5. Skitseerige 4 V amplituudiga ja 1 kHz sagedusega siinuselise signaali käik jadamisi ühendatud takistit ja dioodi sisaldavas ahelas, kui sisendpinge rakendatakse takistile ja dioodile ning väljundpinge võetakse takistilt (dioodi lävepinge 0,6 V)! Tehke seda nii ideaalse dioodi kui ka lihtsustatud dioodi jaoks. Milline on antud juhul ruutkeskmine pinge ideaalse dioodi korral? Joonistage skeem sildlülituses dioodidega alaldi jaoks ja näidake signaali käik sellise juhul koos ruutkeskmise pingega (ainult ideaalsete dioodide jaoks)? (ideaalse dioodi korral on positiivse poolperioodi ajal väljundpinge väärtus samasugune nagu sisendsignaali korral ning negatiivse poolperioodi ajal on väljundpinge väärtus 0 V. lihtsustatud dioodi korral on positiivse poolperioodi ajal väljundpinge väärtus 0,6 V võrra väiksem ja kui pinge läheb väiksemaks, kui 0,6 V on väljundpinge 0 V. Ruutkeskmise pinge jaoks võib ideaalse dioodi
• Neuron realiseerib mingit funktsiooni Neuroni mudel • Üldine õppimise põhimõte närvivõrkudes on, et lisaks väljundi arvutamisele modifitseeritakse närvivõrku ennast - tavaliselt seoste kaale, harvemini lävifunktsiooni läviväärtust/tüüpi või närvivõrgu struktuuri. .pat ja .tst failid • Treeningandmetega treenitakse närvivõrk vajalikule tasemele ja testandmetega hinnatakse närvivõrgu kvaliteeti, kasutades selleks tavaliselt ruutkeskmise vea hinnangut. See hinnang algul tavaliselt väheneb õpetamise käigus, võib aga hakata uuesti kasvama üleõppimise korral. Oma projekti 5. osa (ülesande realisatsioon õppiva süsteemiga) • Tekitame restorani täituvuse faili objektidega. • Treenime närvivõrgu. • Testime testandmetest võetud objektidega? Närvivõrgu treenimisel kasutatavaid parameetreid • RMS Error - root mean square error, ruutjuur vigade ruutude summa keskmisest
Ideaalne gaas on mudel, mis küllalt hästi kirjeldab reaalsete hõrede gaaside käitumist. Ideaalse gaasi korral esiteks loetakse molekulide põrkumist anumate seintel absoluutselt elastseteks. Teiseks molekule vaadeldakse punkmassidena. Molekulide mõjuüksteisega ei arvestata. Molekulaari kineetilise põhivõrrand on: Rõhk ideaalses gaasis on võrdeline molekulide kontsurtatsiooniga ja molekulide keskmise kineetilise energiaga. Ruutkeskmise kiiruseks nim. juurt juure kiiruste ruutude alitmeetrilise kiirusest. Temperatuuril on kaks käsitlust ja esiteks temp. on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ainet soojuslikkus aine tasakaalus. Teiseks temp. on füüsikaline suurus, mis iseloomustab molekulide keskmist kiirust. Soojus läheb kuumemalt kehalt külmemale see protsess toimub siis kui on saabunud soojuslik tasakaal. Temp. mis on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga nim. absoluutseks energiaks
Ainehulk ja temperatuur: Gaasi olekuvõrrand: Isotermiliseks nimetatakse protsessi, mille käigus gaasi temperatuur ei muutu Isobaariliseks nimetatakse protsessi, mille käigus gaasi rõhk ei muutu Isohooriliseks nimetatakse protsessi, mille käigus gaasi ruumala ei muutu Loeng 9: Avogadro seadus ja Avogadro arv. - Samadel füüsikalistel tingimustel on kõigi gaaside moolruumalad võrdsed. 6,0221415 × 1023 Molekuli kiirus ja energia: seos temperatuuriga. Molekuli ruutkeskmise kiiruse valem: rakendused. - (kiiruste ruutude keskmistamisel saadud kiiruse väärtus) avaldub kujul vr = (3 kT/m0)1/2 = (3 RT/M)1/2 , kus m0 on ühe gaasimolekuli mass ja M molaarmass. Üldisemal juhul Ek = (i/2) k T , kus i on gaasimolekuli vabadusastmete arv. · Soojusmahtuvus - soojushulk dzaulides, mis tõstab keha temperatuuri ühe kelvini võrra · Erisoojus - soojushulk, mis tõstab antud aine massiühiku (kilogrammi) temperatuuri 1 K võrra
