ületab anduri asetuse. Valida minimaalne arv andureid, määrata millistele kõrgustele põhjast (h) tuleb nad asetada ning millist vee hulka (V) nad näitavad. Esitada graafik: V(h) näit sõltuvat nivoost. V = 700 m3 h=3m täpsus ± 100 m3 Basseini põhjapindala Sp = V / h = 700 / 3 = 233 m2 100 1 Seega ruumalale ± 100 m3 vastab kõrgus hr = ± V / Sp = ± 233 = 2,33 = ± 0,43m 100 200 Järelikult on üks kvant q = 2 = m 233 233 200 Ja minimaalne andurite arv on n = h / q - 0,5 = (3 ÷ ) - 0,5 = 3 233 100 200 I andur: m; V = S p h = 233 × = 200m 3
В этой конструкции эффективная площадь поршней цилиндра суммируется и дает возможность развивать большие усилия при малом диаметре поршня. Kahejärguline silinder Двухярусный цилиндр Selliste silindrite eeliseks on: Преимущества этого цилиндра: kolvivarre kiire liikumine tänu silindri väikesele ruumalale 1. järgus tekitatav suur jõud tänu kolvi suurele efektiivsele pindalale 2. Järgus быстрое движение штока цилиндра, благодаря небольшому объему цилиндра 1. ярус возникающее большое усилие, благодаря большой эффективной площади поршня 2. ярус Ühepoolsetoimega silinder Kahepoolsetoimega silinder
Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine katsemetoodika valik materjali võimest imada vett. Katsed viidi läbi graniidist, silikaattellisest ja keraamilisest tellisest katsekehadega. Graniidil poorsuse tegur on üsna väike, selle tõttu graniit vett praktiliselt ei ima. Selle tiheduse määramiseks kaaluti proovikeha õhus ja seejärel vees ning lahutati esimesest teine, et leida vee mass, mis vastas vette asetatud katsekeha ruumalale. See jagati vee tihedusega 1,0 g/cm3, et leida keha ruumala. Jagades katsekeha massi (õhus kaalutud) katsekeha ruumalaga, saime graniidi ruumala valemiga: m−m1 V br= , [cm3] Valem nr: 3 ρv kus m – katsekeha mass õhus (g) m1 – katsekeha mass vedelikus (g) ρv – vedeliku tihedus (g/cm3)
ja harjaga ning loputada 2...3 korda destilleeritud veega. Samuti toimitakse kahe katse vahel ning töö lõpul. Eksida ei tohi pipeteerimisel õige lahus õige pipetiga. Pipeteerimisel automaatpipetiga valida sobiv automaatpipett ja panna pipeti otsa sobiv otsik. Edasi valada pipeteeritavat lahust pudelist välja väikesesse keeduklaasi. Kontrollida automaatpipetil olevat mahtu. Vajadusel reguleerida kruvi, nii et pipeti skaala näit vastab soovitud ruumalale. Vajutada pipeti peal olevale nupule kuni esimese tõrkeni (MITTE lõpuni). Hoida nuppu all ja samaaegselt asetada pipett otsikuga lahusesse, mida soovitakse pipeteerida. Aeglaselt lasta pipeti nupp lahti. Jälgida pipeti otsiku täitumist lahusega. Edasi viia automaatpipett katseklaasi kohale ning uuesti vajutada pipeti keskel olevale nupule. Vajutada lõpuni st nii kaugele kuni pipett võimaldab. NB! Pipeteerimisel kehtib reegel, et pipetti hoitakse püstises asendis, mitte nurga all.
