on seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga. Nukleofiil vaba elektronpaariga osake või kannab negatiivset laengut või osalaengut. Ta on elektronide poolest rikas. Ta otsib kohta kuhu elektrone panna (otsib vaba orbitaali ehk elektrofiili). Elektrofiil tühja orbitaali, positiivse laenguga või osalaenguga osake. Ta on elektronide vaene. Ta võtab igal võimalusel endale elektrone. Nukleof.tsenter on aatom osakeses, millel on negat või osaliselt negat laeng, vaba electron paar. Elektof. tsenter on aatom osakeses, millel on tühi või osaliselt tühi orbital. Ahelaisomeerid erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest(asendusrühmade asukoht jääb samaks). Asendiisomeerid erinevad üksteisest asendusrühma (näiteks halogeeni aatomi) paigutuse poolest. Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk
Raua elektroniskeem on: Fe +26| 2) 8) 14) 2) Raud on keskmise keemilise aktiivsusega metall. Raua aatomi väliskihil on kaks elektroni ja eelmise kihi välisel alakihil kuus elektroni. Selle alakihi stabiilne olek on viis või kümme elektroni. Stabiilse oleku saavutamiseks loovutab raua aatom väliskihi kaks ja eelmise kihi ühe elektroni seega kokku kolm elektroni ja muutub raud (III) iooniks (Fe3+). Raud (III) ühendid on kõige püsivamad. Raua oksuüdatsiooniaste ühendites: II sel juhul loovutab raua aatom 2 elektroni väliskohi s-orbitaailt III-sel juhul loovutab raua aatom 2 elektroni väliskihi s-orbitaalilt ja 1 elektori 3d- orbitaalit. Eleketronvalemid: Fe: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d6 Fe2+: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d6 Fe3+: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d5
AATOMIFÜÜSIKA areng - Thompsoni mudel ehk ''keeksi'' mudel. Selle järgi koosneks aine elektronide pilvest, mille sees on üksikud suure massiga + laengud. See meenutab nagu rosinatega keeksi. Rutherfordi katse: pommitas kuldlehte alfaosakestega (alfaosake- heeliumi aatomi tuum, suure massiga kiirguse jaoks ning + laenguga). Tulemusena enamus alfaosakesi läbis kuldlehte ilma takistuseta. Osad kaldusid kõrvale ja üksikud nagu põrkusid tagasi. Järeldused: 1) aatom koosneb enamus tühjusest ehk vaakumist 2) aatomis peab olema + laeng koondunud väga väikesesse kuid raskesse ruumiossa (aatomituum) 2. Planetaarne aatomi mudel (osakesed, asetus, laeng, mass, arvud + joonis) Aatom koosneb tema keskel asuvast tuumast, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomtuum koosneb prootonist ja nerutronist (v.a vesinik). Aatomituuma ja elektronide vahel on väga palju vaakumit. Mass - aatomi põhimass on koondunud tuuma. Prootoni mass võetakse võrdseks 1 a.m.ü'ga.
.....................................12 KASUTATUD ALLIKAD:...................................................................................................... 13 3 SISSEJUHATUS. Aatomiks (vanakreeka sõnast (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Keemia seisukohast on aatom jagamatu, füüsikaliste vahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust võivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. Aatomite puhul ei kehti klassikalise mehaanika seadused; nende kirjeldamiseks tuleb kasutada kvantmehaanika mõisteid. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga tuumast ning seda ümbritsevast sama suure negatiivse elektrilaenguga elektonkattest. Tema summaarne elektrilaeng on null. Niiviisi
Selle põhjuseks on süsiniku võime moodustada tohutult pikki ahelaid mis omakorda võivad olla kas hargnenud, tsükliks sulgunud või teiste elementide aatomitega seotud jne.Süsiniku omadus moodustada väga püsivaid süsinik-süsinik sidemeid tuleneb selle elemendi aatomi ehitusest.Süsiniku sümbol on C, tema aatomi tuumas on 6 prootonit ja 6 neutronit.Tema elektronkatte moodustavad 6 elektroni, mis on jaotunud 2 elektronkihile ja väliskihil on neist 4 elektroni.Süsiniku aatom võib moodustada 2 või 4 keemilist sidet.Süsiniku aatom molekulis: Orgaanilistes ühendites on süsinikul alati neli sidet.Teiste ,,orgaaniliste" elementide-lämmastiku ja hapniku tüüpilised sidemete arvud on kolm ja kaks.Arvestades tähtsamate elementide tüüpilist sidemete arvu-vesinikul 1, hapnikul 2,lämmastikul 3,süsinikul 4.Tetraeedriline süsinik: Süsinik võib olla seotud nelja ühesuguse aatomiga ja nelja erineva aatomiga.Seega süsiniku aatom on olekus neli üksiksidet
