Graafik 2. Võrdse töödeldavuse saavutamiseks vajaliku vesitsementteguri sõltuvus segu koostisest ja liiva peenusest Graafik 3. Kivistunud betooni paindetugevuse sõltuvus segu koostisest, liiva peenusest ja kivistunud betooni tihedusest Graafik 4. Kivistunud betooni survetugevuse sõltuvus segu koostisest, liiva peenusest ja kivistunud betooni tihedusest 1.8. Järeldus Kuna tegemist on karjääri liivaga, ei saa liiva sõelkõver vastata standardis EN 196-1 esitatud nõuetele. Liivade tihedused jäid vahemikku 2000-2300kg/m3 ( keskmine tihedus peenliival 0-0,8mm 2140 kg/m3 ja jämeliiva 2177 kg/m3). Peen liiva(0-0,08mm) peenusmooduliks kirjanduse andmetel on 0,6-2,1 ning jämeliiva (0,63-2,0mm) peenusmooduliks 2,4 4,0 mm. Peenliiva peenusmoodul antud katses on 2,2 mis näitab et peenliivas võis olla natuke jämedamat täitematerjali. Jämeliiva
2 100 80 96,8 1 85 55 82,7 0,5 55 30 44,9 0,25 30 10 5,4 0,125 17 2 0,4 8 Liiva sõelkõver 100% 90% 80% 70% 60%
TÖÖ NR. 9 BETOONI TÄITEMATERJALIDE KATSETAMINE Liiva erimassi määramine Mõõdetakse ~1 liiter liiva ja kuivatatakse kuivatuskapis püsiva kaaluni 105±5 0C juures. Liiv kaalutakse G [g]. Võetakse erimassi määramise anum ning täidetakse toruni veega. Toru alla paigaldatakse tühi mõõtklaas ning valatakse liiv vette. Liiv settib ning vesi hakkab mõõtklaasi voolama. Klaasis fikseeritakse vee ruumala- V [cm3], samas on see ka liiva ruumala. Leitakse erimass valemiga Eestis liiva erimass 2,60- 2,65 Orgaaniliste lisandite sisalduse määramine Põhiliseks orgaaniliseks lisandiks on huumus. Huumus kahjustab betooni sellega, et huumushapped tekitavad tsemendi korrosiooni. Liiv ja Na(OH) lahus segatakse hoolikalt läbi. Jäätakse 24 tunniks seisma. Lahus värvub kollakaks. Mida rohkem on orgaanilisi lisandeid liivas, seda tumedam tuleb lahus. Järgmisel päeval võrreldakse lahuse värvust etaloni...
ai osajääk [%] mi jääk sõelal i [g] m kogu proovi mass [g] b) Kogujääk sõelal i Ai=a4,0+......+ai (7) Ai kogujääk [%] c) Läbind liiv sõelal i Li=100- Ai (8) Li läbinud liiv [%] d) Liiva peensusmoodul FM=Ai/100 (9) FM liiva peensusmoodul Liiva sõelkõver esitati koos Soome krohvimistööde juhendmaterjalis RT 33-10386 toodud sõelkõverate soovitusliku väljaga viimistluskrohvi valmistamiseks graafikus 6.1. 6. Katse tulemused 6.1 Puistetihedus 1. katse Liiva maht V= 1 l = 1000 cm3 Liiva mass m1= 1548,6 g Liiva puistetihedus 0L1=1548,6/1000*1000=1548,6 kg/m3 2. katse Liiva maht V= 1 l = 1000 cm3 Liiva mass m1= 1544,6 g
b) Kogujääk Ai sõelal i: Ai=a4,0+......+ai (5) Ai kogujääk [%] c) Läbind liiv Li sõelal i: Li=100- Ai (6) Li läbinud liiv [%] d) Liiva peensusmoodul FM: FM=Ai/100 (7) FM liiva peensusmoodul Ai Kogujääk sõelal i [%] Liiva sõelkõver esitati koos Soome krohvimistööde juhendmaterjalis RT 33-10386 toodud sõelkõverate soovitusliku väljaga viimistluskrohvi valmistamiseks lisas 1. Tabelis 8.4.1.1. on toodud terastikuline koostise määramise tulemused. 7.5 Huumusesisalduse määramine Huumusesisaldus määratakse kolomeetriliselt. Liiv puistatakse 250-ml mensuuri 130 ml jooneni ning valatakse peale 3%-list NaOH lahust kuni 200 ml jooneni. Mensuuri loksutatakse energiliselt ja jäetakse 24 tunniks seisma
