GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
// mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist Germinatiivsirp. Definitiivse endodermi järk-järguline paigaldumine surub hüpoblasti koos selles olevate esmaste sugurakkudega iduketta helevälja eesmisele piirile, kus moodustuv volt on tuntud germinatiivsirbi nime all. // Hüpoblasti rakud koonduvad germinaalsirbi piirkonda, area pellucida anterioorsesse ossa, sisaldab ka ürgseid sugurakke (idurakke). Ekstra-embrüonaalsed koed: amnion e vesikest; koorion; rebukott; allantois e kusekott. Kirjelda imetaja gastrulatsiooni (hiir ja inimene) ALATES SLAID 27 · Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine. Tsütotrofoblast, süntsiotrofoblast. Platsenta teke, ehitus ja funktsioon. Ekstra-embrüonaalsed koed (lootekestad) - koorion, amnion, rebukott, allantois. Ürgjutt, ürgsõlm, endo- ja mesodermi ingressioon läbi ürgjuti, epiteliaal- mesenhümaalne üleminek (EMT)
kaheks populatsiooniks: välimiseks trofo- blastiks ja sisemiseks rakumassiks ehk embrüoblastiks. Emb- rüo sisse tekkiv õõs ei ole seetõttu võrreldav tõelise blastotsööliga ja lõigustumise resultaadiks on blastotsüst. Emakavalendikus väljub blas- totsüst vitelliinkestast ja istutab end emaka limaskesta sisse. Toimub implantatsioon. Ekstra-embrüonaalsed koed (lootekestad) - koorion, amnion, rebukott, allantois- nende funktsioon. - reptiilidel, lindudel ja imetajatel moodustab organismi vaid väike osa embrüo rakkudest, ülejäänud rakud on lootekestade jt looteväliste moodustiste allikaks o 1) koorion - välimine ekstraembrüonaalne kest, ümbritseb embrüot; sisaldab gaasivahetuseks vajalikke veresooni, imetajatel panustab platsenta koosseisu 2) amnion - amnionivedelikuga täidetud spetsiaalne lootekest,
Arvestuse teemad Aine- ja energiavahetus 1)Autotroofid ja heterotroofid, nende erinevused ja sarnasused ning näited Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemlise energia sünteesijad kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. 2) Metabolismi mõiste. Assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid ja näited. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga-metabolism Assimilatsioon -organismis t...
Basaaldetsiiduast kujuneb raseduse arenendes platsenta e. emakoogi emapoolne osa. Parietaal- ja kapsulaardetsiidua ühinevad raseduse III-IV kuul, kui lootemuna on kasvanud juba nii suureks, et täidab kogu emakaõõne. Koorion e. kõldkest koosneb siledast kõldkestast ja tihedahatulisest kõldkestast. Tihedahatuline kõldkest moodustab plastenta lootepoolse osa. Amnion e. loote vesikest moodustab suletud ümbrise lootele ja teda ümbritsevale looteveele. Amnion asub vahetult koorionil ning läheb üle nabaväädile. Amnion koosneb silindrilisest ja kuubilisest epiteelist ning sidekoerakkudest, ta eritab lootevett. Raseduse kasvades suureneb amnioniõõs kiiresti ning loodet ümbritseva lootevee hulk kasvab. Platsenta Platsenta talitlus algab raseduse 12.-14.nädalal. Platsenta moodustub basaaldetsiiduast ja tihedahatulisest kõlkestast ning kinnitub tavapäraselt emaka eesmisele või tagumisele seinale
tulemuseks moorula, (kobar moodustunud) 2) blastuatsioon munajuhas/emakas, rakud kahte kihti embrüoplast ( sisemine), trofoblast ( välimine) blastotsüst (kokku) 3) gastrulatsioon trofoblastist kujunevad lootekestad ja embrüoblastist lootelehed, loote kinnitumine, pesastumine gastrula 4) histo- ja organogenees organite kujunemine, 20. nädalaks lootekestad (tulid trofoblastist) seest väljapoole: 1) vesikest ehk amnion, kaitse sünnini, täitub looteveega 2) kusekott ehk allantois, kasvavad kokku emaka limaskestaga ja kujuneb platsenta 3) kõldkest ehk koorion, -,,- (sama) lootelehed 1) ektoderm (välimine) 2) Entoderm (sisemine), moodustub ürgjutist, närvitoru 3) Mesoderm ( keskmine) esineb kõrgmistel liikidel) Ektoderm pea- ja seljaaju, erinevad närvid, meeleelundid, nahk ja tema tekised
