ESSEE Romeo ja Julia Romeo ja Julia on armunud noorukid, kes armuvad pööraselt esimesest silmapilgust, teadmata, et nende armastus on keelatud viha tõttu, mis on kahe perekonna Montague'ide ja Capulet'ide vahel. Romeo ja Julia abielluvad sajala Julia hooldaja abiga. Samal ajal tahab Julia isa, et too abielluks Paris'ega ning kui Julia keeldub, pöörab kogu ta perekond talle selja. Kui Romeo tapab Julia sugulase Tybalt'i, kuna Tybalt tappis Romeo parima sõbra Mercutio, peab ta end peitma politsei eest linnas nimega Mantua. Kui Romeo peidab end Mantua's, pöörab Julia perekond Juliale selja ning segaduses tüdruk pöördub Friar Lawrence'i poole sooviga end tappa, kuna ta ei saa olla oma armastatud mehega. Friar Lawrence annab Juliale mürgi, mis kaotab igasugused elutunnused kahekümneneljaks tunniks ning ta lubab kirjaga Romeole teatada nende plaanist
lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora Montecchi ja Vürst lahkuvad ning saabub Romeo kes jääb Benvoliole südant puistama enda armastusest Rosalina vastu ning oma südamedaami(Rosalina) ilust. 2. stseen Capuletti soovitab Parisel Julia süda võita ning korraldab selle jaoks peo. Capuletti andis enda lugemisoskusteta teenrile nimekirja peo külalistest, keda ta kutsuma peab. Murelik teener pöördus tee peal olles juhuslike möödujate poole(Kelleks olid Romeo ja Benvolio), kes lugesid talle ette nimekirja ning tänuks kutsub teener ka nemad people.
Sisukord Esimene vaatus. 1.tseen toimub Verona väljakul. · Capuletti teenrid (Samson ja Gregorio) astuvad Montecchi teenritega mõõgavõitlusesse. · Rahu tuli sobitama Benvolio, Montecchi vennapoeg, Romeo sõber. · Omavahel hakkasid võitlema Benvolio ja Tybalt(Capuletti naise vennapoeg). · Capuletti ja Montecchi tahavad astuda mõõgavõitlusse. · Vürst tuleb tänavale korda looma.Ta käsib kõigil lahkuda v.a. Capulettil ja Montecchil. · Montecchi ja tema naine lahkuvad, saabub Romeo. · Benvolio uurib Romeo käest, mis teda kurvastab. · Romeo räägib oma sõbrale, et on armunud. 2.tseen toimub väljakul mõni tund hiljem.
Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast
"Romeo ja Julia" William Shakespeare Tegelased: vürst Escalus- Verona valitseja Paris- vürsti sugulane Mercutio- vürsti sugulane, Romeo sõber Montecchi sinjoora Montecchi- Montecchi naine Romeo- Montecchi poeg Benvolio- Montecchi vennapoeg, Romeo sõber Balthasar- Romeo teener Abraham- Montecchi teener Capuletti sinjoora Capuletti- Capuletti naine Julia- Capuletti tütar vana mees- Capuletti sugulane Tybalt- Capuletti naise vennapoeg Samson- Capuletti teener Gregori- Capuletti teener Pietro- Julia amme teener vend Lorenzo- frantsiskaanlane vend Giovanni- sama ordu liige Kokkuvõte. Tegevus toimub 16.saj. Itaalias linnas nimega Verona. Linnas elavad kaks suurt perekonda Montecchid ja Capulettid. Need kaks perkonda on omavahel juba pikemat aega vaenujalul. Loo alguses on Romeo sissevõetud Rosalindest, mis kustub täna Juliaga kohtumisele. Romeo saab tänu Capuletti teenrile teada toimuvast peost Capulettide majas ning otsutab koos oma sõpradega minna sellele peaole
Romeo ja Julia William Shakespeare Raamatus ,,Romeo ja Julia" on kaks perekonda: Capulettid ja Montecchid. Nende pere on olnud juba pikka aega vihavaenus. Capulettidel on tütar, Julia. Ta on alles nooruke, 14-15 aastane. Tema isa tahab ta juba mehele panna, kuna vanasti oli selline komme. Capuletti pere korraldab maskiballi, kuhu läheb ka Montecchide poeg Romeo koos oma sõpradega. Seal kohtuvadki Romeo ja Julia. Neil olid küll maskid ees, kuid nad armusid. Siis nad veel ei teadnud üksteise nimesidki, ning ega ka seda, et nad armusid oma pere vihavaenlastesse. Peo lõppedes ütleb Julia amm Romeole, et Julia on Capuletti. See on talle paras sokk. Romeo armastus Julia vastu on aga nii suur, et teda ei huvita nende pere vihavaen. Sama lugu on Juliaga. Romeo käib mitu korda hilja õhtul Julia aias tema akna taga rääkimas, nad korraldavad salajasi kohtumisi läbi Julia amme.
ROMEO JA JULIA Teose tegevus toimub keskajal ja viie päeva jooksul. Tegevuskohaks on kaks naaber küla- Verona ja Mantua. Autor kirjeldab tegevuspaiku napisõnaliselt, vaid hooneid kujutab ta suurejooneliste ja uhketena. Esimene vaatus: Montecchi ja Capuletti teenrid lähevad riidu ja võitlevad omavahel. Romeo räägib oma nõole, et on armunud. Capulettid korraldavad peao, kuhu Romeo ka läheb, et näha oma Rosalindat. Peol kohtuvad Romeo ja Julia. Teine vaatus: Romeo läheb öösel Julia akna alla armastust avaldama. Romeo ja Julia abielluvad salaja järgmisel õhtul. Kolmas vaatus: Tekib sõnavahetus ja hiljem riid Julia onu ja kahe Romeo sõbra vahel. Tybalt (Julia onu) tapab Mercutio( Romeo sõbra) ja põgeneb, hiljem tagasi tulles tapab Romeo suurest vihast omakorda Tybalti. Karistuseks saadetakse ta naaber külla pagendusse. Julia isa on kindlal arvamusel, et tütar peab abielluma noore krahvi Parisega.
Teose analüüs William Shakerspeare ,,Romeo ja Julia" 1. Mina lugesin läbi William Shakerspeare õitseaja algusaastatel kirjutatud teost ,,Romeo ja Julia". 2. Arvatavasti valmis see teos tema poolt kuskil XVI sajandi lõpupoole. Romeo ja Julia teos tuli tema teise niinimetatud perioodi alguses ja see oli umbes kuskil 1595 aastal. Sealt võib kyll järeldada, et ta võis selle kyll kirjalikult lõpetada ennem, kuid loomisaeg jääb siiski kusagile XVI sajandi lõpupoole. 3. Tegevuskohad on Verona ja Mantua. Seda teost lugedes pole ma leidnud kohta, kus autor oleks tegevuskohti pikalt ja korralikult lahti seletanud. Iga uue osa alguses on kirja pandud koht ja selle
Kõik kommentaarid