Rõngussid Sandra Ivanov Jaotumine: § Rõngussid jaotatakse välisehituse ja eluviisude järgi väheharjasussideks, hulkharjasussideks ja kaanideks Vihmauss: § Elab mullas § Keha on pikk ja lüliline ning mõlemast otsast ahenev § Vihmaussil pole pead § 15 cm kehas võibolla kuni 180 lüli § Keha eesmises kolmandikus on keha paksenenud osa- vöö § Paarikaupa asetsevad keha pinnal harjased, need aitavad tal edasi liikuda Vihmaussi toes: § Tema keha katap ühest rakukihist koosnev epiteel § Selle alla paiknevad lihased: ringlihased ja pikilihased § Kokku moodustavad lihased ja epiteel nahklihasmõigu § Ringlihaste kokkutõmbel muutub uss pikaks, aga pikilihaste kokkutõmbel lüheneb § Nahklihasmõigust sissepoole jääb vedelikuga täidetud kehaõõs § Kehaõõnes paiknevad siseelundid Vihmaussi närvisüsteem: §
Nende keha pikkus võib ulatuda mõnest mm kuni 10 meetrini. Enamik elavad parasiitidena teiste loomade sees. Tal on palju iseärsusi. Nt: imi- ja pealuss. Imiuss lame , taime lehte meenutav lülistumata keha. Väikesed , mõni mm kuni 3 cm. Nende üheks suurimaks esindajaks on maksa-kakssuulane.Elab loomade maksas. Keha kaitseb kutiikula , kaks iminappa kinnitumiseks (sellepärast nim teda kakssuulaseks). Arenenud on ainult seede- , eritus , sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringe ja hingamiselundkond puudub.Hingavad aruainetest saavat hapnikku. Toitub looma maksast. Tal on sool , pärakut pole, eritab suu kaudu. Erituselundid on neerud. Ta on liitsuguline. (Looma kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis , nim liitsuguliseks loomaks). Valmiud munad paneb peremehe maksa. Sealt liiguvad munad soolde ja soole kaudu välja rohule. Kui satub vette siis tungib elava teo maksa. Sünnib uuesti vette ja kinnitub mõne taime külge
Mullas ja vees on mikroskoopilised ümarussid, kes on tähtsaks lagundavaks lüliks aineringes. Osa ümarusse elab parasiitidena taimedes (kartuli-kiduuss, kaera-kiduuss), kahjustavad juuri. Ümarussid, kes elavad parasiitidena loomades: 1) Naaskelsaba elab inimese tagasooles 2) Keeritsuss elab kiskjate (ilves, hunt, karu), kodu- ja metssigade organismis. Rõngussid - neil on erinev välisehitus ja eluviis - jagunevad: väheharjasussid (vihmauss), hulkharjasussid (harjasliimukas) ja kaanid (hobukaan). Vihmaussi ehitus ja eluviis - Vihmauss (15 cm, 180 lüli) on pikk, lülilise ja mõlemast otsast ahenevad kehaga. Pea puudub, keha eesmises kolmandikus on vöö (seotud järglaste arenguga). Keha on kaetud õhukese limarikka nahaga, igal lülil paiknevad paari kauba harjased (aitavad liikuda). Keha toeseks on nahklihasmõik mis koosneb: 1) Epiteel (õhuke ühest rakukihis koosnev) 2) Lihased: A) Ringlihased (kokkutõmbel muutub keha pikemaks ja peenemaks)
OSA LOODUSES: Imiussidel on parasiitidena looduses oluline osa, sest nad mõjutavad peremeesloomade elutegevust. Nad muudavad looma nõrgemaks ning selle tõttu muutub loom kergeks saagiks mõnele röövloomale. Kuidas nakatutakse? Kui inimene sööb vastsega saastunud looma liha. Või luhaveekogust vett juues või luhalt võetud rohukõrt närides. RÕNGUSSID 1. Väheharjaussid 2. hulkharjaussid 3. kaanid 1) VIHMAUSS · Lüliline keha, mis aheneb mõlemast otsast · Keha esimese kolmandikus on paksenenud vöö · Pea puudub · Nahk sisaldab limanäärmeid · Iga lüli külgedel on väiksed paari kaupa paiknevad harjased (silmale mitte nähtavad, aga käega tuntavad), mis aitavad tal edasi liikuda · Toeseks on nahklihasmõik, mis moodustab epiteelist ja lihastest: ringlihased ja pikilihased · Ringlihased kokkutõmbel muutub uss pikaks ja peenikeseks