veerikkus kindlustab aga eriti sileda ja kauni nahakuju. Veel on organismis ka otsene kaitsefunktsioon. Näidetena mainime hõõrdumise vähendamist (veerikas liigesevõie) ja ärritavate ainete ja osakeste ärauhtumist ning lahjendamist (pisarad, sülg). Lõpuks tasub mainida sedagi, et inimeste elu järjepidevus on veega lahutamatult seotud. Veerikkas limakeskkonnas toimub inimesel viljastumine. Ka inimese embrüonaalne areng toimub vesikeskkonnas, mille moodustab vesikest ehk amnion. Lootevesi koosneb umbes 99% ulatuses veest. Ülejäänud ulatuses sisaldab lootevesi loote naharakke, karvakesi, erinevaid toit- ja jääkaineid. Vesi kaitseb loodet termiliste ja mehhaaniliste mõjutuste eest, takistab embrüo veekaotust, väldib kokkukasvamist lootekestadega ning vesikeskkonnas toimiv üleslükkejõud vähendab raskusjõu mõju. Sünnieelsel kuul kulutab naise kehas arenev väike organism ööpäevas umbes pool liitrit lootevett ja eritab siina samaväärse koguse vedelikku
paljudele kärplastele ja karulastele ning metskitsele) 50. Identsed kaksikud Ühemunakaksikud pärinevad ühest embrüost, lootekestade järgi saab öelda, millal embrüo on kahestunud Kolmandikul on kaks koorioni ja kaks amnion-> koorion moodustub 5.päevaks ehk lahknemine peab enne toimuma Ülejäänutel on 1 koorion ja 2 amnioni -> lahknemine 5. ja 9. päeva vahel Väga vähesed arenevad ühes amnionis ehk 1 amnion ja 1 koorion lahknemine pärast 9.päeva (võivad kokku kasvada ja tekkida siiami kaksikud) 51. Implantatsioon Endometrium (emaka epiteel) püüab koorunud blastotsüsti ekstratsellulaarsesse maatriksisse (suhkrud, kollageen, fibronektiin, kadheriinid, hüaluroonhape) Trofoblasti rakud sünteesivad integriine, mis seonduvad emaka kollageeni, fibronektiini ja laminiiniga, mis aitavad embrüol kinnituda emaka epiteelile
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
5) Totaalmoone jäsemed ei sarnane õige kujuga. Kõrvalekalded 1) Ämbliksõrmsus sõrmeliigesed on paremini liikuvad. 2) Ülipikad sõrmed Lootekestad ... ajutised organid, mis soodustavad lootelist arengut. Inimesel saame rääkida 4 tüüpi lootekestadest. 1) Rebukott inimesel praktiliselt tähtsusetu, kuna rebu peaaegu ei ole, see paikneb ühtlaselt. Pärisimetajatel toimub ainevahetus läbi platsenta. 2) Amnion e. vesikest kõige lootepoolsem kest, täidetud lootevedelikuga, mille põhikoostisosaks vesi, lisaks on seal rakke, karvu ja teisi orgaanilisi ühendeid. Ülesanded kaitseb temperatuurimuutuste eest, põrutuste eest, veekaotuse eest, raskusjõu mõju eest. On ka joogi ja urineerimiskeskkonnaks. Võimaldab sünnieelset diagnostikat võetakse lootevedelikku koos rakkudega. 3) Allantois e
II. Järgmine etapp on blastotsüst ehk põisloote staadium. Moodustub: Kattekiht e blastoderm. Õõs e blastotsööl. · Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist. · Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar nn embrüoblast, millest areneb loode. · Übritsev rakukiht moodustab koorioni e kõldkesta. · Hiljem tekib kaks sisemist lootekesta: allantois e kusekott ja vesikest e amnion. Blastotsüst hakkab kujunema nädal peale viljastumist, kui on toimunud juba peasastumine. III. Gastrula ehk karikloote staadium. See on looteline arengujärk, mille 1. faasis kujuneb välja kaks rakukihti, hiljem kolmas: 31 3. välimine ektoderm 4. sisemine entoderm 3. keskmine mesoderm (lisandub hilisgastrulas)