seletused. Pilt1.1 Masina ehitus ja skeem. Eelpool on mainitud, et masin on ehitatud kättesaadavatest juppidest, seega on valitud radiaalventilaator, mille rõhk võib ulatuda kuni 15 kPa, olenevalt tema labade asetusest ja mootori võimsusest. Ventilaator on mõeldud tegelt kasutamiseks õhu ventileerimisel ja selle juhtimiseks mitte pneumotranspordina. Põhieesmärk on leida vastav mootor ja ventilaator arvestades rõhukadusi ruumalale. Tööülesandeks on vaja teha masinale arvutusskeem ja eskiis seega ei arvestata osasi tegelikke väärtusi, nende asemel kasutatakse teisi oletatavaid väärtusi. Skeemile esitatavad nõuded: 1. Määrata transporditava materjali hõljumiskiirus ,õhuvoolu kiirus ja materjali maasikonsentratsioon sõltuvalt materjali iseloomust. 2. Määrata antud tootlikkuse järgi torustiku läbimõõt ja segu kontsentratsioon. 3
tegelikkusele tihedusele, milleks on 2550-2700 kg/m3. (wikipedia, n.d.) 7. Kordamisküsimused Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Materjali absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja ehitusmaterjali valikul. Need näitajad määravad ära materjali füüsikalised omadused, mis on abiks sobiliku materjali valimisel. Tihedus näitab materjali raskust vastavalt ruumalale ja poorsus näitab vee imavust, tugevuse ja külma kindluse. 11 Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest. Aine tihedusest sõltub materjali tugevus, soojusjuhtivus, mass. Materjali poorsus
summa: Vn= ƒ (P1) ∆S1 + ƒ (P2) ∆S2+…+ ƒ (Pn) ∆Sn Seda summat Vn nim funktsiooni ƒ integraalsummaks piirkonnas D Kahekordse integraali geomeetriline sisu : Olgu ƒ(x,y)≥0. Vaatleme keha Q, mis on ülalt piiratud pinnaga z = (x,y) alt tasandiga z = 0 ja küljelt silindriga, mille moodustajad on paralleelsed z-teljega ja juhtjooneks piirkonna D rajajoon. Saadud treppkeha Z ruumala läheneb keha Q ruumalale, kui piirkonna D tükeldus muutub järjest peenemaks, st єn →0. Eelnevalt nägime, et treppkeha Z ruumala on võrdne ƒ integraalsummaga Vn. Järelikult kahekordse integraali defnitsiooni põhja Q ruumala= Lim Vn = ∫∫ ƒ(x,y)dxdy єn →0 D Kahekordse integraali omadusi 1. Kui funktsioon f(x,y) on pidev piirkonnas D, siis ta on ka integreeruv piirkonnas D 2
magnetseparaatoriga jaotatakse tahke materjal vastavalt materjali magnetilistele omadustele. Optilisel eraldamisel liigub materjal üle valgustatud ala ning vastavalt materjali optilistele omadustele puhutakse see õige tugevusega minema. Purustamise eesmärgiks on muuta jäätmed ühetaoliseks, masinkäitluseks või lõppladestuseks (näiteks jäätmete põletamiseks) sobivaks materjaliks. Tihendamisel (prügipressid) surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes 15. Jäätmete lõppkäitlemise viisid Kaasaegseid jäätmete lõpp-käitlemise meetodeid saab jagada järgmistesse rühmadesse: - mehaanilised meetodid, - termilised meetodid; - bioloogilised meetodid; - keemilised meetodid. Kompostimine on üks bioloogilistest jäätmekäitlusmeetoditest. Kompostimisel lagundatakse orgaanilised jäätmed, s.h. reoveesetted, mikroobide abil aeroobses keskkonnas. Protsessi
