Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos tuumajõud, mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest tõukejõust u 100 korda suurem. Kuna aga tuumajõud mõjub ainult lühikese vahemaa tagant (ainult vahetult kõrvuti asetsevate nukleonide vahel), siis ülisuurtes aatomituumades ei suuda tuumajõud tuuma koos hoida ning tuum võib laguneda. Nii prootonid, kui neutronid on fermionid, mistõttu nad nende kohta kehtib Pauli keeluprintsiip kaks sama tüüpi fermioni ei saa samas ruumiosas olla samas kvantolekus. Seetõttu peab iga järgmine tuuma lisanduv prooton või neutron olema võrreldes oma "suguvendadega" erinevas olekus, mis on määratud tuuma kvantarvudega. Neid olekuid nimetakse ka tuumaorbitaalideks. Kuna prootonid ja neutronid on erinevad osakesed, siis nemad üksteist läbi Pauli keeluprintsiibi ei mõjuta. Prootonite arv tuumas määrab ära, millise keemilise elemendi aatomiga on tegemist. Kuna
Reaalses gaasis liiguvad molekulid praktiliselt samamoodi nagu ideaalses gaasis, s.o. kaootiliselt. Vedelikes ja tahketes kehades ei saa molekulid vabalt liikuda, sest nad paiknevad üksteise lähedal ja mõjutavad üksteist. Tahkes kehas võnguvad kristallvõres paiknevad molekulid tasakaaluasendi ümber, mis on praktiliselt paigal. Ka vedelikes võnguvad molekulid tasakaaluasendi ümber, aga tasakaaluasendid võivad üksteise suhtes liikuda. Sellest tekib vedelike voolavus. Mingis ruumiosas oleva ideaalse gaasi molekulide jaotus kiiruse järgi ehk Maxwelli jaotus avaldub valemiga
Must auk Paul Krela Mis on must auk · Must auk on ruumipiirkond (objekt), mille gravitatsioon on nii suur, et miski, isegi valgus, ei pääse välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Kuidas tekib must auk · Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3
· Kovalentse sideme küllastatavus Küllastatavus üks aatom saab moodustada vaid teatud piiratud arvu kovalentseid sidemeid; valents aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arv antud ühendis (molekulis); maksimaalne kovalents maksimaalne kovalentsete sidemete arv, mida antud elemendi aatom saab (põhimõtteliselt) moodustada. · Kovalentse sideme suunalisus Kovalentse sideme peamised tüübid: side orbitaalid kattuvad ühes ruumiosas, tuumi ühendava sirge suunal; - side kattumine toimub kahes ruumiosas kahel pool tuumi ühendavat sirget; sideme kordsus kahe aatomi vaheliste kovalentsete sidemete arv. Molekuli kuju - on määratud - sidemete suunaga molekulis. hübridisatsioon ühe ja sama aatomi eri tüüpi orbitaalide ühtlustumine -sidemete moodustamisel, molekulis moodustavad sidemeid hübriidsed (segatüüpi) orbitaalid. hübridisatsioon molekuli kuju näited
• Kovalentse sideme küllastatavus Küllastatavus – üks aatom saab moodustada vaid teatud piiratud arvu kovalentseid sidemeid; valents – aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arv antud ühendis (molekulis); maksimaalne kovalents – maksimaalne kovalentsete sidemete arv, mida antud elemendi aatom saab (põhimõtteliselt) moodustada. • Kovalentse sideme suunalisus Kovalentse sideme peamised tüübid: σ– side – orbitaalid kattuvad ühes ruumiosas, tuumi ühendava sirge suunal; π- side – kattumine toimub kahes ruumiosas – kahel pool tuumi ühendavat sirget; sideme kordsus – kahe aatomi vaheliste kovalentsete sidemete arv. Molekuli kuju - on määratud σ- sidemete suunaga molekulis. hübridisatsioon – ühe ja sama aatomi eri tüüpi orbitaalide ühtlustumine σ-sidemete moodustamisel, molekulis moodustavad sidemeid hübriidsed (segatüüpi) orbitaalid.