spermid 48 tundi. Viljastumisel tekib sügoot. Kehasisese viljastumise eelised: viljastumise tõenäosus suurem, järglane kaitstud paremine keskkonnamõjutuste eest. EMBRÜONAALNE (LOOTELINE) ARENG. 1. sügoodi lõigustumisel moodustub moorula e kobarloode, millest areneb seest õõnes üherakuline blastotsüst e põisloode, mille ühel poolusel tihe rakukobar embrüoplast. Plastotsüst kinnitub emakaseinale 2. Arenevat loodet ümbritsevad kestad: vesikest e amnion kaitseb loodet kuivamise ja mehaaniliste mõjutuste eest. Kusekott e allantois ja kõldkest e koorion. 3. koorion ja emakasein kasvavad kokku ja moodustavad platsenta, mille kaudu on emaorganism ühenduses lootega. Platsenta veresooned varustavad loodet hapniku, toitainete, hormoonide ja antikehadega ning transpordivad ära jääkaineid. Platsenta toodetud hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist. Blatsenta on kaitsebarjäär, kuid sellest lähevad siiski läbi viirused (HIV,
kasvavad kokku) 4) Paralleelsusnähe e. parallellism- saab mõttelise joone läbi tõmmata, kaks laiali laba 5) Totaalne moondumine- nt linnujala moodi, loidjad moodustised jne. 6) Ämbliksõrmsus- sõrmeliigesed on erakordselt liikuvad REK: Histo- ja organogeneesi ning rakkude eristumise kohta REK küsimusi pole LOOTEKESTAD Inimese näitel Ajutised organid, mis soodustavad lootelise arengu toimumist. 1) Amnion e. vesikest- vt vee funktsioonide alt. Amnioni vedelikku koos lootelt eraldunud rakkudega kasutatakse sünnieelses diagnostikas (vaja kasvatada, et uurida) 2) Allantois e. kusekott- kujuneb soole keskpiirkonna jätkest, annab aluse nabanöörile (- väädile), milles on veresooned. Allantoisi olemasolu tõestab naba 3) Koorion e. irdkest (kõldkest)- kõige välimise hatulise ehitusega lootekest, mis annab lootepoolse osa platsentast. Koorioni hatud on moodstunud loote rakkudest. Koorioni hatte
5. totaalmoone, loibjad jäsemed, loibjad käed Pärast seda kui organite algmed on lootel välja kujunenud järgneb siis organite algmete propotsionaalne ja kiirne suurenemine. Looteeas on organite kasv ajas progresseeruv nähtus, mida vanem on siis seda kiiremini organid kasvavad. Lootekestad Need on ajutised organid, mis kujunevad osaliselt plastotermist, osaliselt rakukihtidest ja pärisimetajatel osaliselt ka ema organismist. Vaaatame pärisimetajate näitel!!! 1. amnion ehk vesikest on kõige loote poolsem kest, mis on täidetud veerikka vedelikuga. Ülesanded on sama mis veefunktsioonid organismi tasandil! 2. allantois e. kusekott , seal kujuneb entotermist kesksoole jätkest nabaväät, milles on veresooned. Nabaväät ühendab platsentat ja loodet. Pärast sünnitust nabaväät katkestatakse ja selle jäljeks on naba. Iseloomulik vaid pärisimetajatele. 3. koorion ehk ird(kõld)kest, loote kõige välisem kest ja annab loote poole
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
aga eriti sileda ja kauni nahakuju. Veel on organismis ka otsene kaitsefunktsioon. Näidetena mainime hõõrdumise vähendamist (veerikas liigesevõie) ja ärritavate ainete ja osakeste ärauhtumist ning lahjendamist (pisarad, sülg). Lõpuks tasub mainida sedagi, et inimeste elu järjepidevus on veega lahutamatult seotud. Veerikkas limakeskkonnas toimub inimesel viljastumine. Ka inimese embrüonaalne areng toimub vesikeskkonnas, mille moodustab vesikest ehk amnion. Lootevesi koosneb umbes 99% ulatuses veest. Ülejäänud ulatuses sisaldab lootevesi loote naharakke, karvakesi, erinevaid toit- ja jääkaineid. Vesi kaitseb loodet termiliste ja mehhaaniliste mõjutuste eest, takistab embrüo veekaotust, väldib kokkukasvamist lootekestadega ning vesikeskkonnas toimiv üleslükkejõud vähendab raskusjõu mõju. Sünnieelsel kuul kulutab naise kehas arenev väike organism ööpäevas umbes pool liitrit lootevett ja eritab siina samaväärse koguse vedelikku
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
