4) des-, mata-, maks- ja tuna- eraldatakse komaga kui tuum on lühendi algul Vastamata ainsalegi küsimusele, lahkus mees ruumist. 5) des-, mata-, maks-, tuna- tuum on lühendi lõpus,koma ei pane Vanu sõpru nähes rõõmustas poiss väga. 6) lauselühend on aluse ja öeldise vahel, eraldatakse komadega Tiina, nähes vanu sõpru, rõõmustas väga. 7) ühesõnalist ja vat- lauselühendit komaga ei eraldata Lepikusse jooksvat jänest koerad enam kätte ei saanud. LIITLAUSE: Komanõudvad rinnastavad sidesõnad: kuid, aga, vaid, ent, järelikult, seega, niisiis, see on, see tähendab. Koma mittenõudvad rinnastavad sidesõnad: ja, ning, või, ega, ehk. Rindlauses kasutan koolonit, kui selle asemele saaks asetada sidesõna sest või nimelt. Leidsime metsast palju marju: mustikaid, pohli, jõhvikaid. = Leidsime metsast palju marju, nimelt mustikaid, pohli, jõhvikaid. Alistavad sidendid: et, kui, kuni, sest, ehkki, olgugi, otsekui, justkui, selleks et, sest et, nii et,
justkui). Nt linn ja maa; kolm või neli; teab, aga ei räägi – Ma tean, et loota pole midagi. Ta vaatas mind nagu ilmutust. Sidesõnad kui, kuni, ehk võivad esineda nii rinnastavas kui ka alistavas seoses, nt Valvasin ööd kui päevad – Söö, kui maitseb. Paranemine võtab kolm kuni neli kuud – Ole siin, kuni ma tulen. Maria oli komtess ehk krahvipreili – Ehk ta küll kõike teab, ei räägi ta midagi. Rinnastavad sidesõnad jagunevad tähenduse järgi ühendavateks ja eraldavateks. Ühendavad sidesõnad on kas üldühendavad: ja, ning, ega, saati, nt Alguses lõi Jumal taeva ja maa, vastandavad: aga, kuid, ent, vaid, nt Tuleksin hea meelega, aga mul pole aega, või seletavad: ehk, elik, nt Ta töötab Eesti Keele Instituudis ehk endises Keele ja Kirjanduse Instituudis. Eraldav sidesõna on või, nt elu või surm
Küüned, pikad, punased, klõbistasid klaviatuuril. Mann, minu sõber, lasi tänase koolipäeva üle. Manni, minu sõbra rahakott jäi minu koju. Mann minu sõbrana on väga usaldusväärne. Mann, joo vähem! LIITLAUSE Liitlauset on kahte liiki: rindlause ja põimlause. Rindlause osalaused on üksteisest sõltumatud ning ühendatud, kas 1) rinnasava sidesõnaga 2) kirjavahemärgiga Rinnastavad sidesõnad: ja, ning, ega, või, kuid, vaid, ent Näited: Ma naersin, ta patsutas mulle õlale. Kass jooksis ja koer lonkis. Ma naersin- mul oli lõbus Ma naersin; milline elu! Ma naersin: kuulsin head nalja. Põimlauses on osalaused üksteisest sõltuvad: pealause sisse on põimitud veel mõni täpsustav kõrvallause. Kõrvallause eristatakse pealausest alati komadega. Kõrvallause algab:
KOMAD Rinnastavad: komaga: vaid, aga, kuid, ent, s.t, s.o, seega, samuti komata: ning, ega, ehk, ja, või, nii...kui (ka) Alistavad: ühend komaga: sellepärast et, isegi kui, pärast seda kui, ainult et, nii et, olgugi et, samal ajal kui, seda mööda kuidas, peagi et, niipea kui, parajasti kui, sel ajal kui komaga: et, sest, kuna, kes, mis, millal, kuni, kuidas määrs:miks, mispärast, kuidas, kuhu, kus, kust, millal, milleks, kas, kumba, missugune, näiteks, samuti, ühesõnaga, s.o, s.t lihts: et, sest, ehk, kui, kuni, kuna, nagu, kuigi ases: kes, mis, kus, millal Mis on keel? Märgisüsteem, suhtlemisvahend Kokkuleppelised märgid ja moodused nende loomiseks: -visuaalsed: Värv - valgusfoor Vorm - WC märgid Suurus - laps/täiskasvanu -kuulmisega: Alarm - äratab Signaal - pane tähele Sireen - tulekahju (pidev sireen) -haistmisega: gaas=oht -kompimisega Keerulisemad märgid -morse kood -merelipud Keelemärgi motiveerimatus: Mitte üks-ühesus, ühe...
