•Liivimaa hertsogkond – oli haldusterritoorium 16.-17. sajandil Lõuna-Eestis, Põhja-Lätis ja Edela- Venemaal, Rzeczpospolitariigis. •Vakus – oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal. •Redukstsioon – ehk mõisate riigistamine. •Vakuraamat – oli talude ja nendel lasuvate koormiste (peamiselt maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel. •Rüütlimõis – oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. •Kroonumõis– riigimõisad, mis riik rentis välja neile riigiteenistuse olevatele aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud. •Pastoraat – kirikumõis •Rakmetegu – teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga. •Jalategu – teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline. •Abitegu – teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne.) tegemiseks. •Manufaktuur - käsitöökoda, kus rakendati tööjaotust.
1762 Katariina 2. uuendused *Uus asehalduskord: tekkis Paldiski, Pärnu mk-st lõi lahku Viljandi mk, Tartust lõi lahku võru mk, Narva läks Peterburi kubermangu, Setumaa läks Pihkva kubermangu.* taastati pearahamaks_aadlik maksis talupoja eest ära, kuid pani selle eest tööd juurde* hingeloendused **Uuenduste eesm:piirkonna ühtesulamine MÕIS JA TALU:tüübid*rüütli e eramõisad(balti sks)*kroonum.(renditi aadlikele riigiteenistuse eest) *pastoraadid e kirikum. ,,Eesti on Rootsi viljaait"-eestil oli rootsi ajal rootsit viljaga varustada. Vakuraamat-raamat,kus kirjas talupoegade kohustused. Adramaarevision-pandi kirja töövõimelised talup . Rootsi ajal kehtestati Pärisorjus. Majandusreglement* talupoegade kodukarjaõigust piirati*fikseeriti koormiste suurust*talud päritavaks*õigus kaevata mõisniku peale 1765-talupoegade kaitseseadused *õigus vallasvarale
Peaministriks (1689-1699) oli sveitslane Franz Lefort (François Jacques Le Fort), kes juhtis ka kõiki peamisi sõjaretki ja ka "Suurt Saatkonda". Peeter I reformid · 1714. Ainupärimisukaas, mille kohaselt maavaldused võis pärandada ainult pere ühele järglasele, pere teised meesssoost liikmed pidid asuma teenistusse ning saama palka; · 1722. aastal vastuvõetud Teenistusastmete tabel, mille eelduseks oli juba 1682. aastal likvideeritud riigiteenistuse kord, millega võeti teenistusse ainult aadlikke ning välistati teenistusse asumine lihtrahvale; · Kirikureform, millega allutati Vene õigeusu kirik riigile ühe ministeeriumina ning selle üle teostas järelvalvet Püha Sinod; · Bojaaride Duuma asemel asutas 22. veebruaril 1711 - Venemaa Keisririigi Valitsev Senat Senat koosnes 9 isikust, ning oli kõrgeim riigivalitsemisorgan, mis allus otse keisrile. 12 Prikaazi asemel moodustati 12 kolleegiumit
kaotamist ja provintside tihedamat liitmist impeeriumiga. Tema valitsusajal kehtestati Baltikumis asehalduskord. Asehalduskord 1783-1796. Pearahamaks asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed. Hingeloendus seda perioodiliselt korraldati, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond Rüütlimõis eramõisad Eestis, mis kuulusid baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis riigimõisad, mis riik rentis välja neile riigiteenistuse olevatele aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud. Pastroraad kirikumõis ,mis oli rüütli- või kroonumõisaga võrreldes väiksem ja andis elamut kirikuõpetajale. Teraviljaeksport muutus tähtsaks mõisade majandamisel veel keskaja lõpul ja varauusajal see kahekordistus. Viinapõletamine 18. saj tõusis tähtsale kohale, sest viina hind oli 2 korda suurem, kui viinaks aetava vilja hind. Vakuraamat kui talumaa kuulus mõisnikule, pidi selle kasutamise eest maksma koormisi, mis
