Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"aatomituumad" - 113 õppematerjali

thumbnail
7
doc

Tuumareaktorid

Üle maailma on levinud tuumareaktorid, mis toodavad uraani või plutooniumi aatomi tuuma lõhustumisest kõigepealt soojust ning seejärel enamasti elektrienergiat (tuumaelektrijaamad). Teised rakendused on näiteks vabade neutronite tootmine (näiteks materjalide uurimiseks) ning teatud radioaktiivsete nukliidide tootmiseks, näiteks meditsiinilisel otstarbel. Püütakse välja töötada ka termotuumareaktorit, mis toodab energiat termotuumasünteesist. 1992. aastal avaldas USA teadlane J. Marvin Herndon hüpoteesi, et lõhustumise tuumareaktsioonid võivad olla selliste hiidplaneetide nagu Jupiteri, Saturni ja Neptuuni energiaallikaks, sest need planeedid kiirgavad välja rohkem energiat kui Päikeselt saavad. Alates 1993. aastast on Herndon arendanud ideed Maa keskme läheduses asuva...

Füüsika
47 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika-tuumareaktsioon

Kõige rohkem energiat vallandub Termotuumareaktsioonist. Radiosüsiniku meetod ehk radiokarboni meetod on moodus bioloogilise päritoluga objektide vanuse määramiseks ehk dateerimiseks süsiniku radioaktiivse isotoobi C-14(14C) abiga. Meetodit kasutatakse eelkõige arheoloogias, bioloogias ja geoloogias. Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Tuumalõhustumine on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks. Tuumapomm- tuumakütus(plutoonium/uraan), Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, vastasel korral lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. Tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi....

Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Termotuuma energia

Termotuumaenergia Sjuzana Solonenkova Termotuuma energeetika Termotuuma energia all mõistetakse protsesse, mille energiaallikaks on päike või tähted. Väikese massiga aatomituumad "sulavad" kokku ja vabastavad energiat. Click icon to add picture Termotuumaenergia Kuidas toimub Maal? Selleks on vaja väga kõrget temperatuuri (150 miljonit °C) kõrget rõhku intensiivset kiirgust tokamak või stellaraator tüüpi teaduslikku testsüsteemi Gaas muutub plasmaks Plasma elektronid eemalduvad täielikult aatomituumadest Plasmat kontrollivad mehanismid, masinad: tokamak ­ venemaal väljamõeldud Termotuumareaktor...

Füüsika
41 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Suur pauk

Universum oli seetõttu läbipaistmatu. · Algfaasis oli kiirgus pidevas vastastikuses toimes vabade laengutega. Universum oli seetõttu läbipaistmatu. Umbes 300 000 aasta pärast oli temperatuur langenud umbes 3600 kelvinile. Selle väärtuse juures moodustasid aatomituumad ja elektronid stabiilseid aatomeid Footonite vastastikune toime neutraalsete aatomitega muutus väikeseks, nii et valgus sai nüüd hakata üha enam takistamatult levima. Universum muutus läbipaistvaks. · 300 miljoni aasta pärast tekkisid paljud galaktikad. Tegu oli galaktikatega, mille keskmes oli must auk, kuhu paiskus suur hulk ainet, mis tõi kaasa tohutu hulga kiirguse väljumise....

Astronoomia
82 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuumaenergia, tuum, tuumkütus, radioaktiivsus, tuumareakts.

Kaasneb -kiirgus Seoseenergia ­ iseloomustab osakeste seotust tuumaga, energia, mis utleks anda osakesele, et ta vabaneks tuumast. Isotoop ­ keemilise aine teisendid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu poolest. Poolestusaeg ­ aeg, mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt. Tuumajõud ­ tugevaim jõud looduses, aga väikse mõjuraadiusega. Tavaliselt on aatomituumad stabiilsed. Kui vähemalt üks neist tingimustest pole täidetud, hakkab tuum lagunema 1.)uma võimalik suurus on piiratud, suured tuumad muutuvad ebapüsivaks prootonite tõukumise tagajärjel. 2.)stabiilsetel tuumadel on energiatasemed täitunud järjest. 3.)stabiilses tuumas peab alati olema neutroneid veidi rohkem kui prootoneid. Kui üks tuuma stabiilsuse tingimustest pole täidetud, hakkab tuum lagunema. Tuumareaktsioonid: 2 liiki 1.)raskete tuumade lõhustumine 2...