Poisike, ilus, pisike, käharpäine ja vilgas, tõimetas õues. LIITLAUSE jaguneb rind- ja põimlauseks 1. Rindlause (iseseisvad osalaused) Tsiviilisikutele olid (öeldis) kaitsejõudude kaardid (alus) valdavalt kättesaamatud ja kaitsejõud (a) ei tohtinud (ö) neid ise turustada, kuid nüüd on (ö) need kaardid (a) tänu maa-ametiga saavutatud kokkuleppele saadaval. Eesti võib uhkust tunda ka rahvusvahelisel tasemel ( , - : ) peaaegu igal eestlasel on raskus elektrooniline ID- kaart. * Rinnastavad sidesõnad JA, NING, EGA, EHK, VÕI, KUI KA (komata) ja AGA, ENT, KUID, VAID (komaga) esinevad nii koond- kui rindlauses. * Ühendsidesõnade NING KUI, JA ET jne puhul määrab esimene (rindlause) sidesõna koma kasutamise - komata. 2. Põimlause (kõrvallause sõltub pealausest) Täpne maakaart (a) on (ö) oluline sellistes paikades nagu Saaremaa, kus palju maad müüakse (ö) * Alistavad sidesõnad ET, SEST, KUI, OTSEKUI, JUSTKUI, NAGU, KUNA, KUNI, EHKKI, KUIGI
ka mujal Lääne-Euroopas Kasutatud on rindlauset, mis lihtsa keele reeglite kohaselt on kahest võimalikust variandist parem lahendus. Põimlauset on raskem mõista kui rindlauset, sest põimlause tuleb tervikuna meelde jätta, enne kui me seda mõistame, rindlauset võib aga mõista osade kaupa. Põim- ja rindlause tunneme ära kasutatavatest sidesõandest. Alistuvad sidesõnad on et, kui, kuna, kuni, nagu, ehkki, kuigi, sest et, enne kui jt, rinnastavad sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, kuid, vaid, aga, ent jt. Näide 3. Nad uskusid oma võimetesse, olid varjamatult uhked oma saavutuste üle ning soovisid tohtult rikkust ja võimu teistelegi näidata. /--/ Varem oli tuntud huvi peamiselt Jumala ja selle vastu, mis ootab inimest pärast surma, nüüd aga tõusis tähelepanu keskmesse inimene ise ja tema maine elu. Antud õpiku 32.õppetükk sisaldab võrdlemisi palju just selliseid pikki lauseid
Võrdle: Ema kastis lilli terve hommiku. Lilli kastis ema terve hommiku. Terve hommiku kastis ema lilli. Lause lõpus on verb siis, kui : 1. On eituslause: Tavaliselt ma putru ei söö. 2. On küsilause: Mida te täna rääkisite? 3. Hüüdlause: Ma sulle alles näitan! Lause algul on verb siis, kui: 1. Üldküsilauses: Oled sa täna minuga? 2. Hüüdlauses: Küll sa oled tubli! 3. Käsklauses: Katsu sa täna laisk olla! SIDENDID Sidendid liigituvad: 1. Rinnastavad (rindlausetes): ja, ning, ega, ehk, või, kuid, ent, vaid nende sidesõnade ette tavaliselt koma ei panda. 2. Alistavad (põimlausetes): et, kui, kuna, sest, kuni, ehkki, nagu, justkui, sellepärast et, sellest hoolimata et nende sidesõnade ette pannakse tavaliselt koma. 3. Siduvad ase- ja määrsõnad Kes, mis, kumb, kus, kuhu, millal, milleks, mistarvis, mistõttu, kuidas Nende sidesõnade ette pannakse tavaliselt koma. LIITLAUSE
Keele struktuurid 4.-6. klassi inglise keele ainekavas I Love English 2 Lauseõpetus Õigekiri õpitud sõnavara piires; Unit 1-20 sõnajärg jaatavas , eitavas, küsivas lauses; rindlaused; Unit 1, 3, 4, 6, 7, 12, 13, 17, kaudne kõne (saatelause olevikus); - suur ja väike algustäht (keeled, riigid); kirjavahemärgid Unit 1, 2, 5, 19 (koma,ülakoma); rinnastavad sidesõnad(too, or); alistavad sidesõnad (when, Unit 8, 9 and, but, because). Tegusõnad Põhi- ja abitegusõnad; modaaltegusõnad (can, must, may); Unit 2, isikuline tegumood (Present Simple, Past Simple Unit 1-4, 13-17 Future Simple, Past Continuous, Present Perfect). - Enam kasutatavad reegli- ja ebareeglipärased tegusõnad; Unit 14-17 going-to tulevik. - Nimisõnad
