sidesõna (ja, või). nt. muusikalis-kirjanduslik, sotsiaal-majanduslik, isa-ema, naised-lapsed, äiu-äiu, palju-palju NB! Sidekriipsuga kirjutatud paarisnimisõnades käänduvad mõlemad pooled. nt. naiste-laste. Sõnaühenditest tuletatud omadussõnades. nt. avalik-õiguslik, katselis-foneetiline. NB! Liitsõnadest tuletatud omadussõnades sidekriipsu ei ole. nt. sotsiaaldemokraatlik, eksperimentaalfüüsikaline. Rinnastatud täiendite vahel, kus sidekriips asendab puuduvat sidesõna (ja). nt. Molotovi-Ribbentropi pakt, Krapovi-Kasparovi mats. Kaksikeesnimes või -perekonnanimes. nt. Mari-Ann, Ulla-Liisa, Mari Plank-Veerits. (käänduvad ainult kaksnime järelosad) Tähtede ja väiketähtlühendite käänamisel käädetunnuse lisamiseks. nt. a-sse, m korrutada K-ga. Lühendi kirjavahemärgina. Poolitusmärgina. Sidekriipsu võib panna:
Ilmumata teostest ta rääkida ei tahtnud. LIITLAUSE Liitlause on kahest või enamast osalausest koosnev lause.Terviklik lause koosneb öeldisest ja selle laienditest. Liitlause sisaldab vähemalt kahte öeldist, nt Poiss mängibjalgpalli ja tüdruk loeb raamatut. Liitlause osalaused seob tervikuks rinnastusseos või alistusseos. Liitlause liigid Liitlaused jagunevad rindlauseteks ja põimlauseteks. Rindlause Rindlause osalaused on omavahel rinnastatud ning süntaktiliselt suhteliselt võrdväärsed. Rindlause osalaused võivad olla seotud: · rinnastavate sidesõnadega (ja, ning, kuid, ega, ent, või jne), nt Mati ei oska kitarri mängida, kuid klaverit mängib ta hästi. · koma, semikooloni, kooloni või mõttekriipsuga, nt Ema keedab kohvi, isa loeb ajalehte. Rindlauses peab öeldis olema igas osalauses, vastasel juhul on tegemist koondlausega. Põimlause
puhuma > puhur. 1. Liited, millel on üks kindel kategoriaalne tähendus: nt eitava tähendusega tu (õnnetu). 2. Liited, millest enamik kuulub ühte ja samasse semantilisse rühma: nt us (kiirus, õnnelikkus). 3. Liite tähendus on väga üldine ja selgub alles konkreetses sõnas: nt ik (põlvik, häälik) Põimliitsõna on selline sõna, mille eesosa laiendab järelosa: koolimaja, lehekülg. Rindliitsõna on selline sõna, mille osad on omavahel rinnastatud: sinimustvalge, ööpäev. Tuletusalus ehk alussõna on sõna, millest tuletis on moodustatud. Tuletustüvi on liite ees olev tüvevariant. Produktiivsus teatud liite abil võib teatud malli järgi teksti loomise käigus vabalt tuletisi moodustada, tuletusprotsess on regulaarne, vastuvõtjale ühemõtteliselt selge: nt mine (laulmine), -lane (tartlane). Leksikaliseerumine muutumine kindlaks sõnavaraüksuseks. Idiomatiseerunud muutunud tähenduslikult iseseisvaks.
