ekke eemaloleku ajal kui neil polnud isegi mingit amulugu tekkinud ? Ekke oli poiss, kellele meeldis ringi seigelda ja asjatute tegudega tegeleda. Samuti Enekeni range isa, kes oli vastu, et nende suhe toimiks, sest sellel logardil polnud kombeid ega piisavat mõistust olla värikas mees. Küll keelas ja karjus isa nende peale, kuid paratamatult siiski suutis Ekke oma valeliku keelega Enekenis süütada tundeid. Vihates ja järelemõeldes tollest ööst kui Ekke käis vastu soovi tütarlapse akna...
peamiselt seeriate maalija; naise surres võttis endale rikka naise,kellel oli 6 last; läks mõisa elama ja rajas sinna ka oma aia (aiast on palju maale) Tema töid: Tõusev Päike, Naised aias; seeriad: Pilved, Heinakuhjad Edgar Degas pärit jõukast Pariisi perekonnast; sai hea hariduse; kuni 40nda eluaastani ei müünud ühtegi tööd; oli inimpõlgur, erak; elu lõpul halb nägemine - hakkas tegema skulptuuri; eeskujuks Ingree; tegeles fotograafiaga; arvas, et kunstnik peab maalima seda, mida teised tahavad näha Tema tööd: Belleli perekond, Henri Degas ja vennatütar Lucie, Märguande ootel, Püünel, Priimabaleriin, Ennast pärast kümblust kuivatav naine, Oma parema jala kanda uuriv tantsijanna (skulptuur) Neoimpressionism e pointism *aluseks on spektrivärvid *töö koosnes erineva suurusega värvipunktidest *eesmärgiks kaotada hägusus *kompositsiooni taastamine
tõusnudki püsti ega seisnud jalul. Talvel võeti lauda katuselt õled põhu puuduse tõttu maha ja tarvitati ära loomatoiduks. Sügisel pandi aga uued õled katusele asemele. Nii inimeste kui ka loomade haigusi oli sel ajal palju. Enamasti tulid need maast, kurjast tuulest, kurjast silmast või nimetamisest. Pikemalt põdenud vanemad haiged inimesed tõsteti voodist põrandale õlgede peale, kui neil enam väga paranemisvõimalust ei olnud. Talurahvas arvas päeva pikkust söögikordade järgi. Ülestõusmise aega arvati aga näiteks kuu tõusu ja mahamineku, koodi-reha ja sõela järgi. Suviseid söögiaegu ja karja kojutulekut lõunale mõõtis perenaine aiateivaste ja kivide varju järgi. Aasta pikkust jaotati tähtpäevade ja tööde järgi, ka niisama jaotati aega tööde järgi. Sel ajal Eestis alanud uuendused puudutasid ka hariduselu. Kirikuõpetajate eestvedamisel avati mitmeid koole ja anti välja eestikeelseid raamatuid.
enam rahulikult koos vaid igaüks jooksis ise suunas ringi ning oldi närvilised. Ühel päeval toodi aga uus noor kana, kes hakkas meeldima Kerill-Kerkerillile, kuid see kana oli noor ning ripsutas tiiba ainult noorjõnglasega. Kerill-Kerkerill üritas talle küll seletada, kui edevad, rumalad ja ideaalideta on kõik maatõugu kanad laudas, kuid kui kana teda kuulda ei võtnud siis mõistis ta, et too on kõigest edev, rumal ja langenud. Kukk unistas lennust lõunasse, kuna arvas, et seal ehk on parem elu, ning lendas männi otsa, tahtes kaugemale lennata, aga kukkus alla nagu kivi, mis peale haned, kanad ja kuked hakkasid teda pilkama. Tekkis tüli ühe teise kuke (Kurluki) ja KerillKerkerilli vahel. Algas äge võitlus, kus Kerill-Kerkerill tappis Kurluki, saades suure kiituse osaliseks. Kuid üsna kohe pärast võitlust suri ta ka ise saadud haavadesse, ning pärast surma tõusis ta lendu.