§ 5. KIRIKUOMAVALITSUS 75 TEEMA 8. PÕHIMÕISTED 75 TEEMA 9. AVALIK TEENISTUS 77 § 1. AVALIK TEENISTUS: PÕHIMÕISTEID 77 §2. AVALIK TEENISTUS JA TEENISTUJAD 78 §3. RIIGITEENISTUJATE KATEGOORIAD 79 § 4. RIIGITEENISTUSE KOLM SÜSTEEMI 79 P.1.KARJÄÄRISÜSTEEM 79 P.2.TEENISTUSKOHA SÜSTEEM 80 P.3. MÄNED?ERISÜSTEEM 80 TEEMA 9. PÕHIMÕISTED 81 7 8
kasutati seda tiitlit Imperaator juba enne Põhjasõda) Peagi tunnistasid seda ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Peeter I reformid · 1714. Ainupärimisukaas, mille kohaselt maavaldused võis pärandada ainult pere ühele järglasele, pere teised meessoost liikmed pidid asuma teenistusse ning saama palka; · 1722. aastal vastuvõetud Teenistusastmete tabel, mille eelduseks oli juba 1682. aastal likvideeritud riigiteenistuse kord, millega võeti teenistusse ainult aadlikke ning välistati teenistusse asumine lihtrahvale; · Kirikureform, millega allutati Vene õigeusu kirik riigile ühe ministeeriumina ning selle üle teostas järelvalvet Püha Sinod; · Bojaaride Duuma asemel asutas 22. veebruaril 1711 Venemaa Keisririigi Valitsev Senat. Senat koosnes 9 isikust, ning oli kõrgeim riigivalitsemisorgan, mis allus otse keisrile. 12 Prikaazi asemel moodustati 12 kolleegiumit
18. sajandil euroopa keelena läbi prantsuse keel. Samuti veel suure rahvaarvu poolest inglise, saksa ja hispaania. 33) Nimeta Itaalia riigid Milano hertsogkond, Veneetsia vabariik, Firenze vabariik, Kirikuriik, Mõlema Sitsiilia (Naapoli) kuningriik 34) Millised on noblesse d’épée ja noblesse de robe erinevused? Noblesse d’épée on sünnipärane aadel, noblesse de robe on riigiteenistuse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud. 35) Mida tähendab volante generale? Rousseau mõte, mille põhjal lähtuks seadusandja ühiskonna üldisest tahtest, arvestades mitte ainult hetkel eksisteeriva, vaid ka eelneva ja järgneva generatsioonide tahet. 36) Schmalkaldeni sõjad. Karl V vallandatud sõjad 16. sajandi keskel protestantismi vastu ja usuühtsuse taastamiseks.
Eestis valitsenud võõrvõimud. Avalikku teenistust on arendatud lühikese iseseisvusperioodi jooksul kahe maailmasõja vahel ja pärast taasiseseisvumist 1991. aastal. Pärast taasiseseisvumist ei kuulunud avaliku teenistuse reform valitsuse esmaste läbiviidavate hulka. Sellegipoolest rõhutas Tartu Ülikooli õigusteaduse professor Kalle Merusk juba 1992. aastal: „Seaduse vastuvõtmine, mis reguleerib riigiteenistussuhteid ja loob selle korrastatud süsteemi, on tõhusa riigiteenistuse alus.“ (Merusk,1992, lk 327) Samas algasid muudatused avalikus teenistuses juba päris iseseisvusaja alguses, toimus süstemaatiline töötajaskonna vähendamine, toimus nn noorenduskuur. 1994. aasta seisuga oli 31% rahandusministeeriumi, 28% justiitsministeeriumi ja kaitseministeeriumi ning 48% välisministeeriumi töötajatest alla 30 aasta vanad (Randma, 2001, lk 41-51). Siinkohal võib põhjuseks olla soov vabastada avalik teenistus nõukogudeaja taagast ning ainus võimalus
