Amiens´i katedraalide omaga, Inglise katedraali plaanist erineb se oma kõrguse ja valguse kasutuse ning kooriosa ja eraldamata kesklöövi poolest. Vitraazid ujutavad katedraali interjööri üle varvilise valgusega. Keskaeges vitraazid võtavad endaalla kokku 3000 ruutmeetrit. Portiukse kohal asuva fonooni süvendatud kolmnurkses ruumis paiknev skulptuur kujutab Kristust aujärjel, teda ümbritsevad püühakud ja inglid. Rikkalike detailidega kolmemõõtmeline teos jätkub karniisidel. Roosaknad kaunistavad läänekülge ja kahe tistlöövi fassade. Gooti katedraalide uhkuseks olevad roosaknad on keeruka kiviraamistikuga teosed ja need on täidetud vitraaziga ja paigutatud nii, et need püüaksid päikesevalgust parimal võimalikul moel. Harilikult asuvad need ristlöövide põhja-ja lõunaseintes ning läänepoolsete esitornide vahel. Kasutatud kirjandus:
kõrggootika (u 12001350) hilisgootika (u 13501525) Gooti kirikute tunnused Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim kaks torni Teine tase Kolmas tase kolm peasissekäiku Neljas tase kolmnurksed ehisviilud Viies tase kuningategalerii roosaknad Tuntumad kirikud Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase La Sagrada Familia Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Igori sõjaretkest. kirjandus 12-saj. rüütliromaanid Rutebeuf, Dante Aligieri "Jumalik komöödia" Romaani stiil tasapinnalised reljeefid, mille sisuks legendid pühakutest ja piibli-sündmused. Ruumides tinaraamides klaas- vitraazid. Gooti stiil suured aknaavad soodustasid vitraazmaali (roosaknad kunst sissekäigu kohal). Tahvelmaal. Romaani stiil varakristlikest dünaamilisemad, kuid massiivsed basiilikad, ümarkaar. Gooti stiil teravkaar, kirikutornid (tihti kaks) rarhitektuu sirutusid taevasse. Sagenes kivihoonete ehitamine. Inimene kui vahendaja teenib jumaliku päritolu muusikat. Vaimulik
Keskaja kunst 1. Romaani stiil: ümarkaared, massiivsed ehitised, väikesed aknad, seinad kaetud maalidega, vitraazid. Gooti stiil: teravkaared, kõrged hooned, roidvõlvid, vitraaztehnikas roosaknad, raidkivikaunistused 2. Romaani stiil tuleb sõnast ,,Rooma", sest see põhines vana-rooma ehituskunsti motiividele. Gooti stiil tuleb germaani hõimu gootide nimest. Nimi anti stiilile hiljem, et seda halvustada. 3. Romaani basiilika koosnes laiast kesklöövist ja kitsamatest külglöövidest, mida eraldasid tugevad kivisambad või nelinurksed postid. Sissepääs oli läänes, põikhoonest idas oli kooriruum, sellest idapoole apsiid altariga. 4. LK 51 5
Paelornamentika. Romaani stiilis rohkem jumalaid kunstiga välja toodud. Gooti stiilis lihtsalt inimesi. Romaani kunstis on rohkem piltidel võitlusi näidatud. Gooti stiilis rohkem loomi. Gooti stiil rohkem korrastatum, selgem ja harmoonilisem. 12. Gooti kujutav kunst: Skulptuur korrastatum, selgem, harmoonilisem. Imetleb ja austab kiriklikku sõnumit, väljendub õndsustunnet. Mõistuse ja usu kooskõla. Kunstis looduse jäljendamine inimest kujutades hingeelu avamine. 13. Vitraaz? Roosaknad, kirikuaknad. Kuidas? Milline? Klaasimaal. Aknad eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid tinaribad. Ainult väiksemad detailid värvidega. Kirkad värvid. Enamasti olid inimfiguurid, keda loeti nagu religioosseid jutustusi. Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken. 14. Mõisted Kurgaan sküüdi valitseja hauakünkad Ruunikivi mälestuskivi Initsiaal tekstilehekülgede esimene täht
Peatükk 2.4 Euroopa rajamine: ühiskond ja eluolu 1. Mis oli Rooma impeeriumi olulisim pärand keskaegses Euroopas. Põhjendage oma seisukohta. Just rooma kunsti ja arhitektuuri taasavastamine pani aluse renessansile ja seeläbi kogu kaasaja maailmale. 2. Seleta mõistet reconquista. Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablastelt. 3. Kuidas soodustasid kloostrid keskajal sisekolonisatsiooni? Asustus tihenes ning loodi uusi põllumaid. Põllumajanduse keskmesse loodi kloostrid. See andis aluse linnade loomisele kohtadesse, kus enne laiusid metsad ja põllumaad. 4. Iseloomustage feodaalühiskonna korraldust. Mitmeastmeline, hierarhiline võim maa üle. Maahärra oli ühiskonna tipus. 5. Mida tähendab ütlus ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall"? Igal vasallil on kohustused ainult oma otsese senjööri ees 6. Nimetage keskaegsete Euroopa talupoegade õigusi ja kohustusi oma isanda ees....
