Kuraare seondub konkurentselt Ach retseptoriga blokeerides sünapsid. Seetõttu kasutatakse kuraaret ja tema derivaate anesteesias müorelaktandina. KNS tekitab Ach üldise erutuvuse tõusu, on seotud õppimise ja lühiajalise mäluga. Koliinergilise süsteemi häireid seostatakse mälu nõrgenemisega Alzheimeri haiguse korral. Noradrenaliin on hea enesetunde neuromediaator. Tema sünteesi häireid täheldatakse depressiooni korral. Antidepressandid tõstavad tema taset. Dopamiin on hea enesetunde, motivatsiooni ja naudingute neuromediaator. Tema taseme langetamine vähendab motivatsiooni, võimet tunda rõõmu ja seksuaalset naudingut. Opiaadid, kannabioidid, alkohol, nikotiinja kokaiin tõstavat tema taset. Sõltuvuse tekkimist ja võõrutusnähtusi seletatakse muutustega dopamiini regulatsioonirajas. Serotoniinon hea enesetunde neuromediaator. Reguleerib meeleolu, une ja ärkveloleku vahekorda, isu, seksuaalsust jne
Tõendusmaterjal pärilikkusuuringutest. Viiakse läbi ühemunarakukaksikute peal ning lapsendatud lapsega peredes (kui kasupere isa on alkohoolik, siis on suur tõenäosus, et alkohoolikuks saab ka kasupoeg) Psühholoogiline mudel eeldatakse, et teatud isiksusejooned või patoloogilised seisundid (emotsionaalsed häired) on eeltingimuseks sõltuvuse tekkel. Kuna paljud uimastid on loomult antidepressandid, vaadeldakse uimastikasutust kui eneseravi võtet. Sotsiaalne mudel uimastite kasutamine on õpitud käitumine (nagu õpitakse keeli või sotsiaalseid norme), mis tuleneb keskkonnamõjutustest ning omandatud kogemustest. Uimastikasutust kontrollivad välised faktorid: sõbrad, pere, koolikliima, majanduslik olukord hõivatus tööga jne. Haiguse mudel põhjal on uimastisõltuvus patoloogiline seisund oma
Vajadusel eelistada lokaalselt toimivaid ravimeid. Rasedad patsiendid- allergeeni vältimine ja mittefarmakoloogiline ravi. Kui vaja ravi teha siis kergete sümptomite puhul loratadiin või tsetirisiin 10 mg kord päevas on näidanud suhtelist ohutust (B kategooria). Intranasaalsetest glükokortikoididest budesoniid (B kategooria). · Eakatel vältida I pk antihistamiinkume põhjustavad uimasust, reaktsioonivõime langust. Teised ravimid nt tritsüklilised antidepressandid, antipsühhootikumid (Mkolinoblokeeriva toime kumuleerumine). · Dekongestantide (Sudafed, Xymelin) kasutamine lastel: · lokaalsed dekongestandid (ninatilgad, spreid): · 2-6aastastele lastele lubatud ksülometasoliin 0,05% lahus kuni 3 korda päevas (Sudafed, Xymelin). · Üle 6aastastele 0,1% ksülometasoliin kuni 3 korda päevas (täiskasvanute annus). · Sudafed siirup lubatud alates 6. eluaastast! 13
8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev ...
kohta), mis hävitab putameni rakke; algus 30-50-aastaselt; surm 12 a pärast IQ langus, isiksuse muutused, ärevus, apaatia, düskineesiad, ca aasta pärast haiguse algust esimesed tahtmatud liigutused, progresseerub • Touretti sündroom, samuti putameni kahjustus; 1-360; algus 2-15- aastaselt • Algul tikid, siis koos tikkidega tahtmatud häälitsused • Lõpuks lisanduvad ehholaalia ja korpolaalia Mõlema puhul parandavad toimetulekut antipsühhootikumid ja muud ravimid, sh antidepressandid, aga „päris“ ravi pole. Hüpokineetilised häired: liigutusi vähe ja need on aeglased BG terved, kuid sisenditega midagi lahti - BG signaal on liiga tugev → signaal taalamusest korteksisse on pärsitud → tahtlikke liigutusi on raske algatada. • Parkinsonism: dopamiini neuronite kadu mustolluses → signaal BG seesmisesse globus pallidusesse nõrk • 0,1-1%, vanusega risk kasvab, progresseeruv – 10-20 a aega kuni sümptomid teovõimetuks muudavad.
