eelistab taimset toitu. On ka raipesööjad ja tarbivad erinevaid ehitusmaterjale. Sigib 2-6 korda aastas! Tiinus 11 kestab vaid 3 nädalat - pojad ise suguküpsed juba 2-kuuselt. Eluiga kuni 3 aastat. Vaenlasteks on rebane, kärplased, kakud. KODUHIIR (Mus musculus) - hall, kollaka varjundiga. Ära tuntav nn.hiirehaisu järgi - muskusnäärmed. Kindel tunnus on ülemisel lõikehambal olev sälk, mille vastu ulatub alalõua lõikehammas. Elupaik seotud hoonetega, suvel saab ka mujal hakkama. On segatoiduline - tarvitab inimtoitu, vajadusel ka rohelisi taimeosi ja seemneid, teravilja ja putukaid. Külmhoones elades võivad ka nt. ainult lihtast toituda. Pesa teeb tavaliselt inimeste toiduvarude lähedale, kui see ei õnnestu siis varub toidutagavara. MÜGRI (Arvicola terrestris) - ondatra järel suuruselt teine hamsterlane. Elupaik on tavaliselt veekogude
Müeloomtõbi Diagnoosimis- ja ravijuhis Sisukord: 1. Koostamise eesmärk .............................................................................................. 3 2. Eessõna .................................................................................................................. 3 3. Sissejuhatus ............................................................................................................ 3 4. Diagnostilised kriteeriumid, uuringud ................................................................... 4 4.1. Ebaselge tähendusega monoklonaalne gammopaatia (MGUS) ...................... 4 4.2. Luu üksikplasmatsütoom, luuväline üksikplasmatsütoom ja hulgi üksikplasmotsütoomid. .......................................................................................... 5 4.2.1. Luu üksikplasmatsütoom ..................................
Mõningad defensiinid on ajas muutunud veidral moel. Mürgised imetajad. Kuubalt ja Haitilit – Solendon cubanus – putuktoiduline, süljenäärmetesse suudavad sünteesida mürgist sülge, hammustavad loomi ja need kangestuvad. Ka isased nokkloomad omavad mürginääret, tagakäpa eraldi küünis. Olemuselt on mürgid beeta-defensiinid. Imetajatel on tavaliselt mürgiseid asju vähe, tavaliselt on mürki reptiilidel näiteks. Solenodon perekonna esindajatel on alalõua süljenäärmetes mürginäärmed. Teist looma hammustades ohver kangestub. Teeta( θ ) defensiinid Kui oleks funktsionaalne, siis inhibeeriks HIV viiruse sisenemist. Ta on olemas reesusahvil. Seda ei kasutata HIV teraapias. Teeta-defensiini inimesel ei sünteesita, geen on muutunud pseudogeeniks, retrocyclin, mis on saadud selle pseudogeeni aktiveerimisel, inhibeerib viiruse HIV-1 rakku sisenemise. Kui poleks pseudogeenistunud siis HIV ei saaks inimest kahjustada. On olemas reesus
ninasõõrme ümber poised. Ninasõõre neeluga ühenduses. Lõpuspilusid 1-15 paari. Kõhu all kaks rida limanäärmete avasid. Luid pole; on seljakeelik. Neli südant. Sarnasus silmudega võib olla konvergentne, sest mõlemad söövad kalu. Pihklased peituvad enamasti põhjasettes, võivad ka põhjaloomi süüa.Lahksoolised, koevad meres. Munad kinnituvad alusele. Moonet ei ole. Lõugsuused päris kalad ja neljajalgsed, Kl: ogakõhtsed, rüükalad, kõhrkalad,luukalad. Ühine on üla- ja alalõua teke, kõhrese või luust toesega, mis algul koosnes paarilistest osadest. Võimaldab haarata ja neelata suuremat saaki. Algselt röövloomad. Kõhrkalad e. varilõpuselised haid, raid, meritondid. Sisetoeses puudub luukude. Seljakeelik ühes tükis või selgroolülide kehadest tükeldatud. Nahas mitmesuguse kujuga (ogaga) soomuseid, mis osalt muundunud hammasteks või uimeogadeks. Lõpuspilud, 1-7 paari, avanevad eraldi pea külgedel (teistel kaladel on peidus lõpuskaane all).
III Peaajunärv – SILMALIIGUTAJANÄRV (motoorne) motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid. IV Peaajunärv – PLOKINÄRV (motoorne) innerveerib silmamuna liigutavat ülemist põikilihast V Peaajunärv – KOLMIKNÄRV (seganärv) silmanärvi kiud innerveerivad lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõuapiirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärv alalõua ja oimupiirkonda, keelt ning alumisi hambaid. Motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid. VI Peaajunärv – EEMALDAJANÄRV (motoorne) in. silmamuna lateraalset sirglihast VII Peaajunärv – NÄONÄRV (motoorne) motoorsed kiud innerveerivad kõiki näo miimilisi lihaseid ning osaliselt kaelalihaseid. Sensoorsed kiud toovad maitseerutusi keeletipu ja keha maitsepungadest. Parasümpaatilised kiud innerveerivad pisaranääret, keele ja lõuaalust süljenääret.
