ja Mercutio(vürsti sugulane, Romeo sõber) arutavad, kuidas minna peole. Kas pidada maha kõne või minna luba küsimata. Mercutio seletab pärast Romeo öeldut ,,ma nägin und" kes on Mab ning kuidas ta kontrollib unenägusid ja toob häda laiskadele kaela. Poisid lähevad peole. 5. stseen Teenrid kamandavad ringi. Capuletti(Julia isa) tervitab kõiki peolisi ja sunnib neid tantsima. Romeo märkas Juliat. Tybalt(Julia isa vennapoeg) märkas Romeot ja tahab teda tappa, kui Capuletti keelab teda rääkides, et Romeo on tubli aadlimees ja tal on hea käitumine. Tybalt aga vaidleb vastu, kuid Capuletti sunnib teda vaikima. Romeo ja Julia peavad maha kerge dialoogi ja Romeo suudleb Juliat kaks korda, Julia ja Romeo mõistavad mõlemad, et on armunud ,,vaenlasesse" Teine vaatus 1. stseen Lahkudes peolt hüppas Romeo Capuletti aeda. Benvolio ja Mercutio otsivad teda, Mercutio paneb talle peale
ja sõbrad olid sellesse vaenu kaasatud. Seepärast toimusid aeg-ajalt kahe leeri vahel lausa verised kaklused, mis vaenu veelgi süvendasid. Kuigi Verona valitsejal, vürst Escalusel õnnestus peale üht suurt kaklust Montecci ja Capuletti omavahel ära lepitada ning vaherahu sõlmima panna, jäi vihkamine siiski alles. Oleks vihavaen peale vaherahu sõlmimist ununenud, oleks Romeo ja Julia armulugu võinud olla õnneliku lõpuga. Siiski leidus veel keegi, kes Montecchisid ja eriti veel Romeot vihkas see oli Capulettide sugulane Tyblat. Ta oli väga sõjakalt meelestatud ja noris Montecchidega igal võimalusel tüli. Isegi pärast Montecchi ja Capuletti leppimist ei jätnud ta tülinorimist järgi. Kui Romeo oma kaaslastega Capulettide korraldatud peole tuli, üritas Tyblat Romeot rünnata. Vana Capuletti ei lasknud tal seda teha ja isegi kaitses Romeot, nimetades teda tulbiks ning vooruslikuks noormeheks. Tyblat näiliselt küll taltus, aga seesmiselt lausa kees vihast ja
telesaadetes Armastuslugu algab sellest, kui Romeo Montecchi läheb pere maskipeole ning seal ta kohtab Julia Capuleti, kellesse ta esimesest silmapilgust armub. Peol tekib tüli Motecchi ja Capuleti perede vahel ja Montecchi pere lahkub peolt. Hiljem peo lõppedes hiilib Romeo hilja öösel Capuletide maja juures ringi, otsides Juliat, et talle oma armastust avaldada. Capuletide pere saab teada Julia kohtumisest Romeoga ja lähevab Romeot hävitama. Romeo tapab Julia sugulase Tybalt’i, kuna Tybalt tappis Romeo parima sõbra Mercutio. Äsja peab ta end peitma politsei eest linnas nimega Mantua. Samal ajal kui Romeo on peidus politsei eest, läheb Julia Friar Lawrence’i juurde sooviga end tappa, kuna ta ei saa olla oma armastatud mehega. Julia saab endale mürgi, mis kaotab igasugused elutunnused, ja saadab Romeole kirja, oma plaanist. Millegi pärast kiri ei jõua Romeole ja kuuldes, et Julia on surnud, tõttab