maksimaalne kovalents – maksimaalne kovalentsete sidemete arv, mida antud elemendi aatom põhimõtteliselt moodustada saab. 1. perioodis – 1 (H) 2. perioodis – 4 (B, C, N) 3. perioodis – 6 (S, Si, Cl) sideme suunalisus – elektronpilve kuju tõttu võivad orbitaalid kattuda vaid teatud suunas. mida suurem on kattuvus, seda tugevam on kovalentne side. maksimaalne kattuvus esineb tuumi ühendaval sirgel. 1) -side – orbitaalid kattuvad ühes ruumiosas tuumi ühendava sirge suunal. 2) -side – orbitaalid kattuvad kahes ruumiosas. esineb kahekordsetes sidemetes. kattumine toimub risti sideme tekke suunaga delokaliseerunud kovalentne -side – ühendab enam kui kahte aatomit, nt aromaatsed tuumad. 3) δ-side – ainult d-orbitaalide vahel, kattumine toimub neljas ruumiosas. sideme kordsus – kahe aatomi vaheliste kovalentsete sidemete arv
Must auk Margit Mölder 2010 Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski, isegi valgus, ei pääse sellest välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast: singulaarsus sündmute horisont Singulaarsus - punkt, kus aine tihedus on lõpmata suur. Sündmuste horisont - musta augu näiv piir, mõnikord nimetatud ka lõkspinnaks või Schwarzschildi raadiuseks Singulaarsus ja sündmuste horisont Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse
· Madalsageduslained on sisuliselt vahelduvvool · Raadiolained on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks · Optiline kiirgus on peaosatäitjaks valgusnähtustel · Röntgeni kiirgus tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdamisel või protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid · Gammakiirgus väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad 8. Suletud võnkering Piiratud ruumiosas toimuva elektromagnetvõnkumise tekitamiseks 9. Pikklaine (LW) Suured antennid; võimelised painduma maakera taha 10. Kesklaine (MW) Saab saata mõne tuhande km kaugusele 11. Lühilaine (SW) Levivad üle Maa ionosfääri abil põrgates edasi. · Ionosfäär atmosfääri ülakiht on ioniseeritud · Kui päike paistab võib ionosfäär segamini minna 12. Väga lühikesed lained (FM) Levivad ainult antenni nähtavuse piirides 13
on kõigist võimalikest madalaim. Asukohta, kus Maa külgetõmbe energia on väiksem. Mida väidab tõrjutuse printsiip? Too näide. - Tõrjutuse printsiip väidab,et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus. - Ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse. Kui pista vett sisaldavasse anumasse mingi keha, siis vedeliku tase tõuseb. Põhjuseks on see,et vesi ja keha ei saa koos ühes ühes ruumiosas paikneda, seepärast tõrjub keha oma asukohast vee välja. Mida väidab superpositsiooni printsiip? Too näide. - Superpositsiooni printsiip väidab,et väljad ei sega üksteist ning nende mõjud liituvad - Näiteks,et erinevalt ainelistest veejugadest saavad kaks valguskiirt teineteisest segamatult läbi minna. Mida väidab absoluutkiiruse printsiip? Too näide. - Absoluutkiiruse printsiip väidab,et puhtalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste
ElektrijõudElektriline jõud esineb ainult elektriliselt laetud kehade vahel. Seda jõudu vahendab elektriväli. Ei suuda viia positiivse laenguga kandijaid madalalt potentsiaalilt kõrgemale. Võib potentsiaale võrdustada. Mitteelektrline jõud (kõrvaljõud) Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Vooluallikates. Paneb laengu liikuma kogu vooluringis. Väljaspool vooluallikat teevad nad seda aga elektrijõudude vahendusel. Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Vooluallika töö põhimõtteks on üht liiki energia muundamine elektrienergiaks. Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaenguümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet selless...
Elektromagnetlained looduses ja tehnikas OliverLepp Martin Raud Elektromagnetlainete tekitamine Piiratud ruumiosas toimuva elektromagnetvõnkumise tekitamiseks on vajalik suletud võnkering. Ruumis lainena leviva võnkumise saamiseks tuleb seega kasutada avatud võnkeringi Võnkering Üleminekul suletud võnkeringilt avatule eemaldatakse kondensaatori plaate teineteisest seni, kuni plaatidevahelise elektrivälja jõujooned täidavad kogu ümbritseva ruumi. Üleminek Suletud võnkeringilt avatule Võnkeringi omavõnkesagedus on määratud
lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 valentsolek. Orgaanilisi ühendeid pannakse kirja kasutades struktuurivalemeid. Tetraeedriline süsinik Kui süsinikul on neli üksiksidet, siis on need suunatud tetraeedri tippudesse kus sidemete vaheline nurk on umbes 109° . Need neli sidet on - sidemed. -side võib ühendada ka süsinike aatomeid omavahel. -side tekib orbitaalide kattumisel ühes ruumiosas aatomi tuumi ühendaval sirgel. Tetraeedriline süsinik Tetraeedriline süsinik (molekuli mudel) (ruumiline struktuurvalem) Süsinikahel omavahel on seotud mitu C aatomit, mille vahel võib esineda peale üksiksidemete ka kahe ja kolmekordsed sidemeid (süsinikud ei ole tetraeedrilised). CH3 -- CH -- CH2 -- CH -- C CH | | CH CH3
Nt: jää sulab päikesesoojuse käes. 12. Atomistlik printsiip: loodusobjekte pole võimalik lõputult jagada endiste omadustega osadeks. Nt: küttepuud. 13. Energia miinimum printsiip: kõik iseeneslikud protsessid kulgevad looduses alati energia kahanemise suunas. Nt: palli kaotamine künkal, otsime seda madalamatest kohtadest, sest pall veereb allapoole. 14. Tõrjutusprintsiip: kaks ainelist objekti ei saa korraga paikneda samas ruumiosas. Nt: vanni minnes, vanni veetase tõuseb. 15. Superpositsiooniprintsiip: mitteaineliste ehk väljaliste objektide puhul tõrjutusprintsiib ei kehti. Nt: magnetväljad. 16. Absoluutkiiruse printsiip: kõigi vaatlejate jaoks rangelt ühesugune kiirus. Nt: valguse kiirus. 17. Erinevused: Klassikaline mehaanika: max kiirus alates valguse kiirusest, aegruum. Relativistlik füüsika: max kiirus valguse kiirus, aeg ja ruum eraldi. 18
