BIOLOOGIA Uurimisküsimus: Kuidas mõjutab toiduvärv valge roosi värvust? Hüpotees: Roosi värvus muutub 24h jooksul vastavalt toiduvärvi värvile. Roos on roosõieliste sugukonda kibuvitsa perekonda kuuluv varrega dekoratiivtaim. Varre üks funktsioonidest on taime juhtkudedes toimuvad voolud. Meid huvitas eelkõige tõusev vool ehk kus vesi ja mineraalsoolad liiguvad taime osadesse laiali . Sellest lähtuvalt tulime mõttele, et kui panna valge roos veega täidetud anumasse ja lisada sinna kergesti imenduvat värvust siis roosi värv peaks muutuma. Valisime valge roosi kuna värvi muutust on valgel visuaalselt kõige parem märgata ja värviks valisime toiduvärvi kuna see on hästi imenduv ja ohutum kui mõni muu kemikaalne värv. Lisaks kergesti kättesaadav. Töö käik: Alustasime katset nii, et lasime kolme erinevasse anumasse 350 milliliitrit 30'C vett, mõõtsime, et igas anumas oleks sama temperatuuriga vesi. Roo...
Külmad kodused kotletid Suitsusink, suitsuvorst Heeringas hapukoorega Kala punases kastmes Leib ja sepik Magustoit: Puuvilja- kohupiimatort Joogid: Vesi Õuna- ja apelsinimahl Viin(Viru Valge) Konjak(Hennessy V.S) Kohv Tee Menüü koostamisel võtsin arvesse külaliste soove. Sooviti külaliste nooruspõlve ajale omaseid toite. Maksumus ei olnud oluline. Kaunistused Lauakaunistused Üks pikk laud, kaetud valge laudlinaga. Laual on kolm helerohelist väikest vaasi kollaste lühikeste roosidega. Servjetid on helerohelised. Dekoratsioonid Kahele poole ukseava on pandud kaks postamenti, millel kaks helerohelist vaasi pikkade kollaste roosidega. Ukse kohal ripub tikitud loosung ,,Treki Keskkooli 14. lend". Saali nurkades värsked kaseoksad põrandavaasides. Kaunistamisel võtsin aluseks aastaaja. Esinejad Antti Kammiste bändi valisin, sest külalised avaldasid soovi, kuna bänd oli neile nooruses väga meeldinud. Kutse Riietus Riietus on vaba. Maksumus Toitlustusfirmale: 5000.-
tugeva kondi ja laiade naise iluideaal iluoperatsioonid, solaarium, puusadega naine, kes juuksevärvimine, jõuab rasket talutööd teha -pikendused, kunstküüned- ja palju lapsi ilmale kanda ripsmed, silikoonrinnad, rasvaimu jms eelistatud poisid; lapsi nii järeltulijad üks-kaks last palju, kui jumal andis ja võttis tuline täkk ja roosidega sõiduriist ilus kiire auto saan suur kari (krubis villaga jõukuse näitajad Eesti rikaste edetabel, villa lambad, hea piimaanniga mere ääres (Hispaanias), lehmad) firmariided, välisreisid, ilus noor naine jne vähemalt üks poeg linna laste haridustee era- ja eliitkoolid, tasuline
c)ta oli lastest kõige vanem 9. Kelle luges uudist juveelivargusest ajaleheartiklist mis kandis pealkirja a) Stockholmi pankurilt rööviti juveelid b) suur juveelivargus Östermalmil c) juveelivarastel õnnestus saagiga põgeneda 10. Kalle saatis Stockholmi politseile kirja , mille alla ta kirjutas a)Kirk Blomkvist , eradetektiiv b)Karl Blomkvist , eradetektiiv c) Karl Blomkvist , meisterdetektiiv 11. valged roosid pidid allaandmise eest võitluses punaste roosidega a) kulutama poole oma iganädalasest taskurahast karamellisegu ostmiskes punastele roosidele b) neid nähes iga kord 7 kummardust tegema c) neile poole oma peakorterist olevast varandusest andma 12. auto , millega juveelivargad linnast põgeneda püüdsid oli a) sinine Audi b) must wolksvaagen c) must volvo vabandan kirjavigade pärast ! :)
Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?"(teksti analüüs) Hegel tõstatab küsimuse: kes on see, kes mõtleb abstraktselt? Sellele vastamaks toob autor paar näidet abstraktsest mõtlemisest ning kirjeldab inimesi ja seltskondi, kes seda harrastavad. Autor ei pea vajalikuks seletada lugejaskonnale, mis on abstraktne mõtlemine ja ei soovigi seda teha. Hegel on veendunud, et lugejaks on soliidne seltskond, kes on teemaga tuttav ning ühteaegu põlgab abstraktset mõtlemist. Ta ütleb, et tundmatuid asju ei ihaldata ega vihata, kuid sellest hoolimata ei tee autor ühtegi katset lugejate lepitamiseks abstraktsuse ja mõtlemisega kasutades salakavalust. Hegeli eesmärk on lepitada seltskonda iseendaga kuna seltskond väldib abstraktsust ja mõtlemist kuigi need kaks on igale mõistusega olendile au- ja seisusekohased. Hegel on veendunud, et soliidne seltskond ei tunne küll abstraktse mõtlemise vältimisest süümepiinu, kuid sisimas peavad abstraktset ...
