too paluks Kittylt andestust, vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski sõjaväeohvitseride hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea ja murrab hobuse selgroo. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel. Ta usutleb Annat pärastpoole, Anna tunnistab siiralt üles, et tal on teine armusuhe ning et ta armastab Vronskit. Karenin on rabatud. Kitty püüab samal ajal oma tervist taastada ühes Saksa sanatooriumis, kus ta kohtab vaga madame Stahli ja tema heategijast abistajat, vaimult puhast ja siirast Varenkat. Levini poolvend Sergei Koznõtsev, tuntud intelligendist kirjanik, ei suutnud talle oma tundeid väljendada, seda eelkõige oma külmalt kaalutleva loomuse tõttu. Kitty kohtab seal ka Levini
Tammsaare Juudit põlatakse ära. Ka lasi Tammsaare Juudit oma mehe tappa, sest too on impotent Juudit oli neitsi. Olovernes põlgab Juuditit, sest too teeb vea. ,,Kõrboja peremees". Lõpuks saab peremeheks Sauna-Eevi laps, sest orjad ei saa vabas maailmas peremehena elada. Külaaineline, kuid selles on ka psühholoogiat. Väliselt armastusromaan. Probleemiks oli armastus kaks naist armastavad Villut, Villu armastab Annat, kuid ei usu, et ta talule peremeheks sobiks. Vanad vs noored. ,,Pöialpoiss". Sõjaväeosa I maailmasõja ajal, peatuvad Ukraina mõisas, kus on imelik õhk. Ohvitseril on suur koer, kes teda valvab. Koer kikitab öösel kõrvu, ohvitser kuuleb samme, aga liigutada ei saa. Koer uriseb. Tuleb pöialpoiss, tal on habemenuga kaasas, teritab seda. Ronib jalutsisse ja sealt hakkab mööda ohvitseri edasi kõndima. Koer neelab pöialpoisi alla, ikka veel teritamishääl
Hull krahv Erik Stenbock oli mõisa omanik aastail 1885-95, elas Kolgas 1885-87. 9 Kinkekiri Pontus De la Gardie'le. 1581. aasta 6. juuni kinkekiri ütleb: "riigi mõis nimega Kolga koos maja, põllu, heinamaa, metsade, kalavete, veski ja veskijõgedega ning kõige muuga, mis sinna juurde kuulub". Rootsi keeles on see nii: "en kronans gård benämnd Kolk, med hus åker äng skogar fiskevatten kvarn och kvarnströmmar samt allt annat som hör till". /Norrman/ Kirjavahemärke sel ajal enamasti ei kasutatud. Mainitud on maja (hus) ja veski (kvarn) ja veskijõed ( kvarnströmmar). Kas veski puhul oli tegu tuuleveskiga, sest vesiveski on vattenkvarn või vattenmölla? Varauusaegset rootsi keelt tundmata on raske midagi kindlat öelda. Odres (lk 135) ütleb, et "Kolga mõisal oli Pudisoo jõel saeveski, kus 1586/87 saeti 866 lauda". Seega võiks oletada nii veejõul töötava saeveski kui ka tuuleveski olemasolu
Ühel peol anub Anna Vronskit et too paluks Kittylt andestust, vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel. Ta küsitleb Annat pärastpoole, Anna tunnistab siiralt üles, et tal on teine armusuhe ning et ta armastab Vronskit. Karenin lükkab tagasi Anna soovi lahutada. Ta nõuab, et nad säilitaksid väliselt oma suhte, jäädes kokku. Anna kolib pere maakodusse, eemale oma abikaasast. Ta kohtab Vronskit tihti, kuid kui Anna jääb rasedaks, muutub olukord tõsisemaks. Vronski kavatseb astuda tagasi oma sõjaväepostilt, kuid tema endised plaanid välistavad selle
varje iga varenda, vartenda iga, viimane kui üks Varje människa gör fel. Iga inimene teeb vigu. Varenda person blir glad för det. Viimane kui üks inimene muutub selle üle õnnelikuks. 3. Nii nimisõnaliselt kui omadussõnaliselt kasutatavad umbmäärased asesõnad: En-sõnad Ett-sõnad Mitmus Tõlge all allt alla kõik annan annat andra teine, muu någon något några mõni, mõned ingen inget inga mitte keegi sådan sådant sådana selline, sellised En sådan bil har jag alltid önskat mig. Sellist autot olen ma alati endale soovinud. Ett sådant hus vill jag ha. Sellist maja tahan ma saada. Sådana nyheter glädjer oss. Sellised uudised rõõmustavad meid. 22