10. Mis on vaestepiibel? Pühakirja seletamine kirjaoskamatule rahvale läbi piltide(kirikute reljeefide). 11. Mis levis tekstiilikunstis, miks? Göbelään ehk piltvaip. Hoiavad sooja, on pehmed ja lihtsalt tore vaadata. 12. Millist ehitist võib pidada gooti arhitektuuri esikteoseks? Saint-Denis` kloosterkirik 13. Nimeta gooti stiilis ehitiste 2 kõige olulisemat tunnust. Teravkaared, roidvõlvid, kõrgustesse pürgimine, vertikaalsed jooned, hiiglaslikud roosaknad, piilarid. 14. Milliseid muutusi võimaldas roidvõlvi kasutuselevõtt? Võimaldas võlvida laiu lööve, õhemaid seinu, ehitada kirikuid kõrgemaks. 15. Nimeta 4 kuulsamat katedraali Prantsusmaal. Pariisi Jumalaema katedraal(Notre-Dame), Chartres´i katedraal, Reims´i ja Amiens´i katedraalid. 16. Millist gooti stiilis kirikut tead Londonis, millised tähtsad sündmused seal toimuvad? Westminster Abbey inglise kuningate kroonimispaik, kuningate ning suurmeeste matmispaik,
Millist rolli mängis Jeanne d'Arc sõjas? Mis temast sai? -Ta sai sõjaväejuhiks ja oli edukas. Päästis Orleans'i. -Ta mõisteti surma. Põletati tuleriidal. Mida saavutas Prantsusmaa, võites 100-aastase sõja? Millised uued relvad võeti selle sõja ajal kasutusse? -Inglismaa kaotas kõik alad Prantsusmaale -Suurtükid, püssirohi, kahurid, amb Millal domineeris ehituskunstis gooti stiil? Millised olid selle tunnused? -12-15 sajandil - Tugikaared, roosaknad, roidvõllid, kõrged hooned. Miks on tähtsad järgmised kirikud? Jumalaema kirik Pariisis Kõrgeim ehitis sel ajal ning kultuuriliselt väga tähtis. Suurim kirik. Asus Pariisi peapiiskoppide residents, kuningate galerii. Napoleoni keisriks kroonimine. Püh Neitsi maarjale. Saint Denis' kirik Prantsuse kuningate matmispaik. Reimsi katedraal Prantsusmaa kroonimiskirik Milline oli kuulsaim keskaegne ülikool Prantsusmaal? Mis on Ladina kvartal? - Pariisi ülikool
saj) organumid, trubaduurid Gootika (12.-14.saj) Notre Dame'i koolkond, motetid Arhitektuur Kirikute püstitamine: Romaani kirik- kindluskirik Gooti kirik- kerged, saledad, taeva poole sirguvad Linnused (linnamüürid) Linnades raekohad Basiilika- Vana-Rooma kohtu- ja ärihoone, millest kujunes kristliku kirikuhoone üks tüüpe. Maalikunst: Freskod- äsja krohvitud, niiskele seinale maalitud Seinamaalid Raamatuillustratsioonid Gootikas suured roosaknad Tahvelmaalid Tiibaltarid. Skulptuur: Ehitiste juurde kuuluv (reljeefid) Piibli sündmustega seotud- Romaani kiriku kaunistusi kutsutakse ka ,,vaeste piibliks" Materjalideks kivi, pronks, ka puu. Kirjandus: Hümnid lugulaulud/kangelaslaulud nt Prantsuse rahvuseepol ,,Rolandi laul" Liturgilised tekstid Rüütliluule/laul Rändüliõpilaste (vagandide) ladinakeelsed ilmalikud laulud nt Carima Burana Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia"