hemoglobiinirikas veri. Eesmised ringsooned on paksemate lihaseliste seintega ja talitlevad südametena. Erituselunditeks on avatoruneerud, mis asuvad kahes lülis, algavad ühes ja avanevad järgmises. Sooltoru on enamasti ruumikas ja sageli lisanäärmetega selle esimeses osas. Liitsugulised, sigimiselundid ainult mõnedes või spetsiaalsetes sugulülides. Areng otsene või läbi vastsestaadiumi. Jaotatakse kolme rühma. Klass: Hulkharjasussid. Enamasti mereloomad, keha katavad harjased. Osa nendest ussidest on ujuvad (röövtoidulised), teised roomavad (segatoidulised), kolmandad põhjamudas tegutsevad (detriiditoidulised või filtreerijad) liigid. Mõnedel röövtoidulistel liikidel on suus üsna tugevad lõuad, nii et võivad ka inimest hammustada. Sigimisviisid väga mitmekesised. Tuntud hulkharjasussid on harjasliimukad, liivatõlv, merihiir ja paloolo-uss. Klass: Vöösed. Nende tuntuimad esindajad on vihmaussid (Eestis 14 liiki). Vihmaussid on maismaalise
omavahel ühendatud närviväädiga). Süda ja vereringesüsteem: süda paikneb keha selgmisel poolel ja on enamasti pikk ja torujas. See paneb vere liikuma. Vereringesüsteem on enamikul avatud: veri voolab osal oma teest veresoontes, osal elunditevahelistes õõnsustes. Kehas liigub vere ja kehavedeliku segu, mida lihtsustatult nimetatakse vereks. Mõnel on vereringe suletud. Selgrootud organismid, kellel toese moodustab kehasein ja selle eritised (lubiaine) selgroog ja skeletiluud puuduvad. KÄSNAD Kõige lihtsama kehaehitusega hulkraksed loomad, kelle keha pole eristunud kudedeks. Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. Nad on liikumatud. Nad on loomad, sest nad toituvad valmis orgaanilisest ainest.
Kes on põhiperemees, kes vaheperemees? 16.Kirjelda paelussi (nudipaeluss) Välimust/ehitust. 17.Kirjelda nudipaelussi arengutsüklit. Kes on põhiperemees, kes vaheperemees? 18.Kirjelda ümarussi (liimuksolge) välimust/ehitust. 19.Kirjelda liimuksolkme arengutsüklit. 20.Milliseid ümarusse veel looduses leidub? 21.Kuidas saab vältida nakatumist parasiitussidega? 22.Millised loomad kuuluvad rõngusside hulka? 23.Kirjelda väheharjasussi (vihmauss) välimust/ehitust. 24.Kuidas vihmaussid paljunevad? 25.Milline on vihmausside tähtsus looduses? 26.Kus elavad ja millest toituvad kaanid? 27.Kus elavad ja millest toituvad hulkharjasussid? 28.Mille poolest erinevad hulkharjasussid väheharjasussidest? (3) 29.Mille poolest erinevad kaanid väheharjasussidest? (3) Mõisted: heiteava, lahksuguline loom, kutiikula, liitsuguline loom, päis, pärisperemees, vaheperemees, nahklihasmõik, vöö 1. Välimus Keha meenutab karikat või silindrit,mille ülemises otsas on ava
Veis on nudupaelussi vaheperemees, siga on nookpaelussi vaheperemees, kala on laiussi vaheperemees. Eestis kõige sagedamini nakatavad inimesi laiussid. Inimene pärisperemees. Inimese organismi satub, kui inimene sööb vastsega saastunud liha. paelussid http://www.ut.ee/BGZM/p04.htm 22. Kuidas solge paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad kehaõõnes. On lahksuguline (munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites). Solkme areng toimub Inimeses. Emaslooma munetud munad peavad inimese organismist väljuma ja paar nädalet õhu ja niiskuse käes olema. Sel ajal areneb munas vastne. Kui muna satub saastunud toiduga inimese soolde, väljub sellest vastne. Puurib veresoonde, koos verega läheb kopsu. Mõnda aega elab seal, toitub verest ja kopsukoest. Täiskasvanuna liigub kopsutorude kaudu neelu, siis söögitoru ja mao kaudu soolde. Sooles areneb temast uus solge.
Veis on nudupaelussi vaheperemees, siga on nookpaelussi vaheperemees, kala on laiussi vaheperemees. Eestis kõige sagedamini nakatavad inimesi laiussid. Inimene pärisperemees. Inimese organismi satub, kui inimene sööb vastsega saastunud liha. paelussid http://www.ut.ee/BGZM/p04.htm 22. Kuidas solge paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad kehaõõnes. On lahksuguline (munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites). Solkme areng toimub Inimeses. Emaslooma munetud munad peavad inimese organismist väljuma ja paar nädalet õhu ja niiskuse käes olema. Sel ajal areneb munas vastne. Kui muna satub saastunud toiduga inimese soolde, väljub sellest vastne. Puurib veresoonde, koos verega läheb kopsu. Mõnda aega elab seal, toitub verest ja kopsukoest. Täiskasvanuna liigub kopsutorude kaudu neelu, siis söögitoru ja mao kaudu soolde. Sooles areneb temast uus solge.