(tekstist lõik)ometi on armastus parem kui elu ning mis on väärt linnu süda inimsüdamega võrreldes. 3)Miks otsustas ööbik üliõpilast aidata ja talle roosi muretseda?selle pärast,et tema arvates oli üliõpilase õnnetus tema õnn ja see,millest ööbik laulis,oli üliõpilasel päris elus. 4)kus käis ööbik,et roosi saada?mida ta pakkus roosiõie vastu?ööbik käis kolme erineva roosipõõsa juures,aga esimesel kahel olid teist värvi roosid ja punaste roosidega põõsal polnud enam roose.ta pakkus vastu oma kõige ilusamat laulu 5)mis oli ainus viis roosiõie saamiseks?ainus viis roosi saamiseks oli suruda enda rind vastu roosipuu okast kuuvalgel ja laulma,rind vastu okast. 6)mida arvas ööbik elu kohta?ööbik arvas elu kohta,et kena on küll istuda metsas ja vaadata kullakarva kaarikus päikest,kuid ometi on armastus parem kui elu. 7)mille nimel tõi ööbik enda ohvriks?ööbik tõi selle pärast ennast ohvriks,et muidu ei võtaks
Traditsiooniks on kujunenud, et inglid kannavad istuvat või seisvat Maarjat läbi õhu, maa peal seisavad apostlid ja vaatavad hardunult taevasse. Mõnikord on teistest apostlitest eraldunud Uskmatu Toomas, kes üritab kinni püüda Maarja vööd (kuna Toomas kahtles Maarja ülestõusmises, siis ülestõusmise kinnituseks kukkus otse tema kätte Maarja vöö). Alates 16. sajandist muutus populaarseks kujutada Maarja hauda üleni liiliatega kaetuna (süütuse sümbol) või roosidega kaetuna . Valisin selle teema kuna mulle tundub uskumatu et on võimalik jääda pühast vaimust lapseooteke aga ajalugu näitab teis et oli ikka võimalik selline asi . Kasutatud materjal: http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/uus_testament/neitsi_maarja/neitsi_m aarja_kujutamine_kunstis.php http://suleke.blogspot.com.ee/2008/01/maarja-kuulutus.html
politseisse, kui põrkas uksel kokku meestega. Kalle pidi välja ütlema, kus asuvad juveelid. Lapsed jäetivaremetesse luku taha.Tänu oma tublidusele, visadusele ja julgusele õnnestus neil leida teine väljapääs.Politseinikud otsivad Kallet.Hakatakse autot taga ajama ja saadakse kurjategijadkätte. Aga oh üllatust: karbis ei olegi juveele, vaid laste asjad.Juveelid olid alumises sahtlis, mitte aga ülemises. Karbid olid ühesugused.Nüüd võib hakata jälle punaste roosidega sõdima.Valged roosid Anders, Kalle, Eva-Lotta.Punased roosid Sixten, Benka, Jonte.
meestega. Kalle pidi välja ütlema, kus asuvad juveelid. Lapsed jäeti varemetesse luku taha. Tänu oma tublidusele, visadusele ja julgusele õnnestus neil leida teine väljapääs. Politseinikud otsivad Kallet. Nad ootavad teda kodus, ja ta tulebki. Hakatakse autot taga ajama ja saadakse kurjategijad kätte. Aga oh üllatust: karbis ei olegi juveele, vaid laste asjad. Juveelid olid alumises sahtlis, mitte aga ülemises. Karbid olid ühesugused. Nüüd võib hakata jälle punaste roosidega sõdima. Valged roosid Anders, Kalle, Eva-Lotta. Punased roosid Sixten, Benka, Jonte.