- Tähtsaim tunnus: TERAV KAAR - Põhiplaan on sama, mis romaani stiilil. - Vanim gooti kirik pariisi äärelinnas: st. Denis (prantsuse kuningate matuse paik) - Vara gootikast pärit kirik: pariisi jumalaema kirik - Viollet le duc uued joonised kiriku restaureerimiseks: 12 kuju nelitise juures, 1 vaatab maa poole 11 taeva poole ; suured roosaknad ja hästi ägedad veesülitid(kuradite suust tuleb vesi). - Kõrg gootika kirik: chartres 3 päeva põlengut ja 3 munka jäid ellu ; labürint (palve rännaku teekond) ; must madonna (ajaga mustaks läinud) ; suurimad keskaegsed vitraazide hulgad ; johannese nael suvise pööripäeva trikk. - Reims'i jumalaema kirik krooniti kõiki prantsuse kuningaid - Amiens'i kirik suurim
puutumata. Ta võeti lahingus vahi alla ning põletati ketserluse tõttu tuleriidal. Mida saavutas Prantsusmaa, võites 100-aastase sõja? Millised uued relvad võeti selle sõja ajal kasutusse? Prantsusmaa sai enda maa-alad tagasi. Kasutusele võeti kahurid ja püssirohi. Millal domineeris ehituskunstis gooti stiil? Millised olid selle tunnused? Gooti stiil domineeris 12-15 sajand. Selle tunnusteks olid: teravkaar, kõrged saledad tornid, tugikaared, roidvõlvid, vitraazid ja roosaknad. Miks on tähtsad järgmised kirikud? Jumalaema kirik Pariisis Kirikus asub kõige tähtsam reliikvia kristuse okaskroon. See on ka peapiiskopi residents. Saint Denis' kirik Varaseim gooti stiilis ehitis. Prantsuse kuningate matmispaik. Reimsi katedraal Prantsusmaa kuningate kroonimiskirik. Reimsi peapiiskopi aujärg. Milline oli kuulsaim keskaegne ülikool Prantsusmaal? Mis on Ladina kvartal? Kuulsaim keskaegne ülikool Prantsusmaal oli Pariisi ülikool. Ladina kvartal on linnaosa
Testiküsimuste vastused: 1. Gootika iseloomulikud tunnused on? Pürgimine kõrgustesse, teravkaar, basiilika, akende teravkaar, vitraazaknad, siir, roosaknad. Kaitsetornidega linnamüürid, kitsad tänavad. (nt Oleviste kirik) 2. Millised nõudeid arvestati Padise kloostri ehitamisel? Padise kloostri ehitiste rajamise alguseks võib pidada 1317. Aastat ja lõpuks 1445.aastat. Tsistertslaste kloostrite arhitektuur oli askeetlik. Kõik koostrid ehitati sama põhiplaani järgi, kuigi mõõtmed varieerusid. Kloostris oli kesksel kohal kloostrikirik. Teised hooned paiknesid nelinurkse sisehoovi ümber. Padise
See avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Ristroidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks. Tugikaar ja tugipiilar kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiilarid ehitati seinast väljapoole ja gooti kiriku külgfassaadid olid nagu skeletid. Gooti stiilis kirikutel on teravkaarsed aknad ja ukseavad. See on väliselt kõige silmatorkavam tunnus. Tunnusjooned - katedraalid Gooti arhitektuuri (kirikute) teised tunnused: · rohked vitraazid; · roosaknad (keskportaali kohal); · fiaalid e tornikesed (on tugikaarte ja piilarite torn); · fiaalid oli kaunistatud krabidega (taimeornamentika); · aknaraamistikes siirud (õietaolised rosetid, ristikulehe kujundid); · kirikute põhiplaaniks oli ladina rist; · kirikutel kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja üks väike haritorn (fiaalina) nelitise kohal. Lossid ja linnused Gooti ajastul kattus Lääne-Euroopa maaliliste linnustega (arvukate tornide, sakiliste