kiude) motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid, parasümpaatilised aga innerveerivad pupilliahendajat ja ripslihast. IV Peaajunärv PLOKINÄRV (motoorne) silmamuna liigutavat ülemist põikilihast V Peaajunärv KOLMIKNÄRV (seganärv) silmanärvi kiud innerveerivad lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõuapiirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärv alalõua ja oimupiirkonda, keelt ning alumisi hambaid. Motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid. VI Peaajunärv EEMALDAJANÄRV (motoorne) in. silmamuna lateraalset sirglihast VII Peaajunärv NÄONÄRV (motoorne) motoorsed kiud innerveerivad kõiki näo miimilisi lihaseid ning osaliselt kaelalihaseid. Sensoorsed kiud toovad maitseerutusi keeletipu ja keha maitsepungadest. Parasümpaatilised kiud innerveerivad pisaranääret, keele ja lõuaalust süljenääret.
urisemine ja haukumine, pupillide laienemine, desorientatsioon, käitumishälbed ja agressiivsuse hood, näoilme muutus (rahutus ja suurenenud valvsus), ärrituvus, vaenlase kartuse puudumine (metsloomad ei pelga inimest), rahutus, uitamine, lihaste koordiantsioonihäired ja värisemine, pelgavad vett, ei saa juua, kõigil nakatunud loomadel ei avaldu need tunnused, erutusfaas vältab 2 kuni 4 päeva; paralüüsi faas – šokk, neelamise võimetus, salivatsioon, alalõua, neelu ja mälumislihaste paralüüs, paralüüs levib üle kogu keha, tekib kooma ja loom sureb, vältab 2-4 päeva. Pat.ana: korjustel näha puretud piirkondi, ülemiste hingamisteede limaskest on põletikuline, suu limaskestas ja keelel erosioonid, lihasööjate maost võib leida võõrkehi, mao limaskest on hüpereemiline, verevalumitega, erosioonidega. Aju ja selle kestad on kaotud täppverevalumitega, veresooned on laienenud Dif
kiude) motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid, parasümpaatilised aga innerveerivad pupilliahendajat ja ripslihast. IV Peaajunärv – PLOKINÄRV (motoorne) silmamuna liigutavat ülemist põikilihast V Peaajunärv – KOLMIKNÄRV (seganärv) silmanärvi kiud innerveerivad lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõuapiirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärv alalõua ja oimupiirkonda, keelt ning alumisi hambaid. Motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid. VI Peaajunärv – EEMALDAJANÄRV (motoorne) in. silmamuna lateraalset sirglihast VII Peaajunärv – NÄONÄRV (motoorne) motoorsed kiud innerveerivad kõiki näo miimilisi lihaseid ning osaliselt kaelalihaseid. Sensoorsed kiud toovad maitseerutusi keeletipu ja keha maitsepungadest. Parasümpaatilised kiud innerveerivad pisaranääret, keele ja lõuaalust süljenääret.
Sülje funktsiooniks on nt niisutada, puhastada limaskesta ja toitu, happerünnakute peatamine Suurte süljenäärmete gruppi kuuluvad kolm nääret: Kõrvasüljenääre e parotiidnääre on tüübilt seroosne nääre Sublingvaalnääre e keelealune nääre on segatüüpi nääre ja selles näärmes on ülekaalus mukoossed lõpposad Mandibulaarnääre e alalõua nääre on segatüüpi nääre ja sellest on ülekaalus seroossed lõpposad SÖÖGITORU Söögitoru on ebakorrapärase valendkuga torujas kanal mis ühendab neelu maoga Organi seina moodustavad kolm erineva morfoloogilise ehitusega kesta: limaskest, lihaskest ja adventitsiaalkest Vaba välispinnaga (kõhuosas) kohtades on söögitoru välimiseks kestaks serooskest Limaskest
kiude) motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid, parasümpaatilised aga innerveerivad pupilliahendajat ja ripslihast. IV Peaajunärv PLOKINÄRV (motoorne) silmamuna liigutavat ülemist põikilihast V Peaajunärv KOLMIKNÄRV (seganärv) silmanärvi kiud innerveerivad lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõuapiirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärv alalõua ja oimupiirkonda, keelt ning alumisi hambaid. Motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid. VI Peaajunärv EEMALDAJANÄRV (motoorne) in. silmamuna lateraalset sirglihast VII Peaajunärv NÄONÄRV (motoorne) motoorsed kiud innerveerivad kõiki näo miimilisi lihaseid ning osaliselt kaelalihaseid. Sensoorsed kiud toovad maitseerutusi keeletipu ja keha maitsepungadest. Parasümpaatilised kiud innerveerivad pisaranääret, keele ja lõuaalust süljenääret.