100-st) ning tõenäosusega 0,1 on kvaliteedi tase 64 %. Disain B puhul vastavalt on tõenäosus 0,2 kvaliteeditase 59% jaoks ning 0,8 kvaliteeditase 64% jaoks. Ühe toote valmistamise kulu on 75 EUR, heade toodete müügihind on 150 EUR. Halvad tooted utiliseeritakse ilma kuludeta. Kokku on vaja toota 100 000 ühikut. Milline disaini alternatiiv (A või B) on optimaalsem? Ülesanne 1: variant 2 Eksponent tasandamine trendiga 0,4 alfa 0,6 keskmise libiseva veahälve ja ruutkeskmise veahälve. Millise variandi ettevõte valib? Ülesanne 2: variant 2 Elektroonika tootja arendab uut toodet ning peab valima kahe disaini vahel. Disain A arendamiseks kulutab firma 1000 000EUR ja disain B jaoks 1 350 000 EUR. Disaini A puhul tõenäosusega 0,9 toodetud toodete kvaliteedi tase on 59% (on võimalik saada 59 head toodet 100-st) ning tõenäosusega 0,1 on kvaliteedi tase 64 %. Disain B puhul vastavalt on tõenäosus 0,8 kvaliteeditase 59% jaoks ning 0,2 kvaliteeditase 64% jaoks
0,1171+ 2,4 18,1 10 - 3 ( ) ( 2 7,309 103 - 1,26 103 9,8 2,2 10 - 3 5 = ) 2 = 4,55Pa s 9 2,2 10 - 3 0,1151+ 2,4 18,1 10 - 3 = 4,71Pa s Leian vea ruutkeskmise: ( - 1 ) 2 = ( 4,50 - 4,71) 2 = 0,0441( Pa s ) 2 ( - 2 ) 2 = ( 4,65 - 4,71) 2 = 0,0036( Pa s ) 2 ( - 3 ) 2 = ( 5,21 - 4,71) 2 = 0,25( Pa s ) 2 ( - 4 ) 2 = ( 4,62 - 4,71) 2 = 0,0081( Pa s ) 2 ( - 5 ) 2 = ( 4,55 - 4,71) 2 = 0,0256( Pa s ) 2 5 ( - i ) =0,06628( Pa s ) 2 i =1 n ( - ) 2 i
korral kasutasin vastavaid Exceli funktsioone. Leidsin enda andmestiku põhjal diameetri 0,3 täiendkvantiili.Tulemused kandsin tabelisse 3. 8 8. Juhuslikku suurust iseloomustavad karakteristikud. Arvutasin mõlemal andmestikul (rühmitamata ja rühmitatud) juhuslikku suurust (puu diameetrit) iseloomustavad karakteristikud ja kandsin need tabelisse. Leidsin aritmeetilise keskmise, ruutkeskmise, geomeetrilise keskmise, harmoonilise keskmise ning läbilõikepindala (diameetri kaudu) järgi kaalutud keskmise. Leidsin hajuvust iseloomustavad karakteristikud (dispersioon, standardhälve, variatsioonikordaja, absoluuthälve, kvartiilhälve, haare) Tabel 5. Proovitüki 819 esimese rinde kuuse diameetrit iseloomustavad karakteristikud. Rühmita- Rühmi-
(b) kui tegemist on ideaalgaasiga, siis sõltub osakeste ruutkeskmine kiirus ainult temperatuurist. Kui temperatuur ei muutu, siis taandub saadud avaldis Boyle'i seaduseks pV = konstant.. (c) gaaside molekulaarkineetiline teooria ei kehti ainult ideaalgaaside kohta 3RT v rms = 17) Kirjuta ruutkeskmise kiiruse avaldis M ühe osakese massi ja Boltzmanni konstandi kaudu: vrms=3kBT/m 18) Miks ei kehti hüdrostaatilise rõhu avaldis p p0 = -gh0 gaaside kohta? Sest vedelikud on halvasti kokkusurutavad. a 19) Selgita van der Waalsi võrrandis p + 2 (Vm - b ) = RT rõhu ja ruumala paranduste Vm olemust.