1862 saab poliitilise amnestia ja naaseb koju. Stabiilsus ja kindlis saabus 3. Abieluga (Cosima, Ferenz Liszti tütar). Naine tegeles organiseeerimisega ja rahaasjadega. Peale wagneri surma korraldas naine veel aastakümneid ta nim. ooperifestivale. Lapsepõlveunistus: oma teatrimaja. Pidi olema tasuta teater kõõigile, esitataks ka tema enda teoseid. Hakati ehitma 1872 ja valmis 1876. Jäi rikaste teatriks, sest ehitati nenda rahaga. Suri etteaimamata Veneetsias puhkusel. Ta armastas roosidega täidetud kuuma vanni ja siidist hommikumantlit. Kartis kriitikat. Antisemitist- Mendelssohni dirigeerides kandis kindaid, mis hiljem rahva sekka heitis. Looming Viis läbi ooperireformi. Ideaaliks muusik,alimne draama. Põhitaamaks kunstide ühtsus universaalstes teostes, kus teadlikult uhendati muusika . sõna ja ruumilised vormid. Muusika pidi olema väga poeetiline. Ideaaliks meloodia ja selle kestvus. Ooperitest kdusid üksiknumbrid
Ometi vajab inimene selgust ja tal peab olema selge arusaam ja pilt kõigest ümbritsevast, sest muidu tekib kaos.Kõiges võib erinevalt aru saada, nagu kui toimub midagi head, võib inimene arvata,et midagi halba on teoksil. Kuid samas kui teeb midagi halba või kogeb, näeb keegi teine seda hea asjana. Ehk siis asjade ja tegevuste ilu oleneb inimesest, seda ei saa võtta täpselt üksühele. Kui näitena tuua selle, kui mees läheb koju kuhjaga punaste roosidega. Nii mõnigi kõrvalt vaatab , et nii armas , kuid samas jällegi on inimest, kes võtab sellest hoopis halba. Et mees on teinud pattu või siis kardab et sellel kõigel on mingi halvemat sorti tagamõte. Kuigi ei pruugi olla mitte mingit halba tagamõtet. Vaid hoolivus ja armastus põhjuseks mis paneb tooma tosina punaseid roose oma naisele.Samas on ka asju mis tegelikult on halvad, aga nii mõnigi näeb selles just mingit ilu või head asja. Nagu näiteks narkootikumid
Cupidoga seotud legend räägib seda, et kui mõnda inimest peaks tabama tema vibust lastud nooleke, armub see inimene ära just sellesse isikusse, keda ta esimesena näeb. · Süda kui inimesed armuvad, juhinduvad nad vaid sellest, mida nad oma südames tunnevad. Just seetõttu on südamest saanud üks kõige põhilisemaid armastuse sümboleid. · Roos tihtipeale seondub sõna armastus ka tulipunaste roosidega. Roosid sümboliseerivad rahu, armastust ning andestust, mistõttu kingitakse sõbrapäeval oma sõpradele ja kallimatele just nimelt neid lilli. Olenevalt värvist on igal roosil ka oma sügavam tähendus kollane roos sümboliseerib sõprust, valge roos aga rahu, roosa roos kallimat ning punane roos sügavat armastust. · Turteltuvid ning luiged üldlevinud uskumuse kohaselt leiavad linnud omale paarilise just nimelt sõbrapäeval, mistõttu on nad saanud ka armastuse sümboliks
jälIe kõik elusse ja sa võid nendega minna. Ma olen ilma südameta, ma ei sure [---] küll kunagi ära." Siis küsind tüdruk: "Kus su süda siis on?" "Kas ma seda pean siis sulle ütlema?" ütelnud vanamees. "Noh, ma ütlen," lisand vanamees, "mu süda on magamisepadja sees." Naisterahvas jäänud sellega seekord rahule. Ükskord läinud vanamees kodunt ära metsa. Taga korjanud see naisterahvas hulga ilusaid roosisi ja ehtinud sängi kõik roosidega ilusasti ära. Vanamees tulnud kodu, näinud roosidega ehitud sängi ja puhkenud naerma: "Mis sa nüüd oled teinud!" "Ma rõõmustasin vanakese südant," ütelnud naisterahvas vastu. "O rumal, kelle süda padja sees!" ütelnud jälle vanamees. Teine hommiku küsind jälle tüdruk vanamehe südame järele: "Ütle, kus su süda on?" "Ma pean nüüd seda sulle ütlema! No ma ütlen peale, et sa hea laps oled: minu süda on toa suure ukse sees," ütles jälle vanamees.
