Au armastaja, elav, lahke, kaval. Siim- tüvikas mees, talupidaja riietes, riided katki ja kulunud, muutus Gabriellile ohtlikuks, sest karjus ja vilistas. IvO Schenkenberg- Gabrieli kasuvend, vapper, osav sõjamees, täis kelmust, näost inetu, tugev kui karu omade vastu lahke, vaenlaste vastu kurat, ühest silmast pime, õrnema soo austaja , nüride naljadega, kange, meelitaja, kuri, vihkab tõtt, viisakas, hoopleja, riiukukk, oli käsitöölise poeg , armastab tappa, Tappis Gabrieli ära. HINRIK HORN Rootsi kuberner, vapper ja osav sõjamees. Oru Juhan pärisori, sakslane, sattus vangi, kus poodi ta üles, Gabrieli vanaisa. Garillo- õnnetu kena noormees, peene viisiga, tulise loomuga, rõõmsameelne, abiellus Maaliga, peenike nägu, Gabrieli lihane isa. Agnese tädi - väga kena näoga, hea südamega, Agnes armastas teda, lõpuks hakkas teda vihkama.
hammustada. tõmmata, hakkas Skylar nägu mu sõrmede vastu hõõruma. Neferet kallutas pea küljele, Sa meeldid talle ja see on kohe Talle ei meeldi keegi peale m otsekui kuulatades tuules kõlavaid kindlasti ebaharilik. sõnu. 1 Tavaliselt hoiab ta isegi teised Ta on tõesti hirmus riiukukk, lausus Kratsisin ettevaatlikult Skylari kõr kassid sellest linnaku osast naine kiindunult. nagu Neferetki oli teinud kaugemal. Mulle meeldivad kassid, ütlesin Varem mul oli kass, aga kui mu Johnile ema uuele abikaasale, ei me vaikselt. ema uuesti abieelus, pidin ta kasside varjupaika viima.
O maksa Twist on sündinud parandusmaja aastal 1830 Inglismaal. Tema ema, kelle nimi ei tea keegi, leitakse tänavalt ja sureb vahetult pärast Oliver sündi. Oliver kulutab esimese üheksa aastat oma elust halvasti kulgema koju noorte orbude ja seejärel viiakse üle parandusmaja täiskasvanutele. Pärast teiste poiste riiukukk Oliver arvesse nõuavad rohkem Kübar lõpus jahu, hr kimalased, vald Pedelli, pakub välja viis naela igaüks, kes võtab poisi eemale parandusmaja. Oliver kitsalt põgenemine on õpipoiss loomalik korstnapühkija ja lõpuks õpipoiss kohaliku matusebüroo hr Sowerberry. Kui ettevõtjaks teised õpipoiss, Noa Claypole, teeb halvustavaid kommentaare Oliver ema, Oliver rünnakute teda ja kannab Sowerberrys "viha. Meeleheitel, Oliver põgeneb koidikul ja sõidab poole Londonis.
Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda ja ei tahtnud sealt ära näidanud tema uut eluaset- Vargamäed." Maa oli viljakam ja kuivem Ott-Oli Vargamäe sulane, Nautis elu täiel Elanikud olid leplikumad ja rinnal, Naistemees,Kaval, sihikindel ja sõbralikumad põikpäine, Valetas palju ja pani teisi Indrek panustas nüüd Vargamäe proovile,Riiukukk- kakles Oskariga tulevikule mitte oma elule Suri oma pahede tõttu Rohkem tänapäevalisust kui I osa Tiina- Vana kuid lapsemeelne Andres elab nüüd saunas. Mäe ( see Hoidis enda mured endale koht kus Andres elas) on nüüd tema
Naised peksavad ta läbi. Krõõda üks tütardest Liisu, kellele Mari on kasuemaks, jääb rasedaks Pearu pojast Joosepist, ja nad otsustavad põgeneda, ent Andres Vanem läheb väga vihaseks sellepeale ja ajab Liisu enne kodust minema, ta läheb sauna. Siiski noored abielluvad ja see lepitab natukenegi naabreid. Vennad Indrek ja Andres ei saa omavahel üldse läbi: Andres on aktiivne poiss, täitsa isasse, samasugune maaarmastaja ja riiukukk, Indrek seevastu on hell ja tark, selline mõtlik ja filosoofiline. Andres kasvab suureks, läheb sõjaväkke, Indrek läheb linna, vaimuliku juurde õppima, siis saab kirjutaja abiliseks. Raamat lõpeb sellega, et Vana Andres on Mariga üksi tallu jäänud. Ta pöördub piibli poole ja jääb mõtisklema elu mõtte üle.