aluspükstes mees. Kuid siis muutus olukord jälle kardetavaks. Maali jooksis vanasse veskisse. Kusti tahtis sisse saada, kuid Maali oli ukse kinni pannud. Lõpuks läks Kusta sisse ruumist, mis viis veskikotta ja sealne luuk pidi viima veskisse. Kusta ei jõunud seda luuki tõsta ja pöördus veski juurde tagasi. Istus pakule ja mõtles, et Mari talle kohe üldse ei meeldi, ta on ümar ja paks ja magab igaühega, naine peab puhas olema. Maali oli teisel pool veski raudu. Maali arvas et Kusta ei saa teda tahta kuna ta on temast kaks – kolm aastat vanem. Maali hakkas oma elu kurtma, et 7 aastat on ta seal teeninud ja kogu selle aja jooksul pole kedagi kes temast hooliks. Ta tahtis Kustaga abielluda ja lapsi saada. Lõpuks hakkasid nad kodu poole kõndima. Maali rääkis samal ajal kui palju ta Kustat armastab. Kusta saatis Maali koju. Kusta küsis veel häbelikult Maali kodu juures kuuma suudluse ja lahkus. Maali aga uinus magusalt. Mõlemad jäid magama.
Seega toimus suur juutide tagakiusamine ja tapmine. Venemaal peeti vaenlasteks spioone ja kulakuid. Rahvas elas pideva hirmu käes. Riikides toimus hirumuvalitsemine ja inimõiguste rikkumine. Puudus sõnavabadus, kui keegi soovis oma valitseja kohta midagi öelda, siis saadeti inimesi vangilaagritesse või isegi tapeti. Samuti kehtis mõlemas riigis tsensuur. Kunstnike piirati, lubati ainult maalida realistlikke maale samuti piirati ka kirjanikke. Kuigi valitsejad olid julmad, arvas rahvas, et peale valitsejate surma riik laguneb. Hitleri juhitud Saksamaa ja Stalini Venamaa on võimsamad diktatuuririigid läbi ajaloo. Stalini Nõukogude Liit ja Hitleri Saksamaa olid sarnasemad, kui esmapilgul tundub. Sageli jõuti sarnaste eesmärkideni erinevate vahenditega.
Kuna mõlemad vanemad olid hõivatud oma armukestega, ei märganud ka nemad poisi käitumises halbu muutusi. Alles siis, kui Vahur sai hakkama millegi katastroofilisega, märkasid vanemad jälle tema olemasolu. Vanemateni jõudis uudis, et Vahur oli oma sõpradega vägivallatsenud, ning see oli viinud ühe vanema mehe surmani. Ühegi lapse vanemad ei mõistnud, miks noored nii tegid ning kõik jäid endale kindlaks, et nende laps pole midagi teinud. Ka Vahur arvas, et ta pole midagi valesti teinud, ning lootis jälle vanemate abile. Kui laps ei saa juba noores eas aru, et igal teol on tagajärg, ei tea ta seda ka vanemas eas ning võib teha rumalaid otsuseid, mis ta tuleviku ära rikuvad. Raimond Kaugveri 1980- ndate menuromaani „Meie pole süüdi“ filmivariant „Õnnelind flamingo“ on puhas näide sellest, mis võib saada lapsest, kellele jääb kodusest kasvatusest ja tähelepanust vajaka ning, kes ei tee vahet heal ja halval
Michelangelo Antonioni „Blow up“ (1966) Antonioni film „Blow Up“ räägib moefotograafist, kes valmistab koos oma kirjanikust sõbraga raamatut kaasagsest Londonist. Peategelane kogub selle tarbeks eriti realistlikke fotosid igapäeva elust Londonis. Ühel päeval satub fotograaf pildistamas pargis suudlevat paarikest. Paarikese naispool märkab fotograafi. Naine püüab fotograafi kinni ja on nõus tegema kõike, et pildistajalt fotod enda kätte saada. Antud olukord intrigeerib fotograafi nii piisavalt, et ta otsustab naisele kuuluva kaamera endale jätta ja annab naisele teise kaamera, et too teda rahule jätaks. Pilte ilmutades, tuleb neilt välja aga hoopis pargis tapetud mees. Filmi „Blow up“ võib lugeda üheks selgemaks näiteks, kuidas 20.sajandi teises pooles toimus pea kõikides kunstizanrites sh ka filmikunstis teatav muudatus. Filmi oli lisandunud semiootika. Huvi märgi ja tähenduse vastu. Huvi interpreteerida teost. Filmi lugu pakub mitut e...