Aatomi keskel on väga väike positiivselt laetud tuum läbimööduga u. 10 astmes -13 cm, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja mille umber tiirlevad elektronid moodustavad nn. elektronkate. Elektronid paiknevad kindlatel lubatud orbiitidel. 2. Sõnasta poori postulaadid. 1) Elektron liigub aatomis ainultteatud kindlatel "lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes electron ei kiirga. 2) Elektroni üleminekul ühelt lubadut orbiidilt teisele aatom kas kiirgab või neelab valgust. Kindlate portsjonite, kvantide kaupa. 3. Mis on ergastatud aatom. Siis kui kasvõi üks elektron paikneb lubatud kõrgemal orbiidil. 4. Selgita millal aatom neelab ja millal kiirgab energiat. Postulaat nr 2: Üleminekul ühelt lubadut orbiidilt teisele aatom kas kiirgab või neelab valgust. Kindlate portsjonite, kvantide kaupa. Madalamalt orbiidilt kõrgemale minnes aatom neelab energia portsjoni kvandi aatomit ja kõrgemalt madalamale ta kiirgab. 5
• Iooniline side • Slaid 14 (Ioonilise sideme tekkimine NaCl) • Slaid 15 (Ioonilise sideme tekkimine • Ioonide tekkimine (video) • Ioonidest koosnevad ained • Ülesanne 2 • Teemaga seotud lingid • Kasutatud materjal Ioonide tekkimine • Ioon – laenguga osake. • Aatomid liidavad või loovutavad väliskihi elektrone, et saavutada elektronoktett. • Elektronoktett – 8 elektroni väliskihil. Mg aatomi ja katiooni võrdlus Magneesiumi aatom Magneesiumioon • Väliskihil 2 • Väliskihil 8 +1 +1 Mg 2 2 –2 Mg : +12/ 2)8)2) : +12/ 2)8) ) : +12/ 2)8) F aatomi ja aniooni võrdlus Fluori aatom Fluoriidioon •• Väliskihil 8 •• Väliskihil 7
toimuvaid protsesse uurib tuumafüüsika. 1. J. J. Thomson 1903. a. - esimese aatomimudel. Thomsoni aatomimudel kujutas endast sfäärilise sümmeetriaga homogeenset positiivset laengut, mille väljas liigub elektron. 2. Rutherfordi planetaarne aatomimudel 1911.a. Elektronid tiirlevad tuuma ümber, meenutab Päikesesüsteemi ehitust. Oli õige mittekiirgava aatomi suhtes. 3. Bohri aatomimudel 1913.a. Seotud Bohri postulaatitega. Selgitavad, millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvante. Rutherfordi katse skeem A - osakeste allikas; K - märklaud (kuldleht); S - stsintsilloskoop (mikroskoop, mille ette on pandud tsinksulfiidiga kaetud ekraan). Mõõdetakse hajumisnurka . Planetaarne aatomimudel 2. teema - Bohri postulaadid
kiirendusega · Kiirendusega liikuvad elektronid tekitavad elektromagnetlained, millega kaasneb elektromagnetkiirgus. Mis juhtuks elektroniga? Bohri aatomimudel (1913) · on aatomifüüsika idealiseeritud objekt, milles on aatomi planetaarmudelit täiendatud Bohri postulaatidega. Bohri aatomimudel · Bohri 1. postulaat: Aatom võib olla ainult statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia. Selles olekus aatom ei kiirga, vaatamata elektroni liikumisele ümber tuuma. Bohri aatomimudel · Bohri 2. postulaat: Elektroni üleminekul suurema energiaga orbiidilt väiksema energiaga orbiidile aatom kiirgab kvandi, üleminekul väiksema energiaga orbiidilt suurema energiaga orbiidile aga neelab selle. Bohri aatomimudel · Aatomi üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise kiirgub või neeldub elektromagnetlaine kvant energiaga, mis
AATOMIFÜÜSIKA Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, mis on ergastamata olekus neutraalne. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest vastavalt läbimõõtudele 10 -15 ja 10 -10 m, massiga suurusjärgus 10 - 27 ...... 10 - 25 kg. Aatomi mass on koondunud 99,9 % ulatuses aatomi tuuma, tuuma tihedus on 10 17 kg / m 3 . Elektronid paiknevad aatomi tuuma ümber kihiliselt , seejuures välimises kihis olevate elektronide arv määrab ära aatomi keemilised omadused. Aatomi elektronkatte laeng moodustub elementaarlaengute kordustest . 1 e = -1,6 10 - 19 C
vastav energia väärtus on määratud ühe täisarvuga, mida kutsutakse Kõige madalam tase vastab elektroni põhiolekule (n = 1), kus elektroni tõenäoseim kaugus tuumast on minimaalne. Sellises olekus saab elektron olla kuitahes kaua. Teistelt tasemetelt püüab ta esimesel võimalusel üle minna põhiolekusse. Kui elektron satub mingil põhjusel kõrgemale energiatasemele, siis öeldakse, et aatom on ergastatud. Sellele vastab suurem energia kui on aatomil põhiolekus. Kuna looduses kehtib energia miinimumi printsiip, siis iga keha või süsteem püüab võimalusel minna üle olekusse, kus selle energia on minimaalne. Nii ka aatom läheb varsti pärast ergastumist tagasi põhiolekusse, st elektron läheb olekusse, kus ta peakvantarv n = 1. Aeg, mille jooksul aatom on ergastatud olekus, on keskeltläbi 10-8s.