Tänapäeva Romeo & Julia! Osades: Romeo Julia Amm Capuletti (Julia isa) Capuletti ( Julia ema) Tybalt Tybalti sõber (treener) Beoolio (Romeo sõber) Paris Kaardinad avanevad. (Romeo ja tema sõbrad (Mercutio,Benvolio) on laval ja müravad. Romeo läheb kõvale, teised müravad edasi :D Järsku lausub Romeo... (sõbrad lõpetavad omad tegemised ja jäävad kuulama Romeot)) ROMEO: "Olen kaotanud end, ei ole ma nüüd Romeo, ei tea, kus viibib ta." BENVOLIO: "Miks siis?" ROMEO: "Armastus on pugenud mu hinge." BENVOLIO: "Kuid ütle, kes su armastus on?!" ROMEO: "Ei tea ma ta nime veel!" (Romeo laulab loo "Pilveräbalad") MERCUTIO: (Ütleb Romeole üsna selgelt) "Nüüd kuula mind semu, lõpeta mõtlemine talle ja KOHE! Sest see kalgistab sinu hinge!" (Kusagilt ilmub jookstes Tybalti sõber e. teener ja peatub nende juures)
Võrreldes raamatut filmiga, polegi väga suuri erinevusi. Tekst on üsna täpne raamatus olevaga ning erineb vaid see, et mõnede stseenide puhul on kas teksti vähemaks jäetud või juurde pandud vastavalt filmile. Näiteks oli erinevus stseenis, milles Romeo tõttab pärast Capulettide pool toimunud pidustusi tagasi Julia majja. Tänapäevase filmi puhul tuleb Julia oma aeda jalutama ning peab ka monoloogi, kui samas jälgib teda Romeo. Julia kukub suurest ehmatusest basseini, kuuldes Romeot rääkimas endaga, seda seika raamatus aga polnud. Filmi tempo on üsna kiire ning kaasakiskuv, seega ei teki filmi vaadates tahtmist muid mõtteid mõlgutada. Baz Luhrmanni teoses on kasutatud ka mõningaid eriefekte. Ühe teatud stseeni ajal lendasid üle ekraani valged tuvid, mis mõjusid veidike võõrastavalt. Samas oli ka osade kohtade puhul tegevuse kiire edasikerimisega, näis nagu oleks keegi vajutanud rewind-nuppu
Võrreldes raamatut filmiga, polegi väga suuri erinevusi. Tekst on üsna täpne raamatus olevaga ning erineb vaid see, et mõnede stseenide puhul on kas teksti vähemaks jäetud või juurde pandud vastavalt filmile. Näiteks oli erinevus stseenis, milles Romeo tõttab pärast Capulettide pool toimunud pidustusi tagasi Julia majja. Tänapäevase filmi puhul tuleb Julia oma aeda jalutama ning peab ka monoloogi, kui samas jälgib teda Romeo. Julia kukub suurest ehmatusest basseini, kuuldes Romeot rääkimas endaga, seda seika raamatus aga polnud. Filmi tempo on üsna kiire ning kaasakiskuv, seega ei teki filmi vaadates tahtmist muid mõtteid mõlgutada. Baz Luhrmanni teoses on kasutatud ka mõningaid eriefekte. Ühe teatud stseeni ajal lendasid üle ekraani valged tuvid, mis mõjusid veidike võõrastavalt. Samas oli ka osade kohtade puhul tegevuse kiire edasikerimisega, näis nagu oleks keegi vajutanud rewind-nuppu
Romeo väidab, et ei karda kedagi, kui vaid Julia teda armastab. Ilma Julia armastuseta pole tal nagunii elu. Julia ja Romeo tõendavad teineteisele armastust. Julia on valmis Romeo naiseks saama, kui see leiab aja ja koha laulatuseks. Lepivad kokku, et peavad sidet saadikute abil. III stseen: Romeo külastab oma pihiisa Lorenzot. Ta pihib oma armumisest Juliasse ja palub Lorenzot neid juba samal päeval laulatada. Lorenzo on nõus, ehkki nimetab Romeot tuulepeaks, kes vaid hiljuti valas armupisaraid Rosalina pärast. Lorenzo loodab, et see armastus võiks vana tüli lõplikult lepitada. IV stseen: Mercutio ja Benvolio arutavad romeo olukorda. Benvolio teab, et Capuletti sugulane Tybalt on saatnud Romeole koju kirja arvatavasti kutsega duellile. Ilmub Romeo. Vahetatakse teravmeelsusi. Ilmub amm, kes otsib Romeot. Mercutio teritab amme üle keelt ja amm on sellisest käitumisest pahandatud. Romeo saadab Juliale sõna, et
