( koostatud ühtne üleriigiline kandidaatide nimekiri, kus on kõik esitatud kandidaadid) *Valimistel saab osaleda ka üksikkandidaadina. *Valimistulemused : esmalt valimisringkonna tasandil, lihtkvoodi meetod : valimisringkonnas hääletanute arv jagatakse mandaatite arvuga. ISIKUMANDAAT- kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab siis otse Riigikokku. Valem: hääletanute arv/mandaatide arv = lihtkvoot RINGKONNAMANDAAT-Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks. Valem: erakonna häälte arv/ringkonnakvoot = erakonna mandaatide arv ringkonnas KOMPENSATSIOONIMANDAAT- Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Kompensatsioonimandaadid jaotatakse erakonna kandidaatide üleriigilise nimekirja põhjal.
Valimisringkond nr 11 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) 9 mandaati Valimisringkond nr 12 (Pärnumaa) 8 mandaati Kuidas mandaadid jaotatakse? • Kõigepealt selgitatakse välja isikumandaadid. Selleks jagatakse valimisringkonnas hääletanute arv mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse ringkonna lihtkvoot. Iga kandidaat, kes saab lihtkvoodiga võrdselt või rohkem hääli, osutubki isikumandaadiga valituks. • Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult need erakonnad, kes koguvad üle riigi vähemalt 5% kehtivatest häältest ehk ületavad valimiskünnise. Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti. Kui erakond on ringkonnas juba saanud isikumandaate, arvatakse need ringkonnamandaatide arvust maha.
· Valituks osutumiseks peab kandidaat koguma hääle miinimumnormi kvoodi o Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle nimekirjakaaslastele häälte ülekandmise põhimõte · Mandaadid o Isikumandaat lihtkvoodi täis saanud isik Lihtkvoot = kehtivad hääled / mandaatide arv ringkonnas Erakonnad ei võida midagi, kuna isikumandaadi võitnud kandidaadid arvestatakse ringkonnamandaatide hulka o Ringkonnamandaat erakonna poolt antud hääled liidetakse ja jagatakse lihtkvoodiga o Kompensatsioonimandaat isikumandaadid + ringkonnamandaadid ei täida ära kõiki mandaate Üleriigiliselt erakonna poolt antud hääled liidetakse, jagatakse modifitseeritud d'Hondti jadaga Eesti erakonnad (3.5) Eesti Keskerakond (1991) · Esimehed: E. Savisaar, S. Oviir, A. Veidemann, E. Savisaar + Eesmaa, Simson, Reps, Laanet, Must, Vitsut, Ratas, Võsa jne
13. Kes osutusid valituks? Loe läbi järgmine tekst. Valimisringkonnas on registreeritud kolm erakonda ja kaks üksikkandidaati. Valimisringkonnas on 10 mandaati. Valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel mandaatide arvuga. Lihtkvoodi (isikumandaadi) alusel osutub valituks kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi vôi on sellega vôrdne. Pärast isikumandaadi jaotamist jaotatakse ringkonnamandaadid. Ringkonnamandaatide jagamisel ei osale üksikkandidaadid. Ringkonnamandaadid jaotatakse nende erakondade vahel, mille kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5% häältest. Erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt alla 5% häältest, langevad konkurentsist välja. Ringkonnamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule, sama erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu kohta ületab (ümardatult)
0, mille alusel oleks reformierakond saanud 2 kohta (2 täisarvu, 0,75 jäi üle) o Nüüd on kvoot 0,75. Seega sai Ref. 3 kohta, sest 2,75 sisse mahub 0,75 kolm korda o Selle 3 koha sisse, mille ref sai (või saab mis tahes erakond mis tahes arvu) lähevad ka isikumandaadid. Seega, kuna Kruusel oli juba isikumandaat olemas, sai RK koha veel 3-1=2 kandidaati. Need 2 tulevad erakonna pingerivi alusel o Alati ei pruugi ringkonnamandaatide ja isikumandaatidega piirkonna mandaatide arv täituda ja järele jääb veel kohti. Need täidetakse kompensatsioonimandaatidega · Kompensatsiooni mandaadid o Piirangud: 1.) Erakond peab ületama valimiskünnise 2.) Personaalne häältesaak peab olema 5% ringkonna isikukvoodist (isikumandaadist) o Mängu tuleb koht erakonna hierarhilises pingerivis ehk valimisnimekirjas, mis on üleriigiline. o Komp. Mandaadi idee mõtles välja Peep Kask
Igast ringkonnast osutub valituks absoluutse maksmumi hääli kogunud kandidaat (üle 50%). Puhta proportsionaalsuse puhul antakse hääl üleriigilisele nimekrijale, mis on koostatud poliitilise partei poolt. Iga nimekiri saab mandaate vastavalt üleriigiliselt saadud häälte arvule (protsent). Seega kajastab see ideaalis poliitilise vaate toetust, mitte isikut ja piirkonnad on teisejärgulised. Eestis toimib see modifikatsioonidega: kandidaadid jagatud ringkondadesse, ringkonnamandaatide arvestamine ja 5% klausel + d’Hondti meetod. 31. Valimiskünnise mõte Riigikogusse pääseb erakond, mis on saanud vähemalt 5% häältest. Selle mõte on välistada liigset killustatust ja et esindatuse saaksid siiski vaid suurema toetajaskonnaga poliitilised vaated. Rohke arv pisiparteisid raskendab stabiilse koalitsiooni moodustamist ja takistab seeläbi nii RK kui täitevvõimu normaalset funktsioneerimist. 32. Riigikogu valimise süsteemi põhimõtted: a
