Keskajus paiknevad 2.-4.peaajunärvi tuumad. 2.- nägemisnärv (n opticus) tundenärv, tundlikkus silma võrkkestalt juhitakse mööda selle kiude keskajju. 3.- silmaliigutajanärv (n oculomotorius) tema osalusel innerveeritakse 6st silamuna liigutavast lihasest 4 ülemine ja alumine sirglihas, sisemine sirglihas, ülemine põiklihas pöörab silma üles ja pisut väljapoole, innerveerib pupilli e silmaava ahendajat ( musculus sphieter pupillae) ja ripslihast (m ciliaris seda innerveerib n ciliaris)), võimaldab muuta läätse läbimõõtu lamedamaks või ümaramaks ja selle kaudu toimub silma kohanemine kaugel ja lähedal olevate objektide vaatamiseks. Silmalihase kohanemine akommodatsioon, kohaneishäired põhjustavad lühi-või kaugnägelikkust. 2 ripslihast innerveerivat närvi kuuluvad parasümp ns-i alla. 4.- blokinärv (n troclearis) innerveerib silmamuna alumist põikilihast, mis pööram alla ja väljapoole
optiline tugevus liiga tugev. Lühinägevuse korral koonduvad lõpmatusest tulevad kiired võrkkesta ees ja kaugel olevad objektid paistavad ebaselged. 2. Kaugelenägevus ehk hüperoopia. Hüperoopilise silma korral koonduvad lõpmatusest tulevad valguskiired võrkkesta taga ja kujutis tekib samuti reetinast taha poole. Põhjus võib olla liiga lühikeses silmas või liiga nõrgas silma optilises süsteemis. Sellisel juhul noore inimese silm aga akommodeerib ka kaugele vaadates, mis väsitab ripslihast ja põhjustab omakorda kaebusi nagu näiteks peavalud. 3. Vanaeanägevus ehk presbüoopia. Presbüoopia korral on vanusest tingituna vähenenud silmaläätse elastsus, mistõttu silm ei suuda akommodeerida ehk kohaneda lähedal asuvate objektidega ja tagajärjeks on ebaselge kujutis võrkkestal. 4. Astigmatism. Astigmatismi põhjustab silma valgustmurdvate pindade erisugune kumerus eri tasapindades. Võrkkestale tekib siis piklik kujutis. (Loit, P.-H., Nurme, B., Niilus. S. 2011
Silmamunal 6 lihast, mis kuuluvad tserobrospinaalsesse NS-i. Nende abil toimub silmaliigutamine ülemine ja alumine sirglihas, sisemine ja välimine lihas, ülemine/alumine põikilihas. Nelja innerveerib silmaliigutjaja närvikiud (ülemist/alumist, seesmist lihast ja ülemist põikilihast; alumist lihast innerveerib plokinärv, välist närvi 6. kraniaalnärv. silmaahendajat innerveerib parasümpaatiline mõju pupilli laiendajat innerveerib sümp NS-i närv ripslihast nervus ciliaris??) Nägemismeele tsentraalsed juhteteed ja nägemisaistingu teke Kujutis tekib silma võrkkesta retseptorites erutuse: valges-kolvikestes. Erutus antakse nägemisnärvi kiududele. Silma võrkkestalt lähtuvate närviimpulsside kulg ajju kulgeb võrkkesta seesmisest ja välimisest poolest erinevalt. Kummagi silma sisemiselt poolelt pärit närviimpulsid kulgevad mööda närvikiude, mis ristuvad ajus, ristumiskohta kutsutakse ristmikukohaks
Parasümpaatilised ganglionid on ripsganglion, tiibjätke- suulaeganglion, kõrvaganglion, alalõuaganglion. Ainult pea ja vaagna piirkonnas paiknevad parasümpaatilised ganglionid efektorelundite läheduses, mujal aga hajutatult elundite sees või pinnal: mao- ja sooletrakti seintes (intramuraalsed ganglionid), südames ja kopsudes. Silmaliigutajanärvi koosseisus kulgevad parasümpaatikuse kiud varustavad silma ripslihast ja silmaava sulgurlihast, näonärvi koosseisus pisaranääret ning keele- ja lõuaalust süljenääret. Keeleneelunärvi kaudu varustatakse parasümpaatikuse kiududega kõrvasüljenääret ning uitnärvi vahendusel siseelundeid ja jämesoolt kuni ristikäärsooleni. Jämesoole lõpposa alates ristikäärsoolest kuni pärasooleni ja erituselundid saavad parasümpaatilise innervatsiooni seljaaju ristluuosast vaagnanärvi kaudu
Aksonid suunduvad peaaju hipokambikääru konksu. 2) II peaajunärv ehk nägemisnärv (sensoorne) juhib nägemisärritust peaajju. Närvikiud kulgevad peaaju kuklasagara koorde - nägemisanalüsaatori tsentraalsesse ossa. 3) III peaajunärv ehk silmaliigutajanärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude). Närvi motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid, parasümpaatilised kiud aga innerveerivad pupilliahendajat ja ripslihast. 4) IV peaajunärv ehk plokinärv (motoorne) innerveerib silmamuna liigutavat ülemist põikilihast. 5) V peaajunärv ehk kolmiknärv (seganärv) on kõige suurem peaajunärv. Silmanärv innerveerib laupa, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõua piirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärvi motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid.