Õhtu jooksul nad suudlevad ja naudivad üksteise seltskonda. Lõpuks aga on Romeo kohustatud lahkuma, ning ei jõua isegi enda armastatule enda nimegi öelda. Sellega lõppeb esimene vaatus. b. 2. vaatus Vaatus algab sellega, et Romeo on jalutab tänaval, kuni üks hetk hüppab üle aia. Aias, kus ta viibib elab tema suur armastus. Nad suhtlevad läbi akna. Lähedased otsivad Romeot taga, kuid mittekeegi ei suuda leida teda. Nad annavad üksteisele armuvande ning lubavad üksteist ära oodata. Romeo lahkub jällegi, sest peale on sattumas sama majas elav amm. Järgmine päev läks mures Romeo enda venna Lorenzo juurde südant puistama. Tema mure seisnes selles, et ta suur armastus oli pärit perekonnast, mis oli Romeo perekonna suur vaenlane olnud juba pikemat aega
4.tseen toimub Capuletti maja ees. · Ilmuvad Romeo, Mercutio, Benvolio ja veel 5-6 maski, kaasas mitu tõrvikukandjat. · Arutavad väljas, kes võtavad tõrvikud.Romeo tahab üks tõrvikukandjatest olla, kuid teised ei ole sellega nõus. · Romeo ja Mercutio räägivad Mercutio unenäost. · Benvolio kuuleb trumme ja nad marsivad majja. 5.tseen toimub Capuletti majas olevas saalis. · Ilmuvad Capuletti ja Julia kõigi pidulistega, et Romeot ja tema sõpru tervitada. · Tybalt tunneb häälest ära, et üks maskidest on Montecchi ja tahab ta tappa. · Tybalt räägib Capulettile, et Romeo on nende peol.Capuletti käsib Tybaltil Romeo rahule jätta.Tybalt lahkub. · Romeo võtab Julia käe, aga Julia käsib käe lahti lasta. · Romeo suudleb Juliat kaks korda. · Amm teatab Juliale, et ta ema soovib rääkida. · Romeo saab teada, et on armunud oma vaenlasesse.
Jutt läks jälle armastuse ja Julia peale, kuni ilmus sinna ka Romeo armastuse amm. Ta tuli edastama Julia sõnumit, aga Romeo tahtis vastust oma küsimusele, et kas Julia saab siis tulla pihile. Amm edastas teate Juliale, kes õhtul kohe ruttas pihile. Seal said nad Romeoga jälle kokku. Kallistasid tugevasti ja kirik liitis nad ühte. III vaatus. Romeo ja tema sõbrad on väljakul. Ilmub sinna ka üks Julia austajatest, kes tahab Romeot hukata. Kiskluseks kisub aga hoopis Romeo sõbra ja too Julia austaja vahel. Romeo sõber saab haavata ja sureb hiljem. Romeo seda niimoodi ei jäta ja ta hukkab võitluses Tybalti. Nüüd peab Romeo põgenema, sest linlased ja tülis perekonnad võivad sinna tulla ja siis on Romeoga põhimõtteliselt ots ka peal. Ja nii oligi, kõik tulid kohale ja sõber, kes sinna jäi Romeost rääkis kõikidele loo ära nii nagu ta tegelikult oligi. Sellest sai teada ka Julia, kes
Tybalt kisub Romeoga tüli Romeo ja Julia vahel puhkeb arm I/II Mercutio ja Benvolio Kokapoiste öine pilgar Samson ja Gregorio maksavad Abrahamile kätte vms II Romeo läheb Julia akna alla Rõdustseen Lorenzo lubab Romeole abi Amm toob Romeole teate Laulatus II/III Mercutio ja Benvolio Tybalt Samson ja Gregorio III Mercutio surm Tybalti tapmine Romeo saadetakse pagendusse Paris tahab abielluda Romeo ja Julia pulmaöö Romeo läheb Mantuasse Julia teeskleb tõbist III/IV Rosalind otsib Romeot Romeo teel Mantuasse IV Julia tuleb Lorenzo juurde. Lorenzo plaan Capuletti korraldab pulmi Julia joob mürki Julia avastatakse surnult IV/V Lorenzo läkitab Giovanni Hauarongkäik Siim Sookeel ja Villu Viiul jauravad Capulettide residentsis Visatakse välja. Närvlik Capuletti Julia surmaunenägu Romeo Mantuas Giovanni katkuvalve pihtide vahel – KATK TABAB NENDE KODA KAHT V Romeo kuuleb Julia surmast Romeo soetab mürki Giovanni ei pääsenud Mantuasse Romeo tapab Parise Romeo sureb