deklaratsiooni" vastuvõtmist? Õiguste Deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiird. Parlament andis välja seaduseid ja kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu. Kuningas oli küll riigipea kuid ta allus õigustele ja seadustele. Kuningas valis ministrid , kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. kehtestati trükivabadus. Seevastu usuvabadus puudus veel aastakümneid . Riigiteenistuse võeti ainult anglikaani kiriku liikmeid, katoliiklased ja puritaanid riigiametnikeks ei saanud .Nõnda kehtestati Inglismaal esimese riigina Euroopas parlamentaarne monarhia, mis püsib tänaseni. 2. Millised sarnasused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides? Mõlemad olid tugeva absoluutse monarhiaga riigid. 3. Millised erinevused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses,
Paraku suri ta 1761 aasta 25- ndal detsembril, jättes trooni Peetrile ajal, mil olukord lahingutandritel võis veel muutuda. Peeter III põgus valitsus · Jelizaveta matustest Peeter suuremat sorti välja ei teinud ja käitus isegi piinlikult. Katariina seevastu näitas üles suurt austust, pälvides ka teiste tähelepanu. · Alguses ajas Peeter siiski mõõdukat poliitilist joont. Näiteks alandas soolamaksu ning lõpetas kohustusliku riigiteenistuse. · Friedrich II- ga tegi Peeter kohe rahu, andes lepingu tingimuste dikteerimise preislastele. Ühtlasi andis 1762 aasta kevadel ta osa oma armeest Preisimaa käsutusse, et sõdida Austria vastu. Seepeale pööras Peetrile selja ka Prantsusmaa katkestades diplomaatilised suhted. · Õigeusu kirikut asus Peeter reformima Preisimaa eeskujul, sama tegi ta sõjaväega.
leidmise võimalused Euroopa Liidu liikmesriikides. Eesti ajakirjanduslikus eurodiskussioonides olid need argumendid sinnamaani harva mainimist leidnud, aga ilmselt peeti neid iseenesestmõistetavateks. Andrei Hvostov oli sel puhul juhtinud tähelepanu asjaolule, et Euroopa turu üleküllastus puudutaks ka tööjõuturgu ning, samasuguseid karjääritegemise võimalusi, nagu olid Eesti noortel nt. ajakirjanduse, panganduse või riigiteenistuse alal Eesti, polnud neil tegelikult kusagil mujal. 7 Eeldatavasti peaksid Euroopa Liidu tingimustes paranema ka rahvussuhted ning Eesti elavate mittekodanike olukord. Liiduga ühinemisel peaks Eestis tekkima tuhandeid nn. eurovenelasi, s.t. inimesi, kel on kolmekordne identiteet. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga annaks siinsetele venelastele võimaluse läheneda Euroopa
· Teenistusastmete tabel andis eelise aadlile, mis väljendus takistuseta teenistusse astumisel ja kiiremas teenistuses edenemisel. · Kõik nn klassiliste ametikohtadele mitteaadlikud said aadlitiitli. · Meeste (mehe puudumisel, isa) teenistusastmete järgi "märgistati" ka nende naised. Teenistuastemete tabel on kogu Vene impeeriumi eksisteerimise jooksul keskseks seadusandlikuks aktiks, millele tugines kogu riigiteenistuse struktuur. Tabeliga pandi paika teenistusastmete, tiitlite ja auastmete hierarhia, mis omakorda määras ära ühiskonnas toimuvate sotsiaalsete suhete iseloomu. Ordeniga autasustati priviligeeritud, medalitega mitte priviligeeritud seisuste esindajaid. Kodumaised ordenid: 1689 Andreid Esmakutsutu 1714 Püha Katariina 1725 Püha Aleksander Nevski 1769 Püha Georgi 1782 Püha Vladimiri Välismaalt ülevõetud: 1743 Püha Anna 1797 Malta (1817) 1815 Püha Stanislavi