+ - võib leida; - - kindalasti ei tohi andmeanalüüsis kasutada. Lisa. · Geomeetriline keskmine sobib positiivsete väärtustega tunnuse jaoks ( nullväärtusteta), kui tunnusel leidub üksikuid eriti suuri väärtusi, mis pole erindid. · Ruutkeskmisel on eriti suur rakenduslik väärtus just dispersioonanalüüsis, korrelatsioonikordajate leidmisel ja ka statistilise rea tasandamisel. Peale ruutkeskmise kasutatakse ka kuup ja neljanda astme keskmisi. · Mitme asendikeskmise kasutamine annab valimi kohta rohkem teavet, eriti kui nad üksteisest erinevad ja pole õige väita, et üks neist on parem kui teine. · Sümmeetrilise arvtunnuse korral langevad mediaan ja keskväärtus kokku. Mediaan pole tundlik jämedate vigade suhtes: mediaani väärtust ei mõjuta see, kas variatsioonirea maksimaalne liige on üsna lähedane naaberliikmetele või erineb sellest sadu kordi.
arvuks), saame , kus k=R/NA=1,38·10-23J/K (Boltzmanni constant). Avogadro arvu täpset väärtust ei ole tänapäeva tehnoloogiaga võimalik kindlaks teha. Alates 2002. aastast kasutatakse Avogadro ligikaudse väärtusena arvu 6,0221415·1023± 0,0000010·1023. Molekulaarfüüsika kohaselt liiguvad molekulid erinevate kiirustega ning erinevates suundades. Seetõttu on mõtekas molekulide kiirust leida ruutkeskmise kiiruse kaudu: . Rõhu saame valemist . Asendades saame , millest järeldub, et energia on võrdelises sõltuvuses temperatuurist. Ruutkeskmist kiirust saab leida ka valemiga , keskmise kiiruse saab valemist , molekulide tõenäoline kiirus - Molekuli ruutkeskmise kiiruse valem: rakendused. -
võrdsete või suuremate väärtuste esinemise tõenäosus on q (Kiviste A 2007). Diameetri 0,3-täiendkvantiil minu andmestiku põhjal on 10,13cm. 7. Karakteristikud Arvutan mõlemal andmestikul (rühmitamata ja rühmitatud) juhuslikku suurust (puu diameetrit) iseloomustavad karakteristikud. a) Leidsin aritmeetiline keskmise rühmitamata andmete korral (=average(d)), rühmitatud andmete korral ((sum(ni*xi))/63), ruutkeskmise rühmitamata andmete korral (=sqrt(sumsq(d)/count(d))), rühmitamata andmete korral ((sum(ni*xi2))/63) b) Leidsin hajuvust iseloomustavad karakteristikud rühmitamata andmete korral: dispersioon (=var(d)), standardhälve (stdev(d)), variatsioonikordaja (=100*sx/ x ), kvartiilhälve (ülemine kvartiil-alumine kvartiil), haare (max-min). Hajuvust iseloomustavad karakteristikud rühmitatud andmete korral: dispersioon- 1 k
keskmiselt 4µM? Kasutage teadmist, et õhus on CO2 difusioonikonstant 0.16cm2/s ja arvestage, kui palju on difusioon vedelikus aeglasem kui gaasis. Difusioonikonstant 0.16*10-4 cm2/s. Läbi rakuseina ühe ruutsentimeetri difundeerub A=0.16*10-4*(6-4*1)/1*10-4=0.32nmol/s. Lehepinna cm2 all asub 10cm2 rakupinda, seega läbi lehepinna ruutsentimeetri läheks 3.2nmol/s, ehk 32 µmol m-2 s-1. 31. Õhu temperatuur on 20°C. Kui suur on molekuli ruutkeskmise kiiruse vertikaalkomponent? Kui suur on ruutkeskmise kiiruse absoluutväärtus? Iga vabadusastme kohta on energia ½RT=½*8.314*293=1218J/mol. 1 mool=29g õhku omab energiat 1218J. Kiiruse v=(2*1218/0.029)=290m/s. Absoluutväärtuse leiame kui ruutjuure komponentide ruutude summast vabs=(2902+2902+2902)=252300=502m/s. 32.Kui kõrgele lendaks gaasi molekul mis alustab liikumist maapinnalt vertikaalselt ülespoole normaaltingimustele vastava keskmise kineetilise energiaga. Kui kõrgele ta tõuseb?