tuumad) on kõige suurema massiga ja vähima läbitungimisvõimega. Beetaosakestel (kiired elektronid) on mass väiksem ja läbitungimisvõime suurem. Gammaosakestel (elektromagnetilise välja osakesed e footonid) ei olegi paigalseisumassi ning nende läbitungimise võime on suurim. Suurused millega radioaktiivsust mõõdetakse: 1. Ajaühikus toimuvate rad osakeste lagunemise arv. SI Bq(behirell) 1 lagunemine / 1 sek. Eriaktiivsus pindalale Bq/m 2, ruumalale Bq/m3, massile Bq/kg. 2. Kiirgusdoos (kirguse aktiivsus * toimeaeg). Neeldumisdoos on keskkonnas neeldunud kiirgusele vastavat energia hulka. SI Gy(grey) = 1J/1kg aines. 1rad = 0,01 Gy. 3.Bioloogiline efektiivdoos. Kiirguse kahjustav mõju inimesele. Rem. 1rem= 0,01sv. Radioaktiivsus jaguneb kaheks: Looduslik ja tehnogeenne kiirgus. Looduslik radoon, kosmiline, pinnases, inimeses. Tehiskiirgus meditsiinis, tööstuses, tuumakytuse töötlemine. 31
V / T = const Erinevatele rõhkudele vastavad erinevad isobaarid. Jääval temperatuuril rõhu kasvades ruumala väheneb. Seetõttu paikneb kõrgemale rõhule vastav isobaar madalamale rõhule vastavast isobaarist allpool. Isohooriline Ruumala on jääv. Ja kehtib seos: p / T = const Erinevatele ruumaladele vastavad erinevad isohoorid. Kui suurendada jääval temperatuuril gaasi ruumala, siis vastavalt gaasi rõhk langeb. Seetõttu paikneb suuremale ruumalale vastav isohoor väiksemale ruumalale vastavast isohoorist madalamal. 18
Turbolaadimine Üleval kirjeldatud protseduurides töötab mootor kui tavaline vabalthingav mootor. Põlemiseks vajav õhk tõmmatakse silindrisse otse sisselasketakti ajal. Turbolaadimisega mootoris on aga sisselastav õhk jube eelnevalt surve alla pandud. Mootor tõmbab sisse sama mahuga, kuid tihedama õhu. See omakorda on aga suurem õhumass. Järelikult saab mootor põletada rohkem kütet ning mootori võimsuse toodang kasvab, jäädes samas endisele kiirusele ning küttesegu ruumalale. Põhimõtteliselt saab vahet teha mehaanilisel turbolaadimisel ja väljalaskegaasidel töötaval turbolaadimisel. Mehhaaniline turbolaadimine Mehhaanilise turbolaadimise korral on sisselastav õhk surutud kokku kompressori abiga, mis töötab otse mootori pealt. Siiski on võimsuse lisa kadudega. Seda tänu parasiitlikule kaotusele energias, mis kasutatakse kompressori käima saamiseks. Kompressori tööle saamiseks vajab see kuni 15% mootori oma võimsusest
) ei olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni (täiustuks). III KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD XVI -XVIII saj.loodi eeltingimised keemia kui teaduse tekkeks. Robert Boyle -Teadusliku keemia alused Galileo Galilei - “esimene päristeadlane” 1)Iatrokeemia etapp: “meditsiiniline keemia” 2) ‘Pneumaatilise keemia’ etapp: gaasid - Boyle ja Mariotte: rõhu mõju gaasi ruumalale - Palju hiljem Volta ja Gay-Lussac: temperatuuri mõju J.B. van Helmont võttis kasut.. termini gaas ja uuris CO2 Robert Boyle - iiri teadlane ja filosoof, Keemia kui iseseisev ala - temast alates. Joseph Black : CO2 ja karbonaatide edasised uuringud (CO 2 neeldumine leelistes) Giuseppe F.Fontana : hakkas laialdasemalt kasutama gaaside mõõtmise seadmeid, uuris NO ja veegaasi. Daniel Rutherford: eraldas õhust N2 Joseph Priestley: avastas O2 (sõltumatult Carl Scheele)
väärtus. Seda piirväärtust nim funktsiooni kahekordseks integraaliks piirkonnas D ja tähistatakse (x,y)dxdy · Olgu (x,y)0. Vaatleme keha Q, mis on ülalt piiratud pinnaga z = (x,y) alt tasandiga z = 0 ja küljelt silindriga, mille moodustajad on paralleelsed z-teljega ja juhtjooneks piirkonna D rajajoon. Saadud treppkeha Z ruumala läheneb keha Q ruumalale, kui piirkonna D tükeldus muutub järjest peenemaks, st n 0. Eelnevalt nägime, et treppkeha Z ruumala on võrdne integraalsummaga Vn. Järelikult kahekordse integraali defnitsiooni põhja Q ruumala= Lim Vn = (x,y)dxdy n 0 D 3. Kahekordse integraali omadusi. 1) [ (P) + g(P)] dS = (P)dS + g(P)dS D D D 2) C (P)dS = C (P)dS , kus C on konstant
