Valents näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega. Oksüdatsiooniaste aatomi formaalne laeng ühendis. Ühtib tavaliselt selle rühma numbriga, kus element Mendelejevi tabelis asub. Aatomi massiarv prootonite ja neutronite summa aatomituumas. Prootonid ja neutronid asetsevad aatomituumas kihtidena ja neid seovad omavahel väga tugevad tuumajõud. Tavalistes keemilistes reaktsioonides toimub aatomite vahel elektronide vahetus ja aatomituumad jäävad muutumatuks. Aatomituumade ehitust saab muuta ainult tuumareaktsioonides. Radioaktiivsus keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lagunemine. Elektronpilv elektroni leidumise tõenäosus ruumis Ühel elektronkihil liikuvate elektronide kohta kasutatakse veel terminit elektronpilv, sest tohutu kiirusega ümber tuuma tiirlev ja seejuures pöörlev elektron näib pilvena, millesse jaotub tema laeng.
Kool Nimi Klass Päikesesüsteem Referaat Tallinn 2008 Mis on Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning...
hüpertooniline. Vesi tungib seetõttu vabalt läbi väliste katete kõhrkalade kehasse, aktiivselt ei joo n ad kunagi. Vee ülejääk eritatakse neerude kaudu. ! ! Ainelise mateeriavormi väljaliseks üleminekul vabanevat energiat tunneme kui tuumaenergiat. ! Tuumareaktorites saadakse energiat just seetõttu, et uraanituumade lagunemisel muutub osa tuumade massist väljaliseks vormiks - energiaks. Veel rohkem energiat vabaneb reaktsioonis, kus vesiniku aatomituumad liituvad ja tekib heelium. Selline reaktsioon toimub meie Päikese ja kõigi teiste tähtede sisemuses. 13. pilet a Elektrokeemia käsitleb ioone sisaldavate lahuste ja metalli kokkupuutepiiril (pinnal) toimuvaid protsesse – sellest võtavad osa ioonid ja elektronid s.t. toimub välise vooluringi kaudu laengukandjate ümberpaigutumine mille käigus muutub (väheneb -
rakkudesse elktroporeeritakse DNA konstrukt mis homoloogilisel rekombinatsioonil asendab endogeense järjestuse In vivo ajukuvamine Ei vigasta subjekti ehk pole invasiivne. - Staatilised – info struktuuri kohta – CT, MRI - Dünaamilised – info talitluse kohta – PET, fMRI, EEG - CT – nagu röntgen aga 3D, ajukuvamine. Ksautab peeneid paralleelseid kiiri mis on läbi aju suunatud röntenkiirte detekrotile. - MRI – tugevasse magnetvälja asetatud aatomituumad resoneerivad ja emiteerivad raadiosagedusel signaale. Erinevad sageduskarakteristikud tõlgitakse kuvass. Kogu keha. - PET – aju metabolismi visualiseerimine. Mõõdab manustatud radioaktiivse ühendi poolt emiteeritud radioaktiivsust mis viidud organismi. Näita milline piirkond aktiveerub ja saab vaadata mis piirkonnad on omavahel funktsionaalselt seotud. Saab määrata retseptorite asukoha ja jälgida haiguste või ainete manustamise mõju neile
Umbes 4,6 miljardit aastat tagasi hakkas üks gaasipilv kosmoses kokku tõmbuma. Pilve kokkukukkumise võis vallandada läheduses plahvatanud täht. Pilv muutus üha kiiremini pöörlevaks kettaks ja selles tekkisid tihendid. (1:8) See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. (7) Miljonite aastate möödudes süttis ketta keskel täht- Päike. Päikest ümbritsevas tolmu-gaasirõngas (vt joonis 2) oleva aine kogunemine planeetideks toimub kahes etapis: Gaasi-tolmu eraldumine ja ringorbiitide teke on seotud asjaoluga, et tahketele osakestele (jää ja kivi) mõjub vaid gravitatsioonijõud, gaasil aga lisandub sellele siserõhk. Seetõttu pöörleb gaasketas pisut aeglasemalt (gravitatsioonijõu ja
Mass ja energia. Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu see on on üks aine ehituse mõistatustest. (Bosonid Higginsi boson). Iga aine püüdleb Maa tsentri suunas. Albert Einsten 1879 1955 juba (!) 1905 aastal väitis, et ka energial on mass seetõttu kaldub ka kiirgus (energia) massi suunas maailm ei ole lineaarne, vaid deformeeritud. Energia ja massi seos: 2 E = mc , Energia joulides, mass kilogrammides ja valgus kiirus meetrit sekundis 8 2,9979 × 10 , ehk ligikaudu 300 000 km/sec. SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd Mool ja kordsete suhete seadus. Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on oluline keemiaseadus. See väidab, et kui kaks keemilist elementi moodustavad teineteisega mitu keem...