ainult veresoontes. osal aga elunditevahelistes õõnsustes. Kehas liigub vere ja kehavedeliku segu, mida lihtsustamatult nimetakse vereks. Mõnedel on vereringe suletud. Käsnad Elupaik Käsnad elavad peamiselt soojades meredes. Magevetes on liike vähe. Eesti veekogudes elavad järvekäsn (seisuveekogudes) ja jõekäsn (vooluvetes). Käsnad elavad taimedel, kividel, limuste kodadel jm. Toitumine Nad söövad vees hõljuvaid toiduosakesi (bakterid, mikroskoopilised taimed ja loomad ning muu orgaaniline hõljum)
c) erituselundkond ; d) närvisüsteem ; e) hingamiselundkond . 198. Eestis laialt levinud jõhvuss Gordius aquaticus harilik jõhvuss(nimi) on veeputukate parasiit. 199. Isase jõhvussi saba a) on kaheharuline ; b) talitleb sugutina .MÕLEMAD ÕIGED 200. Rõngusside erituselunditeks on a) protonefriidid ehk umbtoruneerud . b) metanefriidid ehk avatoruneerud -ÕIGE 201. Rõngussidel on a) avatud vereringe, veri ringleb lahtiselt kehaõõnes; b) suletud vereringe, veri ringleb ainult soontes .-ÕIGE 202.Väheharjasusside veri a) on värvitu ; c) muutub õhu käes siniseks ; b) on punane ; d) sisaldab hemoglobiini .-ÕIGE 203. Enamusel hulkharjasussidel on eristatavad pea ja silmad a) õige ÕIGE ; b) vale . 204. Hulkharjasussidel on a) igal kehalülil iminapad ; b) igal kehalülil külgmised jätked, millele
c) erituselundkond ; d) närvisüsteem ; e) hingamiselundkond . 198. Eestis laialt levinud jõhvuss Gordius aquaticus harilik jõhvuss(nimi) on veeputukate parasiit. 199. Isase jõhvussi saba a) on kaheharuline ; b) talitleb sugutina .MÕLEMAD ÕIGED 200. Rõngusside erituselunditeks on a) protonefriidid ehk umbtoruneerud . b) metanefriidid ehk avatoruneerud -ÕIGE 201. Rõngussidel on a) avatud vereringe, veri ringleb lahtiselt kehaõõnes; b) suletud vereringe, veri ringleb ainult soontes .-ÕIGE 202.Väheharjasusside veri a) on värvitu ; c) muutub õhu käes siniseks ; b) on punane ; d) sisaldab hemoglobiini .-ÕIGE 203. Enamusel hulkharjasussidel on eristatavad pea ja silmad a) õige ÕIGE ; b) vale . 204. Hulkharjasussidel on a) igal kehalülil iminapad ; b) igal kehalülil külgmised jätked, millele
ehk Entoprocta). On erilisi, kaitseotstarbelisi linnuk- ja piugloomikuid. Hingamis-, ringe- ja erituselundeid pole, närvisüsteem on lihtne. Paljudel on väline lubitoes. Munad arenevad kas emaloomiku sees või vabalt; merelistel on planktilisi vastseid. 25. Kõikidel esineb mingis elustaadiumis kidaline kärss. Jõhvussil vastne kärsaga; siilussil pikkade harjastega eesots(kidalise kärsa moodi), vastne sarnane; rüüloomal katavad harjased kogu pead, vastne sarnane, vähem okkaline; kidakärss ees kidaline kärss kinnitumiseks, vastne samasugune; keraskärss eesotsas sissetõmmatav ruljas ogaline kärss. 26. Alamatel ja kõrgematel ussidel on mitmeid ehituslikke erinevusi: kõrgematel ussidel esineb metameeria, vereringe ja teisene kehaõõs ehk tsöloom; alamatel ussidel need puuduvad. 27. Suu on esimese ripsmepärja taga, pärak tagaotsas. Kõrgematel ussidel, rõngussidel 28
rõngussid. Ussid paljunevad suguliselt . Nad on nii vabad, kui ka parasiitsed loomad. Parasiitussidel on looduses oluline osa, sest nad mõjutavad peremeesloomade elutegevust. Enamasti ei mõju nad kohe surmavalt, vaid nõrgestavad teda. Kõikidel ussidel on pikk kitsjas jalgadeta keha, millel saab eristada eesosa (seal on suu) ja sabaosa. 29. Rõngussid Rõngusside keha koosneb lülidest ning üks kõige tuntuimaid rõngusse on vihmauss. Vihmaussi keha koosneb eesosast, tagaosast ning vööst. Nende naha, mida nimetatakse epiteeliks, all paikneb ringlihaskiht ning pikilihaskiht. Epiteel koos lihaskihtidega moodustab kehaseina ehk nahklihasmõigu, mis on usside toeks. Selle alla jääb vedelikuga täidetud kehaõõs, kus paiknevad siseelundid. Nahk on limanäärmeterikas ning sellel pole selgelt nähtavaid jätkeid kuid iga lüli külgedel asetsevad paarikaupa väikesed harjakesed.