* planeetidevaheline magnetväli * Maa magnetväli * magnetosfäär * Maa atmosfäär ja ionosfäär. · Optiline nähtus Virmalisi juhib maa Maa on suur magnet Magnetväli suunab laetud osakesed piki oma jõujooni Piki jõujooni Maa pooluste l ähedusse Ergastanud aatom kiirgab saadud energia kiirelt valguse kujul tagasi Osa sellest valgusest on meile nähtav Protsess toimub koguaeg, paljasilmaga alati ei näe Norra teadlase Kristian Birkelandi teooria (1908) Virmaliste värvid Atmosfääris leiduvad gaasid Hapniku aatom roheline Lämmastiku aatom punane Päikese seisund virmaliste helendus Mida aktiivsem on Päike, seda paremini näeb Maal virmalisi. Virmaliste kuju Kaar Vöö Kardin Spiraal Pööris Kroon Kiir Diffuussed virmalised
v=E:B v= osakeste kiirus, E= elektri tugevus ja B=magnetvälja tugevus. Kõik meie teadmised aatomitest on kaudsed ja täienevad iga uue katsega. Pilt tundmatust luuakse juba tuntu najal. Mudel on lähend tegelikkusele. Rutherfordi aatomimudel Aatomi keskel on väga väike positiivset laetud tuum läbimõõduga umbes 10 astmel -13 cm, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja mille ümber tiirlevad elektronid moodustavad nii öelda elektronkatte. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Bohri kvanditud aatomimudel 1913. a. esitas Niels Bohr uue, kvanditud aatomimudeli. 1. Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel, lubatud orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2. Elektroni üleminekut ühelt lubatult orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kaupa. Valguse kiirgumine ja neeldumine
1.Aatomi ehituse kvantitatiivse teooria loomisel, mis võimaldaks selgitada aatomite spektrite seaduspärasusi, avastati uued mikroosakeste liikumise seadused kvantmehaanika seadused. Thomsoni mudel oli esimene välja pakutud aatomimudel. Thomson oletas, et positiivne laeng täidab ühesuguse tihedusega kogu aatomi ruumala. Lihtsaim aatom, vesiniku aatom, kujutab endast positiivselt laetud kera raadiusega umb 10 astmel -8cm, mille sees asub elektron. Keerukamates aatomites asub positiivselt laetud kera sees mitu elektroni. Aatom sarnaneb keeskiga, milles rosinate rollis on elektronid. Rutherfordi katsed. Elektronide mass on aatomite massist tuhandeid kordi väiksem. Kuna aatom on tervikuna nautraalne, siis langeb järelikult aatomi massi põhiosa aatomi positiivsele laengule. Ta soovitas aatomi
Tulemus: alfaosakesed hajusid kuldplaadilt. Järeldus: Thomsoni aatomimudel ei ole õige, laiali olev positiivne laeng ei suuda alfaosakesi hajutada,seepärast peab pos laeng olema kitsas piirkonnas TUUMAS. 3. Planetaarne aatomimudel: T 10-13cm A - 10-8cm. Mudeli positiivsus: selgitab hästi aatomi ehitust. Negatiivsus: ei selgita aatomi püsivust. Ringjooneliselt liikuv elektron liigub kiirendusega ja seepärast peaks ta kiirgama kogu aeg energiat ja aatom peaks lakkama olemast . See on klassikaline füüsika käsitlus. 4. Bohri postulaadid: 1)bElektron liigub aatomis ainult kindlatel orbiitidel. Kindlatel orbiitidel elektron energiat ei kiirga. 2) Elektroni üleminekulnühelt kindlalt orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab energiat kindlate portsionite kaupa. 5. Kvantimistingimus: lubatud raadiuste väärtused tulenevad Bohri arvates kvantimistingimustest. Sõnastus: liikumishulga moment on jääv suurus
Keemias tuleb pidevalt tegeleda elementide perioodilisustabeliga ehk Mendelejevi tabeliga (tabeli lõi vene keemik Dmitri Mendelejev aastal 1869). Seega on väga oluline tunda ja teada tabelit ja osata sellest võimalikult palju olulist informatsiooni ühe või teise elemendi kohta välja lugeda. Aatomi ehitus Aatom- aineosake, mis koosneb positiivse languga tuumast ja negatiivse laenguga elektronkattest. AATOM AATOMITUUM ELEKTRONKATE TUUMAOSAKESED ELEKTRONKIHID PROOTONID NEUTRONID ELEKTRONID + 0 - Elektronkatte ehitus- koosneb elektronkihtidest (mida rohkem kihte, seda suuremad on aatomi mõõtmed), mis sisaldavad erineva arvu elektrone.
17.Vikerkaare põhjuseks on : Vikerkaar tekib sellepärast ,et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskadeks. 18. Spektriks nimetame diagrammi mis : näitab valguse intensiivsuse jaotumist lainepikkuste või sageduste järgi. 19.Spektreid tekitatakse spektraalaparaatide abil, mille põhiosaks on spektomeeter või spektroskoop. 20.Kiirusspektreid liigitatakse : pidevspektrid ja joonspektrid. 21.Spektraalanalüüs lubab spektri põhjal kindlask teha : üliväikesi ainekoguseid. 22. Aatom saab olla kindla energiaga olekus ,mida kirjeldavad energiatasemed ja neile vastavaid energiaväärtusi tähistavad arvud,mida nimetatakse peakvantarvudeks(n=1,2,3 jne).Olekus kus elektron on tuumale kõige lähemal,on tema energia minimaalne ja n=1.Kui aatom saab energiat juurde ,siis ta läheb suurema energiaga olekusse ja öeldakse et aatom on : ergastatud . (n=2,3,4...) 22. Aatom kiirgab valgust kui ta läheb suurema energiaga olekust väiksema
1. Vali loetelust õige vastus. Elektrolüüs on ............................................................................................................ . Vastused: a) redoksprotsess, mille käigus aine hävib ümbritseva keskkonna toimel b) redoksprotsess, mille käigus aine laguneb alalisvoolu toimel c) redoksprotsess, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks 2. Ühenda õiged paarid. - negatiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm Katood on - elektrood, kus toimub redutseerumine Anood on - positiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm - elektrood, kus toimub oksüdeerumine 3. Millised järgmistest väidetest on tõesed (kirjuta kasti ,,+"), millised väärad (kirjuta kasti ,,-"). Vale väite korral paranda viga.