3. Kas see lugu kõnetab ka tänapäeva noori? - Ma usun küll, selliseid olukordi juhtub ka tänapäeval ja vahet ei ole et see lugu väga ammu kirjutatud. 4. Kirjelda mis selles näidendis toimub ! - Lugu on kahe perekonnast, kus lapsed kokkusattumisel armuvad üksteisse esimesest pilgust. Nad salaja abielluvad. Vennapoeg ei suuda andestada Romeole salaja abiellu. Hakkab suur tüli. Sureb Romeo sõber, ta ei suuda sellega leppida ja kättemaksu käigus tapab vennapoega Tybalti. Romeot süüdistatakse pagenduses, ta sõidab ära Mantovasse. Juliat ähvardatakse abiellu paari panna, kuna arvatakse et õige aeg tuli ja ei ole tal õigust vastu panna. Julial ja Lorenzol tekkib meeleheitlik plaan , ta läheb surma sarnasesse unne, et Romeo tuleks ja ta hauakabelist kaasa viiks. Kiri ei jõua kohale, ja teener otsustab et ta elu ei ole ilma Juliat mõeldav, anda talle mürki. Romeo nähes surnut Juliat, tapab Parise ja joob mürki ära
Jutt läks jälle armastuse ja Julia peale, kuni ilmus sinna ka Romeo armastuse amm. Ta tuli edastama Julia sõnumit, aga Romeo tahtis vastust oma küsimusele, et kas Julia saab siis tulla pihile. Amm edastas teate Juliale, kes õhtul kohe ruttas pihile. Seal said nad Romeoga jälle kokku. Kallistasid tugevasti ja kirik liitis nad ühte. III vaatus. Romeo ja tema sõbrad on väljakul. Ilmub sinna ka üks Julia austajatest, kes tahab Romeot hukata. Kiskluseks kisub aga hoopis Romeo sõbra ja too Julia austaja vahel. Romeo sõber saab haavata ja sureb hiljem. Romeo seda niimoodi ei jäta ja ta hukkab võitluses Tybalti. Nüüd peab Romeo põgenema, sest linlased ja tülis perekonnad võivad sinna tulla ja siis on Romeoga põhimõtteliselt ots ka peal. Ja nii oligi, kõik tulid kohale ja sõber, kes sinna jäi Romeost rääkis kõikidele loo ära nii nagu ta tegelikult oligi
maskipeol, kus Romeo ja Julia armuvad üksteisesse silmapilkselt ja ei suuda peale seda enam ilma teineteiseta olla. Ning teine oluline stseen on kindlasti selle armsa paari ühine surm armastuse nimel. Kõigepeal joob Julia unerohtu, et lavastada enda surm aga Romeo saab asjast vaesti aru ja arvab, et Julia on surnud. Romeo teab, et ta ei suuda ilma Juliata edasi elada ning ostab endale mürki, et Julia kõrval endalt elu võtta. Kui Julia aga unest ärkab ja märkab Romeot mõtleb temagi, et ei suuda ilma Romeota elada. Julia võtab pussnoa ja torkab sellega endale südamesse. Ja nii need kaks armunut siit ilmast lahkusidki. 6. Peategelased olid Romeo ja Julia. Romeo- Alguses kui raamatut lugema hakkasin arvasin ma, et ta on väga depresiivse olekuga aga, mida rohkem ma raamatut edasi lugesin, seda rohkem ma sain aru, et ta on väga romantiline ja poeetiline. Julia- Ta on oma noore vanuse kohta äärmiselt otsustus võimeline ja teeb ka väga õigeid valikuid