põrandates. Vuugivaba põranda alla mõistetakse põrandat, kus ei ole saetud mahukahanemisvuuke ning plaadimõõtmed on kuni 50 m mõlemis suunas. Mahukahanemispingeid nii suurel alal võtakse vastu tavapõrandadest oluliselt suurema teraskiu doseeringuga. Samuti tuleb pöörata tähelepanu betooni koostisele. Antud põrandatüübil tuleb kasutada selleks väljatöötatud eribetooni, mille vesitsementtegur on madal ning täitematerjalide sõelkõver vastavalt korrigeeritud. Vuugivabade põrandate eelis seisneb lõigatud mahukahanemisvuukide ehk plaadi nõrgestuskohtade puudumises. Palju kasutust on vuugivabad põrandad leidnud logistikakeskustes kus liiklustihedus on väga suur. Mõningatel juhtudel on võimalik vuugivabade põrandate paksust võrreldes tavalahendusega vähendada. Betooni mahukahanemine betoonpõrandates On hulk tegureid, mida tuleb jälgida betoonisegu koostamisel, paigaldamisel ja hooldamisel, kuid
mi - jääk sõelal i, g; m - kogu proovi mass, g; b) kogujääk Ai %-des sõelal i: Ai=a4,0 + …+ai c) Läbinud Li %-des sõelal i: Li=100−A i d) peenusmoodul FM: A 4,0 + A2,0 + A1,0 + A 0,5 + A0,25 + A 0,125 FM = 100 Kus: A4,0, A2,0, A1,0, A0,5, A0,25 ja A0,125 kogujäägid vastavatel sõeltel %. Liiva sõelkõver esitatakse graafiliselt koos Soome krohvimistööde juhendmaterjalis RT 33 - 10386 toodud sõelkõverate soovitusliku väljaga viimistluskrohvi valmistamiseks, mis on toodud lisas 1. 4.5. Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine. Plaatjate ja nõeljate terade hulga järgi hinnatakse killustiku sobivust. Lubatavaks piiriks normaalbetoonil on ülimalt 35%. Määramine toimus fraktsioonide kaupa. Killustik
Kui kasutatakse modifitseeritud bituumenit või lisandeid, siis võib rakendada teistsuguseid temperatuure. 7. Milliseid andmeid sisaldab seguleht ? 1)nõuded täitematerjalidele(Gc-kategooria,An-kulumiskindlus,La-purunemiskindlus,FI- plaatjasterad,An-naastrehvide toime meie materjalidele). Fraktsioneeritud killustik nt 16- 32 d-16 D-32 2)sideaine mark nt PMB 65/100-65 65/100-penetratsioon ja 65pehmenemistäpp 3)seguomadused 4)sõelkõver 5)enimkoormatud sõiduraja aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus autot/ööpäevas 8. Mida näitab AC 12 surf ? See näitab, et tegemist on kandevkihi asfaltbetooniga, mille maksimaalne terasuurus selles kihis on 12. 9. Millistes kihtides kasutatakse peamiselt killustikmastiksasfalt. Killustikmastiksasfalti kasutatakse peamiselt kulumiskihtides. 10. Millised on killustikmastiksasfaldi määratavad omadused ?
langemiskaugus lj, ahassügavust hc ja kriitilist sügavust hkr ühinev paisjoon c0 ning lühike kõik enne sängi murdepunkti ll = (2...2,5)hkr, mille ulatuses veepind järsult langeb: la= lj+lp+ll. 30.Filtratsioon: Vee surveta või survelist liikumist pinnases või imbumist läbi vesiehitiste ning nende alt ja ümbert nimetatakse filtratsiooniks. Pinnase filtratsiooniomadused sõltuvad pinnaseosakeste kujust, mõõtmeist ja paiknemisest. Pinnase terakoostist kirjeldab sõelkõver. Pinnasepooride mahu suhet pinnase enese mahtu nim poorsuseks: m = V p/V. Mineraalpinnaste poorsus m=0,3(kruus, liiv) ...0,55(savi), turbal võib m ulatuda 0,95-ni. Pinnase veeläbilaskvus oleneb pooride suurusest. Vettkandvad on sellised pinnased, milles põhjavesi liigub kergesti ja millest on seda kerge kätte saada. Vett halvasti läbilaskvad pinnased on vettpidavad. Tegelik kiirus poorides: vt= Q/mA, Filtratisoonikiirus: v= Q/A. Hüdrauliline lang: I = H/l.