o Polaarse kov. sideme katkemisel jaotuvad elektronid aga ebavõrdselt nt halogeenid. Ebaühtlane jaotus tähendab et elektronegatiivsem element haarab endale terve elektronpaari ja saab neg. laengu, s.t on nukleofiil. o Teisele elemendile jääb aga tühi orbitaal ja pos. laeng, s.t on elektrofiil. o Elektrofiil võtab endale igal võimalusel elektrone, nukleofiil otsib aga kuhu panna. o Elektrofiilne tsenter aatom, millel on elektrofiili tunnused o Nukleofiilne tsenter aatom, millel on nukleofiili tunnused o Nukleofiil ühineb ALATI elektrofiiliga. · Halogeene kasutatakse rasvade, õlide, valkude, polümeeride jt materjalide lahustamiseks. · Freoonid - madala molekulmassida alkaanide, enamasti metaani või etaan fluoro- kloroderivaadid. · Pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks.
ühendiklassi nimetus koostatakse tüvistruktuuri nimetusest ja sellele järgnevast ühendiklassi kirjeldavast liitest osalaeng- , erinev ioonlaengust. Kasutatakse orgaanilises keemias, kuna elektronpilt on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi poole elektrofiil ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter reaktsioonitsenter- aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus lahkuv rühm- rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonid asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsele rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinik- ahelaga molekulides ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas nukleofiilne tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar ning neg laeng või
AATOMIFÜÜSIKA · Aatomi mõiste pärineb kreeka keelsest sõnast atomus ning selle autoriks peetakse Demokritost. · Alles XVII saj. atomismi ideede taassünd: jõupingutused aatomi massi ja mõõtmete määramiseks. · Otsustav pööre aine uurimises XX saj. algul. THOMSONI AATOMIMUDEL · 1897.a avastas tuntud inglise füüsik J.Thomson elektroni. · Tema aatomi-mudelit nimetatakse ,,rosina saiakeseks``. · Thomsoni aatom sisaldas teatud hulga elektrone, mille arv on võrdeline aatomi massiga. · Kuna aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne, siis elektroni negatiivne laeng on kompenseeritud ühtlaselt jaotunud positiivse laenguga. · 1906.a õnnestus Thomsonil kindlaks määrata elektronide arv aatomis ja tõestada, et ühe keemilise elemendi elektronid on ühesugused. RUTHERFORDI AATOMIMUDEL · Thomsoni aatomi ideed arendas edasi Rutherford.
Molekulaar-atomistliku teooria põhiseisukohad: molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused; molekulid koosnevad aatomitest; keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune; keemilistes reaktsioonides jaotuvad ümber aatomid - siirduvad lähteainest reaktsioonisaadustesse. Aatom keemilise elemendi väikseim osake. Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Aatomituuma moodustavad positiivse laenguga prootonid ja elektrilaenguta neutronid. Prootonid annavad tuumale positiivse laengu, nende arv võrdub elemendi järjenumbriga keemiliste elementide perioodilisussüsteemis.
Päikesesüsteemi keskmeks on päike - aatomi keskmeks on aatomituum. Aatomituuma ümber, tuumast suurel kaugusel, liiguvad elektronid, päikese ümber tiirlevad planeedid. Planeedid tiirlevad ümber päikese mööda oma orbiite, mis on nagu kihid ümber päikese; samuti liiguvad elektronid ümber tuuma kindlatel orbiitidel, moodustades ka kihte.Elektroni sarnasus planeediga avaldub ka selles, et mõlemad tiireldes, samaaegselt pöörlevad ümber oma mõttelise telje. Seega aatom koosneb positiivselt laetud tuumast ja sellest suurel kaugusel kihtidena orbiitidel tiirlevatest elektronidest, mis on negatiivse laenguga. 2.Pane kirja Bohri postulaadid. Millise vastuolu klassikalise füüsika ja aatomifüüsika seaduspärasuste vahel kõrvaldasid need postulaadid? 1. Elektron liigub aatomis teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiidil liikudes aatom ei kiirga.See oli vastuolus makrofüüsika seadustega ja kohtas füüsikkonnas laialdast umbusku. 2
hävitusvõime kohutas teda niivõrd, et ülejäänud osa elust pühendas ta tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise propageerimisele. Perioodilisustabelis on element nr 107, Bohrium, oma nime saanud tema järgi. Niels Bohr täiustab Rutherfordi aatomimudelit kvantteooria ideede alusel loob nn Bohri aatomiteooria, elektronide energiakiirgamise uus mehhanismi. Bohri aatomimudel Aatom võib olla nn. statsionaarsetes olekutes, millest igaühele vastab kindel energia. Selles olekus aatom energiat ei kiirga, vaatamata elektroni liikumisele ümber tuuma. Bohri aatomimudel kujutab endast mikrosüsteemi, kus aine on koondunud positiivse laenguga aatomituuma 10-15m läbimõõduga ja mille ümber tiirlevad neg laenguga elektronid. Tuuma ümber tiirlevate elektronide arv on võrdne prootonite arvuga tuumas ning võrdne jrk numbriga Mendelejevi tabelis. Üleminekul ühest olekust teise kiirgub või neeldub elektromagnetlaine kvant energiaga h = E2 E1. Bohri postulaadid: 1
Nikkel 1. KODUTÖÖ Õppeaines: Metallide termotöötlus ja seadmed Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: lektor Tallinn 2018 SISUKORD 1. NIKLI AATOM................................................................................................................................3 2. NIKLI KRISTALLSTRUKTUUR...................................................................................................4 3. VIIDATUD ALLIKAD.....................................................................................................................6
Orgaaniline keemia-(e. Elusorganismidest pärinevate ainete keemia.) on süsiniku ühendite keemia, süsiniku ühendeid on palju, sest süsiniku aatomid võivad ühendites olla seotud moodustades lineaarseid, hargnenud ahelaid või tsükleid. Valents- näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatomil olla. Tüüpilised valentsid: C/4, N/3, O/2, H/1. Tetraeedriline süsinik- Süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. (Nim. On saanud sellest, et süsinikuga(sp2) seotud 4aatomit paiknevad tetraeedri tippudes e. Kõik nurgad on võrdsed (109c) Sp3- hübriidorbitaalidest moodustub alati 4üksik e. Sigmasidet. Tasandiline süsinik(Sp2)- süsiniku aatom olekus, mis esineb kaksiksidemelvõi aromaatses ringis. Süsinikuga seotud 3 aatomit paiknevad süsinikuga samal tasapinnal(nurgad 120c).