"Romeo ja Julia" A. Kivirähk Tegelased: Romeo- peategelane Joosep- Romeo sõber Aivar- Romeo tark vend Oskar Moon- Romeo isa Rein- külavanem Volli- Joosepi isa Julia- Romeo kallim, metskits Kivirähk kujutab oma loomingus sündmuste käiku tänapäeva Eestis Pärnu ligidal vanas mahajäetud külas. Kus noort Romeot on kujutatud rumala külapoisin. Ta ainus hea sõber on Joosep, kellega ta veedab kogu oma vaba aja. Kokkuvõte. Pärnu ligidal asuvas väikses mahajäetud külas elavad Rome oma isaga, Joosep oma isaga ja külavanem Rein. Romeo ja Joosep veedavad terve oma vabaaja koos viibides. Romeo eluarmastuseks on üks musta sabaga lammas. Tsitaat raamatust: "Sa vaata teda, seal ta praegu lesib! Kas pole imeilus villaloom? Nii pehme! Kui
surnud, sest Lorenzo kõike selgitav kiri ei jõua temani õigel ajal. Niisiis Julia viiakse hauakambrisse, Paris läheb sinna, et oma kallima hauale lilled viia. Romeo läheb sinna, sest ta tahab Julia kõrval surra, olles selleks ühelt apteekrilt mürgigi valmis ostnud. Paris ja Romeo kohtuvad hauakambri ees, võitlevad ja Romeo võidab, tappes Parise. Siis joob Romeo mürki ja sureb Julia kõrval. Mõne aja pärast virgub Julia ja märkab surnud Romeot. Selle peale võtab Julia Romeo pussi ja torkab sellega omale rinda. Perekonnad leiavad lapsed surnutena ning lepivad seepeale teineteisega ära.
seaduste järgi surma saama, kuid Romeo pagetati. Ta tahtis olle enne surnud kui Juliast eemal. Ta elu oli seal aga ta saadeti riigist välja. 7. Sinjoora Capuletti: Laps, neljapäeval vara hommikul/ noor, viisakas ja vapper aadlimees/ krahv Paris Püha Peetri kirikus/ teeb sinu õnnelikuks noorikuks. Julia ema lausus talle nii, kui tybalt oli surnud ja romeo pagetatud. Arvati et julia nutab tybaltit taga kuid nuttis romeot. Juliale anti valida kas ta abiellub Parisega või lahkub ja Capulettid ütlevad temast lahti. 8. Amm: Oh jube! Appi, appi! laps on surnud! Neljapäeva hommikul, kui Julia pidi abielluma leidis amm ta voodis surnult. ( eelmisel õhtul käis julia kirikus lorenzo juures ja küsis temalt nõu. Ta soovitas tal võtta mingit unerohtu ). Unerohi uinutas ta ja tüdruk nägi välja nagu surnud. 9. Romeo: oo, ustav apteeker, / su jook on kärme, suren suudeldes.
Julia on masendunud kahel põhjusel ta nõbu Tybalt on tapetud ja Romeo on linnast välja saadetud. Jälle tuleb appi Lorenzo. Ta soovitab Romeol linnast siiski lahkuda, kuigi ta ei taha. Lorenzo ukse taha ilmub Julia amm. Räägib neile, et Julia on väga masendunud, nutab ja nutab. Romeo läheb siis jälle Julia akna alla. Aga vahepeal, teeb Julia isa ostsuse: Julia peab abielluma vürsti sugulase Parisega. Julia armastab ju Romeot ja nad on juba abielus. Seega ta ei taha seda. Isa saab väga vihaseks. Romeo läheb Mantuasse, Julia läheb isa Lorenzo juurde abi paluma. Lorenzol on idee, et mingu ta isa käest andeks paluma ja las ta nõustugu Parisega abielluma. Lorenzo annab talle unerohtu, et ta jooks seda päev enne abielu. Siis on ta 42 tundi unes nii, nagu ta oleks surnud. Lorenzo lubas kutsuda Romeo, et kui Julia on ''surnuna'' hauakambris, viib Romeo ta ära.