sorteerimine (tahke materjal paisatakse rootoriga õhku), magnetiline sorteerimine (magnetseparaatoriga jaotatakse tahke materjal vastavalt materjali magnetilistele omadustele, optiline eraldamine (vastavalt materjali optilistele omadustele transporditakse materjal transportööriga üle valgustatud ala) 2. Tihendamine (prügipressid) – surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes. Tihendamist kasutatakse jäätmete kogumisel, transpordil ja vahepealselladustamisel. 3. Purustamine ja pressimine – eesmärgiks on muuta jäätmed ühetaoliseks, masinkäitluseks või loppladestuseks sobivaks materjaliks. 4. Pakkimine 19. Jäätmete lõpp-käitlemise viisid Jäätmete lõpp-käitlemisel on läbi aegade kasutatud mitmesuguseid meetodeid: ladestamine maapinnale või pinnasesse matmine, uputamine veekogudesse, s.h
omadustele. Optiline eraldamine – materjal transporditakse üle valgustatud ala, vastavalt materjali omadustele (värv, läbipaistvus, eredus jne) tunneb masin materjali ära ja puhub selle õige tugevusega minema. Ka purustamine ja pressimine – masinkäitluseks või lõppladestuseks (põletamiseks) tihendamine – surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes. Tihendamist kasutatakse jäätmete kogumisel, transpordil ja vahepealsel ladustamisel. purustamine – eesmärgiks on muuta jäätmed ühetaoliseks, masinkäitluseks või loppladestuseks sobivaks materjaliks. Pakkimine 19. Olmejäätmete lõpp-käitlemise viisid Jäätmete lõpp-käitlemisel on läbi aegade kasutatud mitmesuguseid meetodeid: ladestamine maapinnale pinnasesse matmine
seotud küsimuste mõistmiseks. Maa on arvatavasti ainus Päikesesüsteemi planeet, mis omab laamtektoonikat. 28. Sise- ja välisjõudude mõju reljeefi kujunemisele. Näited! -Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum. Reljeefi- ehk pinnavormid võivad olla nii looduslikud, kui ka inimtekkelised ehk antropogeensed. -Välisjõud on jõud, millega teised kehad mõjuvad vaadeldavale kehale. Välisjõud toimivad alati jaotatult keha ruumalale või kehade kokkupuutepindadele. Jaotust iseloomustab jõu intensiivsus. [Tuul mõjutab pinnamoodi(liigutades materjali ühest kohast teise), samuti vesi(rannikuäärne vesi lõhub pankasid)] -Sisejõud on välisjõudude poolt kehas vastaspindade vahel põhjustatud jõud. Vastaspindadel olevad sisejõud on alati arvuliselt võrdsed ja vastassuunalised. 29. Pinnavormid: mõiste ja milliste tegurite tagajärjel kujunevad eri tüüpi pinnavormid.
p1 - gaasi esialgne rõhk ; p2 - gaasi rõhk vaatluse lõpul ; V1 ( m ) -gaasi ruumala vaatluse algul ; V2 (m3) - gaasi ruumala vaatluse lõpul. 3 Märkus: Rõhk ja ruumala võivad olla teistes mõõtühikutes, kui põhiühikutes, aga võrrandi mõlemal poolel peavad ühikud olema ühesugused. Näidisülesanne: Silindris olev gaas, mille rõhk on normaalrõhk ( 10 5 Pa ) ja ruumala 40 cm 3, suruti kokku ruumalale 5 cm3. Miiliseks kujuneb kokkusurutud gaasi rõhk, kui temperatuur ei muutu ? p1= 105 Pa p1V1= p2V2 p2 = (p1V1)/V2 V1= 40 cm3 V2 = 5 cm3 p2 = ( 105 x 40 )/ 5 = 8 x 105 Pa p2= ? 4.2. Gay - Lussaci ( ge - lüssak ) seadus . 1 2 Joonisel on kõvera kaelaga ümarkolb, mis on täidetud gaasiga.