· I peaajunärv ehk haistenärv on sensoorne närv. Juhib haistmisärrituse peaajju; · II peaajunärv ehk nägemisnärv on sensoorne. Juhib nägemisärrituse peaajju; · III peaajunärv ehk silmaliigutajanärv on motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude. Motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid (v.a. ülemine põikilihas ja külgmine sirglihas). Parasümpaatilised kiud aga innerveerivad pupilliahendajat ja ripslihast; · IV peaajunärv ehk plokinärv on motoorne. Innerveerib silmamuna liigutavat ülemist põikilihast; · V peaajunärv ehk kolmiknärv on kõige võimsam peaajunärv, seganärv. Silmanärvi kiud innerveerivad lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib pose, ninaõõne ja alalõua piirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärv innerveerib alalõua- ja oimupiirkonda, keelt ning alumisi hambaid
), kus toimub liigutuste juhtimine(pretsentraalkoores): 67. Peaajunärvide arv, nende iseloom, ülesanded. Peaajunärve on 12 paari. Igal peaaju närvipaaril on oma järjekorranumber ja nimetus. I haistmisnärv(sensoorne) kõige ürgsem närv II nägemisnärv (sensoorne) III silmaliigutajanärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude) motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid, parasümpaatilised kiud innerveerivad aga innerveerivad pupillilahendajat ja ripslihast. IV plokinärv (motoorne) tuum asub keskajus innerveerib silmamuna liigutavat ülemist põiklihast. V kolmiknärv (seganärv) kolmiknärviganglionist lähtuvad silmanärv(sensoorne innerveerib lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda); ülalõuanärv(sensoorne innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõua piirkonda ning ülemisi hambaid); alalõuanärv(seganärv innerveerib alalõua ja oimu piirkonda, keelt ning alumisi hambaid, motoorsed kiud innerveerivad kõiki
silmaliigutajanärv motoorne sis parasümpaatilisi kiude, innerveerib silmamuna liigutavaid lihaseid, 65. mis närv on III peaajunärv ja mida ta teeb? NS slaid 102; anat lk 221 pupilliahendajat ja ripslihast 66. mis närv on IV peaajunärv ja mida ta teeb? plokinärv motoorne (seotud lihastööga), innerveerib silmamuna liigutavat ülemist põiklihast NS slaid 103; anat lk 221 kolmiknärv seganärv, silmanärv - innerveerib lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda; 67. mis närv on V peaajunärv ja mida ta teeb
Aksonid suunduvad peaaju hipokambikääru konksu. 2) II peaajunärv ehk nägemisnärv (sensoorne) juhib nägemisärritust peaajju. Närvikiud kulgevad peaaju kuklasagara koorde - nägemisanalüsaatori tsentraalsesse ossa. 3) III peaajunärv ehk silmaliigutajanärv (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude). Närvi motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid, parasümpaatilised kiud aga innerveerivad pupilliahendajat ja ripslihast. 4) IV peaajunärv ehk plokinärv (motoorne) innerveerib silmamuna liigutavat ülemist põikilihast. 5) V peaajunärv ehk kolmiknärv (seganärv) on kõige suurem peaajunärv. Silmanärv innerveerib laupa, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõua piirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärvi motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid.