· Cupido cupido on kreekakeelne sõna, mis tähendab tõlkes iha. Cupidoga seotud legend räägib seda, et kui mõnda inimest peaks tabama tema vibust lastud nooleke, armub see inimene ära just sellesse isikusse, keda ta esimesena näeb. · Süda kui inimesed armuvad, juhinduvad nad vaid sellest, mida nad oma südames tunnevad. Just seetõttu on südamest saanud üks kõige põhilisemaid armastuse sümboleid. · Roos tihtipeale seondub sõna armastus ka tulipunaste roosidega. Roosid sümboliseerivad rahu, armastust ning andestust, mistõttu kingitakse sõbrapäeval oma sõpradele ja kallimatele just nimelt neid lilli. Olenevalt värvist on igal roosil ka oma sügavam tähendus kollane roos sümboliseerib sõprust, valge roos aga rahu, roosa roos kallimat ning punane roos sügavat armastust. · Turteltuvid ning luiged üldlevinud uskumuse kohaselt leiavad linnud omale paarilise just nimelt sõbrapäeval, mistõttu on nad saanud ka armastuse sümboliks
Taluõuel asus kindlasti ka kooguga kaev. XI X sajandil muutus ka taluelamu. Ilmusid esi mesed klaasitud aknad ja korsten, mis eluruumid suitsust vabaks tegi. Need uuendused olid esialgu k ättesaadavad vaid jõukatele talupoe gadele. Vaese m rahvas elas veel kaua pi medas suitsutares. Majas olid kahhelahi, akendel olid hee geldatud kardinad, pika pendliga seinakell, vändaga kohviveski ja roosidega serviisid, e e sti aegsed toolid ja nelja sahtliga ku m mutid. Tänapäeval leiab selliseid asju vaid muuseu mides. Ka tol ajal olid muuseu mid ole mas. Pea miselt oli seal palju loo mi ja väike osa asjadest on muuseu mis väljas. Ülejäänud asjad on hoidlates. KOHUSTUSED XI X sajandi keskel peale kohustuste tuli ka m õisniku juures käia orjamas, tuli teha talutöid, mida jätkus aastaringselt
köögiviljadega. Suure toitainetesisalduse ja õrna konsistentsi tõttu kipuvad austerservikud kiiresti riknema ning seetõttu nad koduselt kuivatatud seenteks ei sobi. Austerservikuid soovitatakse süüa vähemalt 3-9 g päevas. Apteekides on saadaval ka austerserviku preparaate. 18-grammine purk maksab umbes 100 krooni, müügil olevate naturaalsete austerservikute kilo aga umbes 60 krooni. Austerservikutega on siiski nii nagu roosidega. Okkaks on nende puhul allergilisus mõnedele inimestele. Seda põhjustavad eosed, mille abil seened looduslikult paljunevad. Toidus valmis kujul või marineerituna, keedetuna või praetult nad vaevusi ei tekita. Valge Sampiljon Valge sampinjon on kõva viljalihaga ja peaaegu valge värviga, maitse on mahe ja suhteliselt nõrk. Seenekasvamisel ja seenekübara avanedes muutub seene värvus tumedamaks, eriti märgatavalt muudavad värvi kübara all paiknevad eoslehekesed. Pruun Sampiljon
panna. Põltsamaa roosiaed avati 11. juunil 1998. aastal. Rajamisega alustati juba 1996. aastal. Hetkel kasvab rosaariumis kuskil 5000 roosipõõsast 1000 erinevast sordist. Põltsamaa roosiaed on oma kollektsiooni suuruse poolest Baltikumi suurim ja kuulub Euroopa 10 suurema rosaariumi hulka. Aiandit haldab Eesti Roos OÜ, kelle missiooniks on tutvustada inimestele rooside võrratut maailma ning pakkuda võimalust sellest osa saada kaunistades oma koduaedasid nende kasvatatud roosidega. (http://www.eestiroos.ee/#!firmast/cee5 ) Põltsamaa loss rajati 1272. aastal Liivi Ordu poolt. Seda purustati ja taastati korduvalt, kuid alates Teisest maailmasõjast on linnus suuremas osa varemetes. Hetkel tegutsevad lossis Põltsamaa Muuseum, Eesti Pressimuuseum ja Käsitöökoda. Lossi keldrikorruselt võib leida veinikeldri, mis pakub Põltsamaa oma veine. Igal aastal toimuvad lossi varemetes Põltsamaa