pikihoonest, millega lääneosas liitub telkkiivriga torn, idaosas polügonaalne, eraldi katustatud kooriruum, põhjaosas avar eeskoda ning lõunaosas ruumikas käärkamber. Pikihoonel on basilikaalne ülesehitus, milles kesklööv on külglöövist pisut kõrgem. Nii välis- kui sisearhitektuuris domineerib arhitektuurse vormina gootikalt laenatud teravkaar. Gootika arhitektuursest repertuaarist on pärit ka peaportaali kohal ja põhjaeeskoja seintel paiknevad ümarad roosaknad - vaikimise sümbolid, samuti aknaid kaunistav leekestiilis puust ehisraamistik. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
aastal ja seda ei ole taastatud. Oli ainuke kirik millel oli 2 torni. 19. sajandil ehitati Toomkiriku varemetesse Ülikooli raamatukogu. Jaani kiriku põhiosa sai valmis 14.sajandil. Seal on kuulsad terrakota kujud( põletatud savist kujukesed), mis kõik on ühekaupa tehtud. 1830.aastal kirikut remonditi. Romaani stiilile on omased paksud seinad, võlvid ja ümarkaared. Palju oli basiilikaid. Maaalused käigud, kuhu maeti surnuid- katakombid. Gooti stiilile on omased roosaknad, teravkaared, roided e. tugikaared, klaasvitraaz. (Jumalaema kirik Pariisis) Tallinn Linna kodanikke kaitsti Maaala oli piiratud ja kodanikuks saamine oli kallis Majad olid külgepidi koos Pesuvesi majadest uhuti tänavale, see ei olnud eriti hügieeniline, kuigi see puhastas tänavaid. Kuna majad olid üksteise kõrval tihedalt koos oli tulekahju korral oht suur. Linna ümber oli linnamüür ja
sisearhitektuuris kesklöövi müürid olid kolmeosalised nagu romaanistiiliski. Alumise korruse moodustasid arkaadid, teise korruse mood. trifoorium. Aknad muutusid üha suuremaks hõivates varsti kogu seinapinna. Välisarhitektuuris tugiliit ahenes ülespoole minnes moodustades väikese tornikese- fiaali. iseloomulik gootistiilile oli akende ja uste kohal kolmnurkne viil e. vimperg, mille servad olid kaunistatud krabidega. Kõige tipus oli ristlillik. Portaalide kohal olid suured ümmargused roosaknad. Väga sage fassaadil olev motiiv oli kujuderida e. kuningategalerii. tornitipu moodustas terav tornikiiver. Nelitise kohal asus elegantne ja peen nelitistorn. Aknad olid kaunistatud vitraazidega. arhitektuurinäited Prantsusmaa - gooti sünnimaa, sünnikohaks oli Ile-de-France-prantsusmaa süda- prantsuse kuninga domeen. Varagootika esimeseks näiteks: Saint Denis abtkonna kirik (Prantsuse kuningate matmispaik. Ehitamise algataja oli abt Suger. Veel näiteid: Senlis ja Noyoni katedraalid
2) Kreekakatoliku kirik (õigeusk, nn idakirik) 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Abi hakkati häda korral paluma kirikult mitte keisrilt. Kirikupea oli paavst. Range ülesehitus. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. GOOTI STIIL - teravkaarsed aknad - roosaknad - põhiplaaniks ladina rist - kaks suurt torni peafassaadi kõrval - üks väike haritorn nelitise kohal - roidvõlvid - laiad aknad GERMAANI(ROMAANI) STIIL - 3 tüüpi: ühelööviline, kodakirik, basiilika - ümarkaar - lagedad kivimüürid väikeste laskeavadega - kaitsekäigud - massiivsus(pidid olema ka kindluse eest) - kaunistas ornamentika - kitsad aknad - kasutati värvilist kivi 5. Too välja ristisõdade põhjused.