Näidisülesanne 11. Leida lämmastiku molekulide ruutkeskmine kiirus temperatuuril 0 0C. Lahendus. 15 Antud: Lisaks temperatuurile, mille teisendasime Kelviniteks lisasime algandmetesse ka lämmastiku (N2) molaarmassi ja T = 273 K universaalse gaasikonstandi. µ = 28 g/mol = 0,028 kg/mol R = 8,31 J/(mol·K) Lähtume molekuli ruutkeskmise kiiruse valemist v rk = ? 3k T . v rk = m0 See valem nõuab molekuli massi arvutamist ja ei ole seetõttu otseseks kasutamiseks hea. Kuna moolaarmassi on lihtsam leida, siis anname ruutkeskmise kiiruse valemi molaarmassi kaudu. Selleks korrutame ruutjuure all oleva avaldise lugejat ja nimetajat Avogadro arvuga ja
kompenseerivad üksteist mingil ajahetkel. Kuna F1 = F2, siis Sellest asendame osmootse rõhu diferentsiaali d = RTdc Teisest küljest on mass m läbi pinna s kiiruse v ja kontsentratsiooni c puhul m = svc. Asendame selles valemis v tema väärtusega eelmisest valemist, saame ühes ajaühikus võrdleme saadud võrrandit eespool Ficki seadusest leitud m avaldisega. Kuna R/NA= k (boltzmani konstant), siis sellest võrdlusest järeldub, et Difusiooni sügavus: Browni liikumist kirjeldatakse ruutkeskmise hälbena. Joonisel kujutatud horisontaalses torus ühikulise ristlõikega S = 1 cm2 (või S = 1 m2) toimub dispergeeritud faasi osakeste difusioon x telje suunas vasakult paremale. Torus asuvad lõiked x1 ja x2 nendele vastavate kontsentratsioonidega c1 ja c2 nii, et kaugus kihtide vahel oleks võrdne ruutkeskmise nihkega dx = x1 x2 = ning c1 c2 = dc. Pooled kihtides x1 ja x2 olevatest osakestest difundeeruvad vasakule, ülejäänud pool difundeeruvad aga paremale
(on võrdne ruutjuurega kõigi n 1 tulemuste erinevused keskmisest võetuna ruudus, liidetud kokku ning jagatud n-1, kus n on mõõtmiste arv) Standardhälve näitab kuidas jagunevad mõõtmistulemused arvuliselt keskmise tulemuse ümber, sama suuruse määramisel korduvate katsete korral. (Gaussi kõver) 2) Aritmeetiliste keskmiste eksperimentaalse standardhälbe (ehk ruutkeskmise vea) valem: n u A ( x )= s( x )= s( x) = (x i 1 i x) 2 n n(n 1) Mõõteriista täpsus võib olla antud absoluutvea, suhtvea või taandatud vea kujul või x arvutusvalemina : u B ( x )= 0,58x
Avogadro arvu täpset väärtust ei ole tänapäeva tehnoloogiaga võimalik kindlaks teha. Alates 2002. aastast kasutatakse Avogadro ligikaudse väärtusena arvu 6,0221415·1023± 0,0000010·1023. · Molekuli kiirus ja energia: seos temperatuuriga. Molekulaarfüüsika kohaselt liiguvad molekulid erinevate kiirustega ning erinevates suundades. Seetõttu on mõtekas molekulide kiirust leida ruutkeskmise kiiruse kaudu: . Rõhu saame valemist . Asendades saame , millest järeldub, et energia on võrdelises sõltuvuses temperatuurist. Ruutkeskmist kiirust saab leida ka valemiga , keskmise kiiruse saab valemist , molekulide tõenäoline kiirus .