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Registreeritud kuritegevus ei peegelda tegelikku olukorda, päriselt on see kuritegevus 2 korda suurem kui registreeritud kuritegevus. Seda seetõttu, et paljudel juhtudel puudub kannatanu või teisel juhul ei teata kannatanud kuriteost politseile. Registreeritud kuritegevuse numbril pole absoluutset tähendust, kuid teatav seos on ka latentsel kuritegevusel. Registreerimise kvaliteet võib palju muutuda, nt registratsioonisüsteemi muutuste tõttu. 1987 a. toimusid ka tegelikus elupildis palju muutusi, mis tolle aja registreeritud kuritegevuse numbrit muutsid. ,,Me ei saa valikuid tehes valida ainult häid asju" teatud head asjad võivad kaasa tuua ka negatiivseid tulemusi. Kuritegevuse vastu võitlemine on rahva heaolu mõttes küll oluline, aga see pole prioriteet. ´92-96 aastaid mõjutasid suurte radikaalsete muutuste lõppemine, kuid teisalt ühiskonna terviku tasemel seostati kuritegevuse taset sellega ...
rasvarakkude suurust, mitte nende arvu. See seletab, miks mõnedel inimestel on eriti raske dieeti pidades kehakaalu langetada. Mõnede teooriate kohaselt saavutab laps 2.-3. eluaastaks indiviiditi erineva rasvarakkude hulga, mis edaspidi mõjutab tema kehakaalu ja rasvaladestuse iseloomu. · ajukahjustus - põhjustatud näiteks ajukasvajast või infektsioonist, rasvumise põhjusena tuleb siiski väga harva arvesse. · ravimid - kaalutõusu võivad põhjustada steroidhormoonid, antidepressandid, uinutid (bensodiasepiinid), liitium ning psühhoosi raviks kasutatavad medikamendid. · endokriinfaktorid e. sisenõristusnäärmete iseärasused või häired - liiga kõrge insuliini tase organismis (kõhunäärme kasvajast), neerupealisekoore ületalitlus (Cushingi sündroomist), munasarjade düsfunktsioon (polütsüstiliste munasarjade sündroom), kilpnäärme alatalitlus. Siiski on hormonaalsed häired rasvtõve põhjustajatena suhteliselt harvaesinevad.
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal ta...
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja ...
ning suu limaskesta ärritus. Sekretsioonile aitavad kaasa süljenäärme veresooni laiendavad (seega verevarustust suurendavad) ained nagu vasoaktiivne intentinaalne polüpeptiid (VIP), mis tavaliselt vabaneb eferentsetelt parasümpaatilise närvisüsteemi lõpmetelt toiduärrituse tulemusel. Pidurdajaks võib olla organismi pinge, eriti emotsionaalse pinge seisund, mis kutsub esile sümpaatilise närvisüsteemi tugeva erutuse. Lisaks suur vedelikukaotus, diabeet, vahel ka teatud ravimid, nt antidepressandid. C. Seedimine maos: maonõre koostis, omadused ja eritumise regulatsioon Magu on toidu reservuaariks. Seal jätkub süsivesikute lõhustumine süljeensüümide toimel seni, kuni seda võimaldab maomahla pH. Kui see langeb alla 5, muutub a-amülaas inaktiivseks. Ehitus: magu on paunakujuline õõneselund, mille seinas eristatakse kolme kesta: 1. Limaskest 2. Lihaskest 3. Serooskest Selline mitmekihiline lihaskest võimaldab mao seintel kokku tõmbuda erinevates suundades.
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju...
opioidagonist valu. 14-aastastel inimestel. lastele alates kesknärvisüsteemi 1.eluaastast pärssivate ainetega (alkohol, antidepressandid, neuroleptikumid, sedatiivsed ained, anksiolüütikumid ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