Füüsika
41 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Päikesesüsteem - referaat

Pilve kokkukukkumise võis vallandada läheduses plahvatanud täht. Pilv muutus üha kiiremini pöörlevaks kettaks ja selles tekkisid tihendid. (1:8) See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. (7) Miljonite aastate möödudes süttis ketta keskel täht- Päike. Päikest ümbritsevas tolmu-gaasirõngas (vt joonis 2) oleva aine kogunemine planeetideks toimub kahes etapis: Gaasi-tolmu eraldumine ja ringorbiitide teke on seotud asjaoluga, et tahketele osakestele (jää ja kivi) mõjub vaid gravitatsioonijõud, gaasil aga lisandub sellele siserõhk. Seetõttu pöörleb gaasketas pisut aeglasemalt (gravitatsioonijõu ja...

Füüsika
91 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tuumafüüsika - kordamisküsimused

Kaasaegne pilvemudel - Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev 2. Sõnasta Bohri 2 postulaati. 1. Elektron liigub aatomis teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiidil liikudes aatom ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite ­ kvantide kaupa. 3. Millistest osakestest koosnevad aatomituumad ? Kuidas on nende osakeste ühine nimetus? Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest - nukleonidest 4. Mida näitab keemilise elemendi järjekorranumber Z? Mida massiarv A? Z ­ prootonite arv tuumas, A ­ tuuma massiarv, A=N+Z 5. Mis on isotoobid? Milliste omaduste poolest on nad sarnased, milliste poolest erinevad? Isotoobid on mingi keemilise elemendi aatomi tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatominumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku....

Füüsika
395 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Füüsika 12kl astronoomia

radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks Poolestusaeg keemilisel lagunemisel Keemilistes reaktsioonides ei ole keemilise lagunemise kiirust iseloomustav poolestusaeg konstantne, sest keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad temperatuur, ainete puhtus ja peenestatus, katalüsaatorite juuresolu jm asjaolud. 10.Tuumareaktsioonid. Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Teoreetiliselt võib tuumareaktsiooni põhjustada ka kolme osakese kokkupõrge, kuid sellise sündmuse toimumine on ülimalt ebatõenäoline. Kui peale kokkupõrget kokku põrganud osakesed ei muutu, ega anna teineteisele üle olulisel määral energiat (muudavad ainult oma liikumise suunda), siis on tegemist elastse hajumisega, mitte tuumareaktsiooniga. Aatomituuma spontaansel lagunemisel on tegemist...

Füüsika
99 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Neutron, prooton, elektron

Iseloomusta aatomi tuuma! - Keemilise elemendi määrab ära prootonite arv aatomi tuumas. - Prootonite arv aatomi tuumas = Elektronide arv elektronkattes - Aatomi tuumas on prootonid ja neutronid - Aatomi tuumalaeng on positiivne. 6. Mis on ahelreaktsioon ja kuidas tekib? Joonis! (Ühest saab kaks > kahest neli > neljast kaheksa jne) Reaktsioon kus üks neutron tungib aineosakese vahele, lõhustades selle, sealt vabaneb veel 2- 3 neutronit mis lõhustavad järgmised aatomituumad , kust vabanevad järgmised neutronid, jne... 7. Millal aatom kiirgab, millal neelab kvandi? -Aatom kiirgab energiat kui elektron liigub lubatud orbiitidel aatomi tuuma poole. -Aatom neelab energiat kui elektron liigub orbiitidel aatomi tuumast kaugemale. 8. Selgita termotuumareaktsioon ja kus ta esineb? Saadakse energiat kõige kergemate tuumade ühinemisel raskemateks. Kergete tuumade ühinemiseks on vaja ülikõrget temperatuuri. Sellepärast nim neid tuumareaktsioone ka...

Füüsika
75 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Tuumaenergia

Selle juures vabaneb väga väikesest kütuse hulgast väga palju soojusenergiat. Tuumaenergia võib olla ka väga ohtlik, sest tuumakütusest eraldub elusolendeid ohustavaid radioaktiivseid osakesi. Radioaktiivsus: Aatomituumad radioaktiivses aines on ebastabiilses olekus. Ebastabiilsetes tuumades on kas väga palju või väga vähe neutroneid. Tuuma ebastabiilsus laheneb siis, kui see tuum kiirgab. Kiirgus: Radioaktiivsed ained kiirgavad nn. ioniseerivat kiirgust, mis suuremas hulgas on tervisele kahjulik. Olemas on erinevad kiirguse liigid: alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Röntgenikiirgus on ioniseeriv kiirgus, kuid see pole radioaktiivsuse tagajärg. Aktiivsus: Aktiivsust võetakse ioniseeriva kiirguse mõõduks. Selle ühik on bekerell (Bq). 1 bekerell on hästi väike ühik. Kunstlik kiirgus: Ioniseerivat kiirgust kasutatakse ka meditsiinis. kiirgu...