tulemusmaatriksite mõõtmed. antakse filter() sisendiks pooluste väärtused(a ) ja koondatud vaid diskreetsetele sagedustele 0, ±F, ennustusvea ruutkeskmise väärtuse E{|e(n)| } ±2F jne, siis on siin tegemist diskreetset tüüpi ehk leidmine. Lahutusvõime iseloomustab vahemiku N n N jaoks. 2. Signaalide parameetrid keskmine, k
Kuid selleks, et seda energiat kätte saada, tuleb kõigepealt sundida vesinikutuumasid ühinema. Ühinemist takistab vesinikutuuma -- prootoni -- elektrilaeng. Et kaks prootonit ühineksid, tuleb nad viia teineteisele lähemale kui 10-13 m. See tähendab, et nende kineetiline energia peab olema suurem elektrijõudude potentsiaalsest energiast: Pannes valemisse prootoni massi mp = 1,67 * 10-27 kg ning laengu qp = 1,6 * 10-19 C, saame kiiruseks mis ruutkeskmise kiiruse valemist annab temperatuuriks 55 miljonit kraadi. Näeme, et saadud temperatuur on umbes viis korda suurem varem mainitud kümnest miljonist kraadist. Aga tuleb arvestada ka molekulide kiiruste jaotust. See tähendab, et madalamal keskmisel temperatuuril asuvad reaktsioonidesse kõigepealt kiiremad vesinikutuumad, ja mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem tuumasid reageerib. See omakorda tõstab
o MKT põhivõrrand (+ valem) ideaalse gaasi rõhk on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga ja nende arvuga 1 ruumalaühikus. p= nm v 2 3 p=2/3nUk o Gaasi temperatuur, selle seos mikroparameetritega (+ valem) o Kaks põhilist soojusfüüsika konstanti (+ arv ja mõõtühik) o Osakeste ruutkeskmised kiirused, võrdlus keskmiste kiirustega ruutkeskmise kiiruse valem : v rk = √ v 2x v2y v2z 3 o Molaarsed erisoojused ja moolsoojuste suhe (+ valemid ja mõõtühikud) o Reaalsed gaasid ja reaalse gaasi isotermid (+ joonis) o Ülekandenähtused gaasides 1. Difusioon seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele.Difusioon esineb
Keskmise lineaarhälbe eeliseks on tema lihtne interpreteeritavus. Probleemiks on absoluutväärtuse kasutamine arvutustes, mis muudab keskmise lineaarhälbe matemaatiliste operatsioonide jaoks ebamugavaks. · Dispersioon 2 ehk hajuvus ehk hälvete ruutude keskmine (keskmine ruuthälve). Dispersiooniks nimetatakse variantide väärtuste ja aritmeetilise keskmise erinevuste ruutude (ruuthälvete) aritmeetilist keskmist. · Standardhälve ehk hälvete keskmine on leitud ruutkeskmise abil. Standardhälve ehk ruutkeskmine hälve on ruutjuur dispersioonist. Standardhälve on seotud tõenäosusteooria rakendustega, lineaarhälve ei ole. Standardhälve ON ALATI varieeruvas kogumis keskmisest lineaarhälbest suurem. Normaaljaotuse üks parameetritest on standardhälve ehk sigma. Mida suurem on standardhälve seda laugem (suurem) on äärmuste vahe. NORMAALJAOTUS · Jaotuse püstakuse ehk ekstessi mõõtmisel tuginetakse neljandat järku normeeritud