materiaalseid hüvesid. Avaliku teenistuse süsteemid - jagunevad teenistujateks ja ametnikeks. Need omakorda võivad jaguneda abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks ning kõrgemateks-, vanem- ja nooremametnikeks. Eesti haldusreformi kogemus üldpildis on olnud edukas. Saavutused on vajalike normatiivaktide vastuvõtmine, vabaturumajanduse loomine, detsentraliseerimine ja professionaalse (ja sõltumatu ?) riigiteenistuse loomine. Probleemideks on vastutuse killustumine, liiga lihtsad lahendused, reformid on kulgenud 'ülalt alla', haldusasutuste ja tasandite pädevus on ebaselge. Soovitav oleks teha inimressursi parem kasutamine, orientatsioon kliendile ja tulemusele, haldusterritoriaalne reform, infotehnoliiogia suurem osatähtsus, tulemuslikkuse ja ökonoomsuse suurendamine. Kohalik omavalitsus Kaks äärmnust: · täielik kohalik autonoomia · täielik tsentraliseerimine
ametnikku kui riigivõimu teostajat, käsitatakse altkäemaksu teoebaõigust ning sellega kahjustatavat hüve tavaliselt kahesuguselt – roomaõiguslikult ja germaaniõiguslikult28. Roomaõiguslik vaatevinkel lähtub ametnikule kehtestatud keelust teenistuse raamides mistahes kingitusi või meelehead vastu võtta. Eeltoodu järgi on altkäemaksu ebaõigus ametniku poolt kingituste saamises, seega riigiteenistuse aluste kui õigushüve rikkumises. 26 Jaan Sootak, Elina Elkind, Juriidilise isiku vastutus: uued arengusuunad Eesti kohtupraktikas - Juridica, 2005, nr 10, lk 671-681 27 Jaan Sootak, Altkäemaks: kas uus tõlgendus seadusele?, Juridica, 1998, nr 8, lk 397-403 28 R. Maurach, Fr-Chr. Schröder, M. Maiwald. Strafrecht. Besonderer Teil. Tb 2. Heidelberg, 1991, S 263. 19
vastu võetud seadusega. 54.Assigneerimine ja rahaliste vahendite väljaandmine. – Esindajatekojal ja Seadusandlikul nõukogul on õigus vastu võtta, aga Kuberneril ei ole õigust anda oma nõusolekut mingi eelnõule, mis eraldab riiklikele teenistustele ükskõik millise rahasumma Tema Kõrguse tuludest Uus-Meremaa piires, kui Kuberner eelnevalt Tema Kõrguse nimel ei soovitanud Esindajatekojal näha ette teatud riigiteenistuse asutamist, millele näidatud rahalised vahendid on määratud; ja kui käesolevas aktis ei ole teisiti ette nähtud, siis mitte mingi osa summast, Tema Kõrguse tuludest Uus-Meremaa piirides ei saa olla välja antud teisiti, kui käske täites, mis on Kuberneri poolt isiklikult allkirjastatud ja saadetud Uus-Meremaa Riikliku laekurile. 55.Kuberner võib anda eelnõusid kummasegi Kotta. – Kuberner võib seaduse alusel anda Seadusandlikku nõukogusse või ka Esindajatekotta
institutsioonid.41 Kuigi ta pole riigiga teenistussuhtes, on notari ameti ülesehituses siiski mõningaid sarnaseid jooni võrreldes riigiametnikega. Justiitsministri kaudu määrab riik notarite arvu, nimetab iga notari ametisse kindlasse tööpiirkonda, otsustab ametist vabastamise või tagandamise, teostab ametipidamise üle riiklikku järelevalvet ning viib ellu distsiplinaarmenetlusi.42 Samas on notariameti ja riigiteenistuse vahel mitmeid erinevusi, millest olulisemaks on ametitoimingute tegemine riigist sõltumatult, kandes täies ulatuses ametipidamisest tulenevat riisikot. Peale sõltumatuse õiguslike otsuste vastuvõtmisel on notar riigist sõltumatu ka majanduslikult, sest riik ei maksa notarile palka ega varusta ameti pidamiseks vajalike töövahenditega. Kõik notarite ja Notarite Koja tegevusega seotud kulud kaetakse laekuvaete notaritasude arvelt, mitte riigieelarvest.43