4) Salajased valimised-peab olema tagatud isiku vaba valik, ei ole võimalik tuvastada, kuidas konkreetne isik hääletas. Ei ole lubatud valimistulemuste detailne avaldamine valimisjaoskondade kaupa.Salajane on ka hääletamisest osavõtjate nimekiri. 5) Proportsionaalsed valimised-erakonnad koostavad üleriigilise nimekirja, iga nimekiri saab mandaate vastavalt üleriigiliselt saadud häälte arvule (%). Kandidaatide ringkondadesse jagamine, isiku- ja ringkonnamandaatide arvestamine, 5% valimiskünnis (Riigikogusse pääseb erakond, kes kogub üleriigiliselt vähemalt 5% häältest), modifitseeritud d`Hondti meetod. 6) Ühetaolised valimised-kõigil valijatel on võrdne arv hääli ja häältel võrdne kaal kohtade jaotusel. Õiguskantsler PS kohaselt on õiguskantsler ainuisikuline ja sõltumatu põhiseaduslik institutsioon. Ametisse nimetab õiguskantsleri Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsler esitab kord aastas
Valija peaks tegema oma valiku nimekirjade programmide põhjal. Kinniste nimekirjade nõrk külg on, et suur osa valijaist ei suuda nii abstraktselt mõelda (aastail 19191933 kehtis Eestis just selline valimisviis, tänapäeval kasutab seda Rootsi). ,,Puhast" proportsionaalsust pole rahvusvaheliselt välja kujunenud, oluline on olnud vaid proportsionaalsuse üldpõhimõtete rakendamine, erinevad variandid on lubatud. Eestis on selleks kandidaatide ringkondadesse jagamine, ringkonnamandaatide jagamine ja 5% künnise kebtestamine. Võrreldes enamusvalimistega on võrdelistel valimistel üks märkimisväärne puudus: sel teel ei saavuta tavaliselt ükski erakond parlamendis absoluutset enamust ja võimule tulevad kas mitmeparteilised valitsuskoalitsioonid või vähemusvalitsused. Liigset killustatust aitab osaliselt vältida häältekünnise kehtestamine. (Eesti Riigikogu valimistel kehtib 5%, Läti Seimi valimistel 4%,
erakondade poolt. Iga nimekiri saab mandaate vastavalt üleriigiliselt antud häälte arvule. See valimissüteem aitab tagada olukorda, kus parlamendi koosseis kajastab võimalikult tõepäraselt koguvalijaskonna poliitilisi tõekspidamisi. Põhiseadus ei nõua puhta proportsionaalsuse süsteemi kasutamist: seda modifitseerivad mõnevõrra kandidaatide ringkondadesse jagamine, isiku ja ringkonnamandaatide arvestamine ning 5%vvalimiskünnist, samuti D Hondti meetod-soosib suuremaid erakondi väiksemat ees. Valimispõhimõtetet või –seaduste rikkumise korral peab igaühel, kelle õigusi seeläbi rikuti, olema õigus saada efektiivset õiguskaitset. Efektiivne:kui tagatakse kiiresti. Abinõud-häältetulemuste kehtetuks tunnistamine. 2.3 Rahvahääletus •Rahvahääletuse toimumise otsustab ainult Riigikogu (PS §105, lg 1).
Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga Erakond saab nii palju mandaate, kui mitu korda ületab ringkonnas saadud häälte arv lihtkvooti ( miinus isikumandaadi alusel saadud mandaadid) Kandidaadid reastatakse vastavalt häälte arvule. 2 75% reegel - kui erakond saab ringkonnas hääli vähemalt 75% lihtkvoodist, või kui pärast ringkonnamandaatide jaotamist on häälte arv suurem kui 75% lihtkvoodist, saab selle eest ühe ringkonnamandaadi Kompensatsiooni mandaadi saavad erakonnad, kes ületasid ÜLERIIGILISE valimiskünnise 5%. Jagatakse mandaate kasutades D'Hondti jagajate meetodit. 7. Selgitada Riigikogu hierarhilist, poliitilist ja funktsionaalset struktuuri nii üldiselt kui ka tänast praktikat. Hierarhiline: Riigikogu juhatus
Ringkonnamandaat- osalevad erakonnad, kes ületasid 5% valmiskünnise. Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii palju mandaate, kui mitu korda ületab ringkonnas saadud häälte arv lihtkvooti (miinus isikumandaadi alusel saadud mandaadid). Kandidaadid reastatakse vastavalt häälte arvule. 75% reegel - kui erakond saab ringkonnas hääli vähemalt 75% lihtkvoodist, või kui pärast ringkonnamandaatide jaotamist on häälte arv suurem kui 75% lihtkvoodist, saab selle eest ühe ringkonnamandaadi Kompensatsiooni mandaadi saavad erakonnad, kes ületasid üleriigilise valimiskünnise 5%. Jagatakse mandaate kasutades D'Hondti jagajate meetodit. 1 5. Selgitada Riigikogu hierarhilist, poliitilist ja funktsionaalset struktuuri nii üldiselt kui ka tänast praktikat.
PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTE: Hääli antakse üleriigilisele nimekirjale, mis on tavaliselt koostatud erakondade poolt. Iga nimekiri saab mandaate vastavalt üleriigiliselt antud häälte arvule. See valimissüteem aitab tagada olukorda, kus parlamendi koosseis kajastab võimalikult tõepäraselt koguvalijaskonna poliitilisi tõekspidamisi. Põhiseadus ei nõua puhta proportsionaalsuse süsteemi kasutamist: seda modifitseerivad mõnevõrra kandidaatide ringkondadesse jagamine, isiku ja ringkonnamandaatide arvestamine ning 5%vvalimiskünnist, samuti D Hondti meetod-soosib suuremaid erakondi väiksemat ees. 2.2.2.7 ÜHETAOLISED VALIMISED Ühetaolised valimised- kõigil valijatel on võrdne arv hääli ning nendel häältel on võrdne kaal valitava kogu kohtade jaotuse üle otsustamisel. Passiivse valimisõiguse(kandideerimisõiguse) puhul tähendab ühetaolised valimised seda, et kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused nii valimistel kandideerimiseks kui ka
10 mandaati, kehtivaid hääli anti 30 000. Lihtkvoodiks on sel juhul 3000. Vähemalt nii palju hääli saanud kandidaadid saavadki Riigikokku isikumandaadi alusel. Selliseid pole tavaliselt kuigi palju eelmistel parlamendivalimistel kogu riigi peale 14. Nüüd tuleb mängu 5% künnis, mille arvutamisel liidetakse kokku erakonnale kõigis valimisringkondades antud hääled. Need erakonnad, mis kogusid üleriigiliselt alla 5% häältest, langevad edasisest konkurentsist välja. Järgneb ringkonnamandaatide jaotamine. Ringkonnamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjades ümber vastavalt saadud häälte arvule. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka isikumandaati. Mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk moodustab vähemalt 75% lihtkvoodist. Valituks osutuvad erakonna üleriigilises nimekirjas eespool olevad
a. valimisteni ei pidanud arvestama kompensatsioonimandaatide jagamisel kandidaadi personaalset häältehulka. Nii on osutunud võimalikuks, et Riigikogu liikmeks on saadud ka väga väikese häältehulgaga (nt 1992.a. valimistel kogus 3 Riigikogu liiget alla 100 hääle). 2003.a. valimistel täiendus – niimoodi koha saamisele pretendeeriv kandidaat peab personaalselt koguma vähemalt 5% lihtkvoodist. Oluline on seega ikka peamiselt isiku paiknemine erakonna hierarhilises nimekirjas. Kuna nii ringkonnamandaatide kui ka kompensatsioonimandaatide jagunemine on seotud künniseg, siis see tingimus mõnevõrra vähendab poliitiliste jõudude esindatuse proportsionaalsust Riigikogus. 5% künnis tähendab, et kõik need nimekirjas, mis saavutasid valimistel vähem hääli, kaotasid need kõik. Kui aga taolistes nimekirjades keegi kandidaatidest sai täis isikukvoodi, siis osutus see poliitik loomulikult valituks. 55
Kuni 2003.a. valimisteni ei pidanud arvestama kompensatsioonimandaatide jagamisel kandidaadi personaalset häälte hulka. Nii on osutunud võimalikuks, et Riigikogu liikmeks on saadud väga väikese häälte hulgaga. 2003.a. valimistel täiendus – niimoodi koha saamisele pretendeeriv kandidaat peab personaalselt koguma vähemalt 5% lihtkvoodist. Oluline on seega ikka peamiselt isiku paiknemine erakonna hierarhilises nimekirjas. Kuna nii ringkonnamandaatide kui ka kompensatsioonimandaatide jagunemine on seotud künnisega, siis see tingimus mõnevõrra vähendab poliitiliste jõudude esindatuse proportsionaalsust Riigikogus. 5% künnis tähendab, et kõik need nimekirjad, mis saavutasid valimistel vähem hääli, kaotasid need kõik. Kui aga taolistes nimekirjades keegi kandidaatidest sai täis isikukvoodi, siis osutus see poliitik loomulikult valituks.
annaabi.ee 