tinaraamides klaas- kaalustatus, väärikus ja Peter Paul Rubens lihtsus, suursugusus. vitraazid. Gooti stiil rahu. Eelistati puhtaid Rembrant Skulptuuris enim- kunst suured aknaavad värvitoone. Skulptuur Skulptuuris valdavalt kasutatud materjaliks soodustasid vitraazmaali vabanes arhitektuuri dekoratiivplastika, mis valge marmor, idealisee- (roosaknad sissekäigu teenistusest, taasavastati kaunistas hoonete inter- ritult kaunid ning kohal). Tahvelmaal. aktiskulptuur. jööri ja parke. antiikseid eeskujusid jäljendavad figuurid. Maalis heroilised ajaloo-
Mõisa peahoone on barokne, 2-korruseline kõrge sokli ja kelpkatusega, sümmeetrilise kompaktse põhiplaaniga balladionistliku lahendusega kiviehitis. 1. korrus on natukene kõrgem ja pidulikum, kus asusid pidulikud vastuvõturuumid. 2. korruselt võis leida magamistoad ja võlvitud keldrist köögi mantelkorstnaga, veinikambri ning majapidamisruumid. Vormiküllasem on lõunakülgne esifassaad, kus me näeme eenduvaid külgrisaliite, mida kaunistavad roosaknad, pilastrid ja profileeritud räästa- ja viilukarniisid kolmnurkfrontoonide all. Põhjafassaadil asub kõrge keskrisaliit samuti kolmnurkfrontooniga. Lossilikult barokset paraad-treppi kaunistavad dolomiidist raidpiirded lõunaküljel. Tagafassaadilt laskub parki esinduslik treitud balustraadiga trepp. Katusest eenduvad voluutidega kaunistatud uukaknad. Katusekatteks on punakas katusekivi. Fassaadid on krohvitud ja värvitud kollakat tooni
1989.aastast alates viidi läbi veel üks ennistus, mis lõpetati 1992.aastal. Muutused, vandalism ja restaureerimine 1548.aastal kahjustasid märatsevad hugenotid Trenti nõukogu järgselt katedraali iseloomulikke tunnused.17.sajandil Louis XIV ja Louis XV valitsemise ajal viidi katedraalis läbi suuri muutusi, mis oli osa püüdlusest moderniseerida katedraale kogu Euroopas. Hauad ja vitraazid hävitati. Põhja ja lõuna roosaknad õnneks säästeti. 1793.aastal Prantsuse revolutsiooni käigus muudeti katedraal "Mõistuse templiks" ja paljud tema aaretest hävitati või varastati. Paljud skulptuurid lõhuti ja hävitati ja mingiks ajaks asendati mitmetel altaritel Vabaduse kujud Neitsi Maarjaga. Katedraali suured kellad suutsid sulamist vältida, aga katedraali kasutati toidu laomajana. 1845.aastal algatati taastamisprogramm, mis vaadati üle arhitektide Jean Baptiste Antoine
Väljas poolt aitab seinu toestada tugipiilarid. Sammuti aitas survet vähendada võlvide keerukus, see tähendab roiete süsteemi. Gooti katetraalid mõjuvad nii seest kui väljas nõiduslikena. Ka nimetatakse katetraali arhitektuuriliseks sümfooniaks. Katetraalil on alati sisse käik läänes. Ja fassaadi kompositsioon jaguneb kolmeks. Alumine on portaalide tasand. Portaale raamivad kõrged teravkaared, millede tümpanone täidavad roosaknad. Portaali palesitkel asuvad pikaks venitatud lahke naeratusega skulptuurid. Fassaadi teises vööndis kordub portaalide vorm akendena. Keskel tohutu suur roosaken. Lisanduvad veel väikesed tornikesed, skulptuurid nissides. Kolmas vöönd on kuningate galerii ja selle tagant tõusevad kaks võimsat kõrgete teravatipuliste tornikiivritega kellatorni. Nad on kõrged, eriti torni kiivrid.