koosolekute- ja ühingutevabadus. Loetelule järgneb lause: ,,Kuigi neid õigusi ja vabadusi nimetatakse kodaniku- ja poliitilisteks õigusteks, on need enamjaolt antud ka mittekodanikele ning välismaalastele." (rõhutus lisatud). Sidesõna ,,kuigi" väljendab ideoloogilist eeldust, mille kohaselt peaks vastavad õigused olema riigi kodanike eksklusiivne privileeg.) Kas liitlaused on rinnastavad või alistavad? Alistavates liitlausetes on pealause üldiselt informatiivselt olulisem, esiletõstetud, nn Uus; kõrvallausega väljendatavat sageli eeldatakse, see on nn Antud (vt ka Antud-Uue vastandust kujutiste lugemise meetodi raames). Antud Uus peatükis Kujutiste lugemise meetod] Eelmises näites toodud alistavas liitlauses ,,Kuigi neid õigusi nimetatakse kodaniku- ja poliitilisteks
nadnagu varastasid. Su poeg nagu looderdab päevad läbi. Meil on nüüd nagu beebi majas ja raha vaja. Sellist pseudokõhklevat kõnemaneeri tuleks vältida. Üldlaiend võib olla ka lausekujuline. Et selline lause on põhilausega grammatiliselt seostamata, just nagu kiilutud põhilause sisse, siis teda nimetataksegi kiiluks Nt Peeter, ma pean silmas Juhani venda, lõpetab tänavu keskkooli. 30. Mis rühmadesse jagunevad alistussidendid? Liigid: 1) Rinnastussidendid · Rinnastavad sidesõnad ja, ning, ehk, või, aga, vaid jne. NB! näiteks, lisaks, see on (s.o), see tähendab (s.t) on üldlaiendid (konnektiivlaiendid): kõik lapsed, see on nii poisid kui tüdrukud. · Rühmsidendid ei...ega, kas...või, nii...kui, niihästi...kui kõik lapsed, see on nii poisid kui tüdrukud. · Kordussidendid küll...küll, ei...ei Tal pole ei aega, ei raha. 2) Alistussidendid:
Sisuliselt võivad kaassõnad väljendada:ruumi- ja kohasuhteid, ajasuhteid, põhjuslikke suhteid, seisundit, viisi, suhtumist, suhet,mõõtu, määra, mööndust: tegijat: , valdajat, vahendi, kaasas- ja ilmaolu Sidesõna- Sidesõna on muutumatu sõna, mis seob lauseosi või ühendab lauseid, st toimib lauses sidendina. Struktuurilt jagunevad sidesõnad:1) lihtkonjunktsioonid (aga, sest, vaid);2) liitkonjunktsioonid (justkui, otsekui); rinnastavad või alistavad Hüüdsõna-Hüüdsõna on iseseisva nominatiivse tähenduseta muutumatu sõna, mis väljendab tundeid, tahteavaldusi, hüüatusi, loodushääli vms ja esineb lauses kas omaette hüüundina või mitmesuguste vormelite kujul (k.a iseseisvate lausetena, nt Kuku!) Nt Noh, ma võin ju tulla. Tohoh pime! Algupärased/teisesed/laenulised. 8. Tegusõna. Tegusõna väljendab tegevust või olemist ja vastab küsimusele mida tegema? Morfoloogiliselt on verb
Kõige enam mitmesõnalisi sidendeid moodustavad sidesõnad et ja kui, niikaua kui, samal ajal kui, sellest hoolimata et, kas….või Vastavalt oma võimele esineda rinnastavas või alistavas seoses jagunevad sidesõnad rinnastavateks (ja, ning, või, ega, aga, kuid, ent, vaid) ja alistavateks (et, kuna, sest, kuigi, ehkki, olgugi, nagu) Sidesõnad kui, kuni, ehk võivad esineda nii rinnastavas kui ka alistavas seoses. Rinnastavad sidesõnad jagunevad tähenduse järgi ühendavateks ja eraldavateks. Ühendavad sidesõnad on kas üldühendavad: ja, ning, ega, vastandavad: aga, kuid, ent, vaid, või seletavad: ehk, elik. Eraldav sidesõna on või, nt elu või surm. 16. Hüüdsõna e interjektsioon, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Hüüdsõnad on iseseisva leksikaaltähenduseta muutumatud sõnad, mis väljendavad tundeid (nt