Entroopia Termini entroopia võttis kasutusele Prantsuse füüsik Carnot ja see tuleneb kreekakeelsest sõnast trope, mis tähendam muutumist. Ta kirjeldas selle sõnaga aurumasina silindrist väljunud auruosakeste hajumist ruumis - auru koostisosad hajuvad aja jooksul üha suuremas ja suuremas ruumiosas, nende paiknemise korrapäratus suureneb ja see protsess on pöördumatu. Kuna auruosakestel on teatud temperatuur, siis hajub ka soojus ruumis laiali. Entroopia on sünergeetika keskne mõiste ja see termin iseloomustab mistahes süsteemi korrastamatuse ja mitmekesisuse astet. Termodünaamika selgitab, et avatud süsteemis muutub aja jooksul iga korrastatud olek korrastamatuks - tema korrastamatuse aste ehk entroopia kasvab. Entroopia füüsikaline sisu
lõputult jagada samade omadustega osadeks. Mõlemal on olemas antud teadmiste tasemel vähimad osakesed, mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja korral aga kvantideks. Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud ehk mitte välismõjust tingitud protsessid kulgevad looduses alati energia kahanemise suunas. 3. Mis on tõrjutuse printsiip. Makromaailmas tähendab tõrjutusprintsiip seda, et kaks ainelist objekti ei saa korraga paikneda samas ruumiosas. Mikromaailmas tähendab tõrjutusprintsiip seda, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla täpselt samas kvantolekus. Tõrjutusprintsiip määrab näiteks ära, kui palju elektrone saab olla aatomite elektronkihtides 4. Mis on absoluutkiirus, milline on valguse kiirus. Absoluutkiiruse printsiip väidab, et valguse kui väljalise objekti jaoks pole liikumine suhteline, vaid vastupidi absoluutne. Suhtelisteks osutuvad hoopis pikkus, aeg ja mass
r amplituud 0 algfaas t ajavahemik liikumise algusest ringsagedus 1 z hälve T periood f sagedus vz võnkuva punkti kiirus az võnkuva punkti kiirendus lainepikkus u laine levimise kiirus x koordinaat laine levimise sihis k lainearv faas Soojusliikumine NA Avogadro arv v osakese kiiruse suurus T absoluutne temperatuur k Boltzmanni konstant N osakeste arv mingis ruumiosas v osakeste kiiruste keskväärtus II v osakeste ruutkeskmine kiirus m osakese mass Jõud Newtoni seadused F jõuvektor m mass a kiirendusvektor P kaal g raskuskiirenduse vektor Fundamentaaljõud Fgr gravitatsioonijõu suurus m1 ja m2 kaks massi r massidevaheline kaugus gravitatsioonikonstant M Maa mass R Maa raadius Fel elektrilise jõu suurus 0 elektrostaatiline konstant q1 ja q2 kaks laengut keskkonna dielektriline läbitavus
Tänapäeval ei loeta mitte elektroni ennast laineks, vaid elektroni käitumine on tõenäosluslik ja vastava tõenäosusfunktiooni kuju on laineline Määramatuse printsiip väidab, et teatud füüsikaliste suuruste paarid, näiteks asukoht ja impulss, ei saa olla korraga täpselt määratud: ei eksisteeri selliseid olekuid, kus mõlemal suurusel oleks täpselt määratud väärtus Pauli keeluprintsiip kaks samas ruumiosas asuvat sama tüüpi fermioni ei saa korraga olla samas kvantolekus. 3. 4. Pidevspektrid kujutavad endast valgusriba värvuste pideva üleminekuga ühest teise. Pideva spektri annavad hõõguvad tahked ja vedelad kehad. Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal (kiirgusjooned) kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab vastavat ainet (kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul) Kiirgusspekter näitab, millise lainepikkusega ja intensiivsusega valgust keha kiirgab
Ümbritseva gaasiga põrkudes tekivad lööklained, mis kiirgavad sinist valgust. · Hetkel on udukogu 1,4 valgusaasta pikkune ja asub Maast 5000 valgusaasta kaugusel. · Oma täismõõtmeteni jõuab see udukogu umbes tuhande aasta pärast. Mädamuna udukogu Mustad augud · Must auk on ruumipiirkond (objekt), mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. · Koosneb: kahest osast - singulaarsus ja sündmuste horisont. · Mustad augud koosnevad ainest, mis on ülitihedalt kokku surutud. Seepärast omavad mustad augud väga suurt külgetõmbejõudu. · Mustad augud tekivad harilikult hiigeltähtede kokkuvarisemisel. · Musti auke on kosmosest teleskoobiga väga raske leida. Neid avastatakse mõju järgi mida nad teistele taevakehadele avaldavad. · Tänapäeva üks kuulsamaid füüsikuid
2) sp2: 1s + 2p = 3sp (alkeenid) · Keemilised sidemed: viis, kus kaks või enam aatomit/ iooni on aine 3) sp: s + p = 2sp molekulid omavahel seotud 1) sigma-side: kahe orbitaali kattumisel · Keemilise reaktsiooni mehhanism: on kogu keemilise reaktsiooni 2) pii-side: kahe p-orbitaali kattumisel kahes ruumiosas (alkeenid) (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu. · Reaktsioonid: · Lewise definitsioonid: hape elektronpaari aktseptor; - liitumisreaktsioon: a + b = c alus- elektronpaari doonor - elimineerimisreaktsioon: a = b + c