Eeltöötlemine. Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. Eeltöötlusmeetodid on: sorteerimine (ka sortimine) eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Sorteerimisjaamades: käsitsi või mehaaniliselt.( sõelumine, setitamine) tihendamine surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes. Tihendamist kasutatakse jäätmete kogumisel, transpordil ja vahepealselladustamisel. purustamine eesmärgiks on muuta jäätmed ühetaoliseks, masinkäitluseks või loppladestuseks sobivaks materjaliks. Pakkimine Nüüdisaegse jäätmehoolduse üks eesmärke on: jäätmete taaskasutamine ringlus Jäätmete taaskasutamise eesmärgiks on ühes protsessis tekkinud jäätmeid teises protsessis ära
Eeltöötlemine. Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. Eeltöötlusmeetodid on: sorteerimine (ka sortimine) – eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Sorteerimisjaamades: käsitsi või mehaaniliselt.( sõelumine, setitamine) tihendamine – surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes. Tihendamist kasutatakse jäätmete kogumisel, transpordil ja vahepealselladustamisel. purustamine – eesmärgiks on muuta jäätmed ühetaoliseks, masinkäitluseks või loppladestuseks sobivaks materjaliks. Pakkimine Nüüdisaegse jäätmehoolduse üks eesmärke on: jäätmete taaskasutamine ringlus Jäätmete taaskasutamise eesmärgiks on ühes protsessis tekkinud jäätmeid teises protsessis ära
Magnetiline sorteerimine: magnetseparaatoriga jaotatakse tahke materjal vastavalt materjali magnetilistele omadustele. Optilisel eraldamisel transporditakse materjal transportooriga üle valgustatud ala. Vastavalt materjali optilistele omadustele (värv, läbipaistvus, eredus, nähtavus) tunneb optiline "silm" materjali ära ja lülitab sisse puhuri, mis puhub materjali transportoorilt õige tugevusega minema. Tihendamisel (prügipressid) surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes. Tihendamist kasutatakse jäätmete kogumisel, transpordil ja vahepealsel ladustamisel. Täiendavateks eeltöötlemise meetoditeks on purustamine ja pressimine, mida rakendatakse sõltuvalt jäätmete edasise kasutuse või lõppladestuse meetodist. Purustamise eesmärgiks on muuta jäätmed ühetaoliseks, masinkäitluseks või lõppladestuseks (näiteks jäätmete põletamiseks) sobivaks materjaliks. (haamerveski joonis!!)
18.Jäätmete eeltöötlemise meetodid Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. Eeltöötlusmeetodid on: sorteerimine – eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Sorteerimisjaamades: käsitsi või mehaaniliselt. ( sõelumine, setitamine) tihendamine – surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes. Tihendamist kasutatakse jäätmete kogumisel, transpordil ja vahepeal selle ladustamisel. purustamine – eesmärgiks on muuta jäätmed ühetaoliseks, masinkäitluseks või loppladestuseks sobivaks materjaliks. Pakkimine 19.Olmejäätmete lõppkäitlemise viisid Jäätmete lõpp-käitlemisel on läbi aegade kasutatud mitmesuguseid meetodeid: ladestamine maapinnale või pinnasesse matmine, uputamine veekogudesse, s.h. merre, põletamine, jms
Eeltöötlemine. Jäätmete eeltöötlemise eesmärgiks on kergendada jäätmete transporti, nende edasist käitlemist ja kasutamist. Eeltöötlusmeetodid on: sorteerimine (ka sortimine) eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Sorteerimisjaamades: käsitsi või mehaaniliselt. ( sõelumine, setitamine) tihendamine surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes. Tihendamist kasutatakse jäätmete kogumisel, transpordil ja vahepealselladustamisel. purustamine eesmärgiks on muuta jäätmed ühetaoliseks, masinkäitluseks või loppladestuseks sobivaks materjaliks. pakkimine Nüüdisaegse jäätmehoolduse üks eesmärke on: jäätmete taaskasutamine ringlus Jäätmete taaskasutamise eesmärgiks on ühes protsessis tekkinud jäätmeid teises
See kuup pole tasakaalus: talle mõjub rõhkude vahest tingitud üleslükkejõud ning keha kaal . Keha kaaluks vees saame . Archimedese sõnastuses: Vedelikku asetatud kehad kaotavad oma kaalust osa, mis on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. (kui oli keha kaal, siis on keha ruumalale vastava vedelikuhulga kaal, mida võib nimetada ka välja tõrjutud vedeliku kaaluks.) · Bernoulli võrrand (tuletusega). Kui rõhutasakaal puudub, hakkavad vedelikuosakesed liikuma. Osakesele mõjuv jõud tähendab, et Sel juhul räägime rõhuväljast, mis on skalaarne väli; sellisesse välja sattunud osakestele mõjub jõud ja nad hakkavad liikuma. Vedeliku liikumist nim. voolamiseks.
