psühholoogiat. Õppimise eesmärk ei saa olla ainult teadmiste ja oskuste omandamine. Teadmisi ja oskusi õpitakse selle jaoks, et ise muutuda arukamaks, tegutseda tulemuslikumalt ja ökonoomsemalt, olla loovam, mõista inimestevahelisi suhteid, eristada olulist ebaolulisest ja et paremini elus toime tulla. Inimene tahab ennast võimalikult maksimaalselt välja arendada. Humanistliku psühholoogia esindajateks saab nimetada Carl Rogersit ja Abraham Maslovit. Carl Rogers töötas välja isiksuskeskse teraapia. Abraham Maslov rääkis inimese vajadustest ja kuidas need on hierarhiasse paigutatud. See koolkond rõhutab inimese tundeid ja kogemusi. Humanistid julgevad arvata , et inimese olemus on oma loomult positiivne, loov ja arengut nõudev. Inimest pannakse julgelt vastu astuma oma probleemidele ja neid leidma ning lahendama ise. Humanism on psühholoogia kolmas valdkond. Vastuhakuks
CARL RANSOM ROGERS (1902-1987) Carl Rogersit peetakse üheks mõjukamaks psühholoogiks ameerika ajaloos. Sündis 1902 aastal Chicagos. Ta elas tavalises keskklassi perekonnas. See võimaldas tema hea arengu. Kuigi tema peres polnud just kõige soojemad suhted emotsionaalses mõttes asus ta üsna varakult iseseisva eluga pihta. Pärast gümnaasiumi lõpetamist läks õppima põllumajandust kust ta aga mõne aja pärast läks religiooni õppimise peale üle. Tema kogemused on väljapaistvad hariduses, nõustamises, psühhoteraapias, rahus ja tüli lahenduses. Roger´s oli uhkusega psühholoog. Hariduselt oli ta samuti psühholoog. Ta ei olnud tähtis vaid psühholoogias vaid ka pedagoogikas ja poliitikas. Tema viimased aastad olid pühendatud kriisikolletes abistades rakendada oma teadmisi. Ta on humanistliku psühholoogia rajaja. Teda on mõjutanud maailma emaatiline kohalolek ja karm teadustöö. Ta on kirjutanud üle 16-ne raamatu ja üle 200 professionaalse artikli. ...
Õppimise eesmärk ei saa olla ainult teadmiste ja oskuste omandamine. Teadmisi ja oskusi õpitakse selle jaoks, et ise muutuda arukamaks, tegutseda tulemuslikumalt ja ökonoomsemalt, olla loovam, mõista inimestevahelisi suhteid, eristada olulist ebaolulisest ja et paremini elus toime tulla. Inimene tahab ennast võimalikult maksimaalselt välja arendada. Humanistliku psühholoogia esindajateks saab nimetada Carl Rogersit ja Abraham Maslovit. Carl Rogers töötas välja isiksuskeskse teraapia. Abraham Maslov rääkis inimese vajadustest ja kuidas need on hierarhiasse paigutatud. See koolkond rõhutab inimese tundeid ja kogemusi. Humanistid julgevad arvata , et inimese olemus on oma loomult positiivne, loov ja arengut nõudev. Inimest pannakse julgelt vastu astuma oma probleemidele ja neid leidma ning lahendama ise. Humanism on psühholoogia kolmas valdkond. Vastuhakuks psühhodünaamilisele ja käitumuslikule
teistepiitsutaja, meeldib teisi alavääristada; hävitaja tunnevad jõuetust maailma ees ja proovivad seda hävitada, parim kaitse on rünnak; konformist massiinimene, võtab enamuse vaated ja hoiakud omaks. 12. Humanistlik psühholoogia, Rogers Isiksust vaadatakse kui inimkogemuse arenguprodukti. Iseloomulik on lähenemine, et inimesel on loomult altruistlikud vajadused kõigil organismidel vajadus ennast tõestada. Koolkonna rajajaks peetakse Rogersit. Keskseks tuumaks on inimese ettekujutus iseendast. Psühhoanalüütilisele vastand. Teraapia eesmärk enesehinnangut paindlikumaks muuta. Inimeses on kaitsemehhanismid, mis ei lase loomust välja tulla. ,,Kliiniline töö probleemse lapsega"oli esimene teos. Eneseteostuse tendents igal organismil tung oma potentsiaali realiseerida, osasid asju väärtustatakse alateadlikult. Positiivset suhtumist väärtustab alati, aga see tuleb läbi suhete välja teenida
mis võimaldab funktsioneerida igapäevaelus Õendus Õpitud humanistlik ja teaduslik distsipliin, m mis on keskendunud inimlikule hoolitsemisele Source: Leininger, 1996:73. Principle of integrality: The continuous mutual human field and environmental field process. Martha E. Rogers. 17 Martha E. Rogersit tuntakse tema Ühtse Inimese Teooria teaduse loojana. Oma Ühtse Inimese Teooria lõi ta 1960-ndatel aastatel ja see põhineb teaduslikel, filosoofilistel ja müstilistel veendumustel ja teooriatel (McQuiston & Webb, 1995). Rogers (1989) väidab, et inimesed ja nende keskkond on energiaväljad, mis pidevalt vahetavad omavahel energiaid (lk.. 184). Ühtse Inimese Teoorias on kolm olulist kontseptsiooni (Rogers, 1989: 186): Resonantsiprintsiip: inimese ja
Selle all mõeldakse edasipüüdlevat ja arenguvõimelist persooni.see püüe areneda ja kasvada, end täiustada, on omane ka teistele elusorganismidele. Need teooriad hakkavad tekkima 20saj 30ndatel. Eriti popid 50-60ndad. Suuresti mõjutanud erinevaid valdkondi, eriti sotsiaalpsühholoogiat, erinevaid teraapiad ja ka juhtimisteooriaid ja isegi religiooni ja usu sfääris tekitanud uusi lähenemisviise (väljaspool psühholoogiat). Esmaseks autoriks peetakse Carl Rogersit. Teine esindaja ka nt Maslow. (püramiid). Rogers elas 1902-1987. Nim kliendikeskne teraapia v patsiendile keskendunud teraapia. Uus suund. Tema idee oli, et põhiline inimolemuse osa väärib usaldust ja on hea alge. tuleks toetada ja kasvab nii automaatselt õiges suunas. Kõik ei lase sellel välja paista. Pühendunud religioonile, ise on seda kirjeldanud oma pere usklikku õhkkonda „Teised inim peavad ennast üleval väga taunimisväärselt, mis meie perele ei sobi.