Kui Romeo on tapnud Julia nõo Tybalti, siis Julia ei tunne kaasa mitte oma nõole, vaid oma mehele. Tema armastus on siiras ja vankumatu, ta jääb lõpuni Romeo poolele. Oluline roll on Julia ammel. Ta on Julia ja Romoega ühes mestis, et siis selline arusaaja ja Juliale väga ustav. Samas on ta ka natukene tühja-tähja lobiseja enne, kui jõuab asjani. Julia emagi palub ammel suu pidada, sest too lobiseb liiga palju. Vend Lorenzo on siis mees, kes paneb Julia ja Romeo paari. Kui Romeot ei saadeta surma, vaid pagendusse, siis püüab Lorenzo talle näidata, milline imeline võimalus see on. Ta on mõneti selline mõistuse hääl. Ja samas püüab ta kogu hingest noori aidata. Tuleb ju tema ideele, kuidas noored võiksid taas kokku saada. 5. Konflikt tekib sellest, et armuvad noored, kes on teineteisega vaenujalal olevatest peredest ning nende kummagi vanemad ei toeta seda suhet. Nad on sunnitud salaja abielluma. Et Romeo tapab Julia nõo, ei tee asju lihtsamaks
silma ja on kohe teada , et nad on armunud. Julia teener otsib teda ja leiab ta ühest toast koos Romeoga ja tirib Julaia endaga kaasa. Julia ema on talle juba tulevase peigmehe leidnud ja paneb ta temaga koos tantsupõrandale tantsima, kuid Julia on sellele vastu aga tema võim ei jää peale. Romeo jälgib teda eemalt, ta ei suuda temas eemal olla. Julia märkab, Romeo teda jälgib ta naeratab ja vaatab talle sügavalt silma. Romeo isa on ka tulnud peole, ta märkab ka Romeot peol ja vaatab teda kurja pilguga. Rome lüheb tirib Julia tema tulevase käest ja jooksevad minema. Julia ema ei märka seda kohe. Armunud jooksevad teiste eest ja püiavad kahekesi olla. Kuid neil ei õnnestu see eriti kuna Julia kadumist märgati üsna pea ja hakati otsima ja leiti. Rome ja tema sõbrad saadeti ballilt minema. Ära sõites hüppas Romeo autost välja ja jooksis tagasi, et Juliat veel kord näha
Samas pani see raamat mind mõtlema ka sellele, et tihti tasuks ikkagi ka keerulistes olukordades rääkida tõtt. Julia oleks võinud loota, et tema lihane vanem aktsepteerib tema valikuid. Kes ei küsi, ei saa vastust, kes ei ava oma suud, ei saa kunagi teada, mis talle oleks vastatud. Romeo ja Julia armulugu oleks võinud lõppeda hoopis teisiti. Kuid lähtudes sellele, kuidas see siiski lõppes, on minu arvates igal inimesel võimalus luua oma nägemus selle loo mõttest. Me võime vaadata Romeot ja Juliat kui narre või kui kannatajaid. Valik jääb igaühe enda teha, kuid mina arvan, et neis oli mõlemaid ning raamat pakub mõtteainet kauaks.