Keemilise sideme alaliigid. Kovalentne side - mittemetalli aatomite vahel; ühised elektronpaarid; molekulid. Ühine elektronpaar saadakse, et kumbki aatom annab selle moodustamiseks ühe elektroni. Seega peab mõlemal sidet moodustaval aatomil olema vähemalt üks paardumata elektron. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronipaar jaotunud võrdselt aatomite vahel. Kordne side nimetatakse keemilist sidet, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side vastasmärgiliste laengute ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis. *Tekib elektronide üleminekul aktiivselt metallilt
Bohri aatomimudel on nagu planetaarne, kuid elektronid tiirlevad kindlatel energiatasemetel. (Õige ainult Vesiniku aatomi korral) Planetaarne aatomimudel on nagu päikesesüsteem, keskel on tuum ja ümber tiirlevad elektronid elektronkihtidel. 3. Sõnasta Bohri postulaadid! 1. Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel "lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa. 4. Selgita alfa, beeta ja gamma lagunemise! -Alfalagunemine - aatomi tuumast eraldub heeliumi tuum ja tekib uus keemiline element mille järjekorranumber on 2 võrra väiksem -Beetalagumine - aatomi tuumas muutub üks neutron prootoniks, mille tulemusena eraldub elektron - Tekib uus keemiline element, mille järjekorranumber on 1 võrra suurem. -Gammalagunemine - Tekib prootonite ja neutronite ümberkujutumisel aatomituumas
SISSEJUHATUS KEEMIASSE Aine ehitus Kõikide ainete väikseimad osakesed on molekulid. Molekulid omakorda koosnevad aatomitest. Keemiline element on üht liiki aatomite kogum. Iga keemilise elemendi aatomil on oma kindel ehitus. Aatomi ehitus Keemias aine ehituse seletamiseks piisab, et aatomit vaadatakse ehituselt meenutavat päikesesüsteemi. Seda nim. planetaarseks aatomimudeliks. Planetaarse aatomi mudeli järgi koosneb aatom aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituum Aatomituum asub aatomi keskel ja tuuma on koondunud praktiliselt kogu aatomi mass. Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid on positiivse laenguga osakesed ja neutronitel laeng puudub. Seega on aatomi tuumal positiivne laeng. Tuumalaenguks nimetatakse aatomi tuumalaengut. Tuumalaengu määrab prootonite arv tuumas. Kokkuleppeliselt loetakse prootoni laenguks +1. Näiteks kui tuumas on 3 prootonit, siis tuumalaeng on +3.
Aatomiks - nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma- koostisesse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate- moodustavad elektronid. Isotoobid- on elemendi teisendid,mille tuumas on erinev arv neutroneid. Aatomorbitaal- on ruumisosa, kus elektron viibib kõige sagedamini. Keemiline element - kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik/kogum. Aatomnumber - Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
perioodi ja s-blokki. Teda paigutatakse mõnikord I rühma, mõnikord VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma. Elektronkonfiguratsioon on 1s1. Vesinik on tüüpiline mittemetall. Vesinik on Universumis kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. Maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk atomaarset vesinikku H, küll aga divesinik ehk molekulaarne vesinik H2, mis onnormaaltingimustel värvitu ja lõhnatu gaas. Mõne keemilise reaktsiooni ajal esineb atomaarne vesinik siiski väga lühikese aja vältel. 2.1 Vesiniku Aatomi Suurust Iseloomustavad Näitajad
1)Kovalentne side-tekib ühiste elektronipaaride moodustamisel aatomite vahel.Molekulorbitaalid tekivad aatomorbitaalide ühinemisel.Mittemolekulaarne aine-koosneb suurest hulgast keemiliste sidemetega ühe- ndatud aatomitest v ioonidest.Molekule ei esine.2)Suurte molekulide korral võivad vesiniksidemed tekkida ka molekulide sees-molekulide erinevates osades asuvate postiivsete osalaenguga vesiniku aatomite ja negatiivse O aatomite vahel.Tekivad peamiselt ainetes,kus vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elek- tronegatiivsete elementide fluori,hapniku v lämmastiku aatomiga.5)A)iooniline,ioonvõreB)metalliline,metallvõre C)kovalentne,molekulvõreD)kovalentne,molekulvõreE)iooniline,ioonvõre.6)A,B,E.7)Molekuli sees olev keemiline side on molekulide vahel asuvast jõust tugevam. 4S