Füüsika
25 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Aatomi mudel

Kui aatom liigub aatomituumale lähemale orbiidile, siis aatom kiirgab energiat. 5.SELGITA AATOMI ERGASTATUD OLEK JA PÕHIOLEK. Ergastatud olek - süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus. Põhiolek - süsteemi seisund, milles süsteemil on minimaalne võimalik energia. 6.VÕRDLE TUUMAREAKTSIOONI KEEMILISE REAKTSIOONIGA Tuumareaktsioon - tekivad uued aatomituumad , kiirgab energiat, aatomituumad muutuvad Keemiline reaktsioon - tekivad üks või mitu uute omadustega keemilist ainet, ei toimu aatomituumade muutusi 7.KUIDAS HOITAKSE TUUMAREAKTSIOON TUUMAREAKTORIS KONTROLLI ALL? Tuumareaktoris toimub juhtitav ahelreaktsioon, mille reguleerimiseks kasutatakse neutroneid neelavast materjalist juhtvardaid, mida tõstetakse välja või lastakse sisse olenevast kiirguse suurusest. 8.KUS KASUTATAKSE TUUMAENERGIAT JA MIDA TULEB SELLE KASUTAMISEL ARVESTADA?...

Füüsika
104 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Tähtede vanuriiga

Kool Tähtede vanuriiga Referaat Koostas: Minu Nimi 15 X Aasta SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 TÄHTEDE ELU VIIMASED HETKED...........................................................................4 VALGED KÄÄBUSED.................................................................................................. 5 SUPERNOOVAD .......................................................................................................... 6 HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM ..................................................................9 HR-DIAGRAMM- TÄHTEDE MÕISTMISE VÕTI........................................................10 TÄHTEDE VANUS...

Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Tähed ja nende erinevad liigid

Lõpuks koosneb tekkiv täht peaaegu ainult paljastest aatomituumadest ja elektronidest. Temperatuur prototähe keskmes üha tõuseb. Umbes 4 miljoni kraadi juures algavad tuumareaktsioonid ja sest peale saab täht kogu oma energia nendest reaktsioonidest.(6) Termotuumareaktsioon algab siis, kui prototähe südamik on nii kuum, et vesiniku aatomituumad liituvad heeliumiks. Sellest hetkest on prototäht muutunud nooreks täheks. Prototähe staadium on ainult pisike murdosa tähe elueast. Küpsesse olekusse jõudnult püsivad tähed stabiilsena suurema osa elust.(1) 6 TÄHTEDE ELUKÄIK Kogu universumis tekib kogu aeg uusi tähti juurde ja sureb vanu. Tähed sünnivad üle terve maailmaruumi hajunud gaasi- ja tolmupilvedes. Päikese-suurused tähed säravad taevas umbes 10 miljardit aastat...

Füüsika
60 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Radioaktiivsed elemendid

lfakiirguse osake (-kiirgus) kujutab endast heeliumi aatomi tuuma.(15) Radioaktiivsed elemendid on: kõik keemilised elemendid mille tuumad lagunevad iseenesest ja kõik keemilised elemendid mille tuumad on ebastabiilsed. Aines sisalduvad radioaktiivsed tuumad lagunevad: ühesuguse tõenäosusega.(11) Radioaktiivsete elementide aatomituumad ei ole stabiilsed. (8)Tuumade lagunemisel muutub aatom mingi teise elemendi aatomiks. 4 Hakati otsima radioaktiivseid elemente, millest olulisimaks on Marie ja Paul Curie poolt avastatud element Poloonium (Po, 84. element), kusjuures hiljem selgus, et kõik elemendid perioodilisuse tabelis on alates 84.-ndast radioaktiivsed (Astaat At, 85., Radoon Rn, 86., Frantsium Fr, 87., Raadium Ra, 88. jne). Seega asuvad radioaktiivsed elemendid Mendelejevi tabeli lõpus.(1)...

Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tuumafüüsika kokkuvõte

Esineb massidefekt. Massidefekt seisneb selles, et tuuma mass on alati teda moodustavate prootonite ja neutronite masside summast väiksem. DM = Zmp + Nmn ­ Mt Massidefekti põhjus on suure hulga energia kiirgamine tuuma moodustumisel. D E = DM c2 on tuuma seosenergia. Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Kokkupõrge saab toimuda siis, kui osakesed tulevad tuumale nii lähedale, et satuvad tuumajõudude mõjupiirkonda. Positiivsed osakesed suudavad tuumale läheneda vaid siis, kui sellele on antud piisavalt suur kineetiline energia. Tuumade muundumisel muutub tuumade seoseenergia. Radioaktiivsus on ühtede aatomituumade iseeneslik muundumine teisteks tuumadeks, millega kaasneb mitmesuguste osakeste kiirgamine (ebastabiilse aatomituuma iseeneslik lagunemine)...