[1] Suurte keskaegsete gooti katedraalide arhitektuur on Euroopa tsivilisatsiooni uhkusi. Gooti stiili tuumaks on tugikaar, mille abil saadi konstrueerida kõrgeid ja üha keerukamaid kivivõlve ning luua veelgi suuremaid aknaid. Palma de Malorca katedraali (joonis 19) kesklööv on saanud võimalikuks kivist toetavate kaarte ehk tugikaarte tõttu [17] Tugikaared, kõrged võlvid ja teravkaared tõstsid kloostrid, kirikud ja katedraalid taevasse. Gooti katedraalide uhkuseks olevad roosaknad on keeruka kiviraamistikuga (joonis 20), mis on täidetud vitraaziga ja paigutatud nii, et need püüaksid päikesevalgust. Tavaliselt asuvad need ristlöövide põhja- ja lõunaseintes ning läänepoolsete esitornide vahel. [ibid] Joonis 19. Palma de Mallorca katedraal Hispaanias. [22] 15 Joonis 20
kooriruum, põhjaosas avar eeskoda ning õunaosas ruumikas käärkamber. Pikihoonel on basilikaalne ülesehitus, milles kesklööv külglöövist pisut kõrgem ning selle täiendav valgustamine toimub seetõttu ülalt, võlvialuse akende kaudu. Nii välis- kui sisearhitektuuris domineerib arhitektuurse vormina gootikalt laenatud teravkaar. Gootika arhitektuursest repertuaarist on pärit ka peaportaali kohal ja põhjaeeskoja seintelpaiknevad ümarad roosaknad- vaikimise sümbolid, samuti aknaid kaunistav leekesstiilis puust ehisraamistik. C. A. Gabler n kirikule ehituskunstilise ilme andmisel kasutanud ka motiive kohalikust, eriti Tallinna gootikast. Välisarhitektuuris on selleks portaalide kompositsioonis esinev talumteravkaarset arhivolti ja portaali palendit siduv profileeritud vaheplaat, mis oli Tallinna 15. sajandi ehituskoolkonna üks olulisemaid tunnuseid, aga ka interjööri vööndkaarte lõppude kujundamine rippkonsoolidena
aknaid. Väljas poolt aitab seinu toestada tugipiilarid. Sammuti aitas survet vähendada võlvide keerukus, see tähendab roiete süsteemi. Gooti katetraalid mõjuvad nii seest kui väljas nõiduslikena. Ka nimetatakse katetraali arhitektuuriliseks sümfooniaks. Katetraalil on alati sisse käik läänes. Ja fassaadi kompositsioon jaguneb kolmeks. Alumine on portaalide tasand. Portaale raamivad kõrged teravkaared, millede tümpanone täidavad roosaknad. Portaali palesitkel asuvad pikaks venitatud lahke naeratusega skulptuurid. Fassaadi teises vööndis kordub portaalide vorm akendena. Keskel tohutu suur roosaken. Lisanduvad veel väikesed tornikesed, skulptuurid nissides. Kolmas vöönd on kuningate galerii ja selle tagant tõusevad kaks võimsat kõrgete teravatipuliste tornikiivritega kellatorni. Nad on kõrged, eriti torni kiivrid. Kui romaani kirikus olid aknad ainult valgusallikateks siis kootikas on seinad teravkaarelisi
annaabi.ee 