IX ja X kraniaalnärv innerveerivad kõri- ja neelulihaseid ja vastava piirkonna limaskesta. Kuna nende närvide innervatsioonialad osaliselt kattuvad, uuritakse neid närve koos. IX ja X kraniaalnärvi kahjustuse häired: bulbaarparalüüs, tuumor, süringomüelia, motoneuronihaigus jne. Uitnärvi kahepoolne kahjustus toob kaasa vegetatiivsete funktsioonide häired. Keeleneelunärvi neuralgia toob kaasa valud kõris, irradieeruvad kaela, kõrva ja alalõua piirkonda. IX motoorne osa- neelu ja kõri vöötlihased; sensoorne osa: maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3, tundlikkus keskkõrvast ja neelust, Sekretoorne osa: süljenäärmed. X motoorne osa: vöötlihased-pehme suulagi, neel ja kõri, silelihased-rindkere ja kõhuõõne organid; vasomotoorne südametegevust aeglustav; sensoorne osa: tundlikkus neelust, kõrist, kuulmekäigust, siseorganitest; sekretoorne osa: süljenäärmed, magu, pankreas.
jalal. Kaal 4560 kg. Australopithecus afarensise arvukad leiud pärinevad Ida-Aafrikast Hadarist (Afar) Etioopias ja Laetolist Tansaanias. Vanimad leiud 1973. a. Elas 3,93,0 (või 4,12,9) milj a tagasi. Elupaigaks savann või osaliselt metsane ala. Ajukolju maht oli 375550cm³. Nägu nagu ahvil: laup madal, kulmumõikad tugevalt väljaulatuvad. Suured purihambad, silmahambad olid väiksemad nüüdisaegsete inimahvide omadest kuid suuremad kui inimesel. Alalõua kuju inimese ja inimahvi vahepealne. Vaagnaluud ja jäsemeluud olid sarnased inimesele oli kahejalgne olend. Suhteliselt pikad ja kõverdunud sõrme- ja varbaluud australopithecus afarensis oli vähemalt osaliselt kohastunud puude otsas ronimisega. Pikkus 107152 cm, kaal 2060 kg. Esines tugev suguline dimorfism. Tuntuim afarensise leid on Etioopiast 1974. a. leitud Lucy, vanusega u 3,2 milj. Leidjad 14
nikurikka õhu juurdevoolu katke- teha kunstlikku hingamist kas suust- mine kahjustab väga kiiresti inimese suhu- või suust-ninna-meetodil. Sel- elutähtsaid organeid, eriti tundlik on leks asetab abistaja ühe käe kannatanu hapnikupuuduse suhtes aju. otsmikule ja kallutab tema pea taha- poole. Teise käe sõrmedega tõstab ta Teadvusetul kannatanul lõõgastuvad kannatanu alalõua ülespoole. Seejä- neelulihased, selili asendis langeb lõtv rel hingab abistaja ise sügavalt sisse, keelepära vastu neelu tagaseina ja sul- surub oma suu elustatava suule ning geb hingamisteed. Hingamisteid või- puhub tugevalt ja järsult oma välja- vad sulgeda ka võõrkehad (hamba- hingatavat õhku kannatanu kopsu-
· puhkelatrites pidamine. 4.2.4.1. Lõaspidamine Lõaspidamine on kõige enam levinud. Selle pidamisviisi korral asub iga lehm laudas kindlas kohas. Lehmad on lõastatud, mistõttu nende liikumisvabadus laudaperioodil on piiratud. Lõastamiseks kasutatakse erinevat tüüpi lõõgasid (vt. Joonist). Väiketaludes kasutatakse lõastamiseks ka päitseid, kuid enamasti talveperioodiks need vahetatakse teiste lõõgade vastu. Päitsed asetatakse ümber lehma ninaselja ja alalõua ning kinnitatakse otsmikukandi tagant. Kasutatakse nii kett- kui rihmpäitseid. Päitsed on vajalikud ka loomade transpordil looma fikseerimiseks. Lõõgadest on enamlevinud neljaharulised kettlõad ja püstkettlõad. Neljaharuliste kettlõõgade puhul tuleb loomade karjamaale laskmiseks nad individuaalselt lõast vabastada, mis on küllaltki töömahukas. Püstkettlõa kasutamisel on püstketi ülemine
soovitame valida alati suurima võimaliku läbimõõduga sond. Sondi pikkus valitakse esialgu ninaotsa ja kõrvalesta vahemaast lähtudes. Sisestamine suu kaudu Suu avamiseks kasutatakse vajaduse korral Esmarchi võtet. Aspiratsioonisond sisestatakse neelu nii, et aspiratsiooni ei toimu ja aspireerimine algab sondi aeglasel väljavõtmisel (nupuvajutuse või sondil oleva avause sulgemisega sõrmeotsa abil) koos kerge pööramisega. Esmarchi võte - teadvusetul patsiendil alalõua tõstmine kahe käega nii kõrgele, et patsiendi alahambad paiknevad ülahammastest eespool Pilt 51.1 Aspireerimine intubatsioonitorust Sisestamine nina kaudu Kasutatakse ainult pehmet aspiratsioonisondi. Sisestamiseks tõstetakse ninaots üles ja juhitakse sond ninasõõrmesse (sondi sisestamisel aspiratsiooni ei toimu), hoides seda risti näo pinnaga ja vajaduse korral kergelt pöörates, kuni saavutatakse kontakt neelu tagaseinaga; seejärel sisestamine jätkub.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
