Ümara saali seintes paiknevad süvendid e orvad, millesse on paigutatud jumalate kujud. Ülal kupli keskel asub ava, suur OCULUS (silm, kupli kõrgeimas punktis asuv ava, mille kaudu hoonesse pääses õhk ja valgus), kust toredale mosaiikpõrandale langeb ere valgusvoog. Mõju on vapustav. Arvatakse, et Panteon võib kaaluda üle 5000 tonni. Proovi kirjeldada Panteoni nii seest kui väljastpoolt Rooma keisrid lasid rahva rõõmuks ehitada teatreid ja tsirkusehooneid, millest kuulsam on Colosseum, asukohaga Roomas. Mahutab ligi 70 000 inimest. See on neljakorruseline - kolm alumist korrust koosneb kaarteridadest (arkaadidest). Neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose stiilis. LOE KA TEISTEST EHITISMÄLESTISTEST Suure tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad e termid, sest linnas oli vähe maju, kus oli võimalik end pesta
Ligi tuhandeks aastaks jäi püsima Ida-Rooma keisririik, mida ajaloos tuntakse Bütsantsi nime all (Kuuse Väike kunstiajalugu: Sissejuhatus), (Kõiv 2006: 137). 4 Tähtsamad valitsejad Roomas ja nende ajal loodud ehitised: · Julius Caesar Caesari Foorum, Circus Maximus · Augustus Pont du Gard · Flaviuste Colosseum, Tituse triumfikaar · Traianus Traianuse foorum, Basilica Ulpia · Hadrianus Pantenon, Hadrianuse värav · Antonius Caracalla termid · Constantinus Constantinuse basiilika ja triumfikaar (Kõiv 2006: 140-141). 5 2. ROOMA ARHITEKTUUR 2.1. Süsteem Rooma vanemad ehitusmälestised on mõjustatud etruski ehituskunstist. Arhitektuuris tarvitati esialgu materjalina kantkive
Geryoniga (540 eKr). Asub Louvre-is. võitjale (400 eKr). Asub Briti Muuseumis. (4. saj. eKr - 4. saj. pKr) Amfiteater Amfiteater on tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater. Antiikajal etendati Kreekas veinijumala Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Vaatajate kohad asuvad hobuserauakujuliselt ümber näitemänguplatsi. Pingid on tagapool kõrgemad, eespool madalamad. Nt Colosseum Roomas, amfiteates Arles'is ja amfiteater Tarragonas. Delphi amfiteater Kreekas. Vana-Rooma amfiteater tänapäeva Tuntuim amfiteater asub Itaalias. Prantsusmaal Arles-is. Fotol Rooma Kolosseum. Kapiteel Kapiteel on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail
Kreeta käis alla Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene, Trooja; u. 1600-1100.a eKr · Hilise ajastu kõrgkultuuri hävitavad sissetungijad doorlased · Kreeka paisatakse tagasi kõrgtsivilisatsiooni-eelsele tasemele · Kreeka kultuuri loomisel on osalenud kreeklased-ahhaialased, kuid ka teised tundmatud rahvad · Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju suuri losse · Suurim neist on Knossose palee Kreetal · Selle lossi mõõtmed ja maht ületavad kõik teadaolevad vanaaja lossid · Loss on korrapäratu põhiplaaniga, ehitatud labürindina ja 2-3 korruseline · Lossi keskel asus suur siseõu · Knossose palee oli kindlustamata, puudus kaitsemüür · Kreeta saare laevastik oli järelikult nii tugev, et välisvaenlasi ei kardetud · Lossid olid ehitatud kiviplokkidest kuivmüürina · Kreeta ehitajad on samuti kasutanud sambaid katuse ja talastiku toestamiseks
- suur regulaarne plats; suured trepid kust pääseb hoovi; Kõrge kultuur arenes juba III aastatuhandel eKr, leiukohad Egeuse mere saartel ja kallastel - Kreeta saarel, Küklaadidel, Kreeka rannikul ja Väike- Aasia loodeosas (Troojas). Leiud kuuluvad pronksiaega. inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi: kaevab välja ja osaliselt restaureerib Knossose palee Kreeta kirjad A ja B, B kiri dešifreeritud Mis oli teada: kuningas Minos (Zeusi ja Europe poeg) abiellub Heliose tütre Pasifega, kokku seitse last, viimane laps karistuseks sõnniga - sünnib Minotaurus. Templid puuduvad, on väiksed kultuseruumid, kust leitud väikeseid kujukesi. Merendus ja põllundus on alad; mõlemate tingimusteks on tugev keskvõim
.....................................................................................10 2.6. Rhodose koloss..........................................................................................................12 2.7. Pharose tuletorn Aleksandrias...................................................................................13 3. Tänapäeva maailmaimed..................................................................................................14 3.1. Colosseum.................................................................................................................14 3.2. Tadz Mahal................................................................................................................15 3.3. Machu Picchu ...........................................................................................................16 3.4. Petra kaljulinn .................................................................................................