Kidakärssed: Keha sile, epidermis paksu süntsüütiumina, tolle sees lakuunide süsteem ringeelund. Pseudotsööl. Sooltoru puudub, toitu võtab kehapind. Ees kidaline kärss, kinnitumiseks. Ka vastsel selline kärss. Lahksugulised. Kindel rakkude arv kehas. Geneetiliselt keriloomade sugulased. Rüüloomad: Lühikest keret katab neljast kitiinplaadist rüü. Suu peene koonuse tipul; koonuse ümber kaheksa stiletti. Eristunud, sissetõmmatavat pead katavad igas suunas õieli jämedad harjased (skaliidid). Pärak olemas. Lahksoolised. Keraskärssussid: Ruljas kere, eesotsas sissetõmmatav ruljas kärss; tagaotsas võib olla peenem jätke. Kärss sageli ogaline. Kulgevad põhjasettes kärssa paisutades ja sisse tõmmates. Röövloomad või settesööjad. Sool sirge, pärak tagaotsas. Tsöloom ühes tükis, selle vedelikus erütrotsüüte; tsöloteel puudulik. Protonefriidid. Lahksoolised. Ühised jooned: kõik on lahksoolised, kõikidel olemas kidaline kärss (või selle moodi
Ristlõikes on keha ümar. Keha katab süntsütiaalne epiderm, mis moodustab keha pinnale paksu kutiikula. Esineb ainult pikilihaskiht. Kehaõõnsus kotikujuline, täidetud tugeva rõhu all oleva vedelikuga. Seedesüsteem torukujuline. Esineb lihaseline neel ja kloaak. Seedenäärmed puuduvad. Meeleelunditest arenenud kompimis- ja kemoretseptorid. Ringesüsteem ja hingamiselundkond puuduvad. Esineb anaeroobne hingamine. Lahksugulised, areng otsene, parasiitidel invasioonivastsega. Arvukaim usside rühm. Sabanäärmete fasmiidide olemasolu või puudumise järgi jaotatakse kahte klassi. Eestis uuris taimedes elavaid ümarusse professor Eino Krall Liikide arv: 450?(1080) Kirjandus loomaparasiitide kohta: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 5. Tartru Klass: Fasmiidsed (Secernentea) Fasmiidid esinevad. Tuntuimad liigid: geohelmindid naaskelsaba Enterobius (Oxyuris) vermicularis, liimuksolge, Ascaris lumbricoides, seasolge A. suum, hobusesolge
- Lameussid - Luukalad Rippussid Kahepaiksed Imiussid Roomajad Paelussid Linnud - Ümarussid Imetajad o Limused - Teod - Karbid - Peajalgsed o Rõngussid - Kaanid - Hulkharjasussid - Väheharjasussid o Vähid o Ämblikud 33 o Putukad SELGROOGSED Kalad Kahepaiksed kõigusoojased Roomajad Linnud püsisoojased Imetajad Üldtunnused: 1. luuline toes, selgroog 2. tugev lihaskond, mis kinnitub luudele 3. närvisüsteem (peaaju, seljaaju), selgmisel küljel 4
võivad põllul kiiresti hävitada kogu taimede lehestiku. --- 45 Kuidas selgrootud söövad? Selgrootute toitumisviisid on väga mitmekesised. Osa veeloomi on filtreerijad, kes sõeluvad veest toiduosakesi või väikseid organisme. Käsnad ja karbid veedavad kogu elu ühel kohal ja saavad toidu neist läbi voolavast veest. Karpidel jäävad veega kehaõõnde sattunud mikroorganismid lõpuste külge, mille ripsmekesed need edasi suuavasse toimetavad. Ookeanis elavad mitmed hulkharjasussid püüavad toitu oma sulgjate kombitsatega. Filtreerijad on ökosüsteemis väga olulised vee puhastajatena, filtreerides veest pisivetikaid, baktereid ning muud orgaanilist materjali. Pilt ja alltekst: Soojades meredes elab mitmesuguseid hulkharjasusse, kes oma paljude peenikeste jätketega filtreerivad veest toitu. Lisa Karbid töötavad nagu veepuhastusjaam Sinikarp filtreerib 2-5 liitrit, austrid aga kuni 25 l merevett tunnis. Toiduks sobiva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