Lihatooted olid õelad ja kurjad. neile meeldis vaadata, kuidas teised haiget saavad. Ainus, keda lihatooted kartsid, oli Maksa Manfred, nende liider. Kui Keefiripoiss lihatoodete riiulil oli veidike ringi vaadanud. otsustas ta edasi ronida.Õnneks ei märganud teda keegi ja tai sai edasi liikuda. Järgmisel riiulil olid ka veel lihatooted, imestas Keijo. sealsed lihatooted olid veel karmimad ja sealt ta juba ilma võitluseta ei pääsenud. Kohalik riiukukk Kamara Kalle ootas just parasjagu isikut, kelle kallal tüli norida. Nähes Keefiripoiss Keijot, kasutas ta võimalust. Ta hiilis vaikselt Keijo taha ja hakkas teda väga inetute nimedega hüüdma. Küll kord hüüdis teda piimavuntsiks, siis aga hapupetipiimaseks. Keijo ei lasknud sellel ennast eriti häirida ja solvas vastu. Kamara Kalle, aga vihastas selle peale, et talle julgeti vastu hakata ja läkski kähmluseks. Löödi siit ja lükati sealt. Lõpuks võttis aga
et nii maksta kätte Sir Danielile. 6 2.2 Tegelaste iseloomustus · Richard Shelton On noor poiss, kes otsib igalt poolt tõde taga. On julge, väärikas, tark ja otsusekindel, ja tahab kõigiga hästi läbi saada. · Oliver Oates Preester, hoidis Sir. Danieli poolele. · Nick Appleyard vana ammukütt, kogenud sõjamees, oli üks paras riiukukk. · Bennet Hatch - Oli Sir. Danieli parem käsi, kuningavõimu esindaja sadakonnas. · Daniel Brackley Tunstalli rüütel, oli ka väga ahne, tahtis igalt poolt kasu saada. · Will Lawless Musta Noole vennaskonna liige, munk · Joanna Sedley keda tunti ka kui John Matcham. Richard Sheltoni armastatu, Lord Foxhami eestkostealune. · Ellis Duckworth Musta Noole vennaskonna juht. · Hugh Ferryman Jonnakas parvevaht.