Reaalses gaasis liiguvad molekulid praktiliselt samamoodi nagu ideaalses gaasis, s.o. kaootiliselt. Vedelikes ja tahketes kehades ei saa molekulid vabalt liikuda, sest nad paiknevad üksteise lähedal ja mõjutavad üksteist. Tahkes kehas võnguvad kristallvõres paiknevad molekulid tasakaaluasendi ümber, mis on praktiliselt paigal. Ka vedelikes võnguvad molekulid tasakaaluasendi ümber, aga tasakaaluasendid võivad üksteise suhtes liikuda. Sellest tekib vedelike voolavus. Mingis ruumiosas oleva ideaalse gaasi molekulide jaotus kiiruse järgi ehk Maxwelli jaotus avaldub valemiga dN = Nf (v) dv kus N on osakeste üldarv ja dN on osakeste arv, mis liiguvad kiirusega vahemikus v ja v+dv. Funktsiooni f(v) nimetatakse tõenäosustiheduseks ja see avaldub valemiga 3 m 2 - mv 2 f (v) = 4 v 2e 2 kT 2kT kus m on ühe molekuli mass, T on keskkonna temperatuur ja k on Boltzmanni konstant: k = 1
mõjul Huumlahendus- realiseerub hõrendatud gaasides. Peamiselt intergaasid, kasutatakse valgusreklaamides ja signaallampides Kaarlahendus- tekib normaalrõhul, teineteisest mõne cm kaugusel paiknevate süsi- või metallelektoodide vahel. Kasutatakse kinolampides, elektrikeevitustöödel Sädelahendus- õhk muutub väga tugevaks elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtides. Kasutatakse välkudes, tulemasinates Karoonalahendus- hakkab õhk juhtima piiratud ruumiosas, eelkõige laetud tervaiku läheduses. ''püha elmo tuled''
Nt üle 10 Päikese massiga tähed -> elu kestab ainult mõned mlj aastad. 3) Surm - H on enamuses põlenud, grav. jõud muutub nii väikeseks, et täht plahvatab. Alles jääb tähetuum. >1.4 Päikese massi, siis võib tekkida valge kääbus v neutrontäht. >3 võib tekkida must auk. <1.4 protsess pärast pauku lõppeb. Suur Pauk - kui kerida ajas tagasi, siis 14 mlrd a tagasi oleks pidanud toimuma universumi sünd e Suur Pauk. Arvutused näitavad, et see algas ruumiosas suurusega 10^-35 m. Alguses toimus kõik superkiirusel, kõrgel tempil. 1) t=10^-43 sek; tekkisid seniavastamata osakesed, tekkis massimõiste, paisumine tohutult kiire 2) t=10^-32 sek; tekkisid prootonid, neutronid; kiire paisumine 3) t=10^-10 sek, t=10^13 C; 4) t=3min; tekkisid elektronid, mis ühinesid heeliumiteks, vesinikeks. 5) t=10^4 C, t=3*10^5a; tekkisid H ja He ühendid, tombud. 6) t=10^9a, t=-200C; tombud hakkavad kogunema tihedalt pilvedesse, süttivad
mõjul Huumlahendus- realiseerub hõrendatud gaasides. Peamiselt intergaasid, kasutatakse valgusreklaamides ja signaallampides Kaarlahendus- tekib normaalrõhul, teineteisest mõne cm kaugusel paiknevate süsi- või metallelektoodide vahel. Kasutatakse kinolampides, elektrikeevitustöödel Sädelahendus- õhk muutub väga tugevaks elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtides. Kasutatakse välkudes, tulemasinates Karoonalahendus- hakkab õhk juhtima piiratud ruumiosas, eelkõige laetud tervaiku läheduses. ’’püha elmo tuled’’
samaaegselt määrata piisava täpsusega. Pauli keeluprintsiip Oma lihtsaimal kujul väidab see, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus, st kui erinevate elektronide kvantarvud n, l ja ml on samad, siis omavad need elektronid vastupidist spinni. Elektronid on (nagu prootonid ja neutronidki) fermionid, seega kehtib ka nende kohta Pauli keeluprintsiip, mis ei luba kahel elektronil olla samas ruumiosas samas energeetilises olekus (kvantolekus). Iga elektron, mis lisandub aatomi elektronkattesse, peab valima endale teistest elektronidest erineva energiatasemega aatomorbitaali; aatomorbitaalid on määratud elektronkatte kvantarvudega. Aatomi info Kui aatomis on elektrone rohkem või vähem kui prootoneid, siis on tegemist iooniga. Liigse elektroniga on negatiivne ioon (anioon), puuduv elektron on aga positiivsel ioonil (katioon). Kui aatomis ei ole ühtegi elektroni,
Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos tuumajõud, mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest elektrostaatilisest tõukejõust umbes 100 korda suurem. Et tuumajõudude mõjuulatus on väga väike (efektiivselt mõjub see vaid kõrvuti asetsevate nukleonide vahel), siis ülisuurtes aatomituumades ei suuda tuumajõud tuuma enam koos hoida ning tuum võib laguneda. Nii prootonid kui ka neutronid on fermionid, mis tähendab, et nende kohta kehtib Pauli keeluprintsiip kaks samas ruumiosas asuvat sama tüüpi fermioni ei saa korraga olla samas kvantolekus. Prootonite ja neutronite olekud on määratud tuuma kvantarvudega ning neid nimetatakse ka tuumaorbitaalideks. Et prootonid ja neutronid on erinevad osakesed, siis nemad üksteist Pauli keeluprintsiibi kaudu ei mõjuta. Prootonite arv tuumas (laenguarv ehk aatomnumber Z) määrab, millise keemilise elemendi aatomiga on tegemist. Et prootonite arv tuumas võrdub ka elektronide arvuga elektronkattes
vahendusel.Elektrivälja muutumine ühes punktis põhjustab kõigepealt muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutust kutsub esile elektrivälja muutumise naaberpunktis. St et igasugune elektri- või magnetvälja muutus levib ruumis lainena. Tekkivat lainet nim Maxwell elektromagnetlaineks. Elektromagnetlainete tekitamine. H.R.Hertz tema tuli toime elektromagnetlainete tekitamise ja registreerimisega. Oma katses lähtus ta ,et piiratud ruumiosas toimuva elektromagnetvõnkumise tekitamiseks on vajalik suletud võnkering. Ruumis lainena leviva võnkumise saamiseks on vaja kasutada avatud võnkeringi.Üleminekul suletud võnkeringilt avatule eemaldatakse kondensaatori plaate teineteisest seni, kuni plaatidevahelise elektrivälja jõujooned täidavad kogu ümbritseva ruumi. Elektrivälja muutumisega kaasneb magnetvälja teke.Muutuvad väljad hakkavad lainena edasi levima. Elektromagnetlainete tekkimist nim ka kiirgumiseks. Avatud