100 ºC 1980 m/s 496 m/s 422 m/s 200 m/s 660 m/s 200 ºC 2232 m/s 556 m/s 475 m/s Tegelikult arvutatakse veel üks keskmine kiirus ruutkeskmine kiirus. v12 + v 22 + v32 + ...v n2 v rk = , kus vrk on ruutkeskmine kiirus vn on ninda osakese kiirus ja n on n osakeste arv. Ruutkeskmise kiirus on oluline energeetilistes protsessides. On ju aineosakese kineetiline mv 2 energia võrdeline kiiruse ruuduga. ( E = ) 2 Aineosakeste liikumise kiirusest sõltub kui soe või külm keha on. Mida suuremate kiirustega aineosakesed liiguvad, seda soojem keha on. Seetõttu nimetatakse aineosakeste korrapäratut ehk kaootilist liikumist ka soojusliikumiseks
mida saab kasutada aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nendeks on näiteks molekuli mass m0, molekuli kiirus v või nende keskmine kiirus v , molekulide keskmine kineetiline energia E k ja kontsentratsioon n (molekulide arv ruumalaühikus: n = N/V, kus N on molekulide arv ruumalas V ) . Molekulide keskmine kiirus on võrdne ainekoguses olevate kõikide molekulide kiiruste absoluutväärtuste summaga, mis on jagatud molekulide arvuga. Tihti kasutatakse ka ruutkeskmise kiiruse mõistet: liidetakse kokku kõikide molekulide kiiruste ruudud, ja jagatakse saadud summa molekulide arvuga ning leitakse tulemusest ruutjuur. Kuigi ruutkeskmine kiirus erineb keskmisest kiirusest (on sellest ca 9% suurem), ei hakka me nende vahel vahet tegema. Mikroparameetreid on keeruline määrata, sellepärast kasutatakse nende leidmiseks seoseid mikro- ja makroparameetrite vahel. Vaatleme neid seoseid ideaalse gaasi näitel. 4.2.1
33. Defineerida diskreetse juhusliku suuruse ühtlane jaotus Diskreetne juhuslik suurus on ühtlase jaotusega, kui kõikide väärtuste esinemistõenäosused on võrdsed. 34. Leida diskreetse ühtlase jaotusega juhusliku suuruse keskväärtus. n 1 EX= ∑x n i=1 i ehk väärtuste aritmeetiline keskmine 35. Leida diskreetse ühtlase jaotusega juhusliku suuruse dispersioon. 2 2 DX =EX −(EX ) ehk ruutkeskmise ja aritmeetilise keskmise ruudu vahe BINOOMJAOTUS 36. Anda binoomjaotusega juhusliku suuruse definitsioon ja näidata kasutatava eeskirja sobivus olema juhusliku suuruse jaotuseeskirjaks. Juhuslik suurus on antud binoomjaotusega, kui tema iga väärtuse X=k tõenäosus on antud k k n−k valemiga P ( n , k )=C n p (1− p) , kus p on reaalarv vahemikus nullist üheni. Kasutatava eeskirja sobivuseks lähtume Newtoni binoomvalemist, mille üldkuju on (x+y) n
Gaasi olekuvõrrand(rõhk, avaldatud molekulide poolt): 2 n p= = nkT 3 gaasi osakese kiiruse ruudu keskväärtus 3kT v rk = m0 51. Ideaalse gaasi molekulide jaotus kiiruste järgi. Kiiruste jaotusfunktsioon näitab, missugune osa kõigist molekulidest liigub antud kiiruse v juures võetud ühikvahemikus. Maxvelli jaotusfunktsioon võimaldab arvutada keskmise kiiruse vk ja ruutkeskmise kiiruse vrk: 8kT vk = v = m 3kT v rk = v 2 = m 52. Õhu molekulide jaotus Maa raskusjôuväljas. Boltzmanni jaotus. (I) 53. Molekuli vabadusastmete arv. Molekuli keskmine energia. Ideaalse gaasi siseenergia. Molekulide keskmine kineetiline energia on võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga. Kirjutatuna Boltzmanni konstandi abil, avaldub see: m0 v 2 3kT = = 2 2