Võimetus täpselt tajuda ja väljendada oma kogemust. Psühhoteraapia tegelebki inkongruentsusega. Teised inimesed tajuvad seda kui ebasiirust, võltsi olekut. Inimene ise võib tajuda seda pingena. Eneseteostus ehk enese aktualiseerimine. Inimloomuse omandus, tõukab inimesi suurema kongruentsuse poole. Kõigile elusorganismidele omane omadus. Inimene püüdleb ensearengu suunas. Sünnipäraselt hea loomus maetakse elu jooksul muudel põhjustel enda alla. Enne Rogersit juhtis teraapiaprotsessi terapeut, nüüd peaks seanssi juhtima klient. Kliendikeskne teraapia. Rogersi meelest ei tohi läheneda kliendile mingi valmis skeemiga. Tuleb arvestada, mida inimene oma raskuste kohta ise mõtleb. Ebaõige ettekujutus. Moonutatud minapilt. Enesehinnang pole ka kõige kõrgem. Tehakse kõige rohkem tööd sellega. Inimestel alati tunnustuse ja heakskiidu vajadus. Terapeut jagab tunnustust ja julgustust. Teraapia põhiolemus on uus minakontseptsioon. Toetab sisemisi
Võimetus täpselt tajuda ja väljendada oma kogemust. Psühhoteraapia tegelebki inkongruentsusega. Teised inimesed tajuvad seda kui ebasiirust, võltsi olekut. Inimene ise võib tajuda seda pingena. Eneseteostus ehk enese aktualiseerimine. Inimloomuse omandus, tõukab inimesi suurema kongruentsuse poole. Kõigile elusorganismidele omane omadus. Inimene püüdleb ensearengu suunas. Sünnipäraselt hea loomus maetakse elu jooksul muudel põhjustel enda alla. Enne Rogersit juhtis teraapiaprotsessi terapeut, nüüd peaks seanssi juhtima klient. Kliendikeskne teraapia. Rogersi meelest ei tohi läheneda kliendile mingi valmis skeemiga. Tuleb arvestada, mida inimene oma raskuste kohta ise mõtleb. Ebaõige ettekujutus. Moonutatud minapilt. Enesehinnang pole ka kõige kõrgem. Tehakse kõige rohkem tööd sellega. Inimestel alati tunnustuse ja heakskiidu vajadus. Terapeut jagab tunnustust ja julgustust. Teraapia põhiolemus on uus minakontseptsioon. Toetab sisemisi
Kolm tuumtingimust: · Empaatia · Tingimusteta positiivne tunnustamine · Kongruentsus(käitud nii nagu tunned ja mõtled) Need 3 on hädavajalikud ja piisavad, teisi tingimusi polegi vaja. Kui terapeut esitab need 3 kvaliteeti, siis klient paraneb ilma spetsiaalsete tehnikateta. Kui tehnika on , aga 3 kvaliteeti pole, siis on paranemine minimaalne. Neid kvaliteete ei pea nõustaja rakendama oma isiklikus elus. · Carkhuff (1969; 1971) laiendas Rogersit · Austus · Otsekohesus · Konfrontatsioon · Konkreetsus · Enesetaju Kuulamisoskus võib tugevdada kõiki eelpool loetletud tingimusi. · Egan (2002) räägib palju empaatiast. · Empaatia Rogers(1957): empaatia on spontaansus ja kogemuslik külg, aga mehhanistlikud käsitlused nagu ntks kliendi tunnete reflektsioon pole empaatia. Läbi empaatia saad teadlikuks kliendi tunnetest ja kogemustest ning koged neid ise,
Humanism • Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. – Inimene on oma olemuselt hea – Vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid – Soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole – Inimese arengupotentsiaal on piiramatu • Carl Rogers (1902-1987) - oli mõjukas Ameerika psühholoog, kes on tuntud kui humanistliku psühholoogia suuna üks alusepanijaid. Lisaks peetakse Rogersit üheks esimestest psühhoteraapia (mõjukuse) uurimise läbiviijaks. Rogers arendas psühhoteraapia mittedirektiivset vormi, milles on põhiroll kliendil endal. Seda psühhoteraapia vormi nimetatakse kliendikeskseks teraapiaks.(Wikipedia) • valikute ja vastutuse osatähtsus inimeste elus, empaatia olulisus • Abraham Maslow (1908-1970)- oli ameerika psühholoog, kes sai tuntuks inimvajaduste hierarhiakontseptsiooni loojana.(Wikipedia)
