Vägev kodu Meil on koduks vägev maja, kus on kõik, mis olla saab. Igaüks, kes sinna raja leiab, seda teada saab. Väike õde kodus mängib, keksib väike vend. Suurem vend siin ikka hängib, siin hästi tunnen end. Meil on aed ja meil on koer ja meil on sada imet. Meil on kass, kes sülle poeb ja Kassil pole nime. Veel on kodus isa, ema, suured männipuud. Meil on talvel hästi kena veel parem suvekuul. Meil on koduks vägev maja, kus on kõik, mis peab. See on kõik, mis mul on vaja mul on siin nii hea. November 2009 Simon Mann VPG 4a
Loodus on maru ja torm ja tuul, loodus on lauluke linnu suul. Loodus on lehm ja seen ja kask, loodus on kilu ja punane vask. Loodus on vesi ja õhk ja jää, loodus on järved ja jõed ja mäed. Loodus on taevas ja tähelend, looduses alati leian end. Loodus on õrn ja vapper ja suur, loodus on kõige elusa juur. Loodus on meie kõikide jaoks, ilma selleta inimkond kaoks.
Siiski tulid külm ja vihmad, võeti värvid, puud kõik võhmal. Külm viis puudelt lehekuue, kõik said välimuse uue. Nüüd kõik valge, vaata imet. Kahju aint, et kõik on pime. Sonetis ,,Sügis" esineb paarisriimid. See tähendab, et salmi kaks esimest rida on riimis ja kaks viimast riimi on riimis. Luuletuse kolm esimest stroofi on nelja realised ja viimane on kahe realine. Kokku on sonetis 14 rida, see on üks soneti rangemaid reegleid. Sonett ,,Sügis" räägib, kuidas algas sügis - olid pikad päevad, ilusad puude lehed. Kuid tasapisi tulid külm ja vihmad ning hakkas pimenema. Kui oli juba maa valge polnud enam midagi näha. See tähendas, et tuli talv.
Siiski tulid külm ja vihmad, võeti värvid, puud kõik võhmal. Külm viis puudelt lehekuue, kõik said välimuse uue. Nüüd kõik valge, vaata imet. Kahju aint, et kõik on pime. Sonetis ,,Sügis" esineb paarisriimid. See tähendab, et salmi kaks esimest rida on riimis ja kaks viimast riimi on riimis. Luuletuse kolm esimest stroofi on nelja realised ja viimane on kahe realine. Kokku on sonetis 14 rida, see on üks soneti rangemaid reegleid. Sonett ,,Sügis" räägib, kuidas algas sügis ilusad värvilised puude lehed. Kuid tulid külm ja vihmad ning hakkas lund sadama. Saabus talv, ning pikad pimedad õhtud. Itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest katräänist ja kahest tertsetist (4+4+3+3). Sonett 134: Ma ei leia rahu ja siiski ka ei sõdi
• -väike klõps • -noor nudist • Natuke kasutab autor ka hüperboole: • -Igalt poolt • -Armusuhe igavene Kõnekujundid • Võrdlusi on vähe: • -“tuul puhub nagu väike põrsas“ • -“jälgib nagu väike küür“ • Personifikatsioone on väga vähe: • -“tuul puhub“ Kõlakujundid • Contra kasutab oma luuletustes väga palju riime, mis on ka väga puhtad. Luulekogus „ Tuul kägistab ust“ oli väga vähe luuletusi, mis ei olnud riimis. • Näiteks:Ah kus oli narr aktiivne • Kõikjalt leidma narratiive • Avastas ta vana tibla • Igaltpoolt ka paradigma Kokkuvõte • Lugedes Contra luuletusi läheb tuju heaks, sest selliseid puhtaid riime nagu ta loob on lausa lust lugeda. Lihtsalt üks väga naljakas teos, mis tekitab elevust, hasarti. • http://et.wikipedia.org/wiki/Contra#Luulekogud • http://www.teataja.ee/et/article.php?87.0
Kõlakujundid Anafoori esineb suhteliselt palju. Näiteks luuletuse “Mõtisklus aegumatute argumentidega” algab esimeses salmis iga sõna K- tähega. Luuletuses “Ei saa” esineb ridade alguses täht E. Esineb ka epifoori ehk häälikute kordust luuleridade lõpus. Näiteks luuletuses “Ei saa” lõppeb iga rida A-tähega. Luuletuses “Pimedusest tulevad” esineb iga rea lõpus täht D. Riimi kasutab autor antud kogumikus pisteliselt. Mõned luuletused on riimis, mõned mitte. Põhiliselt esineb aabb ja abab riim. Näited: “taovad-kaovad” (naisriim) “süüdi-müüdi”(naisriim) “liidu-kiidu”(naisriim) Kokkuvõtteks Luuletused halvustavad Nõukogude Liitu ja on isamaalised. Stiil on väga lihtne ja raamatus ei ole ühtegi pilti. On pikemaid ja lühemaid luuletusi, aga enamus luuletused on siiski lühikesed ja tabavad. Luuletusi lugedes hakkasin mõtlema, et kuidas Hando Runnel üldse veel elus on.
on sõnad seal loo enda kaunistamiseks mõeldud) tihti. Tempo on kiire ja meloodia on väga rütmikas. Seda lugu on maailmas väga hulgaliselt ümber lauldud/mängitud, kuid mulle meeldib originaal kõige rohkem. Kuuenda loona mängiti "Blueberry Hill"-i. Ilmselt on mustikamarjade küngas seotud kuidagi tema enda kirkade mälestustega, kuna pool ühest salmist selles loos koosneb sõnadest Blueberry ja Hill ning kõik realõpud on alati Hill-iga riimis. Loo tempo on aeglane. Pillidest mängivad trummid, klaver, trompet, klarnet ja kontrabass. Kuna ma olen juba Louis Armstrongi loominguga juba varem tutvunud, siis teadsin ma enne algust, mida kontserdilt oodata. Ja minu ootused ei läinud raisku. Nautisin õhtut kuulates meeldivaid jazz-palasid.
luule põhjal) 5. ‘’Sügisene kodu’’, ‘’Üks suve päev’’, ‘’Tulen, tulen’’ 6. Pigem on meeleolu nukrameelne ja sünge. Isamaaluule 1. Väga kurb ja lootusrikas, nostalgiline. Kujundid mis seda väljendavad on epiteet ‘’ja kauneid radasid rajab’’ ja metafoor ‘’ja põlvest põlveni kajab.’’ Ülesehituses võib märgata, et luuletus on riimis, täpsemalt ristriimis. 2. Mesilasi võrdleb ta inimestega, sest nagu mesilased inimesed võitlevad üle suurte takistustesse, et oma kodumaale jõuda, tehes ükskõik mida, et jõuda oma isamaale. 3. Ta kasutab seal luules palju võrdlust, ta võrdleb omaaegset ühiskonda pigem negatiivsete asjadega ja toob välja, et ühiskonnas on palju halbu ja vastikuid inimesi ehk prussakaid. Ning kõik olid kinni jäänud ämblikuvõrku ning suitsu kätte ja
nende väljenduse vastu. Heliloojad: A. Schönberg, A. Berg, A. Webern, E. Krenek 5. Eesti vanem rahvalaulu - iseloomustus, tunnused(5), ettekande viis, rahvalaulu liigid. Iseloomustus: Neid kasutati kui suhtlemislaadi, mille kaudu väljendati arvamusi, meeleolu ja jutustati lugusid. Olulised kohal olid sõnad ning laulmine ise meenutas pigem meloodilist kõne, mis toimus eeslaulja ja koor vahel. Tunnused: algriimiline (esitäht sama, riimis on sõna algused); tekst ja viis ühtne tervik; meloodia aluseks värsirida; ühe mõtte kordus (parallelism); värsirütm - trohheus/skandeerimine - kui värsi ja muusika rütm ei lange kokku Ettekande viis: jongutamine (1-2 takti, mõnesõnaline, primitiivne meloodia); itkemine (nutulaul ekstaatilise nutuni välja); loitsimine (nõidussõnade laulmine) - regivärsiline 8 silpi, retsitatiivne, laulsid naised.
Kivirähk. Veel kuulus Contra põnnipõlve palju Läti televisiooni. Läti keele kesist oskust põhjendab Contra laiskusega. «Muide ühe vana sõnaraamatu järgi omadussõna «laisk» on läti keeles «laisks», aga see on arhailine läti keel, praegu kasutatakse rohkem mingit muud sõna,» teab Contra. «Aga kui jalgpalli või isegi korvpalli näitab, siis sellest, kui läti keeles öeldakse, mis seis on, saan ma küllalt hästi aru.» Kaheksakümnendad Ehkki õpilane Konnula riimis aeg-ajalt juba kolmandas-neljandas klassis, hakkas toona Kommunaariks hüütud õppur-nooruk püsivalt luuletama 15aastaselt. 17. novembril 1989 valmis värssteos «Miks me ei jõudnud kommunismi?», mille avaridadeks: «Keset metsa väike baar, baaris istub Kommunaar». Selsamal unustamatul esimese raske pohmelli päeval valmis Konnula sulest ka seletuskiri «Miks ma koolipeol jõin?». Ahjaa, kooliajal tembutas Contra leivaga varastas kooli sööklast leivakontsikuid,
vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusenakunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika – kehtestab reeglid ja normid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma. Näiteks nõuab normatiivne poeetika, et luule on ainult see, mis on kirjutatud kindlas riimis ning vabavärss luule alla ei liigitu. 3. Positivistlik kirjandusteadus põhineb prantsuse filosoofi August Comte´i (1798-1857) maailmakäsitlusel. Positivismi kohaselt vaid teaduslikult tõendavatavad ja empiirilisel vaatlustel põhinevad väited võivad olla tõde ning ka ühiskonnad arenevad kindlate seaduste alusel paremuse poole. Kuna positivism tunnustab ainult käegakatsutavaid fakte, siis positivistlik kirjandusteadus tegeleb autori poolt läbielatu, õpitu ja pärituga, s
eurooplased jne. Nagu see O. Rütli tuntud uhkustamine värvimütsini jõudmisega: et nüüd oleme, nagu NEMAD, — s. o. saksad. Sellist viletsat enesetunde rahuldamist on meie vaimuelu tulvil täis. Snobism on kõikjal, igal on oma comme il faut-ideaal või unistus … Levinud on see meie akadeemilistest ringkondades, kus on läbi löönud Euroopasse trügimine. Asendagem J. Barbaruse ühe luuletuse motos Mon dernier eri Paris, Paris! Paris l’Europe’igdi, — pole küll riimis, aga sisu vastab. Tulla toime tööga, uuringuga, mille referaat satuks mõnda välismaa eriajakirja ja sealt siis refereeritava autori nimi mõnda paksu käsiraamatusse pikka kirjanduse loetellu või teksti sulgudesse, — see on saanud salajaseks dernier cri’ks. Alma mater Tartuensis on viidud Euroopasse, Ameerikasse! Ning meie rahvahariduse juhid on uhked, et nende koolid ei jäävat maha oma metoodika moodsuses, õpetamise
ning sõpruse pärast. ,,Vanem Edda" sisaldab palju laule, kus keskmes on inimkangelased kangelaslaulud, ent neiski sangarite saatus põimub müütidega, nt inimene muutub loomaks või mõistab loomakeelt. ,,Vanema Edda" kangelaslaulude aines on suuresti pärit Lõ-Saksamaalt, mille ulatuslikem tsükkel räägib sangar Sigvördrist (= Siegfried ,,Nibelungide laulus"), aga sisu on ,,Nibelungide laulust" arhailisem. ,,Vanema Edda" laulud pole riimis (ka muistne germaani rahvaste luule pole). Riim tuli hiljem romaani mõjutustega. Kõlavus saavutati rõhkude korrapärasusega. ,,Vanemas Eddas" on vanaskandinaavia luule tähtsaim kujund kenning nimisõna asendati vähemalt 2-sõnalise ümberütleva ühendiga. ,,Vanema Eddaga" samal ajal levis Islandil skaldide luule. Skaldid olid elukutselised laulikud, kes kuulusid kuningate ja ülikute kaaskonda, ülistasid nende kangelastegusid, paistsid silma eriti arenenud värsikunstiga
omavahel põhjapoolust lõunapoolusega, ehk nullmeridiaan. Ka mitte midagi ei muutu, ku pöörame maakera ringi, „jalad“ ülessepoolwe. Siis võime maakeral avastada hoopis midagi huvitavamat ja poliitliserlt tähtsat. Samas võime mõne asupaiga kaardil nihutada kaardi keskele jas siis näeb jälle midagi vajalikku. Näiteks Eesti nihutamine Euroopa kaardi keskpaika ja siis on näha sealt paremini julgeolekualased ganntiid ja ohud. Seega geoõpetus tagab meile ajas ja riimis juurdepääsu maakera tundlikele oluliselt tähtsatele punktidele, mis võimaldab luua kontrolli nende üle. Geograafilised ja geopoliitilisdäärtused ja ressurss (Geopoliitika (GP) varakamber). Juba kaasaegse GP üks looja, R. Kjellén kirjutas, et geopoliitika koondab endasse majanduspoliitika, rahvastikupoliitika, sotisaalpoliitika ja võimupoliitika jõudu, mille eemärgiks on koondada ja luua sellest jõust selline geograafiline fenomeen, mida saab kasutada poliitikas. Gegraafiline
seonduvast. Näiteks lapse arvates teeb tuul küll häält, aga oma nägu ta ei näita, sest kindlasti on ta pahandust teinud ja kaardab oma nägu näidata. II osas“Kõik räägivad“ on jutukesed loomadest, lindudest ja köögiviljadest nende endi silmade läbi. Näiteks räägib rähn, et terve nende pere on trummarid. Veel sain teda, et kui mesi maha kukkus saiaga, siis ta solvus. III osas on luuletuses, millest enamusi oli üsna raske lugeda ja riimis püsida. Lisaks võis luuletustest leida lastele ja kohati ka mulle üsna tundmatuid väljendeid. IV osas“Paras talle“ on igapäevajutukesed lapse silmade läbi.Mulle meeldis justuke „Kaks autot“-sellest kuidas emal läksid näärikingitustele kirjutades nimed segamini ja Jaan sai kaks autot, ning ei tahtnud ühest venna kasuks loobuda. Veel meeldis jutt sellest kuidas vennad otsustasid trükikoda mängida. Nad trükkisid lasteraamatuid, millele panid nimeks naljakaid ja
igatsev, lüüriline aaria - g-mollis; pastoraalne aaria - G-duuris; armastusaaria - A-duur (kuigi barokkooperis tegelased otseselt oma tundeid ei näita) Opera seria's kulgeb aeg kahel tasandil: retsitatiivides kiiremini, aariates aeglasemalt, sest peatutakse ühel afektil (afekt - rõhutatud tundeväljendus). Osatäitjad näitasid oma tegelase afekti, mitte ei elanud otse rolli sisse; alati jäi püsima distants rolli ja esitaja vahel. Retsitatiivid on ilma riimita värsid, aariad on riimis värssidega. Aariate tekst napp, palju tekstikordust. (Varasemas ooperis, kus retsitatiiv ja aaria ei olnud eraldunud, oli läbivalt rohkesti kõrgpoeetilist teksti.) Retsitatiivid jagunevad secco-retsitatiiv (continuo-saatega) ja accompagnato-retsitatiiv (orkestrisaatega); eelistatakse secco't. Kuulsaima libretisti Metastasio arvates takistab accompagnato tekstist arusaamist: "Keelpillide kõla ei tohi minna retsitatiivis liiga familiaarseks!" Siiski accompagnato'de osakaal kasvas (näit
teiste Idamaade rahvaste luules, Idamaade luule algühik. Kujutab endast elementaarstroofi, mis peab sisaldama terviklikku mõtet. Beidi mõlemad värsid võivad lõppeda riimiga, kuid esimene värss võib jääda ka orvuks. Beitidest koosnevate teoste pikkust määratakse beitide arvuga. o Gaseel: koosneb 5-12 beidist, 1. riimis riimuvad mõlemad, ülejäänutes vaid teine värss: aa.ba.ca.da.ea... gaseelis kasutatakse ka rediifi: tavaliselt värsi lõpus riimi järel refräänina muutumatult korduvat sõna, sõnaühendit või isegi lauset. o Rubaii: ehk pärsia nelikvärss on monostroofiline luuletusvorm, katrään riimiskeemiga aaba, vahel ka rediifiga. o Tanka ja haiku: tulid Euroopa kirjandusse Jaapanist. Kuna jaapani
Kuulevad ema häält, vastavad sellele. Näited: DeCasper & Spence (1986): rasedad naised lugesid 2 korda päevas 6 nädala jooksul enne sündi kõva häälega jutukest. 2-3 päeva pärast sündi imemise ajal ühele grupile lastest mängiti kassetilt sedasama lugu, teistele teist. Tuttava loo kuulamine suurendas imemissagedust. Lapsed tundsid enda loo ära. VÕI De Casper et al. (1994): 35ndal rasedusnädalal 3 korda päevas neli nädalat ühed emad kordasid üht, teised teist riimis rida. Tuttava riimi korral südame löögisagedus suurenes. VÕI 4kuu vanused imikud eelistavad ema häält teiste naiste häältele. 3. Lapse kõne ja suhtlemise areng Laps on maast madalast häälestatud sellele, et suhelda. Uuritakse laste kõne. Andmeid kasutatakse teaduslikes uurimistöödes. Kasutatakse palju verbaalseid ülesandeid, nt instruktsioon on enamasti sõnadega öeldud. Uurimuste puhul ei vaadata kui vana lapsega
telefoninumbri (vajalik kolmnurka. (vanema läheduses õpetamine) , joonistab inimest, tegutsemine aitab tegevust Oskab öelda, kas sõnad on lõikab kääridega jätkata) riimis või mitte (lase öelda (mitte hästi), suudab Palub andeks (ilma samasuguseid) pesta ja kuivatada meeldetuletuseta) – aeg Jutustab lihtsa jutukese nägu, riietub enda ajalt vajalik meeldetuletus:
annaabi.ee 