sarnane suveköök, laut ning saun. Taluõuel asus kindlasti ka kooguga kaev. XIX sajandil muutus ka taluelamu. Ilmusid esimesed klaasitud aknad ja korsten, mis eluruumid suitsust vabaks tegi. Need uuendused olid esialgu kättesaadavad vaid jõukatele talupoegadele. Vaesem rahvas elas veel kaua pimedas suitsutares. Majas olid kahhelahi, akendel olid heegeldatud kardinad, pika pendliga seinakell, vändaga kohviveski ja roosidega serviisid, eesti aegsed toolid ja nelja sahtliga kummutid. Tänapäeval leiab selliseid asju vaid muuseumides. Ka tol ajal olid muuseumid olemas. Peamiselt oli seal palju loomi ja väike osa asjadest on muuseumis väljas. Ülejäänud asjad on hoidlates. TALUPOJA TOIDULAUD Lauanõud olid taludes enamasti puust ja savist. Laua keskel asuvast suurest kausist võttis igaüks kordamööda lusikaga toitu. Söömise ajal oli igal pereliikmel laua ääres istudes kindel koht
tajutakse, ning viitas lõhnataju ja maitse seosele. Pilt 2. Aphrodite saarelt leitud vanad kreeka parfüümid. 1.3 Minevikust kaasaega Parfümeeriatööstuse mineviku ja tuleviku sidujateks võib nimetada araablasi. Destilleerimisprotsessi, mille jooksul lilledest eraldatakse õlid meetodi, mis on kasutusel tänaseni ,arendas välja araabia arst ja keemik Avicenna, alustades oma katseid roosidega. Enne tema roosivee leiutamist kujutasid vedelad parfüümid segu õlidest ja maitsetaimedest, kuid roosivesi oli delikaatsem ja muutus ääretult populaarseks. Catherine de Medici valitsemisajal Prantsusmaal (15471559) õitses just parfümeeriatööstus. Kuninganna võttis oma sünnimaalt Itaaliast kaasa isikliku parfümeeri René le Florentini. Mehe laboratoorium oli ühendatud Catherine'i korteriga salajase vahekäigu kaudu, et lõhnaretsepte varaste eest kaitsta.
Õitseb mai-juuli, õied valge, kollaka ja helerohelise värvusega, lehed suvehaljad, ümarad, 5...7 hõlmaga, hallikasrohelised Ravimtaim, põletikuvastase toimega. Aitab peatada verejookse ja ravib halvasti paranevaid haavu. Teed juuakse mao- ja seedehädade ning põiehaiguste korral. Sobib salatisse. Paljundatatakse seemnetega, puhmiku jagamisega kevadel, risoom- pistikutega Istutada looduslikud istutus-alad, kiviktaimlas, puude all, kalmistutel, katustel, ääristuseks, roosidega, 8-10 aasta järel tuleks ümber istutada. Sortidest Alchemilla erythropoda - punaraag kortsleht, Alchemilla mollis - pehme kortsleht, Alchemilla epipsila- paljastipne kortsleht, Alchemilla hoppeana- Hoppe kortsleht http://alkeemia.delfi.ee/tervis/taimetarkused/kortsleht-suureparane- naistetaim-mis-sobib-salatisse-ja-haava-peale
konjakit. Põhjad liidetakse võikreemiga. Tordi küljed määritakse võikreemiga ja purutatakse biskviidipuruga. Pealt glaseeritakse tort sokolaadiga või valatakse üleni sokolaadiga. - sellisel juhul ääri ei purutata. Tordi peale asetatakse sokolaadist nelinurgad, mille ääred on kaunistatud valge kreemiga, mis imiteerib hobuseraua naelu. Pealt kaunistatakse tort kas kreemist või martsipanist lilledega, lehtedega, roosidega, linnupesaga jne. Analoogselt võib valmistada tordi kattes ta martsipaniga. Soolaleivatordid Paljude rahvaste vana kombe kohaselt viiakse mitmesuguste sündmuste puhul külla minnes soolaja leiba. · esimest korda külla minnes · esimest korda uude töökohta minnes · lõikuspeol See on kujunenud külluse ja külalislahkuse sümboliks ja sellest on välja arenenud ka soolaleivatortide valmistamine. · Tort ,,Sool leib"