Võimetus täpselt tajuda ja väljendada oma kogemust. Psühhoteraapia tegelebki inkongruentsusega. Teised inimesed tajuvad seda kui ebasiirust, võltsi olekut. Inimene ise võib tajuda seda pingena. Eneseteostus ehk enese aktualiseerimine. Inimloomuse omandus, tõukab inimesi suurema kongruentsuse poole. Kõigile elusorganismidele omane omadus. Inimene püüdleb ensearengu suunas. Sünnipäraselt hea loomus maetakse elu jooksul muudel põhjustel enda alla. Enne Rogersit juhtis teraapiaprotsessi terapeut, nüüd peaks seanssi juhtima klient. Kliendikeskne teraapia. Rogersi meelest ei tohi läheneda kliendile mingi valmis skeemiga. Tuleb arvestada, mida inimene oma raskuste kohta ise mõtleb. Ebaõige ettekujutus. Moonutatud minapilt. Enesehinnang pole ka kõige kõrgem. Tehakse kõige rohkem tööd sellega. Inimestel alati tunnustuse ja heakskiidu vajadus. Terapeut jagab tunnustust ja julgustust. Teraapia põhiolemus on uus minakontseptsioon
kohta inimeste maailmas. Humanistlikus koolkonnas kasutatakse sellist mõistet nagu elujõud ja eneseteostuse tendents. Arvatakse, et see on elusorganismi sisse kodeeritud. See on soov realiseerida oma potentsiaal. Rogersi koolkonnas on eneseteostus nagu teatud mõttes inimõigus, mis on kaasasündinud ja mida ei tohiks inimestelt ära võtta. Inimesed ise sõnastavad oma eesmärgi, ja sellest eneseteostus inimeste puhul algabki. Rogersi puhul on oluline tema kliendikeskne teraapia. Enne Rogersit arvati, et teraapia protsessi juhib terapeut, kuid Rogers arvas, et seda peaks juhtima klient. Terapeudi ülesanne on minna kliendiga kaasa, olla talle toeks mõtetes ja püüdlustes. Rogersi teraapias püütakse aru saada, kuidas inimene defineerib ümbritsevat maailma ja inimesi. See, kuidas me maailma tajume ja asju ette kujutame, on olulisem, kui see, kuidas asjad tegelikult on. Inimesed väärtustavad alati positiivset suhtumist endasse (armastus, tähelepanu, hoolivus). Terapeudi
Arvatakse, et see on elusorganismi sisse kodeeritud. See on soov realiseerida oma potentsiaal. Näiteks: Seeme püüdleb selle poole, et temast kasvaks võimalikult tugev taim. Rogersi koolkonnas on eneseteostus nagu teatud mõttes inimõigus, mis on kaasasündinud ja mida ei tohiks inimestelt ära võtta. Inimesed ise sõnastavad oma eesmärgi, ja sellest eneseteostus inimeste puhul algabki. Rogersi puhul on oluline veel tema kliendikesknte teraapia. Enne Rogersit arvati, et teraapia protsessi juhib terapeut, kuid Rogers arvas, et seda peaks juhtima klient. Terapeudi ülesanne on minna kliendiga kaasa, olla talle toeks mõtetes ja püüdlustes. Rogersi teraapias püütakse aru saada, kuidas inimene defineerib ümbritsevat maailma ja inimesi. See, kuidas me maailma tajume ja asju ette kujutame, on olulisem, kui see, kuidas asjad tegelikult on. Inimeste ettekujutus maailmast on olulisem, mõjutab rohkem.
Õpetaja astus projektori juurest kõrvale, avatud uksest langes valguskiir risti üle pimendatud klassiruumi Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja esiosa ja hääl teatas: „Härra Smith tahab koheselt Billy Rogersit näha“. Õpetaja vastas umbes Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja; mu kooliaeg möödus vahelduva eduga. midagi nagu: „Hästi! Kui ta on siin, saadan ta kohe, kui film on lõppenud.“ Paistis, et ta ei võtnud Asi polnud õppimises; sellega sain ma (üldjoontes) hakkama. Probleemiks oli kontrollil ja võimul korrapidaja sõnu ülearu tõsiselt – vähemalt mitte seda „kohe“ osa. Uks sulgus ning pimedus põhinev kultuur
annaabi.ee 
