Kolmas päev Pariisis Hommikul me lahkusime hotellist 10 paiku. Me läksime metrooga Luxembourgi aia lähistel asuvasse lasteparki. Seal mina ja Illimar lõbutsesime umbes tund aega koos teiste lastega igasugu atraktsioonidel. Sealt läksime edasi Luxembourgi aeda. Pargis oli palju uhkeid lillepeenraid ja skulptuure. Lõuna paiku läksime ühte üpris suurde kaubanduskeskusesse poodlema. Selle kaubanduskeskuse nimi oli BHV Rivoli. Ma vaatasin ringi põhiliselt 4. korrusel mänguasja- ja lasteriiete osakonnas. Tagasi minnes ostsime me täanavamüüjalt tee peale topsi praetud kastaneid. Need pole tavalised hobukastanid nagu Eestis, vaid need on erilist sorti, mida saab küpsetada. Küpsekastanid maitsevad nagu magusad keedetud kartulid. Tagasiteel jalutasime ka Louvre´i muuseumi juurde. Muuseumisse sisse me ei läinud, sest järjekorras ootas väga palju rahvast ja me olime juba päris väsinud. Seepärast me käisime
Pariisi pasteet Loomaliha tarrendis Seafileest medaljonid Vasikaliharulaad Broilerigalantiin Kalkuniterriin Singivalik puuviljadega Singirullid mädarõikavahuga Praekalkun mädarõikavahuga Tomatid keeletäidisega * * Toorsalativaagen Sinepikastmes toorsalat Marinaadikastmega keelesalat Lillkapsa-hernesalat Ungari riisisalat Paprika-riisisalat Rivoli salat Linnulihasalat puuviljadega Praad Praad Vasikapraad Üleküpsetatud lambaliha Düsesskartul, glasuuritud Ahjukartulid, glasuuritud porgandid,lillkapsas porgand Kastmeks praeleem või sidrunivõi Magusroog Magusroog Tiramisu Eksootiline puuviljasalat Põlev jäätis Pähklitäidisega juust
kaotada kitsad tänavad. 2) Kindlustada sirgjooneliste laiade tänavate abil ratsa- ja kahurväe kiire kohalesaabumine ulestõusu puhul 3) Vähendada tööpuudust, rakendades töötuid Pariisi rekonstrueerimisel 4) Saavutada linnas minimaalseimgi sanitaarne olukord. Linna generaalplaan, mille käigus lammutati vanad keskaegsed linnamuurid ning rajati kokku 165 kilomeetrit uusi tänavaid ja 48 km bulvareid. Pikendati Rivoli tänavat ning rajati sellele pikendusele risti uus magistraal. Järgmiseks loodi Saint Germane i bulvari poolring. Haussmanni suurejoonelise rekonstrueerimisplaaniga viidi praktiliselt lõpule ka Pariisi peatelje väljakujundamine. Peatänavate muudesse sõlmedesse jaotati aga linnale vajalikke uhiskondlikke hooneid teatreid, kirikuid, vaksaleid, muuseume, paleesid jne. Viinis likvideeriti muldkindlustused, mis olid takistusteks tööstuse ja transpordi arengule
kamandamise üle. Ta pakkus välja oma plaani ja see kiideti heaks. Oskuslikult paigutatud suurtükipatareid ja nende äge tuli võimaldasid vabariiklaste vägedel 1793.aasta detsembris sadamalinna vallutada-see oli Napoleoni esimene võit. Temast hakati rääkima nii vabariiklaste armees kui ka Pariisis. 1796. aasta veebruaris määras Direktoorium Napoleoni Prantsuse Itaalia-armee ülemjuhatajaks. Sõdides Itaalias kaks aastat austerlastega, võitis Napoleon Lodi, Arcole ja Rivoli lahingu. Napoleon naasis omavoliliselt ilma armeeta Pariisi, kus oli puhkenud terav poliitiline kriis. Nii sõjaväes kui rahva hulgas populaarne Bonaparte asus juhtima Direktooriumi-vastast riigipööret, ja 9. novembriks 1799 oli ta tõusnud võimutippu. Samal kuul sai kindral Bonaparte'ist Prantsuse vabariigi esimene konsul ja 1802. Aastal juba eluaegne konsul, saades faktiliselt dikaatori võimu. Tema selle perioodi üheks olulisemaks tegevuseks kujunes Prantsuse konstitutsiooni