jäätmete edasise kasutuse või lõppladestuse meetodist. Purustamise eesmärgiks on muuta jäätmed ühetaoliseks, masinkäitluseks või loppladestuseks (näiteks jäätmete põletamiseks) sobivaks materjaliks. Sorteeritud jäätmeid võib vajaduse korral lõigata peenemaks, selleks kasutatakse giljotiine. Seda tehakse näiteks paberi, papi, plastmassi ja rehvide töötlemisel. Tihendamisel (prügipressid) surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes. Tihendamist kasutatakse jäätmete kogumisel, transpordil ja vahepealselladustamisel. Sorteerimisjaamades saab eeltoodud eeltöötlemise tehnoloogiaid omavahel kombineerida, mis võimaldab jäätmevoost automatiseeritult eraldada metallid, klaasi, põleva fraktsiooni, jms. 18. Jäätmete lõppkäitlemise viisid Jäätmete lõpp-käitlemisel on läbi aegade kasutatud mitmesuguseid meetodeid: ladestamine maapinnale
Valemist (9.7) järeldub Avogadro seadus. Avogadro seadus. Võrdsel rõhul, ruumalal ja temperatuuril sisaldavad kõik gaasikogused ühepalju molekule. Avogadro seadust kasutades saab näiteks hinnata paljude ainete keemilist koostist ilma nende mikrostruktuuri uurimata. Näiteks – kui omavahel reageerivad võrdsel rõhul ja temperatuuril üks liiter hapnikku ja kaks liitrit vesinikku, siis pärast reaktsioonil tekkinud veeauru jahutamist esialgsele ruumalale ja esialgse rõhu taastamist on selle veeauru ruumala alati kaks liitrit. See tähendab, et ühe hapnikumolekuli ja kahe vesinikumolekuli kohta tekib reaktsioonil alati kaks veemolekuli, järelikult on veemolekulis hapnikuaatomite ja vesinikuaatomite vahekord üks kahele. 7 Valemis (9.8) vasakul pool olevat suurust – molekulide arvu, on võimalik arvutada järgmise meetodiga
järelikult massiga . Nüüd pole see kuup enam tasakaalus: talle mõjub rõhkude vahest tingitud üleslükkejõud ning keha kaal . Keha kaaluks vees saame . Archimedese sõnastuses: Vedelikku asetatud kehad kaotavad oma kaalust osa, mis on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. Tõepoolest: kui oli keha kaal, siis on keha ruumalale vastava vedelikuhulga kaal, mida võib ju nimetada ka välja tõrjutud vedeliku kaaluks. Küsimus: Millistel tingimustel kehad ujuvad? Kui suur osa nendest asub vee all? Tahked kehad on vedelikus seda kergemad, mida suurem on nende ruumala Voolav vedelik. Kui rõhutasakaal mingil põhjusel puudub, hakkavad vedelikuosakesed liikuma. Osakesele mõjuv jõud tähendab, et const. Sel juhul räägime rõhuväljast, mis on
annaabi.ee 