* Polnud vaja karta välisvaenlasi, sest laevad merel. Religioonis arvatavasti esikohal viljakuse kultus. * Kreeta kogukondades oli toimunud ühiskondlik kihistumine ja seal võimul kohalikud valitsejad, kuid arvatavasti polnud see võim nii suur, et jäädvustada valitsejaid portreekunstis. Kreeta: · Kreeta ehituskunsti tähtsamad saavutused olid suured lossid Phaistos, Hagia Triada ja Knossos (knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekitanud müüdi labürindist). Lossid koosnesid väga paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel laoruumid, teisel korrusel suured ja esinduslikud toad. Osa ruume hämarad, osa sai valguse galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest. Losside seinad kivist, laed puust. Puust olid ka losside allapoole peenenevad sambad, mis olid mitte ainult lagede
Tsikuraadil oli alati paaritu arv astmeid ( 3-5-7 ) , need olid liigendatud liseenidega ning olid kõik erineva värvi ning kõrgusega. Tsikuraadi kõrguseks oli tavaliselt 30 - 40 meetrit. See mäena kerkiv astanguline torn pidi looma kujutluse mäest, mida mööda jumalad tulid alla inimeste juurde ja inimesed said minna üles jumalate juurde. Teiseks levinud ehitustüübiks Mesopotaamia aladel, mis läbi sajandite püsis peaaegu muutumatuna, oli valitseja palee. Loss ehitati suhteliselt kõrgele platvormile ning võis koosneda mitmekümnest ja isegi mitmesajast ümber paljude siseõuede koonduvast ruumist. Väljaspoolt vaadatuna oli Mesopotaamia palee massiivne akendeta telliskiviloss, mille ülevalt sakmelised müürid võisid olla liigendatud nisside ja eenditega. Paleekompleksi vertikaalseks dominandiks oli paleetempel, mis nagu teisedki Mesopotaamia templid paiknes tsikuraadil.
Ristilöödu käed on kui liigesest väljas kannatus rõvedalt edasi antud sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga selgusega esitatud inimlik ja jumalik loomus leinavad kui inimest ja viidatakse kui lunastajale · Pilet 3 1. Kreeta-MükeeneIII aastatuhandel e.m.a2000-1250 a e.m.a kunst Knossose palee, mükeene lõvivärav Kreeta arhitektuuri kuulsaimateks mälestusparkideks on suured paleed ( Knossos, Phaistos). Lossid koosnesid pajudest enamvähem ühesuurustest ruumidest, lossid olid väga mugavad, laitmatu veevärk ja kanalisatsioon. Losside seinad olid laotud ilma mördita, sidumata kividest. Korruseid ühendasid laiad trepid. Kreeta sambad on peenenevad ülevalt alla. Siin valitses elav ja mänglev käsitluslaad. Püsivust ja stabiilsuse muljet ei taotletud
8.Mille poolest erinevad omavahel Kreeta saare ja Peloponnesose poolsaare asulad? Kreeta saarel ehitati losse, kuid mitte linnuseid, kindlustusi ja templeid. Peloponnesose poolsaarel ehitati kindlustatud losse ja linnamüüre, sest sealsed sagedased kokkupõrked põhjast sissetungivate hõimudega muutsid elulaadi karmimaks ja sõjakamaks, mis ei jätnud kunstile mõju avaldamata. 9.Mida tähendavad ja kuidas seostuvad Egeuse kunstiga mõisted "labürint" ja "kükloopide müür"? Knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekitanud müüdi labürindist, kuhu astunu ei suutnud enam leida väljapääsu. Kükloopide müür on Mükeene linna müür, mis on laotud säärase mõõtmega kivipankadest, et vanad kreeklased arvates pidi niisuguse müüri ehitamine inimestele üle jõu käima ja nad pidasid seda ehitist kükloopide kätetööks. 10.Millisteks alaliikideks jaguneb Egeuse kunst? Nimeta neist kõige kõrgematasemeline.