nende armastus kestab igavesti. Jake ja tema sõbrad on õppinud elutarkused elust enesest, Cohn on saanud oma teadmised raamatutest. Ta aktsepteerib pigem illusioone kui reaalset elu ning see toob talle kaasa probleeme. Kuna Cohni jaoks pole maailma täiesti tuhmunud, on temal rohkem lootust ning usku. Ta ei arva, et kõik on hävinud. Cohni tugevaks küljeks on poksimine. Princetonis oli ta poksitsempion ning kui ta on sunnitud kaklema, teeb ta seda vihaga. Ta ründab Jake'i, Mike'i ja Romeot. See võitlus on õilis, sest Cohn seisab oma uskumuste eest, kuid samas ka mõttetu, sest tulemus ei vii teda kusagile. Cohn ei suuda pärast kaklust asju sinnapaika jätta ning palub Jake'il andeks, kuna tunneb kohutavaid süümepiinu. Jake andestab talle, kuid kahtleb, kas talitlab õigesti. Raamatus pole märkigi õnnelikust armastusest. Kaks peategelast, Jake ja Brett, ei saa armastada üksteist ei füüsiliselt ega vaimselt. Rääkides armastuse võimalikkusest, kujutavad
kus nad paari pannakse. Hoidja rõõmustab seda kuuldes kohe. Julia ilmub kirikusse ning toimub laulatus. Romeo sõbrad on rannas, kui sinna ilmuvad Capulettid. Nad soovivad ühega neist rääkida. Mercutio hakkab nalja tegema ning ajab nad närvi. Tybalt on tema peale vihane, kuna Mercutio oli enne üks Capulettidest, aga nüüd on Monteccidega koos. Romeo tuleb ning soovib rahu sõlmida Tybaltiga. Ta lükkab pakkumise tagasi ning uus sõda läheb lahti. Tybalt peksab Romeot ja Mercutio läheb vahele ning saab ise palju vigastada. Mercutio sureb Romeo kätevahel. Tybalt põgeneb ning Romeo sõidab talle järgi. Romeo on nii vihane, et sõidab otse põgenevale autole otsa. Tybalt põgeneb autost ning Romeo laseb ta maha. Romeo taipab mida ta tegi ning on shokis. Romeo põgeneb. Sündmuskohale jõuab peale seda politseiülem, kes ütleb, et Romeo on linnast pagendatud ning kui teda nähtakse, tuleb ta maha lasta. Romeo läheb preestri juurde, kes ta haavad puhastab
Erinevalt Tybaltist on Laertes väga kinni oma perekonnas, ta vandus kättemaksu oma isa ja õe surma eest. Laertes oli ka väga kergesti mõjutatav inimene uus kuningas suutis väga kergelt rääkida Laertese ära Hamletile kätte maksma. Võib öelda, et Laertes on nõrk, sest ise ta otsuseid langetada ei suutnud. 5. Julia ema ja Gertrud Nii Julia ema kui Gertrud soovisid ise oma lastele abikaasad leida. Julia ema soosis Parist ning lausa põlastas Romeot, sest too tappis Tybalti. Gertrud lootis väga, et Hamlet abiellud Opheliaga ja uskus siiralt, et Hamlet hullus armastusest neiu vastu. Mõlemad naised olid väga kuulekad, kiites heaks oma abikaasade igat sammu ning neile igati alludes. Gertrud ilmselt teadis, et Claudius tema mehe tappis, kuid vaikis sellest ning Julia ema ei teinud midagi, et vaenu kahe perekonna vahel lõpetada. 6. Romeo ja Hamlet Romeo ja Hamlet erinevad üksteisest põhiliselt oma vanuse tõttu
Anaisile meeldis väga suhelda uute inimestega, sellest ka tema lühiajaline ning kirglik suhe Henry Milleriga, küll aga pikaajaline suhtlemine ning eluaegne jälg hinge. Henry oli Anais`iga kohtudes teist korda abielus, tema abikaasa oli June Edith Smith. Henry abiellus peale lahkuminekut Anais`iga veel kolm korda. Neljanda abikaasa Eve'iga sai ta tütre ja poja. Minu arvamus Minule meenutab nende suhet mingil määral Romeot ja Juliat, küll aga ei lõppe lugu sedamoodi. Tegelikult algab nende suhe ju kirgliku armastusega, kirjade saatmisega ja pideva koosolemisega. Võib-olla see, et suhe avalikuks ei tulnud, tegi asja nii neile, kui ka meile huvitavamaks. Oli ju selgelt näha, et Henry oli tegelikult täielik boheemlane, kes elas oma elustiili, mis sisaldas kunsti, kirjutamist ja minimaalset huvi materiaalsele elule. Anais oli samuti