elusorganimides 12. Fotosüntees roheliste taimedes päikeseenedria toimel kulgev õhu või süsinikdioksiidi sidumine, saaduseks on hapnik 13. Hape - aine, mis annab lahusesse vesinikioone 14. Happeline oksiid hapnik happele vastav oksiid 15. Hüdratatsioon aineosakeste seostumine vee molekulidega 16. Indikaator aine, mis muudab värvust lahusele või alusele lisamisel 17. Inhibiitor - aine, mis vähendab reaktsiooni kiirust 18. Ioon aatom või aatomi rähmitus, millel on positiivne või negatiivne laen 19. Isotroobid keemilise elemendi teisendid,millel on ühesugune prootonite arv, kuid erisugune neutronite arv 20. Katalüsaator aine, mis suurendab reaktsiooni kiirust 21. Katioon positiivse laenguga ioon 22. Keemiline element kindla tuumalenguga aatomite liik 23. Keemiline side aatomte- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seaob nad molekuliks või kristalliks 24
Glkoos ehk viinamarjasuhkur-on monosahhariid,mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Fruktoos-on ks monosahhariididest. Trklis-on taimedes olev polsahhariid. Tselluloos-polsahhariid. Anioon-neg. laenguga ioon. Katioon-pos. laenguga ioon. Elektron-neg. laenguga aatomi koostisosa. Prooton-pos. laenguga tuumaosake. Hape-aine,mille vesilahuses on lekaalus vesinikioonid vrreldes hdroksiidioonidega. Oksiid-elemendi hend laenguga. Eksotermiline reaktsioon-on keemiline reaktsioon,mille kigus eraldub soojust. Endotermiline reaktsioon-on keemiline reaktsioon,mille kigus neeldub soojust. Ensmid- on bioloogilised katalsaatorid. Katalsaator-on aine,mis muudab reaktsiooni kiirust,kuid vabaneb prast reaktsiooni lppu endises koguses. Indeks-on aine valemis esinev number,mis nitab antud elemendi aatomite arvu valemis. Sulam-on kahe vi enama metalli vi metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel saadud aine. Korrosioon-metallide hvinemi...
Bohr Rutherfordi planetaarse aatomimudeli suurim viga on see, et ta on õige üksnes mittekiirgava aatomi korral 1913. a. muutisTaani füüsik Niels Bohr selle vastuolu seaduseks, sõnastades oma esimese postulaadi: Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. -> Selleks, et aatom kiirgaks, peab elektron orbiiti vahetama (2.postulaat): Üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi. 3. postulaat: Aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektroni tiirlemine teatud kindlatel orbiitidel Kaasaegne aatomimudel Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev Elektronpilve piire, järelikult ka aatomi mõõtmeid, ei ole võimalik täpselt määrata Mitmeelektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline
1896.a. Henri Becquerel: avastas radioaktiivsuse 1902.a. Ernst Rutherford ja Frederick Soddy: radioaktiivsus on aatomite muundumine 1909.a. Robert Millikan: mõõtis elektroni laengu ja tegi kindlaks, et see on vähim laeng looduses 1911.a. Ernst Rutherford: pommitas õhukest kuldlehte He aatomi tuumadega ja jälgis nende hajumist. 1. Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. Miks räägitakse aatomi mudelist? Mis on mudel? - Kujutab rosinakuklina, kus elektronid on rosinad ja saiaks on aatom. - sest me ei näe aatomit ja ei tea, milline see on. Meil on olemas informatsioon, mis tuleb osakeste ja kiirguste kaudu - mudel on ettekujutis uuritavast objektist 2. Kirjelda Rutherforfi katset. Mida sellega püüti uurida? - alfaosakesed suunati väga õhukesele kuldlehele ja jälgiti nende käitumist ja haihtumist ning ka tagasipõrkumist. - et teada saada, milline on aatomimudel - mõõdetakse osakeste hajumisnurka 3. Millised järeldused tehti Rutherfordi katsest?
1896.a. – Henri Becquerel: avastas radioaktiivsuse 1902.a. – Ernst Rutherford ja Frederick Soddy: radioaktiivsus on aatomite muundumine 1909.a. – Robert Millikan: mõõtis elektroni laengu ja tegi kindlaks, et see on vähim laeng looduses 1911.a. – Ernst Rutherford: pommitas õhukest kuldlehte He aatomi tuumadega ja jälgis nende hajumist. 1. Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. Miks räägitakse aatomi mudelist? Mis on mudel? - Kujutab rosinakuklina, kus elektronid on rosinad ja saiaks on aatom. - sest me ei näe aatomit ja ei tea, milline see on. Meil on olemas informatsioon, mis tuleb osakeste ja kiirguste kaudu - mudel on ettekujutis uuritavast objektist 2. Kirjelda Rutherforfi katset. Mida sellega püüti uurida? - alfaosakesed suunati väga õhukesele kuldlehele ja jälgiti nende käitumist ja haihtumist ning ka tagasipõrkumist. - et teada saada, milline on aatomimudel - mõõdetakse osakeste hajumisnurka 3. Millised järeldused tehti Rutherfordi katsest?
