riietumine), peaks katsuma neid tegevusi lihtsustada, varustades inimene kergesti käsitletavate rõivastega. · Käitumishäire dementsel inimesel võib olla põhjustatud ka nälja- ja külmatundest, kõhukinnisusest, valust, algavast külmetushaigusest. · Dementset inimest võib ärritada, kui ta temale esitatud küsimust ei taipa. Seetõttu tuleks esitada lühikesi lauseid ja küsimusi. · Vestluse käigus püüda delikaatselt ja inimese eneseväärikust riivamata selgitada, kus ta asub ja mis nädalapäeva, kuuga on tegemist. · Inimene võib ka ärrituda sellest, kui temast aru ei saada, seepärast püüda mõista, mida ta võiks öelda tahta. · Kõnehäire süvenedes muutub häire all kannatajale oluliseks mittesõnaline suhtlemine. Seega peaks hooldaja teadlikult jälgima oma rääkimise kiirust, tooni ja miimikat, liigutusi. · Puudutus võib dementsele inimesele tähendada ründamist, seetõttu iga puudutus peaks olema õrn ja aeglane.
juunil 1993. Poliitikas me kõneleme Eesti Vabariigi okupeerimisest ja etnilise puhastuse käivitamisest 1940. aastal, majanduspoliitikas kõneleme Eesti koloniseerimisest maailma viimse koloniaalimpeeriumi poolt. Need on ühe mündi kaks poolt, ja see münt oma mõlema poolega ongi tänase teaduskonverentsi arutlusaine ka neile, kes tahaksid puhaste kätega käsitleda üksnes finantstehnika teoreetilisi ja filosoofilisi probleeme, poliitikat riivamata. Nii või teisiti, 18. juunil 1992 hakkas Eestis pärast 51 aastat kestnud vaheaega taas käibima Eesti raha. Olgu siinkohal teile meelde tuletatud või ka öeldud, et Eesti sajandite pikkuses ajaloos on need viiskümmend üks aastat kõige pikem aeg, mille kestel Eesti ei ole ise verminud oma raha. Koloniaalse nabanööri läbilõikamine aasta tagasi on meid lahti rebinud rublatsooni inflatsioonikatastroofist
2)ülesehitustöö (sohvoosid, kolhoosid) 3)ajaloo teemad J.Smuul: *kirjutas seda mida temalt oodati, küll Stalinist, küll komsomolist Ainestik: 1)loodusluule, milles Smuul on siiras ja tundeline ning mille peamised koostisosad on Muhumaa, meri, kalurid ja kadakad 2)nõukogudelik ideoloogia (kalurid, tööprotsess) LK: *Karm noorus *Järvesuu poiste brigaad *Poeem Stalinile *poeem Mina kommunistlik noor D.Vaarandi: ISEL: *karged ja puhtad looduselamused *siirad, ajavaimust riivamata meeleolud LK: *Põleva laotuse all *Kohav rand *Talgud Lööne soos *Selgel hommikul *Ülemiste vanake ja noor linnaehitaja II periood: (1950ndate lõpp, 1960ndad) Hurtsovi sulaaeg: Üldisel: *suured muutused kirjanduselus=>loominguvabadus *hakkas kehtima kollegiaalsuse nõue, mis piiras ainuisikuliselt tehtud otsuseid *loomingulise tegevuse taaselustumine, nõidusunest ärkamise aeg *Luule uuenemine (vabavärss, arbujate tagasitulek, kassettipõlvkond) *uus
· Sotsiaal- ja grupipsühholoogiline kompetentsus (rollisuhetest arusaamine, konfliktide lahendamise oskus). · Sotsiaalne sensitiivsus (kaasinimeste vajaduste, ootuste ja nõuete tundmine, inimeste aktsepeerimine, nii nagu nad on). · Toimetulek iseendaga (enesetundmine ja meelekindlus). Inimene on sotsiaalselt kompetentne siis, kui ta suudab teistega suheldes säilitada eneseväärikuse, riivamata teiste inimeste õigusi. Koosneb personaalsest loomusest ja sotsiaalsetest oskustest. 31. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) · Kuulamisoskus baasoskus, millele üles ehitada kompleksoskused. · Verbaalne väljendusoskus rääkimisoskus ehk oskus kasutada sõna jõudu. · Isikutaju teise inimese äratundmine, inimtüübi määratlemine,