9 aastasena saadeti ta Prantsusmaale Briennei sõjakooli 1779-84 ja 1784-85 õppis ta Pariisi kõrgemas sõjakoolis, astus 1792 Jakobiinide Klubisse. Sõjaliste teenete eest Touloni vallutamisel ülendati 1793 brigaadikindraliks ja teenete eest rojalistide mässu mahasurumisel Pariisis 15. X 1795 diviisikindraliks. Napoleon juhtis 1796-97 Prantsuse Itaalia-armee ülemjuhatajana Põhja-Itaalia sõjakäiku ning sundis Austriat Lodi, Arcole, Rivoli jmt. lahingus saavutatud võitudega sõlmima 17. X 1797 Prantsusmaale soodsa Campoformio rahu. Algatas Egiptuse-sõjakäigu (1798-99) ning juhtis seda; 1799 naasis omavoliliselt ilma armeeta Pariisi tegi seal kaheksateistkümnenda brümääri riigipöörde (9.-10. XI 1799), rajas Konsulaadi ning sai esimeseks konsuliks. Konsulina piiras süvenevat anarhiat,tegi lõpu kodusõjale ning kehtestas tugeva keskvõimuga sõjalis-
Ülemised korrused olid liiga nõrgad, et marmori raskuse all vastu pidada. Seal said külastajad imetleda Vatikani ja Florence'i muuseumide skulptuure koos Prantsusmaa kuningliku pere ja aristokraatide kollektsioonidega. Palee laiendamine ja kaunistamine usaldati arhitekt Fontaine'le. Carré salong ja Suur galerii said omale uue suurejoonelise trepi. Tuileries poolt Louvre'i suunas ehitati uut põhjatiiba paralleelselt Rivoli tänavaga. 1806. aastal ehitasid Percier ja Fontaine pisikese triumfikaare. 1808. aastal kujundas Denon selle kaunistuste ja kujudega tähistamaks Prantsuse sõjaväe võite. Üles paigutas Denon neli antiikset pronkshobust Püha Marki basiilikast Veneetsias. Hobused tagastati Veneetsiale 1815. aastal. 1824. aastal loodi Cour Carrée läänetiiba modernsete skulptuuride muuseum. 1826. aastal sai Jean-Francois Champollion'ist Louvre'i Egiptuse antiigi osakonna kuraator. 1827
radiaalplaan - linnaplaani tüüp, kus radiaaltänavad lähtuvad kesksest väljakust ja kus nendega harilikult lõikuvad tsentraalset platsi kontsentriliselt piieavad ringtänavad. Champs - Élysées (Elüüsiumi väljad). Pariisi kuulsaim avenüü. sai selle nimetuse 1709.a. Ulatub Tuilerie`st Tähe e. de Gaulle`i väljakuni. 2,1km pikk, 80m lai. Tänavasein on ühtlane 20m kõrgusel jooksva karniisi all. Rivoli tänav 35m lai, 18,4m kõrgusel karniis (4 korrust + mansardkorrus). Autorid: Percier, Fontaine ja Chalgrin. Tänav ühendab Concorde`i ja Bastille`i väljakuid. Concorde'i väljak ehitatud 1757-1779 Jacques-Ange Gabriel`i poolt. Algselt seal giljotineeriti. Praeguse nime sai 1795.a. Tänapäevase ilme andis arhitekt Hittorf 1836-40. Väljaku keskel on Luxori templist pärit Egiptuse obelisk, mille 1831.a. kinkis Louis-Philippe`ile Muhamed-Ali. Sammas püstitati 1836.a