Tuumajõud sõltub sellest kas nukleonide spinn on paralleelne või antiparalleelne. Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Tuumareaktsioon võib olla eksotermiline reaktsioon või endotermiline reaktsioon. Eksotermilise reaktsiooni puhul vabaneb energia reaktsiooni tulemusena tekkinud tuumade ja osakeste kineetilise energiana (soojusena). Endotermilise reaktsiooni puhul tuleb reaktsiooni toimumiseks anda selles osalevatele tuumadele ja osakestele piisav kineetiline energia, mis reaktsiooni käigus neeldub. Energia võib tuumareaktsiooni puhul vabaneda erineval moel:
: Elemendi olemus ei muutu, komponent vôtab kaasa ülearuse energia. 251. Igal radioaktiivsel elemendil on oma kindel ajavahemik, mille möödudes pooled tema aatomitest on ära kiiranud ( poolestusaeg - T ). N = N0 . 2-t / T ; N0 / N = 2t / T , kus t - möödunud aeg N0 - esialgsete 1 radioaktiivsete aatomite arv N - lôpuks järele jäänud radioaktiivsete aatomite arv. 252. Isotoobid on sellised elemendid, millede aatomituumad sisaldavad vôrdse arvu prootoneid, kuid neutronite arv ja järelikult ka massiarv on erinev. Neil on ühesugused keemilised, kuid erinevad füüsikalised ( ka radioaktiivsed ) omadused. H1 ; H2 ; H3 ; He4 ; He3 253. Tuumajôud môjuvad tuumas laenguta neutronitele ja samamärgiliselt laetud prootonitele, et hoida neid koos. Need jôud on väga tugevad, sest peavad ületama prootonitevahelist kulonilist tôukejôudu, kuid need jôud môjuvad väga väikesele kaugusele ( 10-15m _ 10-14m ).
Kuid näiteks Päikese massist sadu või isegi tuhandeid kordi suuremad on ülihiidude massid. Linnutee galaktikas esinevad enamasti just punased kääbused. Seda, et kui suure massiga on täht, määrab tähe eluaja ja ka lõpu. Mass väljendab keha ainehulka. Näiteks mida suurem on tähel mass, seda kuumemalt ja heledamalt täht põleb. Tähe põlemise ajal esinevad termotuumareaktsioonid, mille käigus muutuvad aatomituumad. Tähtede värvus sõltub samuti temperatuurist. Näiteks sinised tähed on kõige kuumemad, mis on rohkem kui 25 000 kraadi. Kuid nendest kuumemad on sinised ülihiiud, sest nendes põleb vesinik kiiremini. Punased tähed on kõige väiksema temperatuuriga, mis ulatub alla 3200 kraadi. Paljud tähed on aga kollased nagu meie Päike. Tähe eluea pikkuse määrab samuti tähe mass. Näiteks suurema massiga tähed põlevad kiiremini ja seega kustuvad nad kiiresti ära. Aeglasemalt põlevad
sees olevad osakesed, peamiselt prootonid ja elektronid, kandsid iga üks laengut. Laetud osakestel on ainulaadne võime tõugata footoneid ehk valgusosakesi. Selle tulemusena oleks algne plasma näinud läbipaistmatuna. Footonid, mida tõugatakse pidevalt elektronide ja prootonite poolt, tekitavad hajusa kuma. See sarnaneb auto kaugtulede kumale, kui sõidetakse läbi udu. Nüüd oli universumi temperatuur langenud alla 3000 kelvini ning see aeglustas osakesi piisavalt, et aatomituumad saaksid tõmmata elektronid enda ümber orbiidile tiirlema. See oli üks kõige olulisematest muudatustest, sest prootonitel ja elektronidel on võrdne laeng, kuid nad on erinimelised. Nüüd muutis nende aatomiline ühinemine kogu asja elektriliselt neutraalseks. Kui kõik olid neutraalne, aeglasem ja osakesed olid kindlatel orbiitidel, ei tõuganud ükski neist enam footoneid. Selle tulemusena kosmiline udu selgines ning Suure Paugu kaja sai vabaks
Järeleaitamine ehk keemiakursuse kokkuvõte 1 SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd 31.10.2011 2 Mass Iga füüsikaline keha omab massi. Massi mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ja tähistatakse tähega m. Kilogrammile mõjuv raskusjõud on sõltuv laiusest. Pariisis on see Fr = 9,81 N Maa poolusel on see 9,83 N/kg, ekvaatoril 9,78N/kg ja Kuul 1,6 N/kg Suurus mass väljendab keha inertsust tema omadust osutada suuremat või väiksemat vastupanu tema kiirendamisele jõu toimel. 31.10.2011 ...