lisandi ette koma. Eellisand EI eraldata komadega. Insener Jaan kaup vahetas töökohta. Tartu linn valis uue volikogu. Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal. 9. RIND- Rinnastatud osalaused on omavahel Päike paistab, ilm on soe. LAUSE seotud kas sidesõnade või komadega. Päike paistab ja ilm on soe Päike paistab, aga õues on külm. Koolon pannakse rindlause osalausete Kõlasid tuttavad helid: algas vahele, kui järgnev osalause seletab viimane vaatus. eelmist või järeldab midagi eelmisest. Peaminister astus tagasi,
või tuletusafiksiga: maga+ma, maga+n, maga+v, maga+mine Tuletusliide e afiks seotud morfeem, mille ülesandeks on uute tüvede moodustamine. Liitsõna kokkuvormistus mis tahes ümbruses ja põhiosa mis tahes vormi korral. Põimliitsõna liitsõna, mille eesosa (täiendsõna) laiendab järelosa (põhisõna): koolimaja, lehekülg, linnupesa. Enamik liitsõnu just sellised. Rindliitsõna liitsõna, mille osad on omavahel rinnastatud: ööpäev, pudi-padi, ajaloolis-poliitiline, sinimustvalge. Prefikssoidid e pooleesliited: ala-, üli- Sufiksoidid e pooljärelliited:-võitu, -ohtu, -mees Liitverbid: liitsõnad, mille põhisõnaks on verb: alahindama, kuumsuitsutama, ristküsitlema. Liitverbide moodustusmallid: · Määrsõna + verb · Käändsõna nimetavas + verb · Adj + verb · S + verb
kallis kivi, vana ema, vaene laps, teine pool tähenduslikultki. 10. Liitsõna struktuur. Nagu fraasid jagunevad ka liitsõnad osade vastastikuse suhte alusel kaheks: põimliitsõna on selline, mille eesosa (täiendsõna) laiendab järelosa (põhisõna), nt liitsõnas naisterätsep laiendab sõna naiste sõna rätsep; rindliitsõna on selline, mille osad on omavahel rinnastatud, nt ööpäev, pudi-padi, ajaloolis-poliitiline, sinimustvalge. Enamik liitsõnu on põimliitsõnad. 11. Täiendsõna liitumise viisid. Tüve ja järelosa (liite, liitsõna järelosa) piiril toimuvatest muutustest on sagedasemad järgmised: alustüve lühenemine. Tuletuses välditakse sellega kahe eri silpidesse kuuluva täis- või kaashääliku kõrvusattumist, nt kala + ur
Põlvas. Hõlmavaid, erimahulisi määrusi komadega ei eraldata: Võistlused toimusid Põhja- Eestis Jüri gümnaasiumis 16. märtsil 2010. aastal. Korduvad öeldistäited eraldatakse komadega. Maja on ilus, korras ja hubane. Minu aadress on Kelgu tänav 4, Keila, Harjumaa. (MIS?) Aga (Ma elan Kelgu tänavas Keilas Harjumaal) (KUS?) Rindlause on lause, kus on vähemalt kaks öeldist ja mille osalausete vahel on rinnastusseos. Rinnastatud osalaused on omavahel seotud kas sidesõnade või komadega. Päike paistab, ilm on soe. Päike paistab ja ilm on soe Päike paistab, aga õues on külm. Koolon pannakse rindlause osalausete vahele, kui järgnev osalause seletab eelmist või järeldab midagi eelmisest. Kõlasid tuttavad helid: algas viimane vaatus. Järeldusseost märkivate sõnade (järelikult, seega, niisiis, seetõttu) ette käib koma: Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta siiski