Galvanotehnika liigid on galvanosteegia ja galvanoplastika. Galvanosteegia on metalleseme katmine teise õhukese metalliga. Galvanoplastikas sadestatakse esemele paks kiht, et saada täpsem kujutis esemest. *Nimeta voolu levimise võimalusi gaasides? Voolu levimise võimalused gaasides on: kuumlahendus(hõrendatud gaasid); kaarlahendus(normaalrõhk); sidelahendus(õhk muutub väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks); koroonalahendus(õhk muutub piiratud ruumiosas teraviku läheduses elektrit juhtivaks). *Mis on plasma? Plasma on tugevasti ioniseeritud gaas, mis sisaldab väga suures koguses laengukandjaid. *Mis on ppooljuht, npooljuht, pnsiire? Ppooljuht on pooljuht, milles põhilised laengukandjad on augud. Npooljuht on pooljuht, milles põhilised laengukandjad on elektronid. Pnsiire on p ja npooljuhtide kokkupuute pinnal tekkiv juhtivuse muutumine, kus ühtepidi toimub elektrivool hästi, teistpidi praktiliselt mitte. *Doonor ja aktseptor
Alkaanid -aan R- parafiin Amiidid NH2 Eetrid -eeter R-O-R CH3CH2-O-CH3 etüülmetüüleeter Orgaanilises keemias eristatakse kahte erinevat liiki keemilisi sidemeid: 1) Ühes ruumiosas kattuvad sidemed, nimetatakse (sigma) sidemeteks. -sideme tekkimiseks on järgnevad võimalused: a) elektronpaari moodustavatel elektronidel on mõlemal s-orbitaalid Aatomorbitaalid, hübridisatsioon. b)Elektronpaari moodustavatel elektronidel on mõlemal sp orbitaalid
2 lubatud orbiiti peavad üksteisest erinema vähemalt ühe de Broglie' lainepikkuse võrra. Elektron ei saa sujuvalt üle minna ühelt lubatud orbiidilt teisele vaid peab hüppama. Aatomi energiatasemete hüppelisus on tingitud elektroni laineomadustest. 8. Heisenbergi ebatäpsusrelatsioon Mistahes mikroosakese asukohta ja kiirust ei saa samaaegselt määrata. Saab arvutada vaid elektroni esinemistõenäosuse teatud hetkel mingis ruumiosas. 9. Milleks kasutatakse spektraalaparaati? - Spektrite üksikasjalikuks uurimiseks. 10. Spektraalaparaatide nimetused ja eristus (vt punkt 1) 11. Spektroskoobi ehitus: kolliminaator -> esimene lääts -> prisma -> teine lääts -> pikksilm -> kolmas lääts 12. Joonspektrite liigid: vt punkt 1 13. Spektraalanalüüsi kasutusi Astronoomias, metallurgias, geoloogias, keemias, põllumajanduses 14. Millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvandi?
soojusmasina - kasutegur? (Tähtede tähendused) - Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. Maksimaalne võimalik kasutegur 62%. n = A/Q1 = Q1 – Q2 / Q1. (Q1 – soojendilt saadud energia, Q2 – jahtule antud energia). 11. Mida näitavad ruumlaeng, pindlaeng ja joonlaeng? Ruumlaeng on ühemärgiline (negatiivne või positiivne) elektrilaeng, mille kandjad (elektronid, ioonid) on pidevalt jaotatud piiritletud ruumiosas. Pindlaeng – Joonlaeng - Joonlaeng koosneb üle pinna ühtlaselt jaotunud punktlaengutest, mis on asetunud piki joont. 12. Coulomb’ seadus. (Tähtede tähendused) – 2 positiivset laengut põrkuvad; 2 negatiivset laengut põrkuvad; positiivne ja negatiivne laeng hakkavad tõmbuma. 1 ∗q 1∗q 2∗r 12 4 PI∗E 0∗E F 12= r 2∗r 12 Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende
osakest, mille energiad on täpselt ühesugused. Superpositsiooni printsiip: Et saada kätte välja tugevus ühes punktis, tuleb liita kokku kõik ruumis paiknevad väljad. Tõrjutuse printsiip makromaailmas tähendab seda, et ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse. Kui pista vett sisaldavasse anumasse mingi keha, siis vedeliku tase tõuseb. Põhjuseks on see, et vesi ja keha ei saa üheskoos samas ruumiosas paikneda seepärast tõrjub keha oma asukohast vee välja. Tõrjutuse printsiipi väljendab ka see, et kaks veejuga ei saa teineteist segamatult läbida. Mikromaailmas kehtib veidi teistsugune tõrjutuse printsiip: Kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus. Tõrjutuse printsiip kehtib ainult aineliste objektibe puhul! Superpositsiooniprintsiibiks nimetatakse seda, et väljad ei sega üksteist ja ühtimisel nende mõjud liituvad. (super -- ladina k
*16.Kas füüsikalise maailmapildi konstrueerimisel oleks soovitav kasutada võimalikult suurt või võimalikult väikest arvu printsiipe? 17.Energia miinimumi ja tõrjutus- ja Pauli printsiipide tähendus. (3.6.1; 3.6.2) (121-123) Miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud ehk mitte välismõjust tingitud protsessid kulgevad looduses alati energia kahanemise suunas. // Makromaailmas tähendab tõrjutusprintsiip seda, et kaks ainelist objekti ei saa korraga paikneda samas ruumiosas. Oma lihtsaimal kujul väidab Pauli printsiip, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla täpselt samas kvantolekus.Kaks elektroni ei saa aatomis käituda täpselt ühtemoodi, omades täpselt ühepalju energiat. 18.Mille poolest erineb eelmises punktis nimetatutest superpositsiooni printsiip? (3.6.3) Tõrjutusprintsiip määrab ära, kui palju elektrone saab olla aatomite elektronkihtides.Printsiipi, mille kohaselt väljad üksteist ei sega ja nende mõjud
kirjeldatakse plahvatusest üldiselt. Teine peatükk hõlmab võimsamaid pomme. Kolmas aga koosneb lõhkeaine liikidest ja enim kasutavate lõhkeainete iseloomustusest. Neljandas peatükis saame teada milliseid võimalikke energilisemaid katseid on võimalik kodus teha ning viiendas on katsete arutelu ja analüüs. Siinkohal tänatakse abi osutajat --- 3 1. PLAHVATUS Plahvatus on mingis ruumiosas toimuv energia ülikiire vabanemine, millega kaasnevad aine oleku muutus, temperatuuri järsk tõus ja lööklaine [3]. Plahvatuse purustavat toimet põhjustab plahvatus kohas tekkiv kõrge rõhk. Vabaneva energia liigi järgi eristatakse füüsikalist- , keemilist- ja tuumaplahvatust. Tugevaimad plahvatused toimuvad kosmoses noovade ja supernoovade süttides. Maal on tugevaimad plahvatused termotuumaplahvatused ja vulkaanipursked.