5. Tiina ja Indrek " Ja ta pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda näidanud tema uut eluaset- Vargamäed." 6. Ott: Oli Vargamäe sulane Nautis elu täiel rinnal Naistemees Kaval, sihikindel ja põikpäine Valetas palju ja pani teisi proovile Riiukukk- kakles Oskariga Suri oma pahede tõttu 7. Tiina: Vana kuid lapsemeelne Hoidis enda mured endale Alandlik ja tagasihoidlik Hoolis teiste arvamusest Õppis kiiresti Sõbralik, aus ja truu Viljatu 8. Elli: Sinisilmne Pidi alati oma tahtmist saama Kade, õel ja pahatahtlik Otile truu Teiste mitte usaldamine viis selleni, et sai lõpuks väga haiget 9. Rõõmud: Vabam eluviis Suur tutvusringkond Peod ja lustimine
Jaanile oli ta kindlasti väga hea sõber, sest nad said kõigest rääkida. Kojanaine Väga lahke ja sõbralik Jaani vastu. Hoolis poisist väga. Töökas ja suhteliselt vana oli ta ka. Poenaine Ta oli sõbralik, kuid Jaanile ei meeldinud see, et ta tahtis, et Jaan hooldekodusse läheks. Väino Jaani voodinaaber lastekodus. Jaan ja tema said väga hästi läbi, kuid Jaan teda enda sõbraks siiski ei pidanud. Väino oli vaikne ja väga sõbralik poiss. Krõhva Õel riiukukk, kes mõtles et tema on lastekodus kõige kõvem mees, kuid Jaan seisis talle edukalt vastu. Tank Krõhva kaaslane ja samamoodi õel, koos nad norisid igasuguste poiste kallal. Kita Lastekodupoiss, kes kitus kõikide peale ning keegi peale Jaani ja Väino ei sallinud teda just eriti palju. Häire Poiss lastekodus, kes hakkas alati kõva häälega nutma (häiret tegema), kui keegi teda kiusas. Kodja Jaanist ja Kodjast said väga head sõbrad, kuigi alguses nad oli kakelnud.
Kitus Jaaniga nagu Jaan oleks sama vana, kui ta ise on. Jaanile oli ta kindlasti vga hea sber, sest nad said kigest rkida. Kojanaine Vga lahke ja sbralik Jaani vastu. Hoolis poisist vga. Tkas ja suhteliselt vana oli ta ka. Poenaine Ta oli sbralik, kuid Jaanile ei meeldinud see, et ta tahtis, et Jaan hooldekodusse lheks. Vino Jaani voodinaaber lastekodus. Jaan ja tema said vga hsti lbi, kuid Jaan teda enda sbraks siiski ei pidanud. Vino oli vaikne ja vga sbralik poiss. Krhva el riiukukk, kes mtles et tema on lastekodus kige kvem mees, kuid Jaan seisis talle edukalt vastu. Tank Krhva kaaslane ja samamoodi el, koos nad norisid igasuguste poiste kallal. Kita Lastekodupoiss, kes kitus kikide peale ning keegi peale Jaani ja Vino ei sallinud teda just eriti palju. Hire Poiss lastekodus, kes hakkas alati kva hlega nutma (hiret tegema), kui keegi teda kiusas. Kodja Jaanist ja Kodjast said vga head sbrad, kuigi alguses nad oli kakelnud
Jaanile oli ta kindlasti väga hea sõber, sest nad said kõigest rääkida. Kojanaine Väga lahke ja sõbralik Jaani vastu. Hoolis poisist väga. Töökas ja suhteliselt vana oli ta ka. Poenaine Ta oli sõbralik, kuid Jaanile ei meeldinud see, et ta tahtis, et Jaan hooldekodusse läheks. Väino Jaani voodinaaber lastekodus. Jaan ja tema said väga hästi läbi, kuid Jaan teda enda sõbraks siiski ei pidanud. Väino oli vaikne ja väga sõbralik poiss. Krõhva Õel riiukukk, kes mõtles et tema on lastekodus kõige kõvem mees, kuid Jaan seisis talle edukalt vastu. Tank Krõhva kaaslane ja samamoodi õel, koos nad norisid igasuguste poiste kallal. Kita Lastekodupoiss, kes kitus kõikide peale ning keegi peale Jaani ja Väino ei sallinud teda just eriti palju. Häire Poiss lastekodus, kes hakkas alati kõva häälega nutma (häiret tegema), kui keegi teda kiusas. Kodja Jaanist ja Kodjast said väga head sõbrad, kuigi alguses nad oli kakelnud.
Raudse tahte ja külma mõistusega mehe võitlus tuima, materiaalsete väärtuste, ükskõikse ühiskonnaga. Brand valmis ohverdama oma ideaalile kõik, ka iseenda. Raudse tahte ja vääramatu usu kõrval puudub mehel omadus, mis kõigest ülem: armastus. „Peer Gynti“ vastand. 3. “Peer Gynt” - Vastutustundetu, ei suuda endale kindlaks jääda, toimib nii, nagu parajasti meeldib, kergemeelne kelkija, valevorst, egoist, riiukukk, erksa kujutlusvõime ja ilutundliku meelega, kaupleja, meelitaja. Alati hoiab lahti väljapääsutee. Alkoholilembene, seikleja, lapsemeelne, suur emaarmastus. MOLIÈRE (lavanimi) 1. komöödia “Kodanlasest aadlimees” - Püüdlus olla tähtsam kui tegelikult, püüe staatuse ja tunnustuse poole. 2. komöödia “Tartuffe” - Teesklus, kahepalgelisus. Mari-Liis LILL & Paavo PIIK 1
Ta tunnistab küll oma vigu: " Üks pruugib viina (on Gynt) , teist lohutab vale (Ase Gynt)." kuid samas jääb ta vaid sõnade tasemele. Ta ei tee midagi, et olukorda paranda, ainult räägib. Kuigi ta ütleb Peerile kohe raamatu alguses, heidab ema Peerile ette, et too midagi ei tee: " Siin sa aeled päevi pikki, sorid tahmund kolde tuhas; mis sa puutud, läheb rikki: astud tantsupõrandalle, kohkub tüdrukutekari, satud aga tänavalle, lööb sul punetama hari, oled vana riiukukk!" Kui Ase Peerile järgi jõudes Ingridi pulma jõuab nõuab ta: " On's mu pojuke siin? Saaks kinni ta salgust! Küllap ma talle epistlit nüüd loen! Ma teda vihun, ma teda soen!" Kui aga näeb, et ta poeg pruuti minema viib : " Et sa alla lendaksid uperkuuti! Ettevaatlikult, Peer! Sa astu tasem!......Jumal nuhelgu mind, kui teda puutuda lasen!" See on ehk kõige ilmekam näide Ase tüüpilisest käitumisest. Ühelt poolt saab ta aru, et ta poeg käitub valesti, teiselt poolt aga ei
kortr meeldis, ning peagi oli leping sõlmitud. L oli rõõmus. Kas oli see tema ja kaksikute uue elu algus? L märkas ühe lastemööbli uksel lipikut, kus oli kirjutatud et vajatakse müüjat. Juhataja oli kohe näus, sest ka tal endal oli laps tööl kaasas koguaeg. L ei suutnud uskuda, et halvasti alanud päev võis nii ootamatult õnnelikuks kujuneda. Pidi tagasi sõitma, kuna Nässu tahtis ka arvatavasti välja ja ema nagunii ei olnud koeraga väljas käinud. VÄIKE RIIUKUKK- Alguses sujus kõik hästi, töö oli lihtne. Kuid muret tegi juhataja lasp, kes tüdrukuid kiusas(juhataja) Jaana ei keelanud ega noominudki poissi. Olukord ei muutunud. Jaana oli kanaema. Miia ja Lotte hakkasid poissi kartma, poe uksel hakkasid kohe nutma. Kolis sisse uude korteri. Poiss jätkas kaksikute kiusamist. L ei suutnud vastu pidada ning ütles Jaanale mis tema poisikesest arvab. L vallandati. Selle üle oli tal aga hea meel, sest talle olid tähtsad tema lapsed
Roll grupis- the roles of group Mida kõrgem on staatus, seda rohkem õigusi, seda rangemalt kontrollib grupp tema käitumist. Staatus -> Roll (ootused, normid) 1. Funktsionaalsed rollid 2. Suhetele suunatud rollid (eesmärk on grupi alalhoidmine) 3. Enesele suunatud rollid (kulutavad gruppi. Näiteks blokeerija, kes on kangekaelne, tõrges. Samas ka kiidukukk, riiukukk, jünger, edvik, narr, valvekriitik, arvamuste peilija). 4. Grupitöö segajad (näiteks üksteist vihkavad liikmed krooniline lobasuu) 1. Grupp (group) - on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid 2. Formaalne grupp ( formal group) ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks.