sambaid. Kaunistuste hulka lisandusid vaasid, urnid, loorberipärjad ja motiivid vanaegiptuse kunstist. Suursugune, massiivne ja paraadilik. Iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus, kullatud kaunistused, vähe aknaid. Ampiirstiili iseloomulikud tunnused ka astmikfrontoon ja arhitektuuriplastika seintele on modelleeritud temaatilised kujud. Pariisi tuntuim ampiirehitis on Triumfikaar. Ohtralt kaunistusi, kujusid. Rou de Rivoli- pikk tänav, ühtne fassaad, meenutab sõjaväemarssimist, pidev liikumine. Peterburis Senati väljak Aleksander I auks Napoleni alistamisel, seal peastaabihoone ja trumfikaar 6 hobu rakendiga. Hoonete seinad olid siledad ja vähese kaunistusega, siis rõhutati ehitiste suurust, mahtu, töötati välja fassaadide tüüpprojektid. Valged sambad, kollased seinad. Mihhaili palee. Admiraliteedihoone- keskel kõrge torn, 500m pikk fassaad. 9
taktikate välja mõtlejana. Minna 6000 mehega rünnakule, kellel ei ole korralikku varustust ja kaotada neist ainult 400 meest ei suuda igaüks. 15.-17. novemberil 1796 toimus sõjaretke ägedaim lahing Arcole juures. Seal astuti vastu 20 000 pealisele Viinist kohale saadetud kindral Alvinczy eliitrügemendile. Napoleon saatis lahingusse viimased reservid ja Alvinczy väed said lüüa. Sellega oli tagasi vallutatud sild, mis oli käinud käest kätte. Lahingud Rivoli all, kus Napoleon purustas viis Austria diviiisi, otsustas Mantua kindluse saatuse. Mantua kindluses olnud feldmarssal krahv von 4 Piirimäe, H. Suur Prantsuse Revolutsioon.Tallinn. Kirjastus Olion, 1990. lk 136 5 Piirimäe, H. Suur Prantsuse Revolutsioon.Tallinn. Kirjastus Olion, 1990. lk 136 6 Malm, R. 21 Maailmakuulsat Väejuhti.Tallinn. Kirjastus Odamess OÜ, 2003. lk 248 Wurmser kapituleerus koos 20 000 sõduriga 1797. aasta 2. veebruaril. Sellega
Ikka on meeldivam istuda sõbra kõrval, kui inimese kõrval, kes mõtleb hoopis teisiti. Parlamendisaadikute tõeline lõhenemine parem- ja vasakpoolseteks kujunes välja siis, kui sama aasta oktoobris kolisid kuningas, peagi ka parlament Versailles'st pealinna. Et kuninga elupaigaks sai Tuileries' loss, tuli parlamendi tarbeks leida sobiv hoone selle lähedal. Nii saigi parlamendi asukohaks ratsutamissaal Manège des Tuileries (hoone lammutati Rivoli tänava rajamise käigus). Parlamendi esimehe lauast paremale võtsid istet valmivas konstitutsioonis põhjalikumaid muutusi soovivad saadikud, kes väitsid, et ettevõtlikul inimesel (kapitalistil) tuleb lasta vabalt tegutseda (kapitali luua), mistõttu kõik tootmisvahendid, kuid ka maa tuleb anda erakätesse, mis tagabki kodanike aktiivsuse ning ühiskonna jõukuse. Parempoolsed ideoloogid väidavad ka praegu, et riik on halb peremees, kuid
seinapinnal, karniis lillevaniku motiiviga. Kasutati dooria - toskaana sambaid. Kaunistuste hulka lisandusid vaasid, urnid, loorberipärjad ja motiivid Vana-Egiptuse kunstist. Suursugune, massiivne ja paraadilik. Iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus, kullatud kaunistused, vähe aknaid. Ampiirstiili iseloomulikud tunnused ka astmikfrontoon ja arhitektuuriplastika seintele on modelleeritud temaatilised kujud. Napoleoni Pariis Rue de Rivoli- pikk tänav 1,2km pikk, ühtne fassaad, meenutab sõjaväemarssimist, pidev liikumine, ühtses stiilis, pea telg jookseb läbi triumfikaare ja terve Pariisi. Prantsuse ampiirstiili tüüpiline, kuid samas ka äärmuslik näide on Pierre Vignoni kavandatud Madeleine'i kirik Pariisis. See jäljendab täielikult antiiktemplit, kusjuures hoonel ei ole ühtegi akent: valgus tuleb katuseavadest. Hoone pääseb hästi mõjule ka oma hea asukoha tõttu - see on laia tänava lõpus.