Keemia, selle klassikalises mõistes, on teadus ainetest ainete ehitusest, aine omadustest, aineainete reaktsioonidest, mille tulemusel ained lagunevad ja moodustuvad uued. Kiirgus (väli) on aine energia kandumine ruumis lainete või osakeste kujul. Väli on aktiivne keskkond, mille abil laetud kehad üksteist mõjutavad. Aine ja väli võivad teineteiseks muunduda neisse lisatud energia ulatuses . Erinevalt ainest saab samas ruumiosas olla erinevaid väljasid ning väljal reeglina puuduvad mõõtmed. Välja omavad laenguga kehad . Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende vaba liikumine (asukoha muutmine) pole võimalik. Tahkise ruumala on püsiv, aine osakesed võnguvad oma tasakaaluasendi piirkonnas. Vedelikes on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad on üksteise suhtes liikuvad, nende
Täht ammendab oma kütuse vähem kui 10 miljoni aastaga. Galaktika vanus on aga vähemalt 10 miljardit aastat. Konkreetse tähe evolutsiooni uurimise teeb raskeks või võimatuks selle aeglane kulg. Tekkiva tähe uurimisega, eriti vaatlemisega, on vastupidi raskendavaks on nähtuse lühiajalisus. Tähtede tekkimine Tähed sünnivad suurtes tähtevahelistes pilvedes, mis koosnevad peamiselt gaasi aatomitest, kuid leidub ka molekule ja tolmu. Kui piisavalt väikeses ruumiosas on küllalt palju gaasi, hakkab gaasipilv osakeste summaarse raskusjõu mõjul iseenesest kokku tõmbuma. Kriitilise tihedusega pilv kukub kokku seda kindlamalt, mida madalam on gaasi temperatuur. Kui pilv on juba kokkutõmbumist alustanud, lõpeb see vältimatult tähtede tekkimisega. Sündivas tähes võitlevad kaks vastassuunalist jõudu. Raskusjõud püüab tähte kokku suruda, gaasiosakeste soojusliikumsel tekkiv rõhk püüab aga tähte paisutada. Kuna esialgu on
Noova äkilise heleduse kasvuga täht Supernoova- eriti hele noovaon oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Pulsar- korrapäraseid kiirgusimpulsse andev täht 25. Mis on must auk ja kuidas need tekivad?- ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii tugev, et igasugune mateeria sealhulgas valgus, ei pääse sellest välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Tekib siis, kui väga suure tähe tuumakütus on lõppenud ning tähe sisemusse suuantud gravitatsioonijõu ja tuumareaktsioonidest tekkiva rõhu tasakaal saab rikutud. Täht kollapseerub, vajudes oma enese raskuse all lõkspinna taha, kogunedes ruumipiirkonda mis jääb sissepoole niinimetatud sündmuste horisonti ehk Schwarzschildi raadiust, selle piirkonna tihedus läheneb lõpmatusele ja seda nimetatakse
10 Gunnar Karu, Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt, Tallinn 2000, lk 23 11 Gunnar Karu, Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt, Tallinn 2000, lk 28 6 · Massi ja energia jäävuse seadused sulasid üheks massi ja energia jäävuse seaduseks. · Ruumis esinev ajas muutuv elektromagnetväli ei ole laetud osakestega seotud, vaid eksisteerib nendest sõltumatult, iseseisvalt. · Mingis ruumiosas tekkinud elektromagnetväli levib teistesse piirkondadesse elektromagnetlainetena. · Valgus on elektromagnetlainetus. · Säilis ettekujutus dünaamiliste, üks-ühest seost väljendavate seaduste primaarsusest. Statistiliste seaduste esinemise põhjuseks loeti teadmiste piiratust ja katsevahendite ebatäiuslikkust. Arvati, et statistilisi seadusi on võimalik taandada üks-ühest sõltuvust väljendavatele seadustele.
sellest, kuid ei teadnud päris täpselt, mis see on, tean, et see on seotud tähtede ja galaktikaga. Tahtsin selle kohta uurida ja referaadi teha. MIS ON GALAKTIKAD Nad koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud. Igas galaktikas on miljardeid tähti. Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved ( miljonitest tähtedest koosnevad kerakujulised täheparved). Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber olevas lamedamas ruumiosas. Kõige nooremad tähed ja hajusparved (paarisajast tähest koosnevad korrapäratud täheparved) koos gaasi ja tolmuga moodustavad kettakujulise õhukese kihi, mis justkui jagab galaktikad pooleks. Galaktikate läbimõõt võib olla mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani. Maailmaruumis on palju erineva suuruse ja kujuga galaktikaid. Kui astronoomid õppisid avastama teleskoopide abil galaktikaid, märkasid nad nende vahel mitmeid erinevusi värvuses, kujus ja suuruses.