endaga metalli aatomite poolt loovutatud elektrone. Sel viisil saavutavad nad püsiva oleku elektronidega täidetud välise elektronkihi. Samas võivad nad loovutada elektrone reageerimisel mõne endast aktiivsema mittemetalliga, s.t. käituda redutseerijana. Seega erinevalt metallidest võib mittemetall elektrone nii liita kui ka loovutada, olles kas oksüdeerija või redutseerija, olenevalt reaktsioonipartnerist. Aatom on keemilise elemendi väikseim iseseisev osake ja molekuli koostisosa. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Tuuma mass moodustab valdava osa aatomi massist. Tuumas on prootonid ja neutronid. Esimesed neist on positiivse laenguga ja teised on laenguta ehk neutraalsed. Prootoneid ja neutroneid kokku nimetatakse nukleonideks. Seega on aatomituum positiivse elektrilaenguga. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, kus asuvad elektronid. Iga kiht saab mahutada maksimaalselt ainult teatud arvu elektrone. Tuumast kõige kaugemal asuvat kihti nimetatakse
Reaktsioonivõrrand ja saadus 4Na + O2 2Na2O Kaks naatriumi ja üks hapniku molekul. 2Mg + O2 2MgO Kaks magneesiumi -ja üks hapniku aatom. 4P + 5O2 P4O10 Neli fosfori -ja kümme hapniku molekuli. S + O2 SO2 Üks väävli ja kaks hapniku molekuli. N2 + O2 2NO Kaks lämmastiku -ja üks hapniku aatom. 4Fe + 3O2 2Fe2O3 Kaks raua aatomit, kaks raua ja- kolm hapniku molekuli
kovalentne raadius pool aatomituumade vahelisest kaugusest lihtaine molekulis; iooniraadius määratakse ioonkristallis tuumadevahelise kauguse kaudu; orbitaalraadius teoreetiliselt arvutatud aatomi- või iooniraadius; · ionisatsioonienergia (I ), KJ/mol või eV energia, mis kulub isoleeritud aatomist ühe elektroni eraldamiseks: · elektronafiinsus (EA või Ae), KJ/mol või eV energia, mis eraldub või neeldub, kui isoleeritud aatom seob ühe elektroni. 4. Aatomi tuum · keemiline element ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik: A=Z+N , A massiarv, Z tuumalaeng (prootonite arv), N neutronite arv; · isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, millel on erinev neutronite arv ja massiarv . 5. Tuumareaktsioonid Radioaktiivse kiirguse liigid: · -kiirgus He aatomi tuumade voog; · -kiirgus elektronide voog - (või positronide voog +);
kovalentne raadius – pool aatomituumade vahelisest kaugusest lihtaine molekulis; iooniraadius – määratakse ioonkristallis tuumadevahelise kauguse kaudu; orbitaalraadius – teoreetiliselt arvutatud aatomi- või iooniraadius; • ionisatsioonienergia (I ), KJ/mol või eV – energia, mis kulub isoleeritud aatomist ühe elektroni eraldamiseks: • elektronafiinsus (EA või Ae), KJ/mol või eV – energia, mis eraldub või neeldub, kui isoleeritud aatom seob ühe elektroni. 4. Aatomi tuum • keemiline element – ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik: A=Z+N , A – massiarv, Z – tuumalaeng (prootonite arv), N – neutronite arv; • isotoobid – sama keemilise elemendi aatomid, millel on erinev neutronite arv ja massiarv . 5. Tuumareaktsioonid Radioaktiivse kiirguse liigid: • α -kiirgus – He aatomi tuumade voog; • β -kiirgus – elektronide voog β- (või positronide voog β+);
elemendi tuumalaeng ning elektronide arv kihtide kaudu 16.Keemiliste elementide tabel, milles elemendid on perioodilisussüsteem reastatud tuumalaengu kasvu järjekorras. Koosneb rühmadest ja perioodidest 17.Perioodi number Nt elektronkihtide arv aatomis 18.Rühma number Nt väliskihi elektrinide arvu 19.Ioon Aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng 20.Molekul Aine väikseim osake, koosneb aatomitest 21.Molekuli valem Nt, millistest aatomitest molekul koosneb 22.Keemiline side Ühendab aatomeid või ioone molekulides või kristallides 23.Iooniline side Erinimeliste laengutega ioonide
meditsiin(silma operatsioonid), holograafia, laserprinterid, laserplaadid, laserplaadi mängijad. kas statsionaarsetel orbiitidel tiirlevad elektronid kiirgavad elektromagnetlaineid? mida uuriti Rutherfordi katses?- Ei kiirga, uuriti aatomi ehitust, ruumikasutust elektronide ja tuuma paiknemist. Kirjelda Bohri aatomimudelit.- aatomi planetaarmudel, mida on täiendatud Bohri postulaatidega: 1. Elektron võib aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellises olekus aatom ei kiirga. 2. Aatom kiirgab või neelab energiat, kui elektron vahetab orbiiti . miks kasutatakse füüsikas sageli mudeleid: - on lihtsam, selgem ja vahel ka ainuvõimalik et kirjeldada mingit katset. Originaaliga sarnane funktsioneerimise süsteem või otseselt originaaliga samastuv. Millal aatom kiirgab kvandi?-elektroni üleminekul suurema energiaga orbiidilt väiksema energiaga orbiidile. Millal aatom neelab kvandi?- el üleminek väiksema energiaga orbiidilt suuremale
soojushulk. Eksodermiline- kui lähtaine energia on kõrgem kui saadustel ja energia eraldub. Entotermiline- kui saaduste eneria on kõrgem kui lähte saadus. Kovalentne side- on ühis elekton paaride abil tekkinud side, ta esineb aatomite vahel molekulides või kirstallides. Kordne side- n mitme elektron pari abil moodustunud kovalentne side. Ergastunud olek-elektron läheb madalama eneriga alakihist üle kõrgemale. Elektronpaari doonor- aatom mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronpaari. Elektronpaar aktseptor- teine aatom mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali Mittepolaarne kovalentne side- on keemiline side, mille korral ühine elektro paar kuulub võrdselt, mõlemale aatomile, esineb mittemetallides lihtainena. Polaarne kovalentne side-tekib erinevalt mitte metalliliste elementide vahel, üks aatom tõmbab ühist elektronpaar tugevama jõuga kui teine.