Anna on abielus, meeste maailm, kus naistele on vähem lubatud. Anna suhtes täielik suhtlemiskeeld, aga Vronski võib minna seltskonda ja suhelda. Miks seda üha rohkem hakkab tegema? Anna muutub kohutavalt armukadedaks ja anna armastus muutub klammerdumiseks. Mõned inimesed on sõpruses klammerdunud, see on kohutavalt rakse. Anna armastus on üldse väga kiivas, väga klammerduv, sest ta on väga ebakindlal pinnasel. Viib lõpuks Annat selleni, et hüppab rongi alla. Sest Tolstoi meelest ei saanudki õnnelikuks saada. Anna ja Vronski suhe pole ideaalne, aga mõjub tõepäraselt. Teine paar on Kitty ja Levin. See on Tolstoi ideaalkujutlus ideaalsest abielust. Ideaalne suhe. Kui Vronski oli sõjaväelane ja haritud mees, Levin oli ka haritud mees, aga maamõisnik. Niisugune maamõisnik, nagu Tolstoi tahtnud ise olla. Selline, kes käib oma talupoegadega hästi läbi, käivad koos heinal, kõikidel on
Anna on abielus, meeste maailm, kus naistele on vähem lubatud. Anna suhtes täielik suhtlemiskeeld, aga Vronski võib minna seltskonda ja suhelda. Miks seda üha rohkem hakkab tegema? Anna muutub kohutavalt armukadedaks, anna armastus muutub klammerdumiseks. Mõned inimesed on sõpruses klammerdunud, see on kohutavalt rakse. Anna armastus on üldse väga kiivas, väga klammerduv, sest ta on väga ebakindlal pinnasel. Viib lõpuks Annat selleni, et hüppab rongi alla. Sest Tolstoi meelest ei saanudki õnnelikuks saada. Anna ja Vronski suhe pole ideaalne, aga mõjub tõepäraselt. Teine paar on Kitty ja Levin. See on Tolstoi ideaalkujutlus ideaalsest abielust. Ideaalne suhe. Kui Vronski oli sõjaväelane ja haritud mees, Levin oli ka haritud mees, aga maamõisnik. Niisugune maamõisnik, nagu Tolstoi tahtnud ise olla. Selline, kes käib oma talupoegadega hästi läbi, käivad koos heinal, kõikidel on ühesugused vene
luustikul olevat vigastus jalaluul olnud. 1018 polnud kõik 12 vennast surnud. 1036 võeti kinni vend Sudislav, Pihkva vürst ja pandi vangi. Bütsantsi Anna poeg. 1054 jäi Sudislav vangi, ta oli ära unustatud, veetis viis aastat veel vangis. Jaroslavi pojad päästsid ta välja ja ristisid mungaks. Vend Mistislav oli Krimmis, 1036 suri ja toim Tamali poolsaarel Jaroslavile. Jaroslav sidemeid võimsate naabritega. Kõigepealt naiseks Rootsi kuninga tütre Ingegerd. Vahel ka mingit Annat nimetatud, järsku Jaroslav varem Annaga anielus? Järsku INgegerd pidi astuma vene usku ja võttis Anna nimeks? Ingegerdi ristinimena teatakse aga Irinat. Müstika. Ingerimaa tema järgi nime saanud. Ka oma lapsed sokutas erinevate valitsejate abikaasadeks. Tütred Norra, Ungari ja Prantsuse kuningatele. Tütar Annast Prantsuse kuninganna, sai Henry I naiseks. Jaroslavi poeg naiseks Bütsantsi printsessi. Jaorslavi õde Poola kuninga kaasaks.
igatses taga surnud poega Juhanit. Peatükkide kokkuvõtted 1. 1.Villu on saabunud koju, lubab edaspidi tööd tegema hakata, kuna on õppinud tööd tegema. Läks järvele linnatolmu pesema. 2. Villu leidis ja uuris jälge, sai teada Kõrboja Anna kohalolekust ja muud temast. 3. Nelipühad. Villu teeb palju töid: parandab, sätib, lõhub ja tassib kivimäel kive. Peo ajal ta järve äärde teiste juurde ei lähe. 4. Kõrboja Rein ootab Annat koju (et talukoht talle anda) ja mõlgutab oma mõtteid Annast ja oma naisest, vennast, pärijatest. 5. Anna tuleb koju ja ütleb, et talu/mõisa ei tohi müüa ega rendile anda ja Rein peab seal surema. 6. Perenaine Anna saadab Jaani kõiki jaanitulele kutsuma ja peosaabumise rõõmus hakkavad kõik heinalised kärmelt tööle. 7. Jan tuleb kutsumast tagasi. Rein räägib Annale Katku Villust ja Annale hakkab ta ühe rohkem meeldima. 8