18. sajandi esimestel aastakümnetel kliima soojenes, talved ja kevaded Looduskatastroofid. Palju ohvreid nõudnud üleujutused. Ohvrite rohkeim Lissaboini maavärin 18.saj keskpaigus- hävitad kogu linna Seisuslik korraldus. Aadli osakaal ühiskonnas erinev, tüüpiline 1%. Ida-Euroopas väiksem. Hisp 5%, Poolas 8- 10%. mõõga- ja mantliaadel (noblesse d’épée ja noblesse de robe) Noblesse d’épée on sünnipärane aadel, noblesse de robe on riigiteenistuse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud. muutused aadlimentaliteedis: Inglismaa gentry vs Hispaania hidalgos. gentry- inglismaal on aadel maksustatud, kohanes uute nõudmistega ning sekkus majandustegevusse. (lambafarmid) hidalgo- suurem osa vaesed, ei ole võimalik investeerida Kolmas seisus varauusajal. ametnikud ja sõjaväelased. Reformatsiooni käigus kujunes protestantlik vaimulikkond, mis enamasti kaotas katoliku vaimulikele kuulunud seisuslikud
Suur osa normanni päritolu kõrgaadlist (nobility) langes Rooside sõjas või siis kaotas oma valdused sõjajärgsete konfiskeerimiste käigus. Varauusaja alguses esile tõusnud uusaadel (gentry) kohanes uute nõudmistega kiiremini ning sekkus agaralt majandustegevusse. Lõhe aadli ja kodanluse vahel jäi Inglismaal oluliselt väiksemaks kui mandri- Euroopas. Aadelkonna kihistumine varauusajal süvenes. Prantsusmaal eristati sünnipärast mõõga-aadlit (noblesse d'épée) ning riigiteenistuse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud või tõstetud mantliaadlit (noblesse de robe). Sotsiaalsest kihistumisest enamgi suurenes varanduslik kihistumine. Nii kuulus suurem osa Hispaania maavaldusest veerandsaja jõukama perekonna hulgast pärit suurmaavaldajatele (grandid), samal ajal kui aadelkonna enamuse (hidalgos) varandus oli kas väike või lausa olematu. Süvenev kihistumine oli omane ka kõigile teistele seisustele.
Transporditööliste streiki, mis halvas vägede tegevuse rindel, Müncheni punast mässu, ajakirjanduse sõjavastast hoiakut võis siduda juutide tegevusega. Kui võrrelda rahvuslikku tausta, tuleb märkida, et juute oli palju tõesti ametnike, juristide, arstide hulgas, äri- ja riigiasutustes, ajakirjanduses ja ametiühingutes. Arstid ja juristid olid nad sellepärast, et vabadele kutsetele ei laienenud tsunftisüsteemi ja riigiteenistuse piirangud, mis rohkem või vähem ja igal pool juute tõrjusid. Pahempoolsete sotsiaaldemokraatide, kommunistide ja bolševike juhtkonnas oli aga juute ebaproportsionaalselt palju – Saksamaal Rosa Luxemburg, Müncheni mässu organiseerija Kurt Eisner, Ungaris Bela Kun ja ta valitsus ning Venemaa bolševistlik ladvik. Antisemitism avaldus juudivastases propagandas, laimu levitamises juutide kohta, nende õiguslikus ja majaduslikus diskrimineerimises
'Eestis on sarnane veebilehek?lg . · National Career Development Association ·Kasulikud aadressid onseotud tervishoiuga veel www.sm.ee,www.tootukassa.ee, ametid; (www.ncda.org) · sotsiaalteaduse, hariduse, riigiteenistuse ja religiooniga seotud ametid; Vaata menüüpunkti «Internet Sites for Career Planning" alljaotist pealkirjaga · kunsti, kultuuri, rekreatsiooni ja spordiga seotud ametid; «Resources".
annaabi.ee 
