Rüütlikirjandus ehk Kurtuaasne kirjandus Rüütlikirjanduses tõsteti esile kõige olulisemaid rüütlivoorusi: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suuremeelsus. Lisaks sellele ülistatu rüütli truud armastust mõne aadlineiu vastu. Rüütlikirjanduses eristuvad kolm põhi zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid on meile enamasti teadmata. Teemad ammutati traditsioonilisest mütoloogiast ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest. Kuulsaim prantsuse eepos ,,Rolandi laul" põhines tõestisündinud seigal. Ajaloosündmuse täpsusele pole teoses siiski eriti rõhku pandud. Sakslaste ,,Nibelungide laul" ammutas oma ainese muistsetest germaani legendidest, mille juured viivad tagasi rahvasterändamise aega. Süzee langeb osaliselt kokku
10.Rüütlieetika,tiitlid Kolm põhimõtet: 1)ustavus jagunes kolmeks peamiseks osaks: kogukondlikuks(perekond)tugevaim, feodaalseks(senjöörile)keskmine ja poliitiliseks(kuningale)nõrgim. 2)heldekäelisus sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga 3)vahvusta võitles vastavalt reeglitele,sangralikult ja usalt. Ta ei tapnud vastaseidvähemalt mitte ülikuid vaid võttis nad lunaraha lootuses vangi. Tiitlid: 14.Rüütlikirjandus *Rolandi laulkuulsaim prantsuse kangelaseepos, põhines taassündinud seigal: kuidas baskid Karl Suure sõjaretkel PõhjaHisp frankide järelväe hävitasid. Ajaloosündmuste täpsustele pole eeposes rõhku pandud. Ristiusuliste asemel olid vaenlasteks moslemid. Eepose peakangelase Karl Suure vasalli krahv Rolandi hukkumine meeleheitlikus võitluses ülekaaluka vaenlasega on esitatud kui sõjamehe vapruse ja vasalli ustavuse musternäide.
lahinguid, kuid ned olid ohvriterohked. See asendud kahevõitlusega, kus üksteist püüti piigiga suure hoo pealt hobuse seljast maha tõugata. Võitja sai kaotaja relvastuse. Edukad said kuulsaks ning head võimalused abieluks. 13.Rüütlikirjandus(Rolandi laulPrantsuse,põhines tõestisündinud seigal: kuidas baskid Karl Suure sõjaretkel PHispaaniasse frankide jäerelväe hävitasid. Karl Suure vasall Roland huklkub ja Karl Suur maksab kätte.,Niebelungide laulSaksa, Kui kangelane Siegfried reeturlikult tapetakse ja tema rahva aare Rheini jõkke uputatakse, plaanib ta naine Kriemhild kättemaksu. Ta abiellub hunnide kuningaga, meelitab ta mehe tapjad tolle kotta ja laseb nad tappa., kuningas Arturi lood Artur oli suure rahvaste rändamise ajal elanud valitseja. Teda kujutati ideaalse valitsejana, teda ümbritsesid 12 ümarlauarüütlit
vähenema, tühistas ka kirik oma keelu. Abielu sõlmiti tihtipeale tüdrukute nõusolekut küsimata, see toimus juba murdeeas. Varakeskajal olid abiellujad enam-vähem ühevanuselised, hiljem aga vanusevahe suurenes. Pruudi perekond pidi andma kaasa vara, mis oli kulukas ja nii valiti tihtipeale peigmehi suguvõsast, et vara ei läheks suguvõsast välja. Tihti aga oli kasulikum tütar kloostrisse saata. Rüütlikirjanduses eristati kolme põhilist zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid on teadmata, teemad on mütoloogiast ja ajaloolistest sündmustst võetud. Prantsuse eepos "Rolandi laul" räägib tõestisündinud lugu sellest, kuidas baskid hävitasid Karl Suure järelväe kui tema sooritas sõjaretke Põhja-Hispaaniasse. Sellegipoolest ei ole faktidele rõhku pandud ja baskide asemele on pandud moslemid, võitlus toimub ristiusu kaitsmise nimel. Karl
paremini õhku läbi, kui soomusrüü), ammud, kiiver, kilp (perekonna vapiga). Linnused. Ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni. Kiviehitised varasemate puukindluste asemel. Linnuse suurus ja kuju olenesid omaniku jõukusest. Paremini kaitstud linnused sundisid tähelepanu pöörama piiramistaktikatele võeti üle islamimaadest: kiviheitemasinad, müüripurustajad e. taraanid, piiramistornid. Turniirid. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed hinnati nende vaprust ning vajati võimalusi enese proovilepanekuks. Üheks mooduseks peeti jahilkäimist, parema võimalusena võimete näitamiseks ning kuulsuse võitmiseks peeti aga organiseeritud sõjamänge e. turniire. Algul olid turniirid väikesed lahingud, see oli aga ohvriterohke, mistõttu mindi üle kahe rüütli vahelisele võistlusele üksteise sadulast paiskamiseks. Ühiskonna suhtumine oli vastakas ühelt poolt meelitas see palju pealtvaatajaid (ning sellest sai
eelastmeks kujunesid Vergiliuse ,,Aeneise" töötlused ja Makedoonia Aleksandri legendid. 5.13.saj tekkisid paralleelselt ja eraldiseisvatena rahva-, rüütli- ja vaimulik kirjandus neid segab linnade tõus 12.saj paiku, mis muudab kirjanduse üldpilti: linnakirjandus ja kunst arenevad kiiresti ja haaravad juhtiva koha. Vaimulik kirjandus kaotab oma eraldatuse ja saab linnakirjanduse osaks. Feodaalne rüütlikirjandus püsib eraldi kuni keskaja lõpuni. Rahvaluule on linnakirjanduse alus, kuid linnade arenemise eripärastes tingimustes omandab ka rahvaluule uue, ajastule iseloomuliku vormi. 2) Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal. (Vanem Edda) Anglosaksi eepos. (Beowulf). Iiri saagade algmed on pärit I aastatuhandest eKr, kui Iirimaal elasid keldid, kelle ühiskonnas oli laulik kui vanade pärimuste ettekandja ja talletaja suure au sees. Meieni jõudnud iiri saagad kujunesid 2.7.saj
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal.