Ehituseks kasutatakse nii rasvaseid kui lahjasid segusid. Lahjasid nt krohvide valmistamiseks ja rasvaseid nt hakkpuidust, õlgedest või mineraalsest täitematerjalist kergsavisegude valmistamiseks. Granulomeetrilise koostise määramine Põhjalikum viis pinnase koostise iseloomustamiseks on selle erineva suurusega osakeste jaotumise täpne määramine materjali sõelumise ja kaalumise teel. Saadud kaaluväärtuste graafilisel esitamisel saadakse sõelkõver, mille kuju iseloomustab materjali koostist ja käitumisomadusi täpselt. Standardsed sõelaavad on ISO 3310 kohaselt 4 2 1 mm 500 250 125 63 45 20 mm. Peente osakeste sõelumiseks kasutatakse märga sõelumist. Enne sõeluma asumist kuivatakse pinnaseproov 105°C juures kuni püsiva kaalu saamiseni. Graafik koostatakse sõelale jäänud jääkide kaalumise teel. Sõelumisseadmetele esitatavad nõuded on kirjeldatud normis ISO 9001.
sügavamal pingete summa väheneb kuni teatud piirini, peale mida see uuesti kasvab 17. Materjalide tugevusnäitajate seos niiskusega; elastsusmoodul(tugevus) sõltub niiskustingimustest. külmuvate peeneteraliste materjalide moodulid on kevadel väiksemad, kui suvel või sügisel. sama on olukord ka siis kui põhjavesi on aluspinnase pinna lähedal 18. Materjalide omaduste ja tingimuste mõju deformatsioonidele; materjalidel, mille sõelkõver on ühtlaselt kaarduv, maksimaalne tera läbimõõt suur ja mis sisaldavad vähe savi on üldjuhul head taastuvad ja püsivad deformatsiooniomadused. tiheduse suurenemine suurendab sidumata materjalide jäikust. murtud piinaga kivimaterjal on vastupidavam defile, kivi tugevus on oluline katendi ülemises sidumata kihis 19. Defektide tüübid ja nende teke; praod(põik piki nurga all vuugipragu võrkpragu), ebatasasused (pikisuunalised-lained, põiksuunalised-roopad),
Bituumenemulsioon Pindamine, mustsegude Tingviskoossus, destillatsioonijääk, püsivus 7 ja valmistamine ja 28 päeva vanusel bituumenstabiliseerimine 20. Mis peab olema kajastatud seguprojektis? Enne tööde alustamist koostab töövõtja asfaltsegu retsepti, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: __ asfaltsegu valmistaja ja seguri mark; __ asfaltsegu koostis ja täitematerjali sõelkõver; __ täitematerjalide liik, leiukoht ja kvaliteedinäitajad; __ sideaine tootja, tarnija, mark ja kvaliteedinäitajad; __ lisandite nimetused. Kui töö käigus, tellijaga kooskõlastatud asfaltsegu retsepti kasutamisel, muutub sideaine tarnija (kuigi sideaine tootja on sama), tuleb see täiendavalt tellijaga kooskõlastada. 21. Mis on AC surf (endine tihe AB) ja kasutusalad? Tihe asfaltbetoon sobib katete ehitamiseks seotud ja sidumata alustele teedel, tänavatel, õuedel, parklates,
Mölliosakesed Mölli jämeosakesed JMö 0,02 … 0,06 Mölli keskosakesed KMö 0,006 … 0,02 Mölli peenosakesed PMö 0,002 … 0,006 Saueosakesed S alla 0,002 Kasvupinnases sisalduvate erinevate fraktsioonide osatähtsust, väljendatuna kaaluprotsentides, näitab sõelkõver (joonis 1). Sõelkõver annab informatsiooni mingi konkreetse kasvupinnase sobivuse kohta erinevate haljastusobjektide rajamiseks. Järsult tõusev kõver tähendab, et pinnas koosneb valdavalt ühte ja samasse fraktsiooni kuuluvatest ehk samasuguse läbimõõduga osakestest. Sellist materjali nimetatakse ühtlaseks materjaliks (joonisel kõver 1). Lauge tõusuga kõver aga moodustub, kui kasvupinnases sisalduvate osakeste läbimõõt varieerub laiades piirides. Sellist