Ta hakkas hoolima töö tegemisest, see oli ainus asi mis teda rahuldas. 3. Anna perekonnanimi oli Kõrboja. Kõrboja talu ei võinud müüa, rentida ega isegi pantida enne isa surma. 4. Ta tahtis Kivimäel tööd teha ning keegi ei oodanud teda sinna. 5. Anna sai Villu unistustest teada siis, kui nad paadis rakette lasid. Anna sai nendest teada paadis olles. 6. Kivimäe alast oleks saanud hea põllumaa. 7. Villu ei olnud nõus Kõrbojale peremeheks minema, kuna ta arvas, et ei ole selle vääriline. Villul oli käsi katki ja nägi halvasti, ta tundis ennast kui sant. 8. Villu lasi ennast maha, kuna ta ei suutnud survele vastu panna. Isa ja ta naised Anna ja Eevi avaldasid talle samuti survet. Ta oli ka poolpime ja ta käsi oli katki, ta ei saanud tööd teha. 9. Anna lepitas neid öeldes Villu emale "ema" 10. Kui Anna metsa poole läks, tundus ta Villu emale nagu tõsine vanainimene ja see meeldis Villu emale. 11. Kõrboja peremeheks pidi saama Villu. 12
kellelegi. Linnakodanikuks sai inimene peale seda, kui oli tasunud kodanikumaksu ja elanud teatud aja linnas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Maal kuulus nii talu, kus talupoeg elas kui ka talupoeg ise maahärrale, kelle heaks talupoeg pidi tööd tegema ning kes võis tema üle kohut mõista nagu heaks arvas. Linnakodanikel oli parem juurdepääs haridusele, kui läheduses oli ülikool ja võimalus seal õppida. Kuna keskaja ülikoolid arenesid kiiresti, sai õppida linnades, näiteks Bolognas, ja inimesel oli võimalus oma teadmisi suuresti arendada, mida kuskil maal ei olnud võimalik teha. Maal piirdus õppimine lugemis- ja kirjutamisoksuse omandamisega. Linnaelanikel polnud nii suuri makse ja kohustusi nagu talupoegadel. Talupoeg pidi andma kindla
kuldvihmana, peale mida sündis Perseus. Akrisios ei julgenud oma tütart ja lapselast tappa vaid saatis nad puust kirstus merele, lootes et nad seal hukkuvad. Vaasimaal selle kohta, kuidas Perseus ja tema ema Danae kirstu pannakse, et merele saata. Perseus ja tema ema jäid ellu. Lainetega uhuti nad Seriphose saarele. Seriphose saarelt leidis nad kuningas Polydektese vend kalur Diktys, kes kasvatas Perseuse üles. Perseuse noorus ja Medusa Kui Perseus juba suur oli arvas kuningas Polydektes et tahab Danae endale naiseks võtta. Ta saatis Perseuse Medusa pea järele, lootes, et saab sedasi Perseusest lahti, kuna Medusa pea muudab inimesed kiviks. Et ülesandega hakkama saada sai Perseus jumalatelt kingiks erilise mõõga, kilbi, tiivulised sandaalid, koti ja nähtamatuks tegeva mütsi. Perseus sai ülesandega hakkama tänu võluasjadele ja raius Medusal pea, ilma et ta ise oleks kiviks muutunud. Perseus Medusa pead raiumas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