määravad ära sobilikud käitumis- ja toimimisviisid. 5.Roll grupis- the roles of group Mida kõrgem on staatus, seda rohkem õigusi, seda rangemalt kontrollib grupp tema käitumist. Staatus -> Roll (ootused, normid) 1. Funktsionaalsed rollid 2. Suhetele suunatud rollid (eesmärk on grupi alalhoidmine) 3. Enesele suunatud rollid (kulutavad gruppi. Näiteks blokeerija, kes on kangekaelne, tõrges. Samas ka kiidukukk, riiukukk, jünger, edvik, narr, valvekriitik, arvamuste peilija). 4. Grupitöö segajad (näiteks üksteist vihkavad liikmed krooniline lobasuu) 6. Staatus- status Staatus ehk positsioon. Sotsiaalse grupi struktuuri saab vaadelda kui positsioonide süsteemi. Positsioonide tekke aluseks on vajadused. Kõrgemalt väärtustatud positsioonid asuvad hierarhias kõrgemal. Formaalsetes org.-des on staatused ette antud ja formaliseeritud. Staatused jagunevad saavutatud staatusteks ja omistatud staatusteks
Tegutsemisel (mängimisel) peaks olema positiivne foon. Allikas: Valli Vilu Näpumängude näidised Näppude nimed Rahva seas on sõrmedel läbi aegade liikunud erinevaid sõrmede nimetusi PÖIAL – Pöidla-Peep, Tamm, Täitapja, Pöidla-Mann,Pudrukiitja, Pakspeeter,Täitapper,Tapper, Kotilapp, Suurmees, Vanataat, Täiträäs, Täitapp, NIMETISSÕRM - Näpu-Miku, Soolamaitsja, Pudrumaitsja, Potilakkuja,Potinoolija,Koorelakkuja, Maias Mees, Riiukukk, Sukanõeluja, Kotinõel, Kotinõgõl, Kotinõklja, Kotiora, Puuraidur, Võinupp,Suurmehe Sulane PIKK-PEETER – Pikk Piitre, Suursilm, Pikk Indrek, Pikk Hermann, Suur Mees, Suur Indrek, Pikkhendres, Suur-Siim, NIMETA-MATS – Nimetasõrm, Meie Mats, ,Nimets Rein, Sõrmkübara-Liis, Kullakandja, Kullakrants, Sõrmusesõrm, Rikas Mees, Silla-Laur,Kuldsõrmus, Pilli-Peeter VÄIKE-ATS – Väikene Ants, Veike Hans, Väikemees, Väiketiiu, Väikesõrm, Tillu-Ats, Väike
Õpetajad arvavad, et nad peavad oma õpilasi kritiseerima, sest muidu ei õpi nood ilmaski. Ülevaatajate arvates peavad nad kritiseerima oma alluvaid, muidu langeb toodang. Teistega suheldes tasub ennast jälgida, et teada saada, kui sageli me oleme kriitilised. Mõnele inimesele on kritiseerimine eluviis (Bolton 2007: 37). Sildistamine- Sildistamine kannab tavaliselt negatiivset alatooni nii selle panija kui saaja jaoks. Neeger, intellektuaal, jõngerlane, riiukukk, tola, jobu- kõik need nimed jätavad teistele inimestele mingi märgi külge. Tõsi, on ka teisi nimesid, mis tekitavad hoopis aupaiste: andekas, töökas, pühendunud, asjalik. Sildistamine takistab meid ennast ja teisi tundma õppimast meie ees ei ole enam isiksus, vaid pelgalt tüüp. Psühholoog Clark Moustakas ütleb: Sildid ja klassifitseerimine tekitavad mulje, nagu tunnetaks me teist, tegelikult aga oleme tabanud vaid varju, mitte kuju ennast
