Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Romaani stiil". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirik, pilt1, toomkirik, piibel, krutsifiks, võlvik, võlvid, pikihoone, transept, miniatuurmaali, travee, triumfikaar, ümarkaar, silindervõlv, ristvõlv, nelitis, transepti, õpetlik, figuurid, reljeefid, pisa, vezelay, portaal, kapiteel, põhiplaan, teisalt, viitab, vanarooma, kitsad, pakud, müürid, basiilika, mugulad, krüpt, matmispaik10.-12. saj kestis Lääne-Euroopas Romaani stiil. Nimi on tulnud 1) ladina keelest romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. 2) kuna osad ehituvõtted pärinesid (silindervõlv, ümarkaar) Rooma ehitustehnika valdkonnast. 12. saj Prantsusmaal. 13. saj Saksamaal. Arhitektuur Ümarkaar, silindervõlv, ristvõlv, paksud müürid, (6-8m), ehitustüübiks basiilika, termid, piilarid (kapiteel sammastel. Kiriku ehitustüüp basiilika. Nelitis - pikihoone ja transepti lõikumiskoht. Koor - nelinurkne ruum, apsiidi ja transepti vahel. Krüpt - kabel mis paiknes koori all asuv matusepaik. Portaal - (sissepääs või) uks. Piilar - sammas (keskajal kasutatakse piilar), (ümar või) neljakandiline, võlvide kandmiseks. Empoor - külglöövi rõdutaoline ruumiosa, mis avaldub kesklöövi. Trifoorum - müüri sees olev kitsas käik, avanes kesklöövi. Võis ka puududa. Petik - ümarkaareline niss. Pseudotritoorum - rida ümarkaarelisi nisse e
Kuningas või keiser valitses riiki ainult vormiliselt, oli esimene võrdsete seas. Kaubavahetus oli pea olematu, kõik vajalik valmistati kohapeal. Isegi ülikud elasid siis veel üpris lihtsalt. Sellegipoolest tekkisid ja arenesid linnad ning pisitasa elavnes kaubandus. Uusi tuuli tõid Euroopasse 11. sajandil puhkenud ristisõjad Püha Maa - Palestiina vabastamise pärast. Nende käigus imbusid Euroopasse Idamaa kultuuride mõjud. Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik. Arhitektuur Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Paneb imestama millise innuga iga pisike mõnetuhande elanikuga linnake ponnistas
järeltulijate järgi, kes selle Põhja-Prantsusmaalt Inglismaale tõid. Romaani kultuuri mõjutused pärinevad antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Gooti stiil on aga oma nime saanud gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena hakati gootikat kasutama alles 19. Sajandil. 10. sajandil sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus väga suureks. Usk haaras peaaegu kõiki, nii ülemkihi kui ka alamkihi. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik oli paradiisiks ning ka kindluseks kurjas maailmas. Kui vaenlased tulid, olid kirikutornid viimaseks peidupaigaks. Seetõttu ehitasidki romaanlased palju kirikuid, enim aga basiilikaid ehk siis pikki hooneid, mis sammastega jagunesid löövideks. Gooti kunsti kutsutakse aga linnade kunstiks, sellepärast et kõige
Varakristlikus kunstis ei tehtud eriti skulptuure, kuna usklikud ei tahtnud sarnaneda eelnevalt Rooma aladel elavate inimestega. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kirik sarnanes põhiplaanilt T-tähega. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks apsiid Kiriku sisemust kaunistati seinamaalide ja mosaiikidega. Mosaiigid on värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Kirikutes kujutati enamasti piibli sündmusi või pühakuid, kui kunagi ei kujutatud alasti keha. Basiilika põhiplaan Mero- ja Karolingide kunst
Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. 1 ROMAANI KUNST 1.1 Arhitektuur Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Paneb imestama millise innuga iga pisike mõnetuhande elanikuga linnake ponnistas ehitada tohutusuurt katedraali, mis siis et selle valmimine sadu aastaid võis võtta. Samas ei suuda aga meie ajastu inimene täiel määral mõista usu tohutut mõju tolleaegsele inimesele. Kirik oli siis ühteaegu nii paradiisiks kui kindluseks kurjas maailmas. Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ladumist, nagu juba varem olid tundnud