Olekuvõrrand(Mendelejev- Clapeyroni võrrand) pV = m/M * R*T 15 P- rõhk (1Pa) V-ruumala (1 m3) m/M on võrdne V(nüüga)- ainehulk (1 mol) R-universaalne gaasikonstant- 8.31 J/mol K T- temp kelvinites T= t+273 (1K) Molekulaarkineetilise teooria võrrand P= 1/3 n*m0*v2 v2 on antud juhul kiiruste ruutude keskmine, mis saadakse võttes kiirused ruutu ning jagades kiiruste arvuga. Vrk on ruutkeskmine kiirus- juurid v2 ja saadki ruutkeskmise kiiruse. 22. Molekulaarkineetilise teooria põhilaused ja nende tõestamine (difusioon, Browni liikumine). Molekulaarkineetilise teooria põhilaused ja nende tõestamine (difusioon, Browni liikumine). Molekulaarkineetiline teooria uurib aine ehitust ja omadusi, lähtudes kujutlusest, et kõik kehad koosnevad aatomitest ja molekulidest. Molekulaarkineetilise teooria aluseks on kolm põhiväidet: * Aine koosneb osakestest; * Osakesed on lakkamatus kaootilises liikumises;
Mõõtmisel saadud väärtus on o tõelise väärtuse hinnang o sisaldab teatud määramatust. Täpsus ja kordustäpsus Täpsus (accuracy) -tõesuse mõistes Kordustäpsus e. kokkulangevus (precision) - korduvmõõtmiste tulemuste kokkulangevuse mõistes ehk sama mõõdetava suuruse üksteisele järgnenud mõõtmiste tulemuste lähedusaste, kui mõõtmised on sooritatud samadel tingimustel. Hinnatakse ruutkeskmise hälbe või muu statistilise parameetriga. · Korduvus (repeatablity) tulemuste sarnasus, kui korduvmõõtmised tehtud lühikese ajavahemiku jooksul samas laboris sama inimese poolt samades tingimustes. · Korratavus (reproducibility) tulemuste omavaheline sarnasus, kui mõõtmised tehtud pika ajaperioodi jooksul või erinevates laborites või erinevate inimeste poolt või erinevatel tingimustel.
temperatuurist ning pöördvõrdeline ruutjuurega molaarmassist. efusiooni kiirus alfa √ T √M Molaarmassi määramine efusiooni kiiruse põhjal: A efusiooni aeg/B efusiooni aeg = ruutjuur (MA/MB) Molekulide ruutkeskmine kiirus v2rms on v2rms = (v2) = v21 + v22 + ... + v2 n / N Gaasi temperatuur ja molekulide kiirus seotud kui: vrms = (3RT/M)1/2 Temperatuur on võrdeline molekulide ruutkeskmise kiirusega: T = Mv2rms/3R Maxwelli kiirusejaotus. Sama gaasi eri molekulide kiirused on erinevad. Maxwelli kiiruste jaotuse seadus: osakesi kiirusega v ... (v + v) on: N = v N 4 (M/2RT)3/2 v2e-M v-ruudus/2RT Kokkusurutavuse tegur Z näitab gaasimolaarruumala erinevust ideaalgaasi omast (mille Z on alati 1): enamikus gaasides domineerivad madalal rõhul tõmbejõud (Z<1) ja kõrgel rõhul tõukejõud (Z>1) Z = Vm/Vmideaal Reaalgaaside olekuvõrrandid
See on selline liikumine, kus liikuja ise ka ei tea, kuhu ta minna tahab. Vot täpselt nagu naised kosmeetikaosakonnas. :) (seal tasub nendega piisavat pikivahet hoida saab trajektoori lõigata ja kilometraazilt kokku hoida)" (Netist leidsin :D) 2. Milline on osakeste Browni liikumise ja keskkonna molekulide soojusliikumise vaheline kvantitatiivne seos? Kuidas saab leida Avogadro arvu selle seose põhjal? Selle ruutkeskmise nihke põhjal võib NA leida. 9. materjal lk 2 3. Kuidas võib leida dispergeeritud osakeste mõõtmeid või kontsentratsiooni lüosoolides osmootse rõhu kaudu? 16 4. Millised on Teile tuntud dispersioonanalüüsi meetodid (so. meetodid, mille abil saab leida osakeste dispersiooniastet)? Dispergeerimisaste ei lähe lahuseks ega sademeks. 5. Kirjutage sedimentatsioonikiiruse valem gravitatsiooniväljas? Milline füüsikaline sisu on selle võrrandi liikmetel