1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal
Kodanikud olid maksuvabad. Sparta kasvatus Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek. Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi: Alates 7a elasid poisid kodust eraldi riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes kehaline ja sõjaline õpe. 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse. Lakooniline kõne lühike ja selge kõne ("Kilbiga või kilbil") Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. Vana-Kreeka Religioon 1. Jumalad a. Üldiseloomustus: Antropomorfsus Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult. Surematus ja kõikvõimsus. Käsutasid/ kehastasid loodusjõude. Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali.
Kodanikud olid maksuvabad. Sparta kasvatus Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek. Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi: Alates 7a elasid poisid kodust eraldi riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes kehaline ja sõjaline õpe. 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse. Lakooniline kõne lühike ja selge kõne ("Kilbiga või kilbil") Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. Vana-Kreeka Religioon 1. Jumalad a. Üldiseloomustus: Antropomorfsus Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult. Surematus ja kõikvõimsus. Käsutasid/ kehastasid loodusjõude. Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali.
Kodanikud olid maksuvabad. Sparta kasvatus Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek. Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi: Alates 7a elasid poisid kodust eraldi riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes – kehaline ja sõjaline õpe. 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse. Lakooniline kõne – lühike ja selge kõne (“Kilbiga või kilbil”) Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. Vana-Kreeka Religioon 1. Jumalad a. Üldiseloomustus: Antropomorfsus – Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult. Surematus ja kõikvõimsus. Käsutasid/ kehastasid loodusjõude. Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali.
ehk Vonnegut 3. S.Oksanen ,,Puhastus" Pilet 2 1. Antiikkirjanduse mõiste Antiikirjanduse mõiste- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandus. Hõlmab ajavahemikku I aastatuhat. 5 saj eKr- 6. saj pKr. Ei ole kõige vanem kirjandus(esimesed teosed sumeritelt) aga see on Euroopa kultuuri kõige rohkem mõjutanud. Antiikkirjandus on inimesekeskne, käsitleb tolleaja inimesele arusaadavaid teemasid. Selge, käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi. Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja -Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Vana-Kreeka Euroopa vanim kirjandus. Täiesti iseseisev ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Kirjandusloo võib jagada 4 põhiliseks ajajärguks: 1. Arhailine (kuni 5. saj algus eKr) Hõlmab varase Kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi
Achilleus andis oma sõjavarustuse Patroklesele ning troojalased lõid vankuma. Patroklos ning Hektor sattusid kokku ning toimus kahevõitlus. Hektor võidab kahevõitluse arvates, et ta on võitnud Achilleuse. Ta võttis Patrokloselt varustuse, ning sai aru, et see ei olnud Achilleus. Kui Achilleus sai teada, et tema lähedane sõber on surnud, tahtis ta Troojale kallale minna. Ema lasi teha sepal uue sõjavarustuse, mis oli tugevam kui eelmine. Algab eepos Uus päev, uus võitlus. Kättemaksuhimuline Achilleus oli Kreeka vägede eesotsas ja surus troojalasi tagasi. Hektor võttis Achilleuse väljakutse vastu, aga siis kui Achilleus talle läheneb, lööb Hektor vankuma ja jookseb minema. Kuid siis sekkus mängu Athena, kes võttis Hektori venna kuju ja julgustas Hektorit võitlema. Esimesena heidab oma oda Achilleus – vise läheb luhta. Sama juhtus ka Hektori viskega. Kui Achilleus tahtis uut oda, oli tema oda läinud Hektorile, Athena abiga
Oli vaja Trooja alla purjetada, kuid tuult polnud, sest sõitu oodates tappis Agamemnon Artemise lemmikhirve, mille peale Artemis pahaseks sai. Tuul tuleb tingimusel, et toodaks ohver. Agamemnon ohverdas oma tütre Iphigeneia, kellest sai Artemise preester. Parise vennast Hectorist sai Trooja sõjapealik. Priamos oli Trooja kuningas. Sõda kestis vahelduva eduga 10 aastat. Jumalatest oli osa kreeklaste, osa troojalaste poolt. Sõda venis. Eepos algab lauluga "Achilleuse viha". Achilleus röövis endale imeilusa tütarlapse (preestri tütar), keda Agamemnon endale tahtis. Seepeale Achilleus vihastas. Ta ei väljunud oma telgist ning kreeklastel hakkas halvasti minema. Achilleuse ema oli Thetis. Telki tuli Achilleuse parim sõber Patroklos, kes palus endale Achilleuse varustust. Ta sai selle ning pani Achilleuse varustuse omale selga. Troojalased arvasid, et tegu on Achilleusega ning Hector tappis Patroklose, võttis ka varustuse endale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