2 * 107 N/C, sädeme tekkimisel kuivas õhus on 3 * 106 N/C, õhus vahetult enne välgulööki aga kuni 5 * 105 N/C ja põleva elektrilambi hõõgniidis on väljatugevus 400 700 N/C. Füüsikaline põhimõte on aga järgmine. Kui kera ( raadiusega 1 meeter ) on elektriliselt laetud 3,716 * 109 C, siis see energia ( suurusega 6,2 * 1043 J ) on kera ümbritsevas ruumis samas ruumi mõõtkavas mis on aatomid või aatomituumad. Ümber laetud kera ümbritseb ikkagi selline energia kogus, kuid see energia ( 6,2 * 1043 J ) eksisteerib väga väikeses ruumi mõõtkavas kvanttasandil. Kuid füüsikaline põhimõte jääb ikkagi samasuguseks mis oli laetud kera laenguga 1,1753 * 1017 C. 124 Aegruum kõverdub kera ümber ikkagi ( sest ümber kera ümbritseb energiaväli energiaga 6,2 * 1043 J), kuid selline aegruumi kõverdus esineb nüüd mikrotasandil.
Ühinema hakkasid prootonid ja neutronid ning tekkisid deuteeriumi ( ehk raske vesiniku ) ja heeliumi tuumad. Sellisel ajal kujunes 16 Universumis välja vesiniku ja heeliumi suhteline hulk. Järgmise 300 000 aasta jooksul ei kulgenud füüsikalised protsessid enam nii kiiresti. Mida enam Universum paisus, seda enam ka selle temperatuur langes. Universumis domineeris kiirgus, milles elektronid ja aatomituumad vabalt ringi liikusid. Niimoodi ringi liikuvad osakesed neelasid ja hajutasid kiirgust, mis ei lasknud sellel kaugele levida. Niimoodi hajutab ka maapealne udu valgust. Umbes 300 000 aastat pärast Suurt Pauku langes Universumi temperatuur vähemaks kui 3000 kraadi. Elektronid ühinesid prootonitega ja neutronitega. Moodustusid esimesed vesiniku- ja heeliumiaatomid. Kiirgus hakkas Universumis hajuma. Laetud osakeste hulga vähene- mine võimaldas valgusel segamatult levida. Seetõttu
Kolm minutit hiljem oli Universumi temperatuur kõigest miljard ehk 109 kraadi. Ühinema hakkasid prootonid ja neutronid ning tekkisid deuteeriumi ( ehk raske vesiniku ) ja heeliumi tuumad. Sellisel ajal kujunes Universumis välja vesiniku ja heeliumi suhteline hulk. Järgmise 300 000 aasta jooksul ei kulgenud füüsikalised protsessid enam nii kiiresti. Mida enam Universum paisus, seda enam ka selle temperatuur langes. Universumis domineeris kiirgus, milles elektronid ja aatomituumad vabalt ringi liikusid. Niimoodi ringi liikuvad osakesed neelasid ja hajutasid kiirgust, mis ei lasknud sellel kaugele levida. Niimoodi hajutab ka maapealne udu valgust. Umbes 300 000 aastat pärast Suurt Pauku langes Universumi temperatuur vähemaks kui 3000 kraadi. Elektronid ühinesid prootonitega ja neutronitega. Moodustusid esimesed vesiniku- ja heeliumiaatomid. Kiirgus hakkas Universumis hajuma. Laetud osakeste hulga vähene- mine võimaldas valgusel segamatult levida. Seetõttu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