2) astaasia pea-ja jäsemete värisemine, 3) ataksia liigutuste koordinatsioonihäired, 4) atoonia lihaste toonuste langus Keskaju ehitus ja f-d: Keskaju piirneb altpoolt sillaga ja ülalt vaheajuga. Keskajus paiknevad 3. (silmaliigutaja närv) ja 4. (blokinärv ehk nervus trochlearis) peaaju närvituumad. Keskajus on 3. peaaju närvi parasümpaatilised närvituumad, millest üks inerveerib silmaava ehk pupilli ahendajat lihast, teine ripslihast, mille abil toimub silma läätse kohanemine lähedal ja kaugemal olevate esmete vaatluseks (ehk mille vahendusel toimub silma akkommadatsioon). Silmaliigutaja närv inerveerib ka pisaranäärmed. Keskajus paiknevad närviraku kehade kogumikud, mis kannavad nimetusi punatuum (n. ruber), mustaine (subst. nigra) ja ka katteplaat. Keskajus asuvad veel nägemis- ja kuulmismeele erutuste edasi kandvate neuronite kehad. Need
Organism on aktiivses seisundis, nt viha, rõõmu korral, intensiivse lihastöö korral Keskused- tuumad seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgsarvedes Närvid- Iseloom- 171. Parasümpaatiline närvisüsteem, keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Organism on puhkeseisundis, toimub energiavarude taastumine. Keskused- ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad Närvid:- Silmaliigutajanärv(III)- innerveerib pupilli ahendajat ja ripslihast -Näonärv(VII)- innerveerivad pisaranäärmeid,keele ja lõuaalust süljenääret nind suuõõne ja nina limaskesta näärmeid -Keele- ja neelunärv(IX)- innerveerivad kõrvalsüljenääret -Uitnärv(X)- innerveerib rindkere- ja kõhuõõneelundeid -Ristluunärvid-innerveerivad väikevaagna elundeid ja sigmakäärsoolt Iseloom- 172. Analüsaatori mõiste, nimeta analüsaatori osad, nende ülesanded
Organism on aktiivses seisundis, nt viha, rõõmu korral, intensiivse lihastöö korral Keskused- tuumad seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgsarvedes Närvid- Iseloom- 171. Parasümpaatiline närvisüsteem, keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Organism on puhkeseisundis, toimub energiavarude taastumine. Keskused- ajutüves ja seljaaju koonuses paiknevad tuumad Närvid:- Silmaliigutajanärv(III)- innerveerib pupilli ahendajat ja ripslihast -Näonärv(VII)- innerveerivad pisaranäärmeid,keele ja lõuaalust süljenääret nind suuõõne ja nina limaskesta näärmeid -Keele- ja neelunärv(IX)- innerveerivad kõrvalsüljenääret -Uitnärv(X)- innerveerib rindkere- ja kõhuõõneelundeid -Ristluunärvid-innerveerivad väikevaagna elundeid ja sigmakäärsoolt Iseloom- 172. Analüsaatori mõiste, nimeta analüsaatori osad, nende ülesanded
sõltub läätse elastsusest ja läätsekihnule mõjuvatest jõududest - olenevad ripskeha, pärissoonkesta ja kõvakesta elastsusomadustest, mis ripsvöötmekese kaudu kanduvad läätsekihnule neid moduleerib rõngana ümber läätse asuva ripslihase pinge ripslihase kontraktsioonil läätsekihnu surve nõrgeneb ja lääts kumerdub läätse optiline tugevus kasvab (lähiakommodatsioon) ripslihase lõõgastumisel lääts lameneb optiline tugevus väheneb (kaugakommodatsioon) ripslihast innerveerib vegetatiivse NS parasümpaatiline osa, ärritajaks on ebaterav kujutis. emmetroopia - silma optiline süsteem on normaalne; sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaugel asuvast esemest terav kujutis lühinägevus e müoopia - silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk s.t kujutis tekib võrkkesta ees; korrigeerimiseks kasutada valgust hajutavaid läätsi (miinusklaase) kaugelenägevus e hüperoopia - silmamuna on dioptrilise aparaadi optilise