Rooma kunst 1. Kust sai alguse rooma riik? 2. Millised ehitustehnikad ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? 3. Mida tähendab foorum? 4. Milleks ehitati trumfikaari? 5. Millised lõbustusasutusi ehitasid roomlased 6. Kuidas veedeti aega termides 7. Kirjelda basiilikat. 1. Rooma riik sai alguse väiksest külast keset Itaaliat ja kasvas kiirest suureks linnaks. 2. Nad võtsid kasutusele võlvid, kuivatatud tellised, tsemendi ja betooni 3. Foorum oli suve väljak, mida ääristasid kaunid ehitised ja avalikud hooned. See oli linna haldus ja kaubanduskeskus. Seal peeti ka pidusid ja poliitikud pidasid oma kõnesid 4. See oli monumentaal, mis tavaliselt tähistas sõja võitu. 5. Nad ehitasid amfiteatreid 6. Käidi saunas, ujuti baseinis ja käidi ka masaasis 7. Basiilika (kreeka 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega
See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endised kuju. Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimestest , loomadest , taimedest või muust. Mõnel paleel oli neid nn
ehituskunsti edasisest arengust ( näit. olevat Nebukadnetsari palee saalide laius olnud 10 -11 m, kuna aga kuskil ei leidu jälgi vahetugedest, siis oletatakse, et babüloonlased pidid tundma mingeid liittalasid.) Võlvide ehitamisel ületasid babüloonlased kõik eelnevad ehitajate põlvkonnad. Semiramise rippaedade konstruktsioon tugines võlvehitusele: keldriruumide seintele toetusid võimsad ( 2 - 2,5 m laiad ) kivist laotud võlvid. Nendele olid paigutatud kiviplaadid, siis telliskivide kihid, bituumen, pilliroog, seatinalehed. Kõik see kaeti paksu mullakihiga. Kogu konstruktsioon kerkis paarikümne meetri kõrgusele, seal kasvasid puud, põõsad, lilled. Uus - Babüloonia riik koos hästi kaitstud ja suurejooneliselt välja ehitatud Babüloni linnaga vallutati 538. a. pärsia kuningas Kyrose poolt. See aga lõpetas praktiliselt ühe hiilgava peatüki
· Kuningas Sargon ühendas linnriigid oma võimu alla. Mesopotaamia kunsti peateemas ainuvalitseja ülistamine. · Kuningas Hammurapi ajal mesopotaamia tähtsaim kultuurikeskus babülon. · Mesopotaamia ehituskunsti suurimad saavutused templid, valitsetajate lossid ja linnakindlustused. Ehitati savitellistest (osa põletatud, enamus päikse käes kuivatatud ei olnud ilmastikuoludele vastavad, sp pole säilinud) · Leitati kaared ja võlvid, kasutati väravate ja keldrite ehitamisel. · Mesopotaamias olid templikompleksid - tähtsaim osa tsikuraat (kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole, ülemisel tasandil pikk ja kitsas tempel jumalakujuga, selleni viis käänakutega tee) · Kujutavas kunstis juhtiv ala skulptuur enamasti reljeefid ja kujud, loodi ka reljeeftahvleid- teele ja vabafiguure. · Mesopotaamia mütoloogias austati palju jumalaid, igal linnriigil oli oma jumal, keda
Cheopsi püramiid katab 5,4 hektari suuruse pinna. See püramiid (nagu ta naabridki) 11 rajati ilma vundamendita kaljule. Vaatamata sellele on püramiidi alune ideaalselt tasaseks tehtud, esineb ainult kuni 2 cm suurusi kõikumisi. Sellele maa-alale mahuks vabalt ära ükskõik milline Euroopa suurim või kuulsaim palee: Buckinghami palee Londonis, Versailles Pariisis, Talvepalee Peterburis. Cheopsi püramiidi sisse mahuks ristiusu suurim kirik - püha Peetruse kirik Roomas. Cheopsi. püramiid on laotud umbes 2300000 kivipangast (203 kihis), millest igaüks kaalub 2,5 tonnist kuni 15,25 tonnini. Vaarao hauakambri graniidist laeplaadid kaaluvad igaüks umbes 50,75 tonni. Suurem osa kividest murti, tahuti ja lihviti Niiluse paremal kaldal asunud kivimurdudes. Püramiidi plokid on nii täpselt kokku sobitatud, et ühenduskohtade vahe ei ületa poolt millimeetrit. Egiptuse
annaabi.ee 