Füüsika
140 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tuumafüüsika vastused

Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. 12. Uraan-235 aatomi tuum lõhustub, kui seda tabab aeglane neutron. Sealjuures eraldub uusi neutroneid, mis võib tekitada ahelreaktsiooni. Ta on ainus looduses olulises koguses leiduv isotoop, millel on see omadus. 13. ­ 14. Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Teoreetiliselt võib tuumareaktsiooni põhjustada ka kolme osakese kokkupõrge, kuid sellise sündmuse toimumine on ülimalt ebatõenäoline. Aatomituuma spontaansel lagunemisel on tegemist tuumareaktsiooniga ainult sellisel juhul kui lagunemine on põhjustatud kokkupõrkest mõne elementaarosakesega (näiteks neutroniga). 15. Kriitiline mass on vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina...

Füüsika
31 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Aatomimudeli areng (keeksi mudel, Rutherfordi katse)

Looduslik radioaktiivsus: Becquerel avastas, et uraan kiirgab pidevalt mingit erilist kiirgust, mis mõjus fotopaberile ning ioniseeris õhku. Osutub, et looduslikult kiirgavad kõik Mendelejevi tabeli elemendid, mille jk on suurem kui 83 8. Alfa-, Beeta-, Gammakiirgus Alfa: pos laenguga, suure massiga heeliumi aatomituumad . Liiguvad valguse kiiruse lähedal, läbitungimisvõime suht väike (paberit ei läbi) õhus neeldub väga kiiresti inimesele väga ohtlik, põhjustab nahavähki Beeta: neg laenguga, väikese massiga valgusekiiruse lähedal liikuvad elektronid. Läbitungimisvõime suurem (mõne mm plekki ei läbi) inimesele ohtlik kuna tekitab rakumutatsioone Gamma: elmaglainetus, mis järgneb lainepikkuselt röntgenkiirgusele. Väga suure läbitungimisvõimega (1m paksune betooni kiht)...

Füüsika
58 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Tuumaenergia materjal

Tuumaenergia Tuumaenergeetika on üks süsinikuvaba energeetika liike, sest tema tootmisel ei toimu süsinikku sisaldava kütuse põletamist ning õhku satub väga vähe globaalset soojenemist põhjustavaid süsinikuühendeid. Samas ei ole tuumaenergia taastuvenergia, sest teda saadakse tänapäeval fossiilsest kütusest ­uraanist - mille varud on lõplikud ja ammenduvad lähema saja aasta jooksul. Füüsikalised alused Kasutatud jooniseid veebidest http://230nsc1.phy-astr.gsu.edu/hbase/hframe.html ja http://www.hpwt.de/Kerne.htm Keemilised elemendid ja isotoobid Aatomid koosnevad positiivselt laetud tuumast, milles sisalduvad prootonid ja neutronid; ning tuuma ümber tiirlevatest elektronidest, mille arv võrdub prootonite arvuga. Prootonite arv tuumas määrab ära, mis elemendiga on tegemist. Perioodsuse tabelis on elemendid sorteeritud just prootonite arv...

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Põhikooli Füüsika

Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Tuumareaktsioon võib olla eksotermiline reaktsioon või endotermiline reaktsioon. Eksotermilise reaktsiooni puhul vabaneb energia reaktsiooni tulemusena tekkinud tuumade ja osakeste kineetilise energiana (soojusena). Endotermilise reaktsiooni puhul tuleb reaktsiooni toimumiseks anda selles osalevatele tuumadele ja osakestele piisav kineetiline energia, mis reaktsiooni käigus neeldub. Energia võib tuumareaktsiooni puhul vabaneda erineval moel:...

Füüsika
85 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tuumafüüsika kordamisküsimused

(7) Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest tekib keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist elementi. Erinevalt tuumareaktsioonidest, ei toimu keemilises reaktsioonis aatomituumades muutusi. Tuumareaktsioon on kahe aatomi tuuma või elementaarosakesed ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. (8) Kahe kerge tuuma ühinemisel muutub prootonite arv ja keemiline element. Näiteks kahe vesiniku aatomi ühinemisel tekib uus keemiline element (heelium), millel on ühe prootoni asemel kaks prootonit, aga neutronite arv sama. Eraldub väga suur energia. (9) Tuumareaktoris toimub juhitav ahelreaktsioon, mille reguleerimiseks kasutatakse neutroneid neelavast materialist (kaadmium, broom) juhtvardaid, mida vastavalt ahelreaktsiooni kiirenemisele või aeglustumisele...

Füüsika
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun