7. PRANTSUSE ABSOLUTSIM 17.-18. SAJANDIL 1589. aastal troonile tõusnud Henri IV suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluste lõpetamine. Kui ta võttis 1593. aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi. 1610. aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de' Medici poeg Louis XIII. Opositsiooni juhtis Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide) kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses oli...
Rahvad : poolakad,leedulased,osa lätlastest,valgevenelased,ukrainlased Austria abolutism. Rahvad : austerlased,tsehhid,slovakid,ungarlased,sloveenid. Sveits vabariik. Rahvad : sveitslased. Madalmaad vabariik. Rahvad : hollandlased,friisid. Veneetsia vabariik. Rahvad : itaallased, osa sloveenidest Kirikuriik absolutism. Rahvad : itaallased. Türgi absolutism. Rahvad : türklased,kreeklased,bulgaarlased,rumeenlased,albaanlased, serblased,horvaadid,osa ungarlastest Venemaa absolutsim. Rahvad: venelased,tatarlased,mordvalased,baskiriid jt.
eeskujuks koju lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmale. Parlament ja Sturadite dünastia-1603.a sai Inglismaa valitsejaks Mary Sturadi poeg, James VI, kes asus troonile James I nime all. Monarhi õigusi ja ülesandeid tõlgendas ta nii,nagu see sajandi jooksul oli kujunenud tavaks Sotimaal. Tal oli raske mõista inglasi. Ta oli veendunud, et ta on monarh jumala armust ja et kuninga tahe on kõrgem kõikidest seadustest. Mitmel pool kujuneski välja absolutsim 17.-18.sajandil. Põhiküsimus kuninga ja parlamendi suhetes oli maksude määramine, mida peeti tähtsaks õiguseks.Laiemaks majandus probleemiks olid tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid. Raha hankimiseks müüs kuningavõim sellised monopoolseid õigusi ettevõtjate kompaniidele, mis jättis paljud kaupmehed ja manufaktuuriomanikud ilma võimalusest tegutseda ühel või teisel alal. James I sekkus ka välispoliitikasse
soove. 110.Mida hindab demokraatia teoreetiliselt? V: vabadust, võrdsust ja õiglust. 111.Millal saab demokraatiat õigustada? V: igaüks peab olema võrdselt pädev valitsema, rahvas peab olema suuteline ennast valitsema. 112.Mida ütleb eliiditeooria? V: mistahes valitsemisvormi puhul valitseb eliit ehk paremik. 113.milleks muutuvad lõpuks kõik demokraatlikud süsteemid? V: oligarhiliseks. 114.Mida tähendab karismaatiline? V: jumaliku andega ehk geniaalne 115.mida väidab eetline absolutsim? V: väidab, et on olemas sellised absoluutselt kõlbelised tõed, mis kehtiksid ka siis kui neid ei järgiks. 116.Mida väidab utilitarism? V: kõige mõistlikum on käitumine, mille puhul naudingu kogu hulk on maksimaalne ja neg. Kõrvale mõjud minimaalsed. 117.millal on karistada otstarbekas, millal mitte, kui rangelt karistada? V: kui karistusega saab ära hoida veelgi suurema pahe. 118.Mida väidab eetiline relativism?
FRIEDRICH WILHELM I Valitsusaeg 1713-1740 Riik Preisimaa Iseloomustus inimesena Põlgas valgustusaja teadlasi. Oli kitsi Iseloomustus valitsejana Karm ja äärmiselt kitsi. Kehtestas sõjaväekohustuse. Nõudis kõigilt vastuvaidlematut ja täpset käsutäitmist. Karistas eksinud ametnikke valjult. FRIEDRICH II Valitusaeg 1740-1780 Riik Preisimaa Iseloomustus inimesena Oli huvitatud muusikas ja kirjandusest. Oli lummatud prantsuse keelest. Iseloomustus valitsejana Süvenes ka kõige tühisematesse valitsemisasjadesse. Friedrich II majanduspoliitika oli rangelt merkantilistlik. Kuulutas välja usuvabaduse. Keelas kohtutes piinamised. JOSEPH II Valitsusaeg 1780-1790 Riik Austria Iseloomustus inimesena Huvitus talupoegade käekäigust, pooldas usuvabadust. Püüdis olla õiglane. Iseloomustus valitsejana Kaotas pärisorjuse. Järgis usuvabaduse põhimõtteid. Püüdis kehtestada kogu riigis ühesuguseid seaduseid. ...
14. Mis on valgustusfilosoofia? V: filosoofia vool, mis rõhutab hariduse tähtsust ja on vaenulik katoliku kiriku suhtes 15. Mis on Voltaire peateosed? V: ,,Filosoofiline sõnaraamat" ja ,,Candide" 16. Mille eest võitles Voltaire tema enda sõnul? V: sallivuse 17. Mis on Voltaire'i kuulsaim lause? V: Ecrasez l'inflame ehk Hävitage koletis (koletise all mõtles Voltaire katoliku kirikut) 18. Mis on Voltaire'i arvates parim riigikord? V: valgustatud absolutsim ehk haritud valitsejale kuulub täiuslik võim 19. Mille eest kritiseeris Voltaire Prantsusmaa Päikesekuningat Louis XIV-t? V: et Louis XIV tühistas Nantes'i edikti, mis oli Prantsusmaal andnud hugenottidele võrdsed õigused katoliiklastega 20. Millal alanud Suur Prantsuse revolutsiooni olid valgustusfilosoofide teosed ette valmistanud? V: 1789 Immanuel Kant (1724-1804) 1. Mis sajandil ja kus sündis Kant? V: 18
10Prantsuse revolutsiooni algus -1789 11) Selle dokumendiga kehtestati parlamentarism 1689 Inglismaal – õiguste deklaratsioon 12) Piiramatu kuninga võim - absolutism 13)Suurbritannia ametlik nimetus 18.sajandi algusest - ühendkuningriik 14) Päikesekuningas – Louiss XIV 15) Dünastia, mis valitses Inglismaad 1603-1714 – Stuartide dünastia 16) Filosoofiline suund, teadmiste allikas on kogemus - empirism 17)Valitsema peab valgustatud monarh, absoluutse võimuga – valgustatud absolutsim 18)Valgustusajastuks nimetatakse perioodi – 18.saj 19)USA-le panid aluse – 13 inglise kolooniat 20)USA Iseseisvussõda algas lahinguga - Lexington 21) 1773.a toimus „teejoomine“ - Boston 22) USA Iseseisvussõda algas aastal - 1775 23) USA riigikorda nimetatakse – presidentaalne vabariik 26USA osariike valitsevad - kubernerid 27Isik, kes kirjutas alla Pariisi rahulepingule USA poolel – Benjamin Franklin 28)Dokument, mille järgi on rahvastel enesemääramisõigus ,
küll sakslased. Väejuhi võimeid ilmustas F eriti 7-aastases sõjas (1756-1763),mille käigus Preisil tuli vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Preislased kaotasid sõjas küll mitu lahingut kuid F suutis vastased lüüa ükshaaval ning lõppkokkuvõttes säilitas Preisi oma valdused, sealhulgas ka Sileesia. Veetes hulk aega sõdades, kaotas F suure osa oma noorusaja valgustliskest ideaalidest, valgustuslikust monarhiast kujunes aga despootia. VALGUSTATUD ABSOLUTSIM VENEMAAL PEETER III - *1761.a tõusis troonile * ristiti küll veneõigeusku, kuid jäi hinges luterlaseks. *Andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele, sealhulgas sallivusdekreedi vene vanausuliste suhtes, ja kavatses lasta maha võtta kõik pühapildid, mis ei kujuta Kristust või neitsi Maarjat. *Lasi ajada vaimulikel habemed maha, rõivastas preestrid analoogiliselt luterlike pastoritega. *kutsus tagasi Jelizaveta Petrovna ajal Siberisse saadetud
Nii puhkeski Austria pariluss6da, millega Austria kaotas Sileesia.Edaspidi toimus Austria laienemine Poola suunas. Finants reform kehtestas tulumaksu mis hakkas ka aadlikele kehtima.1775 kaotati tollipiirid, kuid kehtestati tollid imporditavatele ja eksporditavatele luksuskaupadele.1776 loodi kriminaal koodeks millega kaotati piinamine. Hariduse edendamiseks laiendati rahvakoole ja ameti 6ppimiseks loodi kutsekoole.Peale Maria Theresiat hakkas valitsema tema poeg Joseph II. 6. Mida tähendab absolutsim..? Absolutism on valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse mõistet monarhide puhul ning seetõttu käsitletakse terminit absoluutne monarhia enamasti absolutismi sünonüümina. Absolutism on selline valitsuskorraldus, kus kogu riigivõim kuulub kas ühele isikule või riigiorganile. Absolutism Prantsusmaal 1651 tunnistati14-aastakses saanud Louis XIV täisealiseks, kuid alles pärast Mazarini surma (1661) hakkas ta valitsema abslolitistlikult
Kuningas Gustav III valitses 18.saj viimasel kolmandikul, 1771-1792. Tema nimega on seotud olulised arengud Rootsi riigis. 18.saj I pool, pärast Karl XII surma, lõppes Rootsi absolutistlik aeg, algas vabaduste aeg, eelkõige aadliseisuse vabaduste aeg. Riigipäeva institutsioon. Gustav III pärast võimuletulektu 1771, viis läbi pöörde riigi valitsemiskorralduses, 1772, kehtestas uuesti absolutistliku riigivalitsemise. Tema oli valgustatud monarh, valgustatud absolutsim. Tema valitsemisaega peetakse Rootsi kultuurilise valitsemise ajaks, toetas kunsti, kirjandust. Ta ise kirjutas näidendeid, 1786.aastal asutas Rootsi Akadeemia – Lä-Eur riikide eeskujul asutatud Teaduste akadeemia. Tegutses ka Rootsi läbi aegade kuulsamaid teadlasi Karl Linné. Gustav III keelustas piinamise. Välispoliitikas lähenes Prantsusmaale, kellest sai de facto Rootsi liitlane, sai sealt ka rahalist toetust. Esialgne vastane oli Taani. Gustav III revanšitaotlused olid sihitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