Ikka on meeldivam istuda sõbra kõrval, kui inimese kõrval, kes mõtleb hoopis teisiti. Parlamendisaadikute tõeline lõhenemine parem- ja vasakpoolseteks kujunes välja siis, kui sama aasta oktoobris kolisid kuningas, peagi ka parlament Versailles'st pealinna. Et kuninga elupaigaks sai Tuileries' loss, tuli parlamendi tarbeks leida sobiv hoone selle lähedal. Nii saigi parlamendi asukohaks ratsutamissaal Manège des Tuileries (hoone lammutati Rivoli tänava rajamise käigus). Parlamendi esimehe lauast paremale võtsid istet valmivas konstitutsioonis põhjalikumaid muutusi soovivad saadikud, kes väitsid, et ettevõtlikul inimesel (kapitalistil) tuleb lasta vabalt tegutseda (kapitali luua), mistõttu kõik tootmisvahendid, kuid ka maa tuleb anda erakätesse, mis tagabki kodanike aktiivsuse ning ühiskonna jõukuse. Parempoolsed ideoloogid väidavad ka praegu, et riik on halb peremees, kuid
Lõpuks ilmus kuningas rõdule ja lubas, et tuleb kogu perega Pariisi elama. 6. oktoobri keskpäeval asuti teele, kuninga kaarik ees, naistekari taga. Kuninga elupaigaks sai Louvre’i kaht tiiba ühendav TUILERIES’[tüil´rii] loss (See loss põles maha1871. a ja on senini taastamata.). Kahe nädala pärast kolis Pariisi ka parlament. Asutava Kogu istungite kohaks sai Tuileries’ aia vastas paiknev ratsutamissaal MANÈGE (hoone lammutati 19. saj. Rivoli tänava rajamise käigus.) Novembris 1789 tegi parlament kaks tähtsat otsust: a) saadik TALLEYRAND’i15 [talej´ra(n)] ettepanekul lahutati kirik riigist ning pandi müüki (ametlikult – anti rahva käsutusse) kirikute ja kloostrite varad; b) kuningriigi territoorium jagati 83 departemanguks. Departemangude nimed tuletati jõgede, mägede, lahtede või orgude nimedest (näiteks Ülem-Seine’i departemang jt.). Enne seda oli riik
Lõpuks ilmus kuningas rõdule ja lubas, et tuleb kogu perega Pariisi elama. 6. oktoobri keskpäeval asuti teele, kuninga kaarik ees, naistekari taga. Kuninga elupaigaks sai Louvre'i kaht tiiba ühendav TUILERIES'[tüil´rii] loss (See loss põles maha1871. a ja on senini taastamata.). Kahe nädala pärast kolis Pariisi ka parlament. Asutava Kogu istungite kohaks sai Tuileries' aia vastas paiknev ratsutamissaal MANÈGE (hoone lammutati 19. saj. Rivoli tänava rajamise käigus.) Novembris 1789 tegi parlament kaks tähtsat otsust: a) saadik TALLEYRAND'i15 [talej´ra(n)] ettepanekul lahutati kirik riigist ning pandi müüki (ametlikult anti rahva käsutusse) kirikute ja kloostrite varad; b) kuningriigi territoorium jagati 83 departemanguks. Departemangude nimed tuletati jõgede, mägede, lahtede või orgude nimedest (näiteks Ülem-Seine'i departemang jt.). Enne seda oli riik