Sel ajal jääb rongi alla inimene. Vronski nägi laipa raudteel, aga T kirjeldab seda väga vähe. Anna ehmub ja arvab, et see on mingisugune märk. Anna ja Vronski kohtuvad ballil ja armuvad. Vronskilt oodatakse abieluettepanekut Kittyle, aga seda ei juhtu. Anna sõidab tagasi Peterburi ja mõtleb ballile. Anna tahtis ise elada, mitte jälgida, kuidas teised romaanides elavad. Tolstoi rõhutab seda, et Annas on tohutu elujõud, mis on kasutamata. Vronskiga kohtudes ta tunneb seda. Annat ja Vronskit saadab raudtee. Raudtee on sümbol. See on progressi sümbol. Tolstoi eitab progressi. Tema arvates ei ole elu vaja keerulisemaks muuta. Normile vastab see, mis on lihtne. Tolstoi hakkab selles tekstis kujutama sümboleid, allegooriat. Sümboolse tähendusega on tegelaste unenäod. Anna ja Vronski hakkavad nägema ühesuguseid unenägusid. 4. osa peatükid 2 ja 3 kirjeldatakse Vronski unenägu. Unenägu peab kirjanduses olema ebaloogiline. Tolstoi on esimene, kes hakkab nii
Tahab hakata Katkut nullist üles ehitama ja usub, et vaesel Eevil oleks töömurdmiseks rohkem motivatsiooni kui mõnel rikkal peretütrel. Isa peab nõustuma, kuid kangekaelsusest pulmapidu korraldada ikka ei luba.Villu otsustab kõvasti tööle hakata ja mitte enam uisapäisa otsuseid teha; Eevi arvab, et Villu on tema kosimise plaani maha matnud. Eevi läheb Kõrbojale, palumaks Annat, et see Villu rahule jätaks, kuid ei saa kuidagi juttu üles võetud.Pähklipühal saavad Anna ja Villu jälle kokku. Villu on viinaga tuju tõstnud ja kutsub Anna tantsima, kuid nad kukuvad rüsinas. Villu on lõõpijate peale vihane, kuid hoiab end vaos. Anna kutsub ta uuesti tantsima, nad lahkuvad peolt koos (Villu saab Kõrboja vana ja vigase suure koera järgi pidulistelt hüüdnimeks Kõrboja Mousi) ja lähevad järve äärde. Anna kutsub Villut Kõrbojale peremeheks ja endale
tegemisi ei tunnustata, vaid teha midagi uut ja omamoodi. Tahab hakata Katkut nullist üles ehitama ja usub, et vaesel Eevil oleks töömurdmiseks rohkem motivatsiooni kui mõnel rikkal peretütrel. Isa peab nõustuma, kuid kangekaelsusest pulmapidu korraldada ikka ei luba. Villu otsustab kõvasti tööle hakata ja mitte enam uisapäisa otsuseid teha; Eevi arvab, et Villu on tema kosimise plaani maha matnud. Eevi läheb Kõrbojale, palumaks Annat, et see Villu rahule jätaks, kuid ei saa kuidagi juttu üles võetud. Pähklipühal saavad Anna ja Villu jälle kokku. Villu on viinaga tuju tõstnud ja kutsub Anna tantsima, kuid nad kukuvad rüsinas. Villu on lõõpijate peale vihane, kuid hoiab end vaos. Anna kutsub ta uuesti tantsima, nad lahkuvad peolt koos (Villu saab Kõrboja vana ja vigase suure koera järgi pidulistelt hüüdnimeks Kõrboja Mousi) ja lähevad järve äärde
..", kusjuures tühiku võib täita mistahes saareelaniku nimega. (Mida see seos tähendada võiks, on tõlgendamise küsimus.) Tõlgime predikaadi Jüri armastab x-i kui Jx, kusjuures x ∈ {Mari, Anna, Berta, Jüri, Eedu, Karl}. Olgu meil teada, et Jüri armastab tegelikult Marit ja ei armasta kedagi teist. Andes muutujale x kõikvõimalikud väärtused, saame kuus lauset: Jüri armastab Marit (t); Jüri armastab Annat (v); Jüri armastab Bertat (v), Jüri armastab Jürit (v); Jüri armastab Eedut (v); Jüri armastab Karli (v). Saame koostada ka tõeväärtustabeli:1 x Mari Anna Berta Jüri Eedu Karl Jx 1 0 0 0 0 0 8.1. PREDIKAATARVUTUSE PÕHITERMINID D8.1.1. Hulgal M määratud ühekohaline predikaat ehk unaarne predikaat Px või P(x) või P1x on kujutus (funktsioon), mis seab igale hulga M elemendile (indiviidile) x vastavusse ühe kindla tõeväärtuse 1 (tõene) või 0 (väär)
..", kusjuures tühiku võib täita mistahes saareelaniku nimega. (Mida see seos tähendada võiks, on tõlgendamise küsimus.) Tõlgime predikaadi Jüri armastab x-i kui Jx, kusjuures x {Mari, Anna, Berta, Jüri, Eedu, Karl}. Olgu meil teada, et Jüri armastab tegelikult Marit ja ei armasta kedagi teist. Andes muutujale x kõikvõimalikud väärtused, saame kuus lauset: Jüri armastab Marit (t); Jüri armastab Annat (v); Jüri armastab Bertat (v), Jüri armastab Jürit (v); Jüri armastab Eedut (v); Jüri armastab Karli (v). Saame koostada ka tõeväärtustabeli:1 x Mari Anna Berta Jüri Eedu Karl Jx 1 0 0 0 0 0 8.1. PREDIKAATARVUTUSE PÕHITERMINID D8.1.1. Hulgal M määratud ühekohaline predikaat ehk unaarne predikaat Px või P(x) või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