Töö eesmärgiks on õppida tundma paremini galaktikaid ning nende ehitust . 3 MIS ON GALAKTIKAD? Nad on koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud. Igas galaktikas on miljardeid tähti. Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved ( miljonitest tähtedest koosnevad kerakujulised täheparved). Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber olevas lamedamas ruumiosas. Kõige nooremad tähed ja hajusparved (paarisajast tähest koosnevad korrapäratud täheparved) koos gaasi ja tolmuga moodustavad kettakujulise õhukese kihi, mis justkui jagab galaktikad pooleks. Galaktikate läbimõõt võib olla mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani.[1] KUIDAS LIIGITADA GALAKTIKAID? Maailmaruumis on palju erineva suuruse ja kujuga galaktikaid. Kui astronoomid õppisid avastama teleskoopide abil galaktikaid, märkasid nad nende vahel
Auku langev täht kiirgab seda heledamalt, mida suurem on musta augu mass. Musta augu ümber moodustub pööraselt pöörlev akretsioonketas, mille sisepiiril läheneb pöörlemiskiirus valguse kiiruseni. Akretsioonikettast vabanev energia sobib hästi seletamaks ka heledate tuumade tekkimist Seyferti galaktikates. Must auk on ruumipiirkond (objekt), mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski , isegi valgus, ei pääse sellest välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi.
Kasutades kosmoseteleskoopi ning tundlikke kiirgusvastuvõtjaid, võib piirtähesuurust veelgi tõsta. 1995. a. Lõpus Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud proovivaatlustel Suure Vankri tähtkujus jõuti 30. suurusjärguni. Nende uuringute põhjal võib kinnitada, et mingit "piiri" galaktikate maailmal ei ole. Galaktikate ruumjaotus, niipalju kui selle üle saab otsustada punanihete mõõtmete järgi, on samuti suhteliselt ühtlane. Meie "lähemas" 500 Mpc kauguses ruumiosas on teada üle tuhande galaktikaparve, milledest suurimad sisaldavad üle 1000 galaktika; samuti ulatuslikke, kuni 100 Mpc läbimõõduga suhteliselt tühje piirkondi. See, kõrge või pigem käsna meenutav struktuur arvatakse olevat tekkinud ilmaruumi paisumise käigus esialgsete väikeste häirituste arengu tulemusena. Vaadeldavat struktuuri iseloomustavate parameetrite kindlakstegemine on tänapäeva kosmoloogia üks populaarsemaid ülesandeid, mille täitmisel osalevad edukalt ka
erinevalt, lisaks on leitud sarnast jaotust erinevatel kaugustel. See tähendab, et Universumi vanus on erinev. Vaatluste põhjal saab öelda, et varasemas universumis paiknes tume aine ühtlasemalt, mis kinnitab, et varasem ,,kuuma" tumeda aine teooria ei pea paika. ,,Kuuma" tumeda aine teoorias arvati, et tumeda aine kandja on hiljuti avastatud osake neutriino. Samuti, nagu arvatakse, et on olemas tumeda aine kuhjumid, on olemas ka tavalise aine kuhjumid, millega samas ruumiosas koos tumedat ainet ei ole. Kuigi varasemalt oli teada tavalise aine paiknemine galaktikas, siis nüüdsest nähti, et tume aine paikneb hoopis korrapäratult. Lisaks avastati üle 2 miljoni galaktika, 75% universumi olemasolu ulatuses. Kosmoses liikuvat antiainet uuriv satelliit PAMELA on avastanud antielektrone ehk positrone, mis väidetavalt võivad endast kujutada esimest otsest tõendust universumit täitva seni vähe tuntud tumeda aine kohta ja anda aimu selle loomusest
1995. a. lõpus Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud proovivaatlustel Suure Vankri tähtkujus jõuti 30. suurusjärguni. Nende uuringute põhjal võib kinnitada, et mingit "piiri" galaktikate maailmal ei ole: Hubble'i teleskoobi pildil loendatakse ühel ruutkaareminutil üle 1500 galaktika ning ainult 3 (!) meie Galaktika tähte. Galaktikate ruumjaotus, niipalju kui selle üle saab otsustada punanihete mõõtmiste järgi, on samuti suhteliselt ühtlane. Meie "lähemas", 500 Mpc kauguses ruumiosas on teada üle tuhande galaktikaparve, milledest suurimad sisaldavad üle 1000 galaktika; samuti ulatuslikke, kuni 100 Mpc läbimõõduga suhteliselt tühje piirkondi. See, kärge või pigem käsna meenutav struktuur arvatakse olevat tekkinud ilmaruumi paisumise käigus esialgsete väikeste häirituste arengu tulemusena. Vaadeldavat struktuuri iseloomustavate parameetrite kindlakstegemine on kaasaegse kosmoloogia üks populaarsemaid ülesandeid, mille täitmisel osalevad edukalt ka
Galvanoplastika - sadestatakse esemele paks metallikiht, et saada esemepinnast täpset jäljendit 19 Voolulevimise võimalusi gaasides: -huumlahendus - realiseerub hõrendatud gaasides (reaktsioonides) -kaarlahendus - tekib normaalrõhul (õhus = 100kPa = 1 atmosfäär (at)) -sädelahendus - õhk muutub väga tugevas elektriväljas lõhiajaliselt elektrit juhtivaks -koroonalahendus - õhk hakkab elektrit juhtima piiratud ruumiosas 20 Plasma - tugevasti ioniseeritud gaas, sisaldab palju laetud osakesi, aga suvaline kogus on tervikuna neutraalne 21 Pooljuht - tavatingimuses halb elektrijuht, kuid temp tõuseb, siis mõned valentsed elektronid vabanevad, jättes tühja koha ehk augu P-pooljuhid on legeeritud lisandaine aatomid, millel on väliskihil vähem elektrone kui põhiaine aatomitel.