silikaadist saab palju väiksemate kulutusteta maja püsti. Esialgu ei tahtnud Klara oma plaanides muutusi teha, kuid kui ta kuulis kui kalliks see lõbu tal maksma läheks, pidi ta endale tunnistama, et metsaülemal on õigus. Metsaülem ja Jorma said omavahel hästi läbi. Klara tahtis ära minna, aga metsaülem tegi talle ettepaneku, et nad tema juurde elama jääksid. Klara nägi suurt vaeva, et metsaülema juurest ilma metsaõlema tundeid riivamata minema saada. Tagasiteel koju tunnistas Jorma, et metsaülem oli tore mees, aga Kalev on siiski veel toredam. Klara pidi paratamatult sellepärast pead vaevama, mida poisile öelda, kui ta tulevikus oma isa kohta pärima hakkab. Klaral oli kiiresti Joonatani vaja, et talle muudatustest teada anda. Joonatan polnud veel projektiga eriti tegelenud ning seetõttu oli ka ümbertegemiste ulatus väiksem. Kui Veronika Joonataniga koju kahekesti jäid, helises uksekell. Ukse taga oli Virgo
rõivastega. · Käitumishäire dementsel inimesel võib olla põhjustatud ka nälja- ja külmatundest, kõhukinnisusest, valust, algavast külmetushaigusest. · Dementset inimest võib ärritada, kui ta temale esitatud küsimust ei taipa. Seetõttu tuleks esitada lühikesi lauseid ja küsimusi. · Vestluse käigus püüda delikaatselt ja inimese eneseväärikust riivamata selgitada, kus ta asub ja mis nädalapäeva, kuuga on tegemist. · Inimene võib ka ärrituda sellest, kui temast aru ei saada, seepärast püüda mõista, mida ta võiks öelda tahta. · Kõnehäire süvenedes muutub häire all kannatajale oluliseks mittesõnaline suhtlemine. Seega peaks hooldaja teadlikult jälgima oma rääkimise kiirust, tooni ja miimikat, liigutusi.
Neid inimesi kohtleme soojemalt. Madala enesehinnangu ja masenduse perioodil meeldivad meile inimesed, kes meid kiidavad 23. Sotsiaalse kompetentsuse mõiste Termin sotsiaalne kompetentsus oli kasutusel juba 20.sajandi 30ndatel aastatel, veel enne terminit sotsiaalsed oskused (Thorndike). Sotsiaalseid oskusi vaadeldi kui suhtlemise käitumuslikke komponente. Phillips (1978) väidab, et inimene on sotsiaalselt kompetentne siis, kui ta suudab teistega suheldes säilitada eneseväärikuse, riivamata teiste inimeste õigusi. Inimese suhtlemisoskus sõltub tema järgi sellest määrast, mil ta suudab teisega suhelda viisil, mis vastab tema kohustustele ning huvide-õiguste ja nõudmiste rahuldamisele, ilma et ta sealjuures kahjustaks teiste inimeste samalaadseid kohustusi, õigusi ja nõudeid. Selman (1980) määratleb sotsiaalse kompetentsuse kognitiivsete, emotsionaalsete ja motoorsete võimete valdamisena, mis korduvais sotsiaalsetes situatsioonides tagavad eduka tegutsemise. 24
Neid inimesi kohtleme soojemalt. Madala enesehinnangu ja masenduse perioodil meeldivad meile inimesed, kes meid kiidavad 30. Sotsiaalse kompetentsuse mõiste Termin sotsiaalne kompetentsus oli kasutusel juba 20.sajandi 30ndatel aastatel, veel enne terminit sotsiaalsed oskused (Thorndike). Sotsiaalseid oskusi vaadeldi kui suhtlemise käitumuslikke komponente. Phillips (1978) väidab, et inimene on sotsiaalselt kompetentne siis, kui ta suudab teistega suheldes säilitada eneseväärikuse, riivamata teiste inimeste õigusi. Inimese suhtlemisoskus sõltub tema järgi sellest määrast, mil ta suudab teisega suhelda viisil, mis vastab tema kohustustele ning huvide-õiguste ja nõudmiste rahuldamisele, ilma et ta sealjuures kahjustaks teiste inimeste samalaadseid kohustusi, õigusi ja nõudeid. Selman (1980) määratleb sotsiaalse kompetentsuse kognitiivsete, emotsionaalsete ja motoorsete võimete valdamisena, mis korduvais sotsiaalsetes situatsioonides tagavad eduka tegutsemise. 31
suhtlemistakistuste ületamine ja teabevahetuse suurendamine. AK võimaldab: saada rohkem infot kui partner meile esialgu kavatses anda kontrollida, kas rääkija saab aru, millest soovis rääkida esile tuua vasturääkivusi süstematiseerida materjali ja hoida vestlust teema raamides paremini meelde jätta fikseerida ebamääraselt langetatud otsuseid vähendada staatuse halvavat mõju vähendada pinget ja tõrjuda agressiooni eneseväärikust riivamata aega maha võtta, ilma vaitolemata Aktiivse kuulamise põhitehnikad on 1) ümbersõnastamine kuulaja annab oma sõnadega rääkijale tagasi tema sõnumi põhisisu. Hea ümbersõnastus kokkuvõtlik ning keskendub asja tuumale. Kasutada võib lausealguseid: o kui ma sinust õigesti aru sain.. o ma saan sinust aru nii, et.... o sa arvad, et ... 2) tunnete peegeldamine annab rääkijale tunde, et teda on mõistetud. See on oma arusaamise väljendamine