Vana-Roomas kasutati basiilika tüüpi kohtu- ja turuhoonete juures. Antiikbasiilika ühes otsas paiknes portikus ja teises apsiid, kus asus kohtuniku iste või jumala kujutis. Vanim säilinud basiilika on Rooma Basilica Porcia (184 eKr). CIRCUS MAXIMUS – Rooma vanim ja suurim tsirkus Circus Maximus oli 600 m pikk ja 150 m lai. Augustuse ajal mahutas ta 60 tuhat pealtvaatajat, pärast hilisemat ümberehitust 185 000. COLOSSEUM – Colosseum on amfiteater Roomas. Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus maximuse (270 tuhat, kaarikute võiduajamine) ja Konstantinoopoli hipodroomi (100 tuhat) järel ning suurim nendest, mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Colosseum ehitati Flaviuste ajal. Keiser Titus pühitses selle 80. aastal 100 päeva kestnud pidustustega Amphitheatrum Flaviumiks
Vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest linna ehitati veejuhtmeid, mis toetusid orgude ja jõgede ületamise kohas kõrgetele kaaristutele. Ühiskondlikest hoonetest kõige tähtsamad olid saunad (termid) ja amfiteatrid. Roomlased armastasid vaatemänge, selleks ehitati kogu Rooma riigis areene, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. 1.saj ehitati Roomas suurim Colosseumiks nimetatid amfiteater. See sai võimalikuks kaare ja võlvi meisterliku kasutamisega. Colosseum moodustab ovaalse suletud kehandi, millel oli 80 sissepääsu ja see mahutas kuni 50 000 pealtvaatajat. Kreeka sammastest tuletatud poolsambaid oli tarvis hiigelhoone väliseina liigendamiseks. Alumisel korrusel on need dooria, keskmisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis. Neljandal, umbsest seinast koosneval korrusel on kasutatud pinna liigendamiseks pilastreid poolsambataolisi, kuid õhukesi müüriribasid
linnamüür on laotud hiiglaslikest kivipankadest. Kivide mõõtmed on säärased, et vanade kreeklaste arvates pidi niisugune müüride ehitamine inimestele üle jõu käima ning nad pidasid seda hiiglaste kükloopide kätetööks siit nimetus Kükloopide müürid. (5m pikkused kiviplaadid) Lossid olid väljastpoolt ranged ja lihtsad, kuid seest kaunistatud rikkalikult ja luksuslikult friiside ja freskodega. Sambad olid kaetud kullaga Mükeene sõdurite kergelt saadud saagiga. Palee oli võimas ümarehitis, mis paiknes järsul kaljul ja oli ümbritsetud müüriga. Erilist tähelepanu pöörati väravate ehitamisele ja kindlustamisele. Väravad ehitati nii, et sõdurid pidid rünnates pöörama nende poole parema kaitsmata poole. Maailmakuulus on nn. Mükeene lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nende peale toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on kõrgreljeefiks tahutud kaks sambale toetuvat elukat.
480 x 480 m. Terrassid kaeti asfalditaolise seguga, mis pidas vett. Segukihile kinnitati kipsiga õhuke kiht telliskiviplaate. Plaadid kaeti tinakattega ja alles seejärel asetati peale mullakiht. Terrassidel kasvasid taimed, peamiselt puud - selliselt, nagu nad kasvavad mägedes. Seega püüti kunstlikult luua mägimaastiku muljet. Sakslane Robert Koldewey teostas aastatel 1855...1925 Babüloonia linna aladel väljakaevamisi. Sealhulgas leidis ta Nebukadnetsari palee varemetest terrassaia jäänuseid, mis on ilmselt kuulunud tõeliste Semiramise rippaedade hulka. Tasapinnalist katust kandvate võlvide alt leiti kastmisvee kaeve. Aia suurus on siiski olnud tunduvalt tagasihoidlikum, kui seda jutustavad legendid: pikkus 42m ja laius 30m. Sellest suurema täpsusega ei suudeta ilmselt kunagi rippaedade vormilahendusi seletada (Aiakunst ... 1999). PÄRSIA AIAD Babüloonia ja assüüria aiakunst elas ja arenes edasi Pärsias
kinniseks ruumiks peeti (Sauval *, tõsi küll, polnud tol ajal veel mõõtnud Montargis' lossi suurt saali). Tihedalt rahvast täis lossiplats paistis aknaile asetunud uudishimulikele merena, kuhu viis-kuus tänavat nagu jõesuudmed vahetpidamata uusi peade laineid juurde kallasid. Selle rahvahulga alatasa suurenevad vood põrkasid vastu majade nurki, mis ebareeglipärasest platsist siit-sealt neemedena esile tõrkusid. Palee kõrge gooti 1 fassaadi keskel asuv suur trepp, mida mööda vahetpidamata kahekordne inimvool üles-alla liikus, kuni see vahemisel platvormil katkes, et laiade lainetena mõlemat kõrvalasuvat kallakpinda mööda kahte harru valguda, see suur trepp, 1Sõna «gooti» ses mõttes, nagu seda tavaliselt tarvitatakse, pole sugugi täpne, küll aga läbilöönud. Koos teistega võtame ka meie ta vastu ja omaks, et sellega iseloomustada keskaja teise poole arhitektuuri, mille põhialuseks on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