ühevärvilised ehted. Kas kuuseladvas täht, kas ehtsad küünlad või elektriküünlad, on maitseküsimus. Väljakukuuskedest vanim on teada aastast 1441: puu püstitati Tallinna keskväljakule. Balthasar Russow kirjeldab üle saja aasta hiljem, 1584. aastal: "Nii ajasid kodanikud ka talviti jõulupühadel ja vastlapäeval oma gilditubades ja sellid oma kampades suurt priiskamist taga. Ja pärast kaubasellide joomaaja lõppu ajasid nad paastuajal suure, kõrge, hulga roosidega ehitud kuuse turul püsti ja läksid vastu õhtut üsna hilja sinna karja naiste ja piigadega, laulsid ja tantsisid seal esmalt ja süütasid seepeale puu, mis pimedas vägevasti lõõmas. Siis võtsid sellid teineteisel käest kinni ja hüplesid ja tantsisid paariviisi ümber puu ja tule." Väljakukuuse eeskujuks ongi käsitööliste gildide poolt ehitud jõulu- ja vastlapuud, mis kuulusid ühtlasi karnevalikultuuri juurde. Kui laialt säärased puud levisid, on raske öelda
lund näkku ja jooksis minema. Need olid viimased päevad mis nad koos said olla. Milli läks emaga tagasi linna. Nad rääkisid juttu, Indrek vaatas ta imelistesse sinistesse silmadesse ja tundis kuidas tal seest valusalt südant miski torgib. Poiss oli armunud Millisse. Viimasel päeval lasi tüdruk poisil oma juukseid katsuda, sest eelmisel segas ema neid, nad ei saanud eriti palju rääkida kui tüdruk juba koju sõitma hakkas. Paari päeva pärast sai Indrek tüdrukult roosidega kaardi, millel oli Milli juuste lõhn küljes. Tal tuli see tuttav ette- lõpuks tuli meelde et sama lõhn oli olnud ka ema kirstul, mis aidas oli. Sellega seose tuli tal meelde kurbi mälestusi ja nüüd sai ta aru Joosepi ja Liisi loost, isa ja Liisi riiust, Liisi ja Mareti arusaamatutest kõnelustest ja imelikest näoilmetest. Koolis ei osanud ta esimestel tundidel eriti midagi rääkida kuid varsti paranes ta õppimine veelgi
Need olid viimased päevad mis nad koos said olla. Milli läks emaga tagasi linna. Nad rääkisid juttu, Indrek vaatas ta imelistesse sinistesse silmadesse ja tundis kuidas tal seest valusalt südant miski torgib. Poiss oli armunud Millisse. Viimasel päeval lasi tüdruk poisil oma juukseid katsuda, sest eelmisel segas ema neid, nad ei saanud eriti palju rääkida kui tüdruk juba koju sõitma hakkas. Paari päeva pärast sai Indrek tüdrukult roosidega kaardi, millel oli Milli juuste lõhn küljes. Tal tuli see tuttav ette- lõpuks tuli meelde et sama lõhn oli olnud ka ema kirstul, mis aidas oli. Sellega seose tuli tal meelde kurbi mälestusi ja nüüd sai ta aru Joosepi ja Liisi loost, isa ja Liisi riiust, Liisi ja Mareti arusaamatutest kõnelustest ja imelikest näoilmetest. Koolis ei osanud ta esimestel tundidel eriti midagi rääkida kuid varsti paranes ta õppimine veelgi. Ta oleks kui värsket jõudu
näkku ja jooksis minema. Need olid viimased päevad mis nad koos said olla. Milli läks emaga tagasi linna. Nad rääkisid juttu, Indrek vaatas ta imelistesse sinistesse silmadesse ja tundis kuidas tal seest valusalt südant miski torgib. Poiss oli armunud Millisse. Viimasel päeval lasi tüdruk poisil oma juukseid katsuda, sest eelmisel segas ema neid, nad ei saanud eriti palju rääkida kui tüdruk juba koju sõitma hakkas. Paari päeva pärast sai Indrek tüdrukult roosidega kaardi, millel oli Milli juuste lõhn küljes. Tal tuli see tuttav ette- lõpuks tuli meelde et sama lõhn oli olnud ka ema kirstul, mis aidas oli. Sellega seose tuli tal meelde kurbi mälestusi ja nüüd sai ta aru Joosepi ja Liisi loost, isa ja Liisi riiust, Liisi ja Mareti arusaamatutest kõnelustest ja imelikest näoilmetest. Koolis ei osanud ta esimestel tundidel eriti midagi rääkida kuid varsti paranes ta õppimine veelgi. Ta oleks kui värsket jõudu ja
annaabi.ee 