Soares dos Reis), mis on pühendatud eelkõige Portugali kunstisuundadele alates 16. kuni 20. sajandil ja Museum of Contemporary Art of Serralves Foundation (Museu de Arte Contemporânea). Linnas on kontserdisaalides harva ilu ja elegantsi nagu Coliseu do Porto Portugali arhitekti Cassiano Branco; oivaline näide Portugali dekoratiivsest kunstist. Muud olulised kohad sisaldavad ajaloolist São João National Theatre Rivoli teater, Batalha kino ja hiljutine Casa da Música. Linnas on fantastiline ja ilus raamatupood, "Lello", mis oli esile toodud kolmas koht Guardian nimekirja suurimas raamatukauplustest. MEELELAHUTUS Porto kõige populaarsem sündmus on Jaani (São João Festival) ööl vastu 23-24 juunil. Sel hooajal on see traditsioon Vaas Bush basiilik kaunistatud väike luuletus. Õhtusöögiks on sardiinid ja keedetud kartul koos punase veiniga.
Sealjuures oli oluline ka tänavate kvaliteet - puude read teede ääres, rentslites jooksev vesi, tulbad, kõnniteed, pingid, lambid, prügikastid.Tööliskvartalid kesklinnas tehti maatasa ja nende elanikud asustati äärelinna. Asemele ehitati üürimaju, tüüpilisi Pariisi-maju heledate fassaadide ja rõdudega ning kohvikutega allkorrusel. Uute tänavate äärde istutati hulgaliselt puid, eelistati kastanit. Näide - Champs-Elysées, Rue de Rivoli jne muutusid pariislaste seas kiiresti populaarseks. (Impressionistide lemmikmotiiv!) Haussmanniga on seotud ka pargi idee avardumine, tema juhtimisel rajati mitmeid parke just linnalises mõttes. Tema rakendas esimesena 19. saj keskpaigas levima hakkavat ideed "pargid on linna kopsud" ning "elamurajoonid peavad vahelduma parkidega". Ta nägi ette linna äärtesse rajada suuri rahvaparke, mille rajamistöid kavandasid linnainsener Jean C. A. Alphand ja linnaaednik P. Barillet-Dechamps
Prantsusmaal on ta börs, Kreekas oleks ta olnud tempel. Arhitektil on tõesti vaeva olnud kella numbrilaua peitmisega, sest muidu oleks see fassaadi ilusate joonte puhtust rikkunud; see-eest ümbritseb aga hoonet sammaskäik, mille all suurtel usupühadel maaklerite ja vahetusagentide äri võib suurepäraselt õitseda. Need kõik on muidugi väga uhked monumendid. Neile võib lisada veel hulk ilusaid, lõbusaid ja mitmekesiseid tänavaid, nagu Rivoli tänav, ja pole kahtlust, kui Pariisi vaadata ülalt õhulaevalt, siis pakuks ta silmale sedasama joonte küllust, detailide rikkust, väljavaadete mitmekesisust, suurejoonelisust lihtsuses ja ootamatust ilus mis malelaudki. Kui tore teile tänapäeva Pariis ka ei paistaks, katsuge siiski mõttes tagasi minna viieteistkümnendasse sajandisse; vaadake päeva läbi nende teravike, tornide, kellatornide üllatava heki; jälgige mööda päratut linna voolavat Seine'i jõge, mis oma roheliste ja 7
annaabi.ee 