olema võimalus rühmas viibida ja saada tagasisidet oma lapse kohta. Õpetaja on lapsele väga suureks eeskujuks õpetaja enda emotsionaalsus ning oskus ja soov lapse (ja täiskasvanu) tundeid märgata (nendest rääkida) kinnitab lapsele, et oma tunnete näitamine on lubatud ning see ei ole häbiasi. Õpetaja kui suhtlemise ja tegeluste algataja ning suhtleja ja tegutseja õpetab seda ka lapsele kuidas suhtlemist alustada, edasi suhelda ja seda lõpetada ilma kaaslast riivamata. Õpetaja on ka rühmaruumi sisustaja ning kujundaja. Tehes seda koos lastega, kinnitab see lastele, et nende arvamusest hoolitakse. Õpetaja teadmised lapse (inim)õigustest sillutavad teed eetilise keskkonna loomiseks ja hoidmiseks. Allikas: Anton, M. (2007). Psühhosotsiaalse keskkonna juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele. Tervise Arengu Instituut
Neil olid virildunud lõustad, juuste asemel mürkmaod ja nad tõid kuuldavale kurdistavaid möirgeid. Kolmest gorgost oli vaid Medusa surelik, tema kaks õde olid surematud ja eatud. NB! Suurenda pilte! Cellini. Perseus. Loggia dei Lanzi, Firenze. Caravaggio. Medusa pea. Tondo. Uffizi galerii, Firenze. Saanud nümfidelt nähtamatuks tegeva võlumütsi, tiivulised sandaalid (need võimaldasid tal läbida pikki vahemaid maapinda riivamata) ja võlupauna, asuski sangar teele. Õnneks oli tal veel kaks tarka nõuandjat Hermes ja Athena. Esimeselt sai ta teemantteraga poolmõõga ja teiselt peegliga kaetud kilbi, mis võimaldas vältida Medusa pilku. NB! Suurenda pilte! Rubens. Medusa pea. Kunstiajaloo Muuseum, Viin. Niipea kui sangar Medusal pea maha lõi, kargas koletise kehast välja tiivuline hobune PEGASOS koos oma venna Chrysaoriga. Aga nad kadusid Perseuse silmist nagu tuulispask. Ja
kes mõnda kõrgust üritama ei lähe, loetakse automaatselt kõrgemale kohale konkureerimisest loobunuks. Kui peale tema oli lisavõistlustel konkurentsis veel ainult üks võistleja, kuulutatakse see võitjaks, sõltumata sellest, kas ta läheb katset sooritama või mitte. Kõrvalised mõjud: Kui on ilmne, et latt kukkus alla võistlejast sõltumatutel asjaoludel (näiteks tuule mõjul): loetakse katse õnnestunuks, kui latt kukub alla peale seda kui võistleja on selle „puhtalt“ (riivamata) ületanud; kõigil teistel juhtudel antakse võistlejale uus katse. Võistlus: Võistlejal on õigus nõuda hüppetellingute paigutamist enda poolt soovitud asendisse teibakasti tagaseina rajapinnaga lõikumise kohast („nulljoonest“) maandumiskasti suunas 80 cm kaugusele ulatuvas vahemikus. Esimeseks hüppeks soovitud tellingute asendi peab võistleja teatama kohtunikele enne võistluse algust, see märgitakse protokolli. Soovides muuta senist
2) Peategelane Mõisaproua Ranevskaja on kergeusklik naine, kes on kaotanud nii oma abikaasa kui ka poja. Ta elas mõnda aega Pariisis, et kaotusvalust üle saada, kuid seal sai ta ühelt mehelt tüssata, sest too röövis ta peaaegu paljaks. Ranevskaja, nagu ka kõik teised raamatutegelased, usub, et mõisaprobleem laheneb iseenesest. 3) Tsitaadid · "Kui lubada teil kätt suudelda, siis te tahate pärast ka käsivart, ja siis õlga." (Sarlotta) · "Õieti öelda, muid asju riivamata, pean enda kohta väljendama, muuseas, et saatus suhtub minusse ilma kaastundeta, nagu torm väikesesse laevukesse." (Jepihhodov) · "Sellest väiklasest ja viirastuslikust üle astuda, mis takistab meid olemast vaba ja õnnelik, selles on meie elu siht." (Trofimov) · "On ju täiesti selge, selleks et õiget moodi elama hakata, on tarvis enne lunastada minevik, teha sellele lõpp, kuid lunastada saab teda ainult kannatustega, ainult tavatu lakkamatu tööga