"hüppama ", et mitte rikkuda seost n = 2 r , aatomite energiatasemete hüppelisus on tingitud elektroni laineomadustest. Kahe aasta pärast arendasid Werner Heisenberg ja Erwin Schrödingen teineteiest sõltumatult välja mikroosakeste mehaanika, mis võttis arvesse ka osakeste laineomadused, ühendades aineosakeste ja lainete dualismi üheks - kvantmehaanikaks . Heisenbergi ebatäpsausrelatsioon : Saab arvutada vaid elektroni esinemise tõenäosust teatud hetkel mingis ruumiosas, s.t.elektroni liikumisel aatomis pole mõtet rüükida trajektoorist, sest liikumise koordinati ja kiirust ei ole võimalik samaaegselt määrata piisava täpsusega. Schrödingeri psii-lained on osakeste tõenäosuslained, mis isaeloomustavad osakeste leiutõenäosust antud hetkel mingis ruumiosas. Kaasaegse aatomimudeli juures oletatakse, et elektronid ei liigu ümber tuuma kindlatel üheselt
otseste vaatlustega kinnitada. Sellele vaatamata on nende olemasolu uuritud ja üritatud tõestada kaudsete vaatluste ja arvutuste abil. Kuid mis see must auk siis õigupoolest on ja mida ta endast kujutab? 4 Must auk Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et mitte miski, isegi valgus, ei pääse sellest välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks hinnatakse umbes 2 kuni 3 Päikese massi. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja teine sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul enda sisemuses nii suure rõhu, et keha paokiirus 1 hakkab lähenema valguse kiirusele. Väga suure massiga kehade gravitatsiooniväli muutub
lainepikkusest ning on määratud ainult nurgaga, mille võrra valgus kõrvale kaldub. Seega vastab igale hajumisnurgale vaid 1 lainepikkus, elastne põrge, klassikalist füüsikat ei selgita. Comptoni efektis: muutub impulss nii footonil kui elektronil W.Heisenberg (1927): määramatuse printsiip px . x h Elektroni liikumistee täpne määramine aatomis pole võimalik (asub mingis ruumiosas, mitte ruumipunktis), kirjeldamine on tõenäosuslik. 3. Keemilise elemendi mõiste Keemiline element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element sama aatomnumbriga aatomite kogum. 4. Organismi koostis Vesi moodustab 60% inimorganismi massist. Ülejäänu: valgud (20%), rasvad (15%), anorgaanil. ühendid Peam. organogeenid: O, C, H (massi järjestuses)
5) Kolloidlahuste keemilisedfüüsikalised lahused 6) Reaktsiooni etapid 4. rida 1) Hessi seadus Summaarne entalpia muut keemilises reaktsioonis ei sõltu selle reaktsiooni toimumise teest ega vaheetappidest. 2) Määramatuse printsiip Heisenbergi määramatuse printsiip Elektroni liikumistee täpne määramine aatomis pole võimalik (asub mingis ruumiosas, mitte ruumipunktis) Kirjeldamine on tõenäösuslik. Niisugustele põhiseisukohtadele on rajatud aatomi ehituse kvantmehaaniline teooria. 3) Scheele, tema elu ja teadus Rootsi väljapaistvamaid keemikuid. Töötas peam apteekides, kus sisustas oma keemialaboreid. Sai O2 enne Priestley'd ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osalemist põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast
kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada ja suunduda minimaalse energiaga olekusse. N: kivi kukub allapoole, soojus kandub alati kuumemalt kehalt jahedamale. 31.Too näiteid, tõrjutuse printsiibi kehtivuse kohta. Tõrjutuse printsiip- makromaailmas tähendab seda, et ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse. Kui pista vett sisaldavasse anumasse mingi keha, siis vedeliku tase tõuseb. Põhjus- vesi ja keha ei saa üheskoos samas ruumiosas paikneda sellepärast tõrjub keha oma asukohast vee välja. Veejoad ei saa teineteist segamatult läbida. Mitteaineliste objektide puhul tõrjutuse printsiip ei kehti. 32.Selgita relativistliku füüsika peamist erinevust klassikalisest füüsikast * Klassikaline füüsika- makromaailma kirjeldav füüsika. Klassikaline füüsika kirjeldab makromaailma sellisena nagu me seda tavaelus tajume. Liikumine on suhteline, sest on erinevate vaatlejate jaoks erinev
Negatiivne pikkus tähendab seda, et vastav vektor on suunatud vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale. Kui on oluline rõhutada mingi suuruse vektoriaalsust, siis on selle suuruse tähis valemis toodud rasvases kirjas (bold). Väli on aktiivne keskkond, mille vahendusel üks laetud keha mõjutab teist. Väli on jõu tekkimise võimalikkus. Aine ja väli võivad neisse kätketud energia ulatuses teineteiseks muunduda. Erinevad aineosakesed samas ruumiosas olla ei saa (ei mahu), erinevad väljad aga saavad küll. Aineosakestel on kindlad mõõtmed, väljal neid reeglina ei ole. Vastastikmõju on põhjus, mis muudab kehade liikumisolekut (kiirust). Vastastikmõju intensiivsust kirjeldav füüsikaline suurus on jõud. Sõnaga vastastikune rõhutatakse asjaolu, et kui üks keha mõjutab teist, siis teine mõjutab ka esimest. Mõju võrdub vastumõjuga. Vastastikmõju käigus toimub aine ja välja ajutine muundumine
annaabi.ee 