pindluunärvid 151) Nimetage peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded? I Peaajunärv HAISTMISNÄRV (sensoorne) juhib haistmisärritust peaajju II Peaajunärv NÄGEMISNÄRV (sensoorne) juhib nägemisärritust peaajju III Peaajunärv SILMALIIGUTAJANÄRV (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude) motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid, parasümpaatilised aga innerveerivad pupilliahendajat ja ripslihast. IV Peaajunärv PLOKINÄRV (motoorne) silmamuna liigutavat ülemist põikilihast V Peaajunärv KOLMIKNÄRV (seganärv) silmanärvi kiud innerveerivad lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõuapiirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärv alalõua ja oimupiirkonda, keelt ning alumisi hambaid. Motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid. VI Peaajunärv EEMALDAJANÄRV (motoorne) in
pindluunärvid 151) Nimetage peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded? I Peaajunärv – HAISTMISNÄRV (sensoorne) juhib haistmisärritust peaajju II Peaajunärv – NÄGEMISNÄRV (sensoorne) juhib nägemisärritust peaajju III Peaajunärv – SILMALIIGUTAJANÄRV (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude) motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid, parasümpaatilised aga innerveerivad pupilliahendajat ja ripslihast. IV Peaajunärv – PLOKINÄRV (motoorne) silmamuna liigutavat ülemist põikilihast V Peaajunärv – KOLMIKNÄRV (seganärv) silmanärvi kiud innerveerivad lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõuapiirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärv alalõua ja oimupiirkonda, keelt ning alumisi hambaid. Motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid. VI Peaajunärv – EEMALDAJANÄRV (motoorne) in
pindluunärvid 151) Nimetage peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded? I Peaajunärv HAISTMISNÄRV (sensoorne) juhib haistmisärritust peaajju II Peaajunärv NÄGEMISNÄRV (sensoorne) juhib nägemisärritust peaajju III Peaajunärv SILMALIIGUTAJANÄRV (motoorne, sisaldab parasümpaatilisi kiude) motoorsed kiud innerveerivad silmamuna liigutavaid lihaseid, parasümpaatilised aga innerveerivad pupilliahendajat ja ripslihast. IV Peaajunärv PLOKINÄRV (motoorne) silmamuna liigutavat ülemist põikilihast V Peaajunärv KOLMIKNÄRV (seganärv) silmanärvi kiud innerveerivad lauba, pealae, silmakoopa ja ninaõõne piirkonda. Ülalõuanärv innerveerib põse, ninaõõne ja ülalõuapiirkonda ning ülemisi hambaid. Alalõuanärv alalõua ja oimupiirkonda, keelt ning alumisi hambaid. Motoorsed kiud innerveerivad kõiki mälumislihaseid. VI Peaajunärv EEMALDAJANÄRV (motoorne) in
toimub silmamuna pööramine alla ja väljapoole. Kolmas peaaju närv on silmaliigutaja närv e. Nervus oculomotorius. Sellel närvil on mitmekesised funktsioonid: o a)innerveerib nelja silmamuna liigutajat lihast kuuest – ülemine ja alumine sirglihas, mediaalne ehk sisemine sirglihas ja ülemine põikilihas. o Veel innerveerib ta silma ava ehk pupilli ahendajat lihast ja ripslihast. Ripslihase abil toimub silma läätse läbimõõdu muutumine ja selle kaudu kohanemine lähedal ja kaugematel olevate esemete vaatlemiseks. Ripslihas ja pupilli ahendajatlihast innerveeritakse kolmanda peaaju närvi parasümpaatiliste närvide kaudu. o Kolmanda peaaaju närvi kaudu juhitakse ka silmalihaste süvaretseptoritelt e. Proprioretseptoritelt tundlikkust kesknärvisüsteemi.
vahendusel toimub silmamuna pööramine alla ja väljapoole. Kolmas peaaju närv on silmaliigutaja närv e. Nervus oculomotorius. Sellel närvil on mitmekesised funktsioonid: a. innerveerib nelja silmamuna liigutajat lihast kuuest – ülemine ja alumine sirglihas, mediaalne ehk sisemine sirglihas ja ülemine põikilihas. b. Veel innerveerib ta silma ava ehk pupilli ahendajat lihast ja ripslihast. Ripslihase abil toimub silma läätse läbimõõdu muutumine ja selle kaudu kohanemine lähedal ja kaugematel olevate esemete vaatlemiseks. Ripslihas ja pupilli ahendajatlihast innerveeritakse kolmanda peaaju närvi parasümpaatiliste närvide kaudu. c. Kolmanda peaaaju närvi kaudu juhitakse ka silmalihaste süvaretseptoritelt e. Proprioretseptoritelt tundlikkust kesknärvisüsteemi.
annaabi.ee 