sajandil. 2) Peategelane Mõisaproua Ranevskaja on kergeusklik naine, kes on kaotanud nii oma abikaasa kui ka poja. Ta elas mõnda aega Pariisis, et kaotusvalust üle saada, kuid seal sai ta ühelt mehelt tüssata, sest too röövis ta peaaegu paljaks. Ranevskaja, nagu ka kõik teised raamatutegelased, usub, et mõisaprobleem laheneb iseenesest. 3) Tsitaadid "Kui lubada teil kätt suudelda, siis te tahate pärast ka käsivart, ja siis õlga." (Sarlotta) "Õieti öelda, muid asju riivamata, pean enda kohta väljendama, muuseas, et saatus suhtub minusse ilma kaastundeta, nagu torm väikesesse laevukesse." (Jepihhodov) "Sellest väiklasest ja viirastuslikust üle astuda, mis takistab meid olemast vaba ja õnnelik, selles on meie elu siht." (Trofimov) "On ju täiesti selge, selleks et õiget moodi elama hakata, on tarvis enne lunastada minevik, teha sellele lõpp, kuid lunastada saab teda ainult kannatustega, ainult tavatu lakkamatu tööga
Näiteks kaubavahetus – mõlemad kauplejad annavad ära hüviseid, mida neil on palju ja saavad vastu midagi, mida neil pole. Ka jaotus, mille korral kuulub kõik ühele inimesele on Pareto efektiivne – kellegi heaolu ei ole võimalik parandada ilma, et ainsa omaniku heaolu väheneks. See jaotus ei ole ühiskonna seisukohalt soovitav. Pareto täiustus – selline muutus, mis parandab mõnede inimeste heaolu, ilma riivamata teiste inimeste heaolu. Pareto efektiivsuse komponendid: 1. Vahetuse efektiivsus 2. Tootmise efektiivsus 3. Tootekogumi efektiivsus Heaoluökonoomika – eelkõige normatiivne, uurib seost heaolu ja erinevate majanduse organiseerimise vormide vahel. 2 peamist kriteeriumit: 1. Efektiivsus (efficiency) 2. Õiglus (equity) A.Smithi „nähtamatu käsi (vaba turumajandus) – kui inimene maksimeerib enda kasumit, siis sellega ta aitab kaasa üldisele heaolule
Maailma algusaegadel, mil palju suurem oht seisnes selles, et inimesed võisid maa hiiglaslikul tühermaal ringi uidates oma kaaslastest eemalduda ja ära eksida, kui selles, et neil oleks puudust olnud vabast maast, kuhu külvata, piirasid töövõime ja eluvajadused iga inimese vara väga mõõduka osaga -- sellisega, mida ta sai endale võtta ilma kedagi teist kahjustamata. Ja sama määra kohaselt ning kellegi teise õigusi seejuures riivamata võidakse veel praegugi anda maad igaühele, sest maailm paistab olevat väga rikkalik. Oletagem, et mõni inimene või perekond oleks samasuguses olukorras, nagu olid Aadama ja Noa lapsed maailma algse asustamise ajal, ning külvaks mõnes Ameerika sisemaa asustamata paigas. Me näeksime, et valdused, mida ta suudab vastavalt meie antud määrale endale allutada, ei oleks kuigi suured ega saadud kogu ülejäänud inimkonna arvelt ning seega ei annaks ülejäänutele põhjust nurisemiseks
6. Kas Su kehakeel on vestlemisel positiivne? Jah Ei 7. Kas Sa tunned ennast ebamugavalt inimeste juuresolekul, Jah Ei kellel on kõrgem staatus või võim? 8. Kas Sa tunned ennast tihti nii vihasena, et Sinu ärritus Jah Ei paistab teistele välja? 9. Kui keegi trügib järjekorras vahele, kas Sa näitad talle koha Jah Ei kätte? 10. Kas Sa tead, kuidas paluda teisel inimesel oma käitumist Jah Ei muuta, ilma tema tundeid riivamata? Merlecons ja Ko OÜ 230 KEHTESTAVA KÄITUMISE TUNNUSED Selgitused küsimustiku juurde Vastused, mis iseloomustavad kehtestavat käitumist: 1. Jah; 2. Ei; 3. Jah; 4. Ei; 5. Ei; 6. Jah; 7. Ei; 8. Ei; 9; Ei.10. Jah. 1. Kehtestava käitumisega inimene ei karda näida võhiklik, küsides täpsustavaid küsimusi, et kuuldut paremini mõista? 2
annaabi.ee 