öeldisest kaugemal olev rindliige on mitmuses. Nt Sel aastal ilmus ~ ilmusid talt romaan ja mõned novellid (kuid: Sel aastal ilmusid talt mõned novellid ja romaan). Nagu hulgafraasi puhul, nii ka rindühendi puhul on öeldis alati ainsuses omajalauses. Nt Tal oli poeg ja tütar. 2. Nii .. kui ka rinnastuse puhul on võimalik nii öeldise ainsus kui ka mitmus. Nt Nii üks kui ka teine nõjatub ~ nõjatuvad tuge otsides vastu uksepiita. Kui alused on rinnastatud ja üks neist on isikuline asesõna, siis on öeldis mitmuses ning asesõnale vastavas pöördes, nt Peeter ja mina loeme. Teie ja Peeter loete. Mitme asesõna korral määrab öeldise pöörde isikuhierarhias (1. isik > 2. isik > 3. isik) eespool paiknev asesõna, nt Mina ja sinaloeme. Tema ja sina loete. Kui isikulise asesõnaga seostub rindliikme asemel kaasnemismäärus, siis on juba asesõna ise
liiga lahku viidud kõrvallause on viga.(nt.Sellele poisile,kes seal laulab,meeldib rokk.)*Põimlauses eraldatakse pealause kõrvallausest alati koma(de)ga. (nt.Johannes,kes ootas peatuses,nägi bussi tulemas)*Omastavas käändes täiendi järele täiendlauset aga panna ei saa.(nt.See on sellise inimese arvamus,kellel pole asjast aimugi.)*Kõrvallause tuleb pealausest eraldada komaga ka siis kui pealause jätkub sidesõnadega:ja,ning,ega,või.Kuisamad sidesõnad alustavad kõrvallausega rinnastatud lauset siis koma ei panda.Kui kõrvallause algab pärast sidesõna:ja,ning,ega,või siis pannakse koma sidendi ette.(nt.Mul pole kombeks nuriseda,või kui ma nurisengi,siis tahtmatult.)*Komaga ei eraldata korduva lauseliikme funktsioonis olevat kõrvallauset.(nt.Jaagup laulab kirest ja verest ja kuidas ta hing kannatab.)*Komaga ei eraldata kõrvallauset ka frasioloogilistes väljendites.(nt.Ütlesin mis ma ütlesin aga seda ei maksa tõsiselt võtta.)*Mitte ära vahetada liht-ja
kui on samaväärsed täiendid, siis kasutatakse koma- Ta on tark, kaval ja ontlik loom. ! kui täiendite vahele saab panna =, siis käib koma ! 4. Koondlause erinevad tüübid.(õp lk 179, 197 ja 199) Koondlaused on sellised lihtlaused, milles on korduvaid sama funktsiooniga lauseliikmeid. Nii võib koondlauses olla kaks või enam alust, sihitist, määrust, öeldistäidet, täiendit või öeldist. Korduvad lauseliikmed on rinnastatud, see tähendab ühendatud kas koma või sidesõnaga. Koondlause liikmete puhul ei pea nende samasisulisi osi kordama. Isa ostis turult piima, juustu, leiba ja saia. Maasika-, pirni-, õuna- ja kirsi kompott. 5. Üte(õp lk 178 ja 197) Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. (Mart, too pliiats siia). Üte eraldatakse ülejäänud lausest komadega. Üte on alati nimetavas käändes ja selle järgi saab ütet eristada lisandist. 6
foneetiline (< katseline foneetika), patoloogilis-anatoomiline (< patoloogiline anatoomia); NB! Liitsõnadest tuletatud omadussõnades sidekriipsu ei ole: sotsiaaldemokraatlik (< sotsiaaldemokraatia), eksperimentaalfüüsikaline (< eksperimentaalfüüsika), patoanatoomiline (< patoanatoomia). 49 8. rinnastatud täiendite vahel, kus sidekriips asendab puuduvat sidesõna ja: Molotovi-Ribbentropi pakt, Karpovi-Kasparovi mats, Cricki-Watsoni avastus, Boyle'i-Mariotte'i seadus, Eesti-Vene läbirääkimised, Tallinna-Tartu linnavõistlus, Islandi-Rootsi-Soome film, Vene-Jaapani sõda, Eesti-Ungari selts, Rootsi-Eesti ühisfirma, Leedu-Poola piir, Rivaali- Volle mäng, prantsuse-eesti sõnaraamat, eesti-inglise-saksa-vene oskussõnastik, inimese-
Pean ennast kokku võtma paremat tulemust saavutamaks. 2) ülejäänud lauselühendeid (da-, ma-, mas-, mast-, vat- ja nuna- lühendit ning eestäiendina esinevat v-, tav-, nud-, tud-ja mata- lühendit): Vend läks ennast sauna pesema. Vaikiv olend vaid noogutas. Ilmumata teostest ta rääkida ei tahtnud. RINDLAUSE Rindlause on lause, kus on vähemalt kaks öeldist ja mille osalausete vahel on rinnastusseos. Rinnastatud osalaused on omavahel seotud kas sidesõnade või komadega. Päike paistab, ilm on soe. Päike paistab ja ilm on soe Päike paistab, aga õues on külm. Koolon pannakse rindlause osalausete vahele, kui järgnev osalause seletab eelmist või järeldab midagi eelmisest. Kõlasid tuttavad helid: algas viimane vaatus. Järeldusseost märkivate sõnade (järelikult, seega, niisiis, seetõttu) ette käib koma:
· Mõttekriips tuleb kindlasti kirjutada siis, kui vähemalt üks täienditest on mitmeõsnaline või sisaldab sidekriipsu. (2004: 377378) Sidekriipsu kasutatakse liitsõna osade vahel, siis, kui esimeseks osaks on number, lühend, täht või mõni muu märk, nimi või keeles muganemata võõrsõna. · Muganenud võõrsõnad ja nimed kirjutatakse väikese tähe ja sidekriipsuta. · Sidekriipsuga saab märkida ka seda, et liitsõande ühine osa on ära jäetud. · Sidekriipsu kasutatakse rinnastatud väljendite vahel, ühendamaks võrdväärseid ning samas vormis üksusi: lingvistilis-loogilised vahendid, avalik-õiguslik ülikool. (2004: 378379) Jutumärkidesse pannakse tsiteeritav tekst, lause, väljend või sõna. · Pealkirjad, kui need ei esine just eraldiseisvana omaette real, pannakse jutumärkidesse. · Jutumärkide kasutamine võib tähendada ka seda, et kirjutaja jätab vastutuse jutumärkides oleva eesti tsiteeritava(te) sõna(de) ütlejale.
Sõnajärjetüpoloogia seisukohalt on tähtis veel seotud morfeeme kasutavate keelte morfoloogiline tendents eelistada kas sufikseid või prefikseid. 38. Lausetüübid ja lausetevahelised seosed. Lause prototüüp on lihtlause. Süntaksi tähtsaim omadus on võime siduda põhilisi lausestruktuure teineteisega. Kui lause esineb teise lause liikmen on tegemist alistussuhtega. Kõrvuti, samal strukuuritasandil ja samas süntaktilises funktsioonis esinevad laused on rinnastatud. Kõrvallauset osutab sageli alistussidend (et, sest, kui...). Vastavalt sellele, kuhu kõrvallause on matriitlauses sisestatud, võib rääkida algussisestusest, kesksisestusest ja lõpusisestusest. Lõpusisestus on kõige tavalisem ja loomulikum sisetuse tüüp. Paremale hargnevad - lõpus asuvale kõrvallausele lisatakse järgmine kõrvallause. Reeglite rekursiivsus - reegli korduv kasutamine nii, et reegel kordab iseennast. (nt paremale hargnevate lausete puhul)
millest vaadeldav sõna on vahetult moodustatud. 3)liitsõnad, milles sisaldub vähemalt kaks sõnatüve. Mõnikord võib liitsõna sisaldada sama tüve kaks korda. Liitsõna osadeks saavad olla nii juursõnad, tuletised kui ka varem moodustatud liitsõnad. Enamikus liitsõnades on osad erineva tähtsusega- ses mõttes, et üks neist on selgelt põhiosa, teine täiesndosa. Seda tüüpi liitsõnu nim determinatiivseiks. Nende vastandiks on rinnastatud ehk kopulatiivsed liitsõnad, kus osad on samaväärsed.
annaabi.ee 