Tunneliefekt- 0-st suurem tõenäosus leida osakest teisel pool barjääri ka siis, kui tema energia ei küüni potentsiaalibarjääri kõrguseni.Difraktsion- lainete kandumine varju piirkonda, mida väiksem ava või tõke, seda rohkem valguslained kanduvad varju piirkonda. Varju piirkonnas võivad lained liituda mitmeti: tugevdada või nõrgendada teineteist.Interf: Valguslainete liitumist, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi. Thomsoni aatom sisaldas teatud hulga elektrone, mille arv on võrdeline aatomi massiga. Kuna aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne, siis elektroni negatiivne laeng on ühtlaselt jaotunud positiivse laenguga .Õnnestus kindlaks määrata elektronide arv aatomis ja tõestada, et ühe keemilise elemendi elektronid on ühesugused.Rutherfordi aatomi mudel , Thomsoni aatomi ideed arendas edasi, tema kiire populaarsuse põhjuseks on sarnasus Päikesesüsteemiga. Keskel on massiivne tuum (Päike), selle ümber
kergeid esemeid. Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole laenguta kehasid. Aatomi keskel on aatomi tuum . Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomituuma ümber tiirlevad elektronid. Prootonitel on positiivne laeng, neutronid on aga ilma laenguta. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni elektrilaengut negatiivseks. Seega aatomi elektronkatte elektrilaeng on negatiivne. Aatomit, mis on kaotanud, või liitnud endaga elektrone nimetatakse iooniks. Aatom, mis on loovutanud elektrone nimetatakse positiivseks iooniks, tal on positiivne elektrilaeng. Aatom, mis on elektrone liitnud endaga, nimetatakse negatiivseks iooniks, tal on negatiivne elektrilaeng. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, tähis 1 C. Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem kui prootoneid. Positiivse laenguga kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Vasta küsimustele. Vajadusel põhjenda! 1. Mida nimetatakse elementaarlaenguks
Raud ehk Fe Aatomi ehitus: 26 Fe: 1s22s22p63s23p64s23d6 Fe oksuüdatsiooniaste ühendites on: II sel juhul loovutab raua aatom 2 elektroni väliskohi s-orbitaailt III-sel juhul loovutab raua aatom 2 elektroni väliskihi s-orbitaalilt ja 1 elektori 3d- orbitaalit Raua püsivam oksüdatsiooniaste on III, ebapüsivam II Levik looduses Kõigist melementidest on Fe levikult 4. Kohal, metallidest aga 2. Kohal Puhast (ehedat) rauda leidub looduses väga harva. Fe-aatom kuulub hemoglobiini koostisse. Hemoglobiin on valk, mis transpordib vere punalibledes hapnikku ja süsihappegaasi. Raua ühendid
1.Planetaarne aatomimudel. 2.Miks me ütleme,et aatom on neutraalne? 3.Mida näitab Z ? 4.Millal aatomist saab positiivne ioon? 5.Bohri postulaadid. 6.Millal aatom kiirgab ja millal neelab energiat kasutades energianivoo mõistet? 7.Mida näitab elektronvolt? 8.Millised on planetaarmudeli vastuolud? 9.Kuidas arvutatakse kvandi energia? 10.Mida tähendab mõiste elektron "lainetab"? 11.Mis tõestas elektroni lainelist iseloomu? 12.Mis on leiulaine? 13.Tea valemite tähiseid ja ühikuid,mida arvutatakse. 14.Ülesanne-õpik lk 21 ja 23-24 põhjal 1. Aatom koosneb tuumast ja electronkattest. Aatomi tuuma aga koosnaeb oma korda
.................................................... d) Fe3+ + 1 Fe2+ ......................................................................................................... e) plii(II)iooni oksüdeerumine plii(IV)iooniks ................................................ f) Cu2+ + 1 Cu+ ................................................................................ 4 9. Märgi lünka, mitu elektroni elemendi aatom liidab (+ ....) või loovutab (- ....) järgmiste oksüdatsiooniastmete muutuse korral. Otsusta, kas toimub oksüdeerumine (märgi lünka O) või redutseerumine (märgi lünka R). V -I 0 -III a) Cl Cl .......... ; .......... b) N N .......... ; .......... VI III -II IV c) Cr Cr .......... ; .......... d) S S ........... ; ........... 10
Keemiline side hoiab ka aatomeid molekulis koos. Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil moodustunud keemiline side, mis tekib enamasti mittemetalliliste elementide molekulides aatomite vahel. AATOMMASS JA MOLEKULIMASS Aatommass Ar aatomi mass aatommassi ühikutes Molekulimass Mr molekuli mass aatommassi ühikutes. Isotoop sama keemiline element, erineva neutroni arvuga. IOON JA IOONILINE SIDE Ioon laetud aatom Katioon positiivselt laetud ioon. Aatom on loovutanud väliskihilt elektrone et saavutada püsiv väliselektronkiht. Katioonis on elektronide arv väiksem kui tuumalaeng. Anioon negatiivselt laetud ioon. Aatom on liitnud väliskihti elektrone et saavutada püsiv elektronkiht. Anioonis on elektronide arv suurem kui tuumalaeng. Kuidas ioonid tekivad? ioonid tekivad aatomite elektronide liitmisel või loovutamisel. Aatomid liites või loovutades elektrone lähevad üle püsivamasse seisundisse. Ioonid moodustavad nn kristallvõre.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