... Ta tuleb alla... ja silitab laste pead. Ühe käe nimetissõrm on ingel ja teise käe peopesa on pilv. Loo lõpus tehakse lapsele kahe käega pai. Selles näpumängus on midagi maagilist, mis paneb laste silmad särama. Igaüks ju ootab, et ingel silitaks just tema pead. Sõrmede nimed Pöial Pöidla-Peep, Pöialpoiss, Pöidla-Mann, Pudrukiitja, Paks peeter Nimetissõrm Näpu-Miku, Väike-Indrek, Soolamaitsja, Potilakkuja, Maias- Mees, Kotinõel, Riiukukk. Pikk-Peeter Pikk Herman, Suur Mees, Pikk Indrek, Suur Siim. Nimeta-Mats Nimetasõrm, Meie Mats, Sõrmkübara Liis, Kullakandja, Sõrmusesõrmus, Rikas Mees. Väike Ats Väikemees, Väike-Tiiu, Väikesõrm, Tillu-Ants. Varvaste lugemine Mamm, mamm, mamm, mamm, uba! Varvaste lugemine alates väikesest varbast. ,,Uba" öeldakse teise hääletooniga. Lepatriinu Lepatriinu, lenda, üle metsa rända. Hoogu veidi võta, kaugele siis tõtta. Vurr!!!
Ta on organiseerimatu, lohakas ega seisa pudeliski paigal. Tema käitumist iseloomustab pidev muutumine, kaos, müra ja möll. Ta hinded on ebaühtlased ja keegi ei saa õieti aru, mil- les on asi. Ta kodutööd on pidevalt kadunud kohutavas segaduses olevas toas või koolikotis. Ta kuulab õpetajat ainult kohati ja eirab korraldusi, reegleid ning hoiatusi. Kummalisel kombel paneb ta hästi tähele niisugu- seid teateid, mis lubavad midagi meeldivat. Riiukukk on samuti sage alasooritaja. Selline laps on harjunud jonni kasutades saama oma tahtmist juba mürsikueast saati. Vanemad on tava- liselt tema jõuvõtetele järele andnud ja õppinud käituma nii, et last mitte vihastada. Ta hoiab tervet perekonda verbaalsete ähvardustega oma kont- rolli all. Loomulikult on kõik, mis seotud koostöö või pingutusega, talle vastukarva. Ta kaotab kannatuse, kui teised ei tee nii, nagu tema tahab, ja alustab lahingut, kui teised vastu hakkavad
selja taha seotud, kui ma ainult tahaksin.» «Miks sa siis ei tee seda? Sa ainult räägid, et võid seda teha.» «Noh, teen kah, kui sa mind narrid.» 13 «Oi jah, olen küllalt inimesi niisuguses pigis näinud.» «Ninatark! Arvad, et oled suur asjamees, jah? Eh, missugune kübar!» «Eks sa puuduta seda kübarat, kui ta sulle ei meeldi. Katsu ta peast maha lüüa; klobin läbi igaühe, kes söandab katset teha.» «Valelik!» «Ise oled valelik.» «O!ed valelik riiukukk ega julge peale hakata.» «Kõtt! käi minema!» «Kuule, kui sa veel palju lobised, siis virutan sulle kiviga pähe.» «Ohoh, näe kus virutaja!» «Jah, virutan.» «Miks sa siis ei tee seda? Sa ainult ähvardad teha. Miks sa ei viruta? Sellepärast, et sa kardad.» «Ma ei karda.» «Kardad.» «Ei karda.» «Kardad.» Jälle vaikus. Jälle põrnitsemine ja teineteise ümber 14 keerlemine. Nüüd olid nad õlg õla vastas. Siis ütles Tom: «Käi siit minema!» «Käi ise!»
annaabi.ee 