Mõõtetulemuste hajuvusgraafiku kujutamine. 1) Eksperimentaalse standardhälbe : s(x)= (on võrdne ruutjuurega kõigi tulemuste erinevused keskmisest võetuna ruudus, liidetud kokku ning jagatud n-1, kus n on mõõtmiste arv) Standardhälve näitab kuidas jagunevad mõõtmistulemused arvuliselt keskmise tulemuse ümber, sama suuruse määramisel korduvate katsete korral. (Gaussi kõver) 2) Aritmeetiliste keskmiste eksperimentaalse standardhälbe (ehk ruutkeskmise vea) valem: u ( )= s( )= = Mõõteriista täpsus võib olla antud absoluutvea, suhtvea või taandatud vea kujul või arvutusvalemina : u ( )= Vahemikku, l keskmine ± uB(x), jääb 58% mõõtetulemustest. Küsimused, millele pead oskama vastata: ● Mida pead arvestama mõõteriista valikul? ● Mis võib põhjustada mõõtemääramatust (mõõtmisvigu)? ● Mis on absoluutne mõõtemääramatus (mõõteviga)?
informatsiooni ning mida vähem parameetreid tuleb vastuvõtjal hinnata seda lihtsam on ülesanne ning seda tõenäosem on leida selle ülesande lahendamiseks optimaalne lahend. Levinumaks optimaalse vastuvõtja osaks on optimaalne lineaarne filter, millistest iseloomulikumad on filtrid järgmiste optimaalsuskriteeriumitega: Filtrid, mille väljundis tagatakse maksimaalne signaal/müra suhe, Filtrid, mille väljundis moodustuv signaal kordab lähtesignaali minimaalse ruutkeskmise veaga. Kasutatakse nn võnkumiste vastuvõtul, kus on oluline eeskätt signaali kuju edastamine 3.2.1. Maksimaalset S/N tagav filter (kasutatav signaali avastamisel ja signaali parameetrite mõõtmisel) Filter realiseeritakse kas passiivvariandina või aktiivvariandina. Passiivvariant (signaali töötlus sobitatud filtriga) Vaatleme tüüplahendusi. Need on nn sobitatud (signaaliga sobitatud) filtrid, millede sageduskarakteristik langeb kokku signaali spektriga. VALEMID!!
Niisugustel tingimustel võib molekule lugeda punkmassideks ja nendevahelisi tõmbe- ja tõukejõudusid ignoreerida. Ka on anuma mass palju suurem molekuli massist, seega põrkel seinaga muutub molekuli kiirus vähe. Molekulid liiguvad väga erinevate kiirustega (kuidas me seda teame?). Molekulide keskmine kiirus on võrdne ainekoguses olevate kõikide molekulide kiiruste absoluutväärtuste summaga, mis on jagatud molekulide arvuga. Tihti kasutatakse ka ruutkeskmise kiiruse mõistet: liidetakse kokku kõikide molekulide kiiruste ruudud, jagatakse saadud summa molekulide arvuga ning leitakse tulemusest ruutjuur. Kuigi ruutkeskmine kiirus erineb keskmisest kiirusest (on sellest ca 9% suurem), ei hakka me nende vahel vahet tegema. Ideaalse gaasi omadusi saab kirjeldada, kasutades molrkulide masse, impulsse, keskmist kiirust jne. Neid suurusi nimetatakse mikroparameetriteks (kirjeldavad mikroosakesi).
annaabi.ee 