Oli kaks lavastust ja kuus osa. Tema esimene osa oli Kolu-Per Peeter Tammearu lavastuses A. Lindgreni ,,Röövlitütar Ronjas." (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 33-35) Alates 1992. Aastast on Elmo Linnateatri peanäitejuht. Sinna tuli ta esialgu kolmeks aastaks. Oma lepingut pikendab ta rangelt aastakaupa. 1.6 Elmo Nüganeni Linnateatri lavastused 1992: William Shakespeare'i "Romeo ja Julia" Indrek Sammul ja Katariina Lauk mängisid Romeot ja Juliat. Tõuke selleks, et teha ,,Romeot ja Juliat" andis Kalju Orro. Linnateater on käinud selle lavastusega ka mitmel välisreisil: Poolas, Inglismaal Edinburghis. 1993: Tadeusz Róewicz'i "Valge abielu" 1994: Hans Christian Anderseni "Nukkude akadeemia" Elmo esimene töö õppejõuna oli Ingo Normeti 16. lennuga. Lavastus, mille aluseks ei olnud näidend, ega dramatiseering. Esimene sõna öeldi etenduses 35. minutil. Etendus räägib nukust
" "Siis tea ma olen Romeo de Ville!" "De Ville...Nagu Eric de Ville?" "Sa tead mu venda, Juliette?" hüüatas Romeo. "Jah..." "Ja kas ta meeldib sulle minust rohkem?" Juliette vaatas üllatunult meest. Siis ta taipas, milles asi, ja lausus salapäraselt: "Kas oled kade?" Romeo haaras ta oma embusesse, ent peagi jooksis tüdruk lossi poole, sest kohe peale kallistust oli mees end hütti vedanud oma pisaraid varjamaks. Ka Juliettel oli kahju lahkuda, ent ta südames põles kindel soov: Romeot veel kord kohata. Jõudnud tagasi oma tuppa, vahetas ta teenijannaga taaskord oma riided. Cosquette palus tal kõigest jutustada, ent viimane vaid naeratas ja ütles, et see, mis täna oli juhtunud, oli parim asi tema elus. 6
I Kirjanduse olemus ja tekkimine 1. Millised ja kui vanad olid maailma esimesed ,,raamatud"? Vanimad raamatud olid savisse, kivisse, puusse või muusse materjali vajutatud, raiutud või kraabitud tekst. Vanimad kiilkirjaga savitahvlid on Sumeri riigi ajast. Vanimad säilinud raamatud on 7000 aasta vanused: Egiptuse papüüruse rullid, Babüloonia savitahvlid. 2. Nimeta kaunid kunstid (6). Kirjandus, teater, tants, muusika, arhitektuur, kujutav kunst neil kõigil on oma väljendusvahend. 3. Mida tähendab maagilis-rituaalne maailmataju? Too mõni näide. Sõnastatud kujutluste abil saab välja mõelda uusi tegelikkusi. Maagia lähtub arusaamale, et inimene võib valitseda sündmuste käiku, ta peab selleks teadma ainult õigeid vahendeid (maagilised sõnad ja toimingud), mille abil loodusnähtusi või inimsaatusi mõjutada. Korstnapühkijal nööbist kinni võtmine toob head. 4. Kirjelda mõnda tänapäeva rituaali. Rituaal tseremoonia, relig...
-Romeo avaldab Juliale akna all armastust ja Julia vastab samaga- õigepea abielluvad salaja -Romeo tapab tüli käigus Julia nõbu ja ta määratakse pagendusse, vanemad sunnivad Juliat abielluma oma soosituga -et põgeneda Romeoga võtab Julia jooki et olla näiliselt surnu -plaanikohaselt peaks ta ärkama kabelis ja sealt Romeoga põgenema. Salaplaan ei jõua Romeoni ta teab vaid surmast -Romeo mürgitab end kabelis Julia kõrval, hiljem ärkab Julja, näeb surnut Romeot ja tapab end *Renessanss tähendab murrangulist pööret looduses, loomulikkuse, teadmiste ja vabamate inimsuhete poole ning inimese individuaalsuse rõhutamist *uus proosa oli igapäevaelu käsitlev, realistlik ja rahvalik *tegelaste psühholoogiline keerukus on Shakespeare`i parimate näidendite paeluvuse allikaks *"Olla või mitte olla"-olemine tähendab südametunnistusega elu VALGUSTUSKIRJANDUS JA ROMANTISM
annaabi.ee 