funktsioonid e lauseliikmete tasend, alus, suhitis, määrus, öeldis keeleti erinev, mida kasutatakse olulisemad subjekt ja objekt, peetakse universaalseteks, kuidas keel neid markeerib, on oluline.(nom-akk ja abs-erg) kõige kirjum on määrusekategooria NP süntaktilised funktsioonid: alus, sihitis, öeldistäide, täiend, laiend, eessõna laiend, tagasõna laiend, lisand (vt näiteid vana auto) Süntaktilised seosed võivad ulatuda tuumlausetest edasi. Tasandiseosed rinnastavad ja alistavad seosed sidesõnade järgi enamasti. jagunevad adverbiaalsed, realtiivsed, kompaktilised`? morfosüntaktilised: ühildumine / eraldi morfeem sõnajärje kaudu : english - who was the killer? Sõnajärje tüpoloogia SOV 45% Ma õuna söön SVO 42% Ma söön õuna VSO 9% Söön ma õuna VOS 3 % Söön õuna ma OVS 1 % Õuna söön ma (objet markeeritud tavaliselt) muid parameetreid : PREP/POST; NG/GN. NA/AN; universaalsed tendentsid VO: PREP, NG, NA
ja selle juurde kuuluvatest fraasidest. Fraas koosneb ühest või mitmest sõnast, mis kokku moodustavad ühe terviku ja väljendavad lauses ühte osalist või asjaolu. Osalause moodustatakse fraasidest, seetõttu nimetataks neid ka lausemoodustajateks. Moodustaja (ingl k constituent) on ühest või mitmest sõnast koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. Süntaktilised seosed Ühildumine Tasandiseosed: alistavad ja rinnastavad Sõnaliigid kordamiseks LÜHEND NIMI NIMI NÄIDE (ee) (ingl) N substantiiv e noun auto, kõikuvus nimisõna PRON pronoomen e asesõna pronoun tema, mina, see NUM numeraal e arvsõna numeral üks, kolmteist
kohtades. 3) ja 4) rühma ühendeid pole viimasel ajal sidesõnade liiki arvatud, sest grammatikakirjeldusse on sisse toodud sidendi mõiste, mis on mahult laiem kui sidesõna. Selliseid mitmesõnalisi sidendeid nimetatakse korrelaatsidenditeks, st et sidend esineb lauses koos kõrvallause korrelaadiga ja seda tüüpi ühendite näol on tegemist lauseelementidega, mille iga osa sõnaliigiline kuuluvus tuleb määrata eraldi. Funktsiooni järgi jagunevad sidesõnad: 1. Rinnastavad: aga, ja, või, ning, saati, ega, aga, kuid, ent, vaid seovad samaliigilisi lauseliikmeid või samaväärseid lauseid ja jagunevad: a) ühendavad: ja, ning, ega b) eraldavad: ehk, või c) vastandavad: aga, kuid, ent, vaid e) seletavad: ehk, elik 11 2. Alistavad: et, nagu, kui, kuna, sest, kuigi, ehkki, otsekui, justkui seovad kõrvallauset pealausega ja erandlikult ka võrdlustarindi liikmeid, nt Ta on niisama pikk nagu mina.
funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. Suulises kõnes vastab lausele süntaktiliselt ja tähenduslikult terviklik üksus, mida osutab mh intonatsioon (lause lõpus tavaliselt intonatsioon (~põhitoon) langeb = tekivad pikemad pausid). Süntaktilised seosed Ühildumine: Agenti ja patsienti aitab eristada ühildumine verbile lisandub marker, mis märgib, kumb osaline sihitislikus lauses on alus ja kumb on sihtis. Tasandiseosed: alistavad ja rinnastavad Sõnaliigid PEAD EKSAMIL TEADMA LÜHEND NIMI NIMI NÄIDE (ee) (ingl) N substantiiv e nimisõna noun auto, kõikuvus PRON pronoomen e asesõna pronoun tema, mina, see NUM numeraal e arvsõna numeral üks, kolmteist Q kvantor e määrasõna quantifier keegi, igaüks
annaabi.ee 