31)Betooni täitematerjalide kvaliteedi kontroll · Liiv-Sõelutakse läbi mitme eri ava suurusega sõelte .Liiv jaotub jämeduse järgi erinevatele sõeltele.Igale sõelale jäänud liiv kaalutakse ja väljendatakse %-des liiva kogukaalust.Seejärel leitakse igale sõelale kogujäägid.Kogujääk on liiva kogus %-des mis antus sõelast läbi ei läinud.Kogujääkide järgi leitakse liiva sõelkõver ja see peab jääma standartse välja sisse. · Killustik-Sõelumisega,konstrueeritakse sõelkõver mis peab jääma standartse välja sisse. · Kruusa-Kruusa tühiklikkus ei tohi olla üle 45%.Väljauhutavat tolmu ja savi ei tohi olla üle 1%.Kruusaterade tugevus peab olema 1,2 korda suurem soovitud betooni tugevusest. · Vesi-Keemilise analüüsi või proovisegudega
211. Pinnata võib järgmiste täitematerjalidega: bituumeniga töötlemata fraktsioneeritud killustikiga (PIN); 19 ridakilliustikuga või purustatud kruusaga (PIK); bituumeniga töödeldud fraktsioneeritud killustikuga (PIM) 212. Asfaltsegu retsept peab sisaldama järgmisi andmeid: asfaltsegu valmistaja ja seguri mark; asfaltsegu koostis ja täitematerjali sõelkõver: täitematerjalide liik, leiukoht ja kvaliteedinäitajad; sideaine tootja, tarnija, mark ja kvaliteedinäitajad; lisandite nimetused. 213. Asfaltsegude all mõistetakse juhises AL ST 1-02 nõuetele vastavaid tihedast, poorsest, killustikmaastikasfalt või kergasfaltbetoonist segusid ja mustsegusid ning nendest valmistatud katted, niivõrd kuivõrd käesolevas juhises pole sätestatud teisiti. 214. Asfaltkatete regenereerimise all mõistetakse nende esialgsete omaduste taastamist. 215
katte väljenägemise parandamiseks; 212. Milliste täitematerjalidega võib pinnata (3) 1) bituumeniga töötlemata fraktsioneeritud killustikuga; 2) ridakillustikuga või purustatud kruusaga; 3) mustkillustikuga; 213. Milliseid andmeid peab sisaldama asfaltsegu retsept (5) 1) asfaltsegu valmistaja ja seguri mark; 2) asfaltsegu koostis ja täitematerjali sõelkõver; 3) täitematerjalide liik, leiukoht, kvaliteedinäitajad; 4) sideaine tootja, tarnija, mark, kvaliteedinäitajad; 5) lisandite nimetused; 214. Mida mõistetakse asfaltsegude all (5) Nendest segudest valmistatud katted; tihe-poorne killustikmastiksasfalt; kergasfalbetoon, mustsegu; 215. Mida mõistetakse asfalkatete regenereerimise all Nende esialgsete omaduste taastamine. 216. Millised on asfalkatete regenereerimise võimalused, kirjelda neid (3)
20 Mördi segamisel mahuvahekorras tuleb arvestada, et liiva niiskus 0 muudab oluliselt tema mahtu. 0,125 0,25 0,5 1 2 4 mm Sõela avad Skeem 3.7 Liiva sõelkõver mör- dile Vesi mida kasutatakse mördis peab olema puhas. Üldiselt pee- takse kõige paremaks, kui kasutatav vesi vastab joogivee nõuetele. Lisandeid kasutatakse mitmesugusel eesmärgil Kivinemist kiirendavad ja aeglustavad lisandid.
1kg) sõelutakse läbi sõelte komplekti. Komplektis on järgmise ava suurusega sõelad: 0; 0,063; 0,125; 0,25; 0,5; 1; 2; 4; 8 ja lisasõel 5,6mm (EN). Liiv jaotub jämeduse järgi erinevatele sõeltele. Igale sõelale jäänud liiv (osajääk) kaalutakse ja väljendatakse see kogus protsentides liiva kogumassist. Seejärel leitakse igale sõelale kogujäägid. Kogujääk on liiva kogus protsentides, mis antud sõelast läbi ei läinud. Kogujääkide järgi leitakse liiva sõelkõver, mis peab jääma standardse välja sisse. Jämetäitematerjal- killustik, kruus Tolmu-, muda- ja savisisalduse piirang suurem kui liivas (jämetäitematerjali suurem sisaldus betoonis), orgaaniliste lisandite sisalduse piirang, nõeljate ja plaatjate terade sisalduse piirang. Betoonis kasutatav killustiku tugevus (tegelikult killustiku valmistamiseks kasutatav kivimi survetugevus) peaks olema vett täisimanud olukorras 1,5...2 korda kõrgem nõutavast betooni tugevusest
d 15(f) d < 4 < 15(f) d 85(p) d 15(p) kus d15(f) on filtri materjali tera läbimõõt, millest peenemaid osi on 15% ja d15(p) vastav kaitstava pinnase tera läbimõõt. d85(p) on kaitstava pinnase tera läbimõõt, millest peenemaid osi on 85%. Joonisel 3.23 on filtri materjali valiku kriteerium esitatud sõelkõverana. Sobiva filtri materjali sõelkõver peab langema viirutatud ala sisse. 100 B A 80 Peenemate osiste % a b c 60 40 20 D C E
komplekti. Komplektis on järgmise ava suurusega sõelad: 0; 0,063; 0,125; 0,25; 0,5; 1; 2; 4; 8 ja lisasõel 5,6mm (EN). · Liiv jaotub jämeduse järgi erinevatele sõeltele. Igale sõelale jäänud liiv (osajääk) kaalutakse ja väljendatakse see kogus protsendides liiva kogumassist. Seejärel leitakse igale sõelale kogujäägid. Kogujääk on liiva kogus protsentides, mis antud sõelast läbi ei läinud. · Kogujääkide järgi leitakse liiva sõelkõver, mis peab jääma standardse välja sisse. · Jämetäitematerjal- killustik, kruus Tolmu-, muda- ja savisisalduse piirang suurem kui liivas (jämetäitematerjali suurem sisaldus betoonis), orgaaniliste lisandite sisalduse piirang, nõeljate ja plaatjate terade sisalduse piirang. Betoonis kasutatav killustiku tugevus (tegelikult killustiku valmistamiseks kasutatav kivimi survetugevus) peaks olema vett täisimanud olukorras 1,5...2 korda kõrgem
Nende andmete põhjal saabki väita, kas pinnas vastavas kohas on sobiv teatud liiki ehitise rajamiseks. Loengukonspekt ja Jüri Esinurm( Skanska EMV AS projektiinsener ) Parandatud Mati Toome soovituste alusel 18.02.2009 3.9. Pinnaste liigitus terasuuruse alusel. Pinnase nimetus määratakse valdavalt terasuuruse alusel Kaks suuremat rühma: jämedateralised pinnased ( kruus, liiv ) peeneteralised pinnased ( möll, savi ) Tehakse sõelanalüüs või osakesete settimiskiirus ja koostatakse sõelkõver ehk lõimis 28 Valdo Jaaniso/ TTÜ pinnasemehhaanika ja geotehnika õppejõud 3.10. Pinnase nihketugevus. Pinnase nihketugevus on pinnase mehhaaniline omadus. Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine
E 0 0 ,0 1 d p15%0 ,1 d p85% 1 10 d mm J o o n is 3 .2 3 P ö ö r d f iltr ik s s o b iv a p in n a s e v a lik u k rite e riu m on filtri materjali valiku kriteerium esitatud sõelkõverana. Sobiva filtri materjali sõelkõver peab langema viirutatud ala sisse. 32 4. Pinnase jäikus Jäikus on pinnase omadus avaldada vastupanu deformeerumisele pingeseisundi muutudes. Jäikusparameetrid on arvnäitajad, mis iseloomustavad deformatsioonide ja pingete vahelistes seostes materjali jäikust. Praktilistes rakendustes on deformatsioonide määramine vajalik
annaabi.ee 
